{"collection":"Bible & Christianity","html_url":"https://unchartedknowledge.5gfusion.net/browse/bib/wb/est/act.htm","path":"bib/wb/est/act.htm","source_url":"https://sacred-texts.com/bib/wb/est/act.htm","text":"1:1 Esimese raamatu, Teofilos, ma kirjutasin k\u00f5igest sellest, mida Jeesus algusest peale tegi ja \u00f5petas\n1:2 selle p\u00e4evani, mil Ta v\u00f5eti \u00fcles p\u00e4rast seda kui Ta P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi oli andnud k\u00e4su Apostlitele, keda Ta oli valinud,\n1:3 kellele Tema ka p\u00e4rast Oma kannatamist oli mitme t\u00f5estusm\u00e4rgiga Ennast n\u00e4idanud elavana, neile ilmudes nelik\u00fcmmend p\u00e4eva ning neile r\u00e4\u00e4kides Jumala riigist.\n1:4 Ja kui Ta nendega koos oli, keelas Ta neid Jeruusalemmast \u00e4ra minemast, k\u00e4skis aga oodata Isa t\u00f5otust, \u201emis teie,\u201d \u00fctles Tema, \u201eolete kuulnud Minult.\n1:5 Sest Johannes ristis veega, aga teid peab ristitama P\u00fcha Vaimuga mitte kaua p\u00e4rast neid p\u00e4evi!\u201d\n1:6 Siis k\u00fcsisid Temalt need, kes olid kokku tulnud, ning \u00fctlesid: \u201eIssand, kas sa sel ajal j\u00e4lle ehitad Iisraelile kuningriigi?\u201d\n1:7 Tema \u00fctles neile: \u201eTeile ei s\u00fcnni teada aegu ega hetki, mis Isa Omas meelevallas on m\u00e4\u00e4ranud;\n1:8 aga te saate P\u00fcha Vaimu v\u00e4e, Kes tuleb teie peale, ja peate olema Minu tunnistajad Jeruusalemmas ja k\u00f5igel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!\u201d\n1:9 Kui Ta seda oli \u00f6elnud, siis t\u00f5steti Ta \u00fcles nende n\u00e4hes ja pilv viis Ta nende silme eest \u00e4ra.\n1:10 Ja kui nad vaatasid \u00fcksisilmi taeva poole, kuidas Ta \u00e4ra l\u00e4ks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgeis riideis,\n1:11 ja need \u00fctlesid: \u201eGalilea mehed, miks te seisate ja vaatate \u00fcles taeva poole? See Jeesus, Kes teilt \u00fcles v\u00f5eti taevasse, tuleb samal kombel kui te n\u00e4gite Teda taevasse minevat!\u201d\n1:12 Siis nad l\u00e4ksid tagasi Jeruusalemma m\u00e4elt, mida kutsutakse \u00d5lim\u00e4eks ja mis on Jeruusalemma l\u00e4hedal \u00fche hingamisp\u00e4eva teekonna maad.\n1:13 Ja kui nad olid j\u00f5udnud linna, siis nad l\u00e4ksid \u00fclemisse tuppa, kus nad olid asumas, Peetrus ja Jakoobus ja Johannes ja Andreas, Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jakoobus, Alfeuse poeg ja Siimon Selootes ja Juudas, Jakoobuse vend.\n1:14 Need k\u00f5ik olid alati \u00fchel meelel \u00fcheskoos palves naistega ja Maarjaga, Jeesuse Emaga, ja Jeesuse vendadega.\n1:15 Neil p\u00e4evil t\u00f5usis Peetrus vendade seas \u00fcles \u2014 rahvast aga oli koos umbes sada kaksk\u00fcmmend isikut \u2014 ning \u00fctles:\n1:16 \u201eMehed, vennad, t\u00e4ide on pidanud minema Kirjas\u00f5na, mis P\u00fcha Vaim on ette kuulutanud Taaveti suu kaudu Juuda kohta, kes hakkas juhiks Jeesuse kinniv\u00f5tjaile.\n1:17 Sest ta oli arvatud meie sekka ja oli saanud selle ameti osaliseks.\n1:18 Aga tema hankis enesele p\u00f5llu \u00fclekohtu palgaga, ja kui ta \u00fclepeakaela alla kukkus, l\u00f5hkes ta keskpaigast ja kogu ta sisikond vajus v\u00e4lja.\n1:19 Ja see on saanud teatavaks k\u00f5igile Jeruusalemma elanikele, n\u00f5nda et seda p\u00f5ldu nende oma keelemurdes h\u00fc\u00fctakse Akeldaamaks, see on Verep\u00f5lluks.\n1:20 Sest Psalmide raamatus on kirjutatud: \u201eTema elamu saagu t\u00fchjaks ja \u00e4rgu olgu selles elanikku, ja tema \u00fclevaatajaamet saagu teisele!\u201d\n1:21 Sellep\u00e4rast peab n\u00fc\u00fcd \u00fcks neist meestest, kes on k\u00e4inud \u00fches meiega k\u00f5ige selle aja, mil Issand Jeesus meie juures k\u00e4is sisse ja v\u00e4lja,\n1:22 alates Johannese ristimisest kuni selle p\u00e4evani, mil Ta meilt v\u00f5eti \u00fcles, saama Tema \u00fclest\u00f5usmise tunnistajaks \u00fches meiega!\u201d\n1:23 Ja nad seadsid \u00fcles kaks meest: Joosepi, keda h\u00fc\u00fctakse Barsabaseks, lisanimega Justuseks, ja Mattiase.\n1:24 Ja nad palvetasid ning \u00fctlesid: \u201eSina, Issand, k\u00f5ikide s\u00fcdametundja, n\u00e4ita meile, kumma neist kahest Sina oled valinud\n1:25 saama selle tunnistuse ja Apostliameti koha, millest Juudas \u00e4ra astus, et minna oma paika!\u201d\n1:26 Ja nad heitsid liisku nende kohta; ja liisk langes Mattiasele, ja tema arvati nende \u00fcheteistk\u00fcmne Apostli juurde.\n2:1 Ja kui nelip\u00fchap\u00e4ev k\u00e4tte tuli, olid k\u00f5ik \u00fches paigas koos.\n2:2 Ja taevast s\u00fcndis \u00e4kitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja t\u00e4itis k\u00f5ik koja, kus nad istusid.\n2:3 Ja neile ilmus nagu l\u00f5hestatud tulekeeli, ja need langesid \u00fcksikult iga\u00fche peale nende seast.\n2:4 Ja nad k\u00f5ik said t\u00e4is P\u00fcha Vaimu ja hakkasid r\u00e4\u00e4kima teisi keeli, n\u00f5nda nagu Vaim neile andis r\u00e4\u00e4kida.\n2:5 Aga Jeruusalemmas oli elamas juute, jumalakartlikke mehi k\u00f5igist rahvaist taeva all.\n2:6 Kui n\u00fc\u00fcd see h\u00e4\u00e4l tekkis, tuli rahvahulk kokku ja kohkus \u00e4ra, sest iga\u00fcks kuulis neid r\u00e4\u00e4kivat oma keelemurret.\n2:7 Ja nad h\u00e4mmastusid k\u00f5ik ja panid imeks ning \u00fctlesid \u00fcksteisele: \u201eVaata, eks need k\u00f5ik, kes r\u00e4\u00e4givad, ole Galilea mehed?\n2:8 Kuidas me siis kuuleme iga\u00fcks oma keelemurret, mille sees me oleme s\u00fcndinud?\n2:9 Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes elame Mesopotaamias, Judeas ning Kapadookias, Pontoses ja Aasias,\n2:10 Fr\u00fc\u00fcgias ja Pamf\u00fc\u00fclias, Egiptuses ja K\u00fcreene-poolses Liib\u00fcas, ja siin asuvad roomlased, juudid \u00fches nende usku p\u00f6\u00f6rdunutega,\n2:11 kreetalased ja araablased, kuidas me kuuleme neid r\u00e4\u00e4kivat meie omis keeltes Jumala suuri asju?\u201d\n2:12 Nad k\u00f5ik olid h\u00e4mmastunud ja kahevahel ning k\u00fcsisid \u00fcksteiselt: \u201eMis see k\u00fcll peaks t\u00e4hendama?\u201d\n2:13 Aga teised irvitasid ning \u00fctlesid: \u201eNad on t\u00e4is magusat viina!\u201d\n2:14 Siis Peetrus astus esile \u00fches nende \u00fcheteistk\u00fcmnega, t\u00f5stis oma h\u00e4\u00e4lt ning seletas neile: \u201eJuuda mehed ja k\u00f5ik teie, Jeruusalemma elanikud, see olgu teile teada ja pange t\u00e4hele mu s\u00f5nu!\n2:15 Ei ole need sugugi, nagu te arvate, joobnud, sest see on kolmas p\u00e4evatund;\n2:16 vaid see on, mis on \u00f6eldud prohvet Joeli kaudu:\n2:17 \u201eJa viimseil p\u00e4evil s\u00fcnnib, \u00fctleb Jumal, et Ma valan Oma Vaimu k\u00f5ige liha peale! Ja teie pojad ja t\u00fctred hakkavad ennustama, teie noored mehed n\u00e4evad n\u00e4gemusi, ja teie vanemad uinuvad unen\u00e4gusid n\u00e4hes!\n2:18 Ja neil p\u00e4evil Ma valan Oma Vaimu Oma sulaste ja \u00fcmmardajate peale ja nemad ennustavad;\n2:19 ja Ma annan n\u00e4ha imesid \u00fclal taevas ja tunnust\u00e4hti all maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid!\n2:20 P\u00e4ike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda p\u00e4ev, suur ja auline!\n2:21 Ja s\u00fcnnib, et iga\u00fcks, kes appi h\u00fc\u00fcab Issanda nime, p\u00e4\u00e4seb!\u201d\n2:22 Iisraeli mehed, kuulge neid s\u00f5nu: Jeesuse Naatsaretlase, Mehe, Kellest Jumal andis tunnistuse v\u00e4e ja imede ja tunnust\u00e4htedega, mis Jumal tegi Tema l\u00e4bi teie seas, n\u00f5nda nagu isegi teate,\n2:23 Tema te olete, kui Ta Jumala m\u00e4\u00e4ratud otsusel ja etteteadmist m\u00f6\u00f6da oli loovutatud teie k\u00e4tte, \u00fclekohtuste k\u00e4te l\u00e4bi risti naelutanud ning tapnud;\n2:24 kuid Jumal on Tema \u00fcles \u00e4ratanud, p\u00e4\u00e4stes Teda surma valudest, sest ei olnud ju v\u00f5imalik, et surm oleks Teda kinni pidanud.\n2:25 Sest Taavet \u00fctleb Tema kohta: \u201eMa pean Issandat alati oma silma ees, sest Ta on mu paremal pool, et ma ei k\u00f5iguks!\n2:26 Sellep\u00e4rast r\u00f5\u00f5mutseb mu s\u00fcda ja mu keel ilutseb, ja mu ihugi v\u00f5ib hingata lootuses!\n2:27 Sest Sina ei j\u00e4ta mu hinge surmavalda ega lase Oma P\u00fcha n\u00e4ha k\u00f5dunemist!\n2:28 Sa annad mulle teada elutee, Sa t\u00e4idad mind r\u00f5\u00f5muga Oma palge ees!\u201d\n2:29 Mehed, vennad, olgu lubatud teie peavanemast Taavetist lausa \u00f6elda, et ta on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures t\u00e4nap\u00e4evani.\n2:30 Et ta n\u00fc\u00fcd oli prohvet ja teadis, et Jumal temale oli vandega t\u00f5otanud seada tema ihusoost j\u00e4rglase tema auj\u00e4rjele,\n2:31 siis ta r\u00e4\u00e4kis ette n\u00e4hes Kristuse \u00fclest\u00f5usmisest, et Tema hinge ei j\u00e4eta surmavalda ja et Tema liha ei n\u00e4e k\u00f5dunemist.\n2:32 Selle Jeesuse on Jumal surnuist \u00fcles \u00e4ratanud; selle tunnistajad oleme meie k\u00f5ik.\n2:33 Et Ta n\u00fc\u00fcd Jumala parema k\u00e4e l\u00e4bi on \u00fclendatud ja on Isalt saanud P\u00fcha Vaimu t\u00f5otuse, siis on Tema selle v\u00e4lja valanud, n\u00f5nda nagu te n\u00fc\u00fcd n\u00e4ete ning kuulete.\n2:34 Sest Taavet ei ole l\u00e4inud taevasse, aga tema \u00fctleb: \u201eIssand on \u00f6elnud minu Issandale: istu Minu paremale k\u00e4ele,\n2:35 kuni Ma panen Su vaenlased Sinu jalaj\u00e4riks!\u201d\n2:36 Kindlasti teadku n\u00fc\u00fcd kogu Iisraeli kodakond, et Jumal on teinud Tema Issandaks ning Kristuseks, Selle Jeesuse, Kelle te risti l\u00f5ite!\u201d\n2:37 Aga kui nad seda kuulsid, l\u00e4ks see neil s\u00fcdamest l\u00e4bi ja nad \u00fctlesid Peetrusele ja teistele Apostlitele: \u201eMehed, vennad, mis me peame tegema?\u201d\n2:38 Aga Peetrus \u00fctles neile: \u201eParandage meelt ja iga\u00fcks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate P\u00fcha Vaimu anni.\n2:39 Sest teie ja teie laste p\u00e4ralt on see t\u00f5otus ja k\u00f5ikide p\u00e4ralt, kes on kaugel, keda iganes Issand, meie Jumal, kutsub Enese juurde.\u201d\n2:40 Ja veel paljude muude s\u00f5nadega tunnistas ja manitses ta ning \u00fctles: \u201eLaske endid p\u00e4\u00e4sta sellest p\u00f6\u00f6rasest soost!\u201d\n2:41 Kes n\u00fc\u00fcd vastu v\u00f5tsid tema s\u00f5na, need ristiti, ja n\u00f5nda lisati sel p\u00e4eval nende juurde ligi kolm tuhat hinge.\n2:42 Aga nemad j\u00e4id alati Apostlite \u00f5petusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse.\n2:43 Aga igale hingele tuli kartus; ja palju imesid ja tunnust\u00e4hti s\u00fcndis Apostlite l\u00e4bi.\n2:44 Aga k\u00f5ik need, kes uskusid, olid \u00fcheskoos ja k\u00f5ik, mis neil oli, oli neil \u00fchine.\n2:45 Omandi ja vara nad m\u00fc\u00fcsid \u00e4ra ja jagasid, mis saadi, iga\u00fchele sedam\u00f6\u00f6da, kuidas keegi vajas.\n2:46 Ja nad viibisid iga p\u00e4ev \u00fchel meelel p\u00fchakojas ja murdsid leiba kodasid m\u00f6\u00f6da ja v\u00f5tsid toidust ilutsemise ja siira s\u00fcdamega,\n2:47 kiites Jumalat ja leides armastust k\u00f5ige rahva juures. Aga Issand lisas iga p\u00e4ev nende \u00fchendusele juurde neid, kes p\u00e4\u00e4steti.\n3:1 Aga Peetrus ja Johannes l\u00e4ksid p\u00fchakotta palvusele, mida peeti \u00fcheksandal tunnil.\n3:2 Ja \u00fcks mees, kes oli emaihust alates halvatu, toodi sinna. Ta pandi iga p\u00e4ev p\u00fchakoja ukse ette, mida h\u00fc\u00fctakse Ilusaks, ande paluma p\u00fchakojas k\u00e4ijailt.\n3:3 Kui see n\u00e4gi, et Peetrus ja Johannes tahavad minna p\u00fchakotta, palus ta neilt andi.\n3:4 Siis Peetrus \u00fches Johannesega vaatas temale otsa ning \u00fctles: \u201eVaata meie poole!\u201d\n3:5 Tema j\u00e4i teraselt neile otsa vaatama, oodates, et ta neilt midagi saab.\n3:6 Aga Peetrus \u00fctles: \u201eH\u00f5bedat ja kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, t\u00f5use \u00fcles ja k\u00f5nni!\u201d\n3:7 Ja ta haaras kinni tema paremast k\u00e4est ja aitas ta \u00fcles. Ja sedamaid said tema jalap\u00f6iad ja luupeksed tugevaks;\n3:8 ja ta kargas \u00fcles, seisis ja k\u00f5ndis, ja l\u00e4ks \u00fches nendega p\u00fchakotta sisse, k\u00f5ndides ja h\u00fcpates ning Jumalat kiites.\n3:9 Ja k\u00f5ik rahvas n\u00e4gi teda k\u00f5ndivat ja Jumalat kiitvat.\n3:10 Nad tundsid tema, et ta on seesama, kes oli istunud kerjamas p\u00fchakoja Ilusa v\u00e4rava ees, ja nad panid seda v\u00e4ga imeks ja olid h\u00e4mmastunud sellest, mis temale oli s\u00fcndinud.\n3:11 Aga kui halvatu, kes oli terveks saanud, k\u00e4is Peetruse ja Johannese kannul, jooksis k\u00f5ik rahvas kokku nende juurde n\u00f5ndanimetatud Saalomoni v\u00f5lvitud hoonesse ja oli \u00e4revil.\n3:12 Kui Peetrus seda n\u00e4gi, hakkas ta k\u00f5nelema rahvale: \u201eIisraeli mehed, miks te panete seda imeks v\u00f5i miks te \u00fcksisilmi vaatate meie peale, otsekui oleksime meie oma v\u00e4e v\u00f5i vagadusega selle pannud k\u00f5ndima?\n3:13 Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal, meie esiisade Jumal, on austanud Oma sulast Jeesust, Kelle te \u00e4ra andsite ja salgasite Pilaatuse ees, kui see tegi otsuseks Teda vabaks lasta.\n3:14 Te salgasite \u00e4ra P\u00fcha ja \u00d5ige ja palusite, et teile m\u00f5rtsukas vabaks antaks.\n3:15 Te tapsite elu \u00dclima juhi, Kelle Jumal on surnuist \u00fcles \u00e4ratanud; selle tunnistajad oleme meie.\n3:16 Ja usu l\u00e4bi Tema nimesse on Tema nimi teinud tugevaks selle, keda te n\u00e4ete ja tunnete; ja usk, mis tuleb Temalt, on sellele andnud t\u00e4ie tervise teie k\u00f5ikide n\u00e4hes.\n3:17 Ja n\u00fc\u00fcd, vennad, tean ma, et te olete seda teinud teadmatusest nagu teie \u00fclemadki.\n3:18 Aga Jumal on n\u00f5nda lasknud t\u00e4ide minna, mis Tema k\u00f5igi Oma prohvetite suu kaudu on ette kuulutanud, et Tema v\u00f5itu peab kannatama.\n3:19 Sellep\u00e4rast parandage meelt ja p\u00f6\u00f6rduge, et teie patud kustutataks, et hingamiseajad tuleksid Issanda palgest\n3:20 ja et Ta l\u00e4kitaks teie jaoks m\u00e4\u00e4ratud Kristuse Jeesuse,\n3:21 Keda taevas peab pidama Enesele selle ajani, mil oma kohale asetatakse k\u00f5ik, mis Jumal on r\u00e4\u00e4kinud k\u00f5igi Oma p\u00fchade prohvetite suu kaudu maailma ajastust alates.\n3:22 Sest Mooses on \u00f6elnud: \u201e\u00dche prohveti \u00e4ratab teile Issand, teie Jumal, teie vendade hulgast, minu sarnase; Teda peate kuulama k\u00f5iges, mida Ta teile \u00fctleb.\n3:23 Ja peab s\u00fcndima, et iga hing, kes seda Prohvetit ei kuula, kaotatakse \u00e4ra rahva seast!\u201d\n3:24 Ja k\u00f5ik prohvetid Saamueli ajast alates ja p\u00e4rast seda, nii mitu kui neid on r\u00e4\u00e4kinud, on ka ette kuulutanud neid p\u00e4evi.\n3:25 Teie olete prohvetite ja selle lepingu lapsed, mille Jumal tegi teie esiisadega, kui Ta Aabrahamile \u00fctles: \u201eJa sinu soos \u00f5nnistatakse k\u00f5iki suguv\u00f5sasid maa peal!\u201d\n3:26 Teile k\u00f5igepealt on Jumal \u00fcles \u00e4ratanud Oma Sulase Jeesuse ja on Tema l\u00e4kitanud teie juurde teid \u00f5nnistama, kui te p\u00f6\u00f6rdute iga\u00fcks oma tigedusest!\u201d\n4:1 Aga kui nad rahvale r\u00e4\u00e4kisid, astusid nende juurde preestrid ja p\u00fchakoja pealik ja saduserid,\n4:2 ja nende meel oli paha, et nemad \u00f5petasid rahvast ja kuulutasid surnuist \u00fclest\u00f5usmist Jeesuses.\n4:3 Ja nad pistsid k\u00e4ed nende k\u00fclge ja panid nad vangi j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks, sest oli juba \u00f5htu.\n4:4 Aga paljud neist, kes S\u00f5na kuulsid, uskusid; ja meeste arv t\u00f5usis ligi viie tuhandeni.\n4:5 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval s\u00fcndis, et rahva \u00fclemad ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku Jeruusalemma,\n4:6 ka \u00fclempreester Annas ja Kaifas ja Johannes ja Aleksandros ja niipalju kui neid oli \u00fclempreestri soost.\n4:7 Ja nad lasksid nad ette tuua ning k\u00fcsitlesid neid: \u201eMissuguse v\u00e4ega v\u00f5i kelle nimel te tegite seda?\u201d\n4:8 Siis Peetrus, t\u00e4is P\u00fcha Vaimu, \u00fctles neile: \u201eRahva \u00fclemad ja vanemad!\n4:9 Kui me t\u00e4na peame kohtus aru andma vigasele inimesele tehtud heateost ja Kelle l\u00e4bi ta on terveks saanud,\n4:10 siis olgu teile k\u00f5igile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, Kelle teie risti l\u00f5ite ja Kelle Jumal on surnuist \u00fcles \u00e4ratanud, et Tema l\u00e4bi seisab see siin teie ees tervena.\n4:11 Tema on see kivi, mille teie, kojaehitajad, olete \u00e4ra p\u00f5lanud ja mis on saanud nurgakiviks!\n4:12 Ja \u00fchegi muu sees ei ole p\u00e4\u00e4stet; sest ei ole antud taeva all inimestele \u00fchtki muud nime, kelles meid p\u00e4\u00e4stetakse!\u201d\n4:13 Aga kui nad Peetruse ja Johannese julgust n\u00e4gid ja teada said, et nad on kirjatundmatud ja \u00f5ppimatud mehed, panid nad seda imeks ja tundsid nad \u00e4ra, et nad olid need, kes olid olnud Jeesusega.\n4:14 Ja kui nad inimest, kes oli terveks saanud, nende juures n\u00e4gid seisvat, ei olnud neil midagi \u00f6elda selle vastu,\n4:15 vaid nad k\u00e4skisid neid v\u00e4lja minna Suurkohtust, pidasid isekeskis n\u00f5u\n4:16 ning \u00fctlesid: \u201eMis me peame tegema nende inimestega, sest avalik ime on s\u00fcndinud nende l\u00e4bi ja on teada k\u00f5igile, kes Jeruusalemmas elavad, n\u00f5nda et me ei v\u00f5i seda salata.\n4:17 Aga et seda laiemale ei levitataks rahva sekka, siis \u00e4hvardagem neid k\u00f5vasti, et nad enam \u00fchelegi inimesele ei r\u00e4\u00e4giks sel nimel!\u201d\n4:18 Ja nad kutsusid nad sisse ja keelasid neid midagi r\u00e4\u00e4kimast ja \u00f5petamast Jeesuse nimel.\n4:19 Aga Peetrus ja Johannes kostsid neile ning \u00fctlesid: \u201eKas on \u00f5ige Jumala ees teid rohkem kuulata kui Jumalat? Otsustage ise.\n4:20 Sest me ei v\u00f5i j\u00e4tta r\u00e4\u00e4kimata seda, mida oleme n\u00e4inud ja kuulnud!\u201d\n4:21 Aga nad \u00e4hvardasid neid ja lasksid nad vabaks, sest nad ei leidnud midagi, mille eest neid karistada, rahva p\u00e4rast, sest k\u00f5ik kiitsid Jumalat selle eest, mis oli s\u00fcndinud.\n4:22 Sest juba rohkem kui nelik\u00fcmmend aastat vana oli inimene, kellele see tervekssaamise tunnust\u00e4ht oli s\u00fcndinud.\n4:23 Kui nad olid vabaks saanud, tulid nad omade juurde ja kuulutasid, mis \u00fclempreestrid ja vanemad neile olid \u00f6elnud.\n4:24 Aga kui need seda kuulsid, t\u00f5stsid nad \u00fchel meelel h\u00e4\u00e4lt Jumala poole ja \u00fctlesid: \u201eIssand, Sina oled See Jumal, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ja k\u00f5ik, mis nende sees on,\n4:25 Kes oled P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi Oma sulase Taaveti suu kaudu \u00f6elnud: \u201eMiks paganad m\u00f6llavad ja rahvad m\u00f5tlevad t\u00fchja?\n4:26 Ilmamaa kuningad on kokku astunud ja \u00fclemad on kogunenud \u00fchte Issanda vastu ning Tema V\u00f5itu vastu?\u201d\n4:27 Sest t\u00f5epoolest on selles linnas Sinu p\u00fcha sulase Jeesuse vastu, Kelle Sa oled v\u00f5idnud, kogunenud \u00fchte paganatega ja Iisraeli rahvaga Heroodes ja Pontius Pilaatus,\n4:28 et teha seda, mis Sinu k\u00e4si ja n\u00f5u oli enne m\u00e4\u00e4ranud, et see pidi s\u00fcndima.\n4:29 Ja n\u00fc\u00fcd vaata, Issand, nende \u00e4hvardamistele ja anna Oma sulastele k\u00f5ige julgusega r\u00e4\u00e4kida Sinu s\u00f5na,\n4:30 Oma k\u00e4tt sirutades selleks, et tervekssaamised ning tunnust\u00e4hed ja imed s\u00fcnniksid Sinu p\u00fcha sulase Jeesuse nime l\u00e4bi!\u201d\n4:31 Ja kui nad olid palvetanud, k\u00f5ikus paik, kus nad koos olid, ning nad k\u00f5ik said t\u00e4is P\u00fcha Vaimu ja r\u00e4\u00e4kisid Jumala s\u00f5na julgesti.\n4:32 Ja usklike hulk oli \u00fcks s\u00fcda ja \u00fcks hing; ja \u00fckski ei \u00f6elnud oma varanduse kohta, et see on tema oma, vaid k\u00f5ik oli neil \u00fchine.\n4:33 Ja Apostlid tunnistasid suure v\u00e4ega Issanda Jeesuse \u00fclest\u00f5usmist, ja suur arm oli nende k\u00f5ikide juures.\n4:34 Ei olnud ka \u00fchtki vaest nende seas; sest kellel olid p\u00f5llud v\u00f5i majad, need m\u00fc\u00fcsid need \u00e4ra ning t\u00f5id m\u00fc\u00fcdud asjade hinna\n4:35 ja panid selle Apostlite jalgade ette. Iga\u00fchele jagati siis sedam\u00f6\u00f6da, kuidas ta vajas.\n4:36 Aga Joosep, keda Apostlid lisanimega h\u00fc\u00fcdsid Barnabaseks \u2014 see on meie keeli Tr\u00f6\u00f6stija \u2014 leviit, K\u00fcprose saarelt p\u00e4rit,\n4:37 kellel oli p\u00f5ld, m\u00fc\u00fcs selle \u00e4ra ja t\u00f5i hinna ja pani selle Apostlite jalgade ette.\n5:1 Aga keegi mees, Ananias nimi, oma naise Safiiraga m\u00fc\u00fcs oma varanduse\n5:2 ja mees toimetas oma naise teades muist hinda k\u00f5rvale ja muist ta t\u00f5i ning pani Apostlite jalgade ette.\n5:3 Aga Peetrus \u00fctles: \u201eAnanias, misp\u00e4rast on saatan t\u00e4itnud su s\u00fcdame, et sa valet r\u00e4\u00e4kisid P\u00fchale Vaimule ja k\u00f5rvale toimetasid muist p\u00f5llu hinda?\n5:4 Eks see su k\u00e4es olles olnud sinu oma, ja kui see oli m\u00fc\u00fcdud, eks see olnud ka siis sinu meelevallas? Misp\u00e4rast oled sa seda ette v\u00f5tnud oma s\u00fcdames? Sina ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale!\u201d\n5:5 Kui n\u00fc\u00fcd Ananias kuulis neid s\u00f5nu, langes ta maha ja heitis hinge. Ja suur kartus tuli k\u00f5ikide peale, kes seda kuulsid.\n5:6 Aga noored mehed t\u00f5usid ning koristasid ta \u00e4ra ja kandsid ta v\u00e4lja ning matsid maha.\n5:7 Arvata kolme tunni p\u00e4rast tuli tema naine ega teadnud, mis oli s\u00fcndinud.\n5:8 Aga Peetrus k\u00fcsis talt: \u201e\u00dctle mulle, kas te selle hinnaga m\u00fc\u00fcsite p\u00f5llu?\u201d Tema vastas: \u201eSelle hinnaga jah!\u201d\n5:9 Siis \u00fctles Peetrus talle: \u201eMisp\u00e4rast on teil \u00fcks n\u00f5u olnud kiusata Issanda Vaimu? Vaata, nende jalad, kes su mehe matsid, on ukse ees ja kannavad sindki v\u00e4lja!\u201d\n5:10 Siis langes naine kohe maha tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noored mehed tulid sisse, leidsid nad ta surnud olevat ja kandsid ta v\u00e4lja ning matsid ta tema mehe k\u00f5rvale.\n5:11 Ja suur kartus tuli k\u00f5ige koguduse peale ja k\u00f5ikide peale, kes seda kuulsid.\n5:12 Aga palju tunnust\u00e4hti ja imesid s\u00fcndis rahva seas Apostlite k\u00e4te l\u00e4bi. Ja nad olid k\u00f5ik koos \u00fchel meelel Saalomoni v\u00f5lvitud hoones.\n5:13 Muudest inimestest aga ei julgenud \u00fckski liituda nende hulka, rahvas aga pidas neist suurt lugu.\n5:14 Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, nii mehi kui naisi suurel hulgal!\n5:15 Kandsid ju inimesed haigeid t\u00e4navailegi ja asetasid neid vooditesse ja raamidele, et kui Peetrus tuleb, tema vari langeks m\u00f5ne peale nendest.\n5:16 Ka tuli rahvast kokku Jeruusalemma \u00fcmberkaudseist linnadest, tuues haigeid ja r\u00fcvedaist vaimudest vaevatuid, ja need k\u00f5ik said terveks.\n5:17 Aga \u00fclempreester t\u00f5usis ning k\u00f5ik ta kaaslased, saduseride lahk, ning said t\u00e4is viha,\n5:18 ja pistsid oma k\u00e4ed Apostlite k\u00fclge ning panid nad \u00fcldisesse vanglasse.\n5:19 Aga Issanda Ingel tegi \u00f6\u00f6sel vangihoone uksed lahti ja viis nad v\u00e4lja ning \u00fctles:\n5:20 \u201eMinge, esinege ning r\u00e4\u00e4kige rahvale p\u00fchakojas k\u00f5ik selle elu s\u00f5nad!\u201d\n5:21 Kui nad seda olid kuulnud, l\u00e4ksid nad koidu ajal p\u00fchakotta ja \u00f5petasid. Aga \u00fclempreester ja tema kaaslased tulid ja kutsusid kokku Suurkohtu ja k\u00f5ik Iisraeli laste vanematekogu ja l\u00e4kitasid sulased vangitorni neid tooma.\n5:22 Kui n\u00fc\u00fcd sulased kohale j\u00f5udsid, ei leidnud nad neid vangihoonest. Nad tulid tagasi ja andsid seda teada,\n5:23 \u00f6eldes: \u201eVangla me leidsime k\u00fcll h\u00e4sti hoolsasti lukustatud olevat ja hoidjad v\u00e4ljas uste ees seisvat, aga kui me avasime, ei leidnud me kedagi seest!\u201d\n5:24 Kui p\u00fchakoja pealik ja \u00fclempreestrid neid s\u00f5numeid kuulsid, j\u00e4id nad kahevahele, mis sellest arvata.\n5:25 Siis tuli keegi ja jutustas neile: \u201eVaata, mehed, keda te panite vanglasse, seisavad p\u00fchakojas ja \u00f5petavad rahvast!\u201d\n5:26 Siis l\u00e4ks pealik sulastega ja t\u00f5i nad \u00e4ra; aga mitte v\u00e4gisi, sest nad kartsid, et rahvas nad kividega surnuks viskab.\n5:27 Ja nad t\u00f5id ning seadsid nad Suurkohtu ette. Ja \u00fclempreester k\u00fcsis neilt ning \u00fctles:\n5:28 \u201eKas me teid ei ole k\u00f5vasti keelanud \u00f5petamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma t\u00e4itnud oma \u00f5petusega ja tahate Selle inimese vere saata meie peale!\u201d\n5:29 Aga Peetrus ja teised Apostlid kostsid ning \u00fctlesid: \u201eJumala s\u00f5na tuleb rohkem kuulda kui inimeste s\u00f5na.\n5:30 Meie esiisade Jumal on \u00fcles \u00e4ratanud Jeesuse, Kelle te olete poonud puu k\u00fclge ning surmanud.\n5:31 Tema on Jumal Oma parema k\u00e4ega t\u00f5stnud Juhiks ja \u00d5nnistegijaks, andma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist.\n5:32 Ja meie oleme k\u00f5igi nende asjade tunnistajad ja samuti P\u00fcha Vaim, Keda Jumal on andnud neile, kes v\u00f5tavad kuulda Tema s\u00f5na!\u201d\n5:33 Aga kui nad seda kuulsid, k\u00e4is see nende s\u00fcdamest l\u00e4bi, ja nad v\u00f5tsid n\u00f5uks nemad \u00e4ra tappa.\n5:34 Kuid Suurkohtus t\u00f5usis \u00fcles \u00fcks variser, Gamaaliel nimi, k\u00e4su\u00f5petaja, keda k\u00f5ik rahvas austas, ja k\u00e4skis mehed v\u00e4lja viia natukeseks ajaks,\n5:35 ja \u00fctles siis koosolijaile: \u201eIisraeli mehed, olge ettevaatlikud sellega, mida te nende inimestega m\u00f5tlete teha.\n5:36 Sest mitte ammu tagasi t\u00f5usis Teudas ning \u00fctles enese midagi olevat, ja temaga liitus arvult ligi nelisada meest; tema tapeti ja k\u00f5ik, kes n\u00f5ustusid temaga, hajutati ja h\u00e4visid.\n5:37 P\u00e4rast teda astus \u00fcles galilealane Juudas rahvalugemise p\u00e4evil ja ahvatles rahva enese j\u00e4rele; ka tema sai hukka ja k\u00f5ik, kes heitsid tema n\u00f5usse, hajutati.\n5:38 Ja n\u00fc\u00fcd ma \u00fctlen teile: j\u00e4tke need inimesed rahule ja laske nad minna! Sest kui see n\u00f5u ja t\u00f6\u00f6 on inimestest, siis l\u00e4heb see t\u00fchja,\n5:39 aga kui see on Jumalast, siis te ei v\u00f5i seda t\u00fchjaks teha, et te kuidagi ei osutuks jumalavastasteks!\u201d Ja nad v\u00f5tsid kuulda tema n\u00f5u.\n5:40 Ja kui Apostlid olid sisse kutsutud, peksid nad neid ja keelasid neid r\u00e4\u00e4kimast Jeesuse nimel ja lasksid nad minna.\n5:41 Aga nemad l\u00e4ksid Suurkohtu eest minema, r\u00f5\u00f5msad sellest, et neid oli v\u00e4\u00e4rt arvatud kannatama teotust Selle nime p\u00e4rast.\n5:42 Ja nad ei lakanud iga p\u00e4ev p\u00fchakojas ja kodasid m\u00f6\u00f6da \u00f5petamast Evangeeliumi Kristusest Jeesusest.\n6:1 Aga neil p\u00e4evil kui j\u00fcngrite arv suurenes, t\u00f5usis nurin kreekakeelsete juutide seas heebrealaste vastu, et igap\u00e4evases abiandmises \u00f5ieti ei hoolitud nende leskedest.\n6:2 Siis kutsusid need kaksteist eneste juurde j\u00fcngrite hulga ning \u00fctlesid: \u201eSee ei sobi, et me k\u00f5rvale j\u00e4tame Jumala s\u00f5na ja hoolt kanname toidulaudade eest.\n6:3 Sellep\u00e4rast, vennad, vaadake endi seast seitse meest, kellel on hea tunnistus ja kes on t\u00e4is Vaimu ja tarkust, kelle me seaksime sellesse ametisse.\n6:4 Meie aga tahame pidevalt olla palvetamises ja s\u00f5na teenistuses!\u201d\n6:5 See k\u00f5ne oli kogu rahvahulga meelt m\u00f6\u00f6da. Ja nad valisid Stefanose, mehe t\u00e4is usku ja P\u00fcha Vaimu, ja Filippuse ja Prokorose ja Nikaanori ja Timoni ja Parmena ja Nikolaose, juudiusku p\u00f6\u00f6rdunud antiohlase.\n6:6 Need nad seadsid Apostlite ette ja palvetasid ning panid oma k\u00e4ed nende peale.\n6:7 Ja Jumala s\u00f5na kasvas; ja j\u00fcngrite arv sai v\u00e4ga suureks Jeruusalemmas; ja suur hulk preestreid sai s\u00f5nakuulelikuks usule.\n6:8 Aga Stefanos, t\u00e4is armu ja v\u00e4ge, tegi imetegusid ja suuri tunnust\u00e4hti rahva seas.\n6:9 Siis t\u00f5usid n\u00f5ndanimetatud libertiinide ja k\u00fcreenlaste ja aleksandrialaste kogudustest ja Kiliikia ja Aasia poolt m\u00f5ned, kes vaidlesid Stefanosega,\n6:10 aga ei suutnud vastu seista tarkusele ja Vaimule, Kelle l\u00e4bi tema r\u00e4\u00e4kis.\n6:11 Siis nad hankisid mehed, kes \u00fctlesid: \u201eMe oleme teda kuulnud pilkes\u00f5nu r\u00e4\u00e4kivat Moosese ja Jumala vastu!\u201d\n6:12 Ja nemad \u00f5hutasid rahvast ja vanemaid ja kirjatundjaid ja langesid ta kallale ning v\u00f5tsid ta kinni ja viisid ta Suurkohtu ette.\n6:13 Nad esitasid valetunnistajaid, kes \u00fctlesid: \u201eSee inimene ei lakka r\u00e4\u00e4kimast s\u00f5nu selle p\u00fcha paiga ja k\u00e4su\u00f5petuse vastu.\n6:14 Sest me oleme kuulnud teda \u00fctlevat, et Jeesus Naatsaretlane h\u00e4vitavat selle paiga ja muutvat kombed, mis Mooses meile on andnud.\u201d\n6:15 Ja kui k\u00f5ik Suurkohtus istujad temale otsa vaatasid, n\u00e4gid nad tema palge olevat otsekui Ingli palge.\n7:1 Siis \u00fctles \u00fclempreester: \u201eKas see on n\u00f5nda?\u201d\n7:2 Aga tema \u00fctles: \u201eMehed, vennad ja isad, kuulge! Au Jumal ilmus meie esiisale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias enne oma siirdumist Haaranisse,\n7:3 ning \u00fctles temale: \u201eMine v\u00e4lja omalt maalt ja omast sugukonnast ja tule sinna maale, mille Ma sulle n\u00e4itan.\u201d\n7:4 Siis ta l\u00e4ks kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja kui tema isa suri, saatis Jumal tema sealt siia maale, kus teie n\u00fc\u00fcd elate,\n7:5 ega andnud siin temale p\u00e4randiks mitte jalat\u00e4itki, aga t\u00f5otas selle anda omandiks temale ja tema j\u00e4rglasile p\u00e4rast teda ajal, mil ta oli alles lasteta.\n7:6 Ent Jumal r\u00e4\u00e4kis n\u00f5nda: tema j\u00e4rglased peavad olema v\u00f5\u00f5rastena v\u00f5\u00f5ral maal ja seal nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat,\n7:7 ja rahvast, keda nad orjavad, Mina karistan, \u00fctles Jumal, ja selle j\u00e4rel nad l\u00e4hevad v\u00e4lja ja teenivad Mind siin selles paigas.\n7:8 Ja Ta andis temale \u00fcmberl\u00f5ikamislepingu; ja nii s\u00fcndis Aabrahamile Iisak ja ta l\u00f5ikas tema \u00fcmber kaheksandal p\u00e4eval. Ja Iisakile s\u00fcndis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.\n7:9 Ja peavanemad kadestasid Joosepit ning m\u00fc\u00fcsid ta \u00e4ra Egiptusesse; aga Jumal oli temaga\n7:10 ja p\u00e4\u00e4stis tema k\u00f5igist ta viletsustest ja andis temale armu ja tarkust, kui ta oli Egiptuse kuninga, vaarao ees; ja see t\u00f5stis ta kogu Egiptuse ja oma koja \u00fclemaks.\n7:11 Aga n\u00e4lg tuli kogu Egiptusesse ja Kaananisse ja suur viletsus; ja meie esiisad ei leidnud toidust.\n7:12 Aga kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, l\u00e4kitas ta meie esiisad sinna esimest korda;\n7:13 ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele ja vaarao sai teada Joosepi p\u00e4ritolu.\n7:14 Siis Joosep l\u00e4kitas j\u00e4rele ja laskis kutsuda oma isa Jaakobi ja kogu oma suguv\u00f5sa, seitsek\u00fcmmend viis hinge.\n7:15 Ja Jaakob l\u00e4ks alla Egiptusesse ja suri, tema ja meie esiisad,\n7:16 ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli ostnud raha eest Emori, Sekemi isa lastelt.\n7:17 Kui n\u00fc\u00fcd l\u00e4henes t\u00f5otuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli vandega t\u00f5otanud, kasvas rahvas ja sigis paljuks Egiptuses,\n7:18 seni kui t\u00f5usis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.\n7:19 See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi paha meie esivanemaile neid sundides \u00e4ra heitma oma lapsukesed, et need ei j\u00e4\u00e4ks ellu.\n7:20 Sel ajal s\u00fcndis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda toideti kolm kuud tema isa majas.\n7:21 Aga kui ta oli k\u00f5rvale heidetud, v\u00f5ttis vaarao t\u00fctar tema ja kasvatas ta enesele pojaks.\n7:22 Ja Moosesele \u00f5petati k\u00f5ike egiptlaste tarkust ja tema oli v\u00e4gev s\u00f5nades ja tegudes.\n7:23 Aga kui ta oli nelik\u00fcmmend aastat vanaks saanud, tuli tema s\u00fcdamesse m\u00f5te oma vendi, Iisraeli lapsi, vaatama minna.\n7:24 Ja n\u00e4hes \u00fchele \u00fclekohut tehtavat, l\u00e4ks ta appi ja tasus k\u00e4tte selle eest, kellele liiga tehti, ja l\u00f5i egiptlase maha.\n7:25 Ent ta m\u00f5tles, et tema vennad saavad sellest aru, et Jumal tema k\u00e4e l\u00e4bi annab neile p\u00e4\u00e4ste; aga nad ei saanud aru.\n7:26 Ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ta juhtus nende juurde, kui nad riidlesid, ja sundis neid rahule ning \u00fctles: \u201eMehed, te olete vennad, miks teete liiga \u00fcksteisele?\u201d\n7:27 Aga see, kes tegi liiga oma ligimesele, l\u00fckkas ta enesest \u00e4ra ja \u00fctles: \u201eKes on sind seadnud meie \u00fclemaks ja kohtum\u00f5istjaks?\n7:28 Kas tahad tappa mind, nagu sa eile tapsid egiptlase?\u201d\n7:29 Selle k\u00f5ne peale Mooses p\u00f5genes ja elas v\u00f5\u00f5rana Midjanimaal; seal s\u00fcndis temale kaks poega.\n7:30 Ja kui nelik\u00fcmmend aastat m\u00f6\u00f6das oli, ilmus temale Siinai m\u00e4e k\u00f5rbes Issanda Ingel tuleleegis kibuvitsap\u00f5\u00f5sas.\n7:31 Kui Mooses seda n\u00e4gi, pani ta n\u00e4gemust imeks. Ja kui ta ligi astus vaatama, kostis Issanda h\u00e4\u00e4l:\n7:32 \u201eMina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!\u201d Aga Mooses hakkas v\u00e4risema ega julgenud sinna vaadata.\n7:33 Aga Issand \u00fctles temale: \u201eV\u00f5ta kingad jalast, sest paik, kus sa seisad, on p\u00fcha maa!\n7:34 Mina olen k\u00fcllalt n\u00e4inud Oma rahva vaeva Egiptuses ja olen kuulnud nende ohkamist ning olen tulnud alla neid vabastama. Siis tule n\u00fc\u00fcd, Ma l\u00e4kitan sind Egiptusesse!\u201d\n7:35 Selle Moosese, kelle nemad \u00e4ra salgasid, \u00f6eldes: \u201eKes on sind seadnud \u00fclemaks ja kohtum\u00f5istjaks?\u201d, selle l\u00e4kitas Jumal \u00fclemaks ja lunastajaks selle ingli kaudu, kes temale ilmus kibuvitsap\u00f5\u00f5sas.\n7:36 See viis nad v\u00e4lja ja tegi imetegusid ja tunnust\u00e4hti Egiptuses ja Punases meres ja k\u00f5rbes nelik\u00fcmmend aastat.\n7:37 See on see Mooses, kes \u00fctles Iisraeli lastele: \u201e\u00dche prohveti \u00e4ratab teile Jumal teie vendade hulgast, minu sarnase\u201d,\n7:38 tema on see, kes oli koguduse seas k\u00f5rbes \u00fches selle Ingliga, kes temaga k\u00f5neles Siinai m\u00e4el, ja oli \u00fches meie esiisadega ja sai elavaid s\u00f5nu meile edasiandmiseks.\n7:39 Temale meie esivanemad ei tahtnud olla s\u00f5nakuulelikud, vaid t\u00f5ukasid ta \u00e4ra ja p\u00f6\u00f6rdusid oma s\u00fcdamega Egiptuse poole,\n7:40 \u00f6eldes Aaronile: \u201eTee meile jumalaid, kes k\u00e4iksid meie ees, sest me ei tea, mis on s\u00fcndinud selle Moosesega, kes meid t\u00f5i Egiptusest v\u00e4lja!\u201d\n7:41 Ja nad tegid noil p\u00e4evil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ning r\u00f5\u00f5mustusid oma k\u00e4te tegudest.\n7:42 Kuid Jumal p\u00f6\u00f6rdus neist \u00e4ra ja j\u00e4ttis nad teenima taeva v\u00e4gesid, n\u00f5nda nagu on kirjutatud prohvetite raamatus: \u201eKas teie, Iisraeli sugu, nelik\u00fcmmend aastat k\u00f5rbes t\u00f5ite Mulle tapaohvreid ja muid ohvreid?\n7:43 Ei, vaid te kandsite Mooloki telki ja oma jumala Romfa t\u00e4hte, kujusid, mis te olite teinud, et neid kummardada: sellep\u00e4rast Ma siirutan teid teispoole Baab\u00fcloni!\u201d\n7:44 Meie esiisadel oli tunnistustelk k\u00f5rbes, n\u00f5nda nagu oli m\u00e4\u00e4ranud see, Kes Moosesega r\u00e4\u00e4kis, et ta pidi selle valmistama eeskuju j\u00e4rgi, mida ta oli n\u00e4inud.\n7:45 Selle meie esiisad \u00fches Joosuaga v\u00f5tsid ning viisid paganate maa-alale, keda Jumal ajas minema meie esiisade eest kuni Taaveti p\u00e4evini,\n7:46 kes leidis armu Jumala ees ja palus, et ta leiaks elamu Jaakobi kodakonnale.\n7:47 Ent Saalomon ehitas Temale koja.\n7:48 Kuid K\u00f5igek\u00f5rgem ei ela k\u00e4tega tehtud kodades, n\u00f5nda nagu \u00fctleb prohvet:\n7:49 \u201eTaevas on Minu auj\u00e4rg ja maa Minu jalgealune j\u00e4rg! Mis koda te Mulle tahate ehitada\u201d, \u00fctleb Issand, \u201ev\u00f5i mis on Mu hingamise ase?\n7:50 Eks Minu k\u00e4si ole selle k\u00f5ik teinud?\u201d\n7:51 Te kangekaelsed ja \u00fcmberl\u00f5ikamatud s\u00fcdamest ja k\u00f5rvust! Te panete ikka vastu P\u00fchale Vaimule! N\u00f5nda nagu teie esiisad, n\u00f5nda teete teiegi.\n7:52 Keda prohvetitest teie esiisad ei ole taga kiusanud? Nad tapsid need, kes ennustasid selle \u00d5ige tulemist, Kelle \u00e4raandjaiks ja tapjaiks n\u00fc\u00fcd olete saanud teie,\n7:53 kes saite k\u00e4su\u00f5petuse Inglite teenistuse kaudu ega pidanud seda mitte.\n7:54 Aga kui nad seda kuulsid, l\u00f5ikas see neile s\u00fcdamesse ja nad kiristasid hambaid ta peale.\n7:55 Tema aga t\u00e4is P\u00fcha Vaimu vaatas \u00fcksisilmi taeva poole ja n\u00e4gi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel,\n7:56 ja ta \u00fctles: \u201eEnn\u00e4e! Ma n\u00e4en taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!\u201d\n7:57 Siis nad karjusid suure h\u00e4\u00e4lega ning pidasid oma k\u00f5rvad kinni ja kargasid k\u00f5ik \u00fchel meelel tema kallale\n7:58 ning l\u00fckkasid ta linnast v\u00e4lja ja viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma riided maha \u00fche noore mehe jalgade ette, kelle nimi oli Saulus.\n7:59 Ja nad viskasid Stefanost kividega, kuna tema palus Jumalat ja \u00fctles: \u201eIssand Jeesus, v\u00f5ta minu vaim vastu!\u201d\n7:60 Ja ta heitis p\u00f5lvili ning h\u00fc\u00fcdis suure h\u00e4\u00e4lega: \u201eIssand, \u00e4ra arva seda pattu neile s\u00fc\u00fcks!\u201d Ja kui ta seda oli \u00f6elnud, uinus ta.\n8:1 Aga Saulusel oli hea meel Stefanose surmast. Sel ajal algas suur Jeruusalemma koguduse tagakiusamine. Ja k\u00f5ik peale Apostlite hajutati Juuda- ja Samaariamaale.\n8:2 Aga m\u00f5ned jumalakartlikud mehed matsid Stefanose maha ja leinasid v\u00e4ga tema p\u00e4rast.\n8:3 Ent Saulus r\u00fc\u00fcstas kogudust, k\u00e4ies m\u00f6\u00f6da kodasid, ja t\u00f5i v\u00e4lja mehi ja naisi ja andis nad vangi.\n8:4 Siis k\u00e4isid hajaliolevad m\u00f6\u00f6da maad ja kuulutasid Evangeeliumi s\u00f5na.\n8:5 Aga Filippus tuli Samaaria linna ja kuulutas neile Kristust.\n8:6 Ja rahvas pani \u00fchel meelel seda t\u00e4hele, mida Filippus \u00fctles, kuuldes teda ning n\u00e4hes imet\u00e4hti, mida ta tegi.\n8:7 Sest paljude seest, kellel olid r\u00fcvedad vaimud, l\u00e4ksid need v\u00e4lja suure h\u00e4\u00e4lega kisendades, ja palju halvatuid ja jalutuid sai terveks.\n8:8 Ja suur r\u00f5\u00f5m oli selles linnas.\n8:9 Aga \u00fcks mees, Siimon nimi, oli enne juba seal linnas ja n\u00f5idus ning eksitas Samaaria rahvast, \u00f6eldes enese midagi suurt olevat.\n8:10 Teda panid t\u00e4hele k\u00f5ik, nii pisukesed kui suured, ning \u00fctlesid: \u201eSee on Jumala v\u00e4gi, mida kutsutakse Suureks!\u201d\n8:11 Ja nad hoidsid tema poole, sest et ta kaua aega oli neid n\u00f5idusega eksitanud.\n8:12 Aga kui nad Filippust uskusid, kes neile kuulutas Evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.\n8:13 Ka Siimon ise sai usklikuks, ja kui ta oli ristitud, j\u00e4i ta alati Filippuse juurde ja pani v\u00e4ga imeks, n\u00e4hes s\u00fcndivat imet\u00e4hti ja suuri v\u00e4gevaid tegusid.\n8:14 Aga kui Jeruusalemmas olevad Apostlid said kuulda, et Samaaria linn oli Jumala s\u00f5na vastu v\u00f5tnud, l\u00e4kitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.\n8:15 Kui need sinna said, palvetasid nad nende eest, et nad saaksid P\u00fcha Vaimu.\n8:16 Sest Vaim ei olnud veel langenud \u00fchegi peale nende seast, vaid nemad olid ainult ristitud Issanda Jeesuse nimesse.\n8:17 Siis panid nad oma k\u00e4ed nende peale, ja nad said P\u00fcha Vaimu.\n8:18 Aga kui Siimon n\u00e4gi, et Apostlite k\u00e4te pealepanemise l\u00e4bi anti P\u00fcha Vaimu, pakkus ta neile raha\n8:19 ning \u00fctles: \u201eAndke ka minule see meelevald, et see, kelle peale ma iganes oma k\u00e4ed panen, saaks P\u00fcha Vaimu.\u201d\n8:20 Aga Peetrus \u00fctles talle: \u201eKadugu su raha sinuga t\u00fckkis, et sa m\u00f5tled Jumala andi saada raha eest!\n8:21 Sul ei ole jagu ega osa sellest s\u00f5nast, sest su s\u00fcda ei ole avameelne Jumala ees.\n8:22 Sellep\u00e4rast paranda meelt sellest oma kurjusest ja palu Issandat, et sinu s\u00fcdame m\u00f5te sulle vahest andeks antaks.\n8:23 Sest ma n\u00e4en sind viha sapis ja \u00fclekohtu s\u00f5lmes kinni olevat!\u201d\n8:24 Aga Siimon vastas ning \u00fctles: \u201ePaluge teie Issandat minu p\u00e4rast, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete \u00f6elnud!\u201d\n8:25 Kui nad n\u00fc\u00fcd olid tunnistanud ja r\u00e4\u00e4kinud Issanda s\u00f5na, p\u00f6\u00f6rdusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid Evangeeliumi mitmes Samaariamaa alevis.\n8:26 Aga Issanda Ingel r\u00e4\u00e4kis Filippusega ja \u00fctles: \u201eT\u00f5use ja mine l\u00f5una poole seda teed, mis Jeruusalemmast l\u00e4heb alla Gaasa poole, see on k\u00f5rbetee!\u201d\n8:27 Ja ta t\u00f5usis ning l\u00e4ks. Ja vaata, \u00fcks Etioopia mees, etiooplaste kuninganna Kandake suur koja\u00fclem, kogu ta varanduse hooldaja, kes oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama,\n8:28 oli tagasi minemas ning istus oma t\u00f5llas ja luges prohvet Jesaja raamatut.\n8:29 Ja Vaim \u00fctles Filippusele: \u201eMine ja astu selle t\u00f5lla l\u00e4hedale!\u201d\n8:30 Aga kui Filippus jooksis t\u00f5lla juurde, kuulis ta teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ja k\u00fcsis: \u201eKas sa ka m\u00f5istad, mida sa loed?\u201d\n8:31 Tema \u00fctles: \u201eKuidas ma v\u00f5in m\u00f5ista, kui keegi mind ei juhata?\u201d Ja ta palus Filippust astuda t\u00f5lda ja istuda tema k\u00f5rvale.\n8:32 Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: \u201eNagu lammas viidi Ta tappa, ja nagu tall oma niitja ees on vait, n\u00f5nda ei avanud Ta Oma suud!\n8:33 Teda alandades v\u00f5eti kohus Ta pealt! Kes k\u00f5neleb Tema p\u00e4ritolust? Sest Ta elu v\u00f5eti \u00e4ra maa pealt!\u201d\n8:34 Aga koja\u00fclem hakkas r\u00e4\u00e4kima Filippusega ning \u00fctles: \u201eMa palun sind, kellest r\u00e4\u00e4gib prohvet seda? Kas enesest v\u00f5i kellestki teisest?\u201d\n8:35 Aga Filippus avas oma suu ja l\u00e4htudes sellest kirjakohast ta kuulutas temale Evangeeliumi Jeesusest.\n8:36 Ent kui nad teed edasi l\u00e4ksid, j\u00f5udsid nad vee juurde ja koja\u00fclem \u00fctles: \u201eEnn\u00e4e vett! Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?\u201d\n8:37 Aga Filippus \u00fctles: \u201eKui sa usud k\u00f5igest s\u00fcdamest, siis v\u00f5ib see s\u00fcndida!\u201d Tema vastas ning \u00fctles: \u201eMina usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!\u201d\n8:38 Ja ta k\u00e4skis t\u00f5lla peatada, ja nad astusid m\u00f5lemad maha vette, Filippus ja koja\u00fclem; ja ta ristis teda.\n8:39 Aga kui nad veest v\u00e4lja tulid, v\u00f5ttis Issanda Vaim Filippuse \u00e4ra, ja koja\u00fclem ei n\u00e4inud teda enam. Aga ta l\u00e4ks oma teed r\u00f5\u00f5muga.\n8:40 Aga Filippus leiti Asdodist ja ta k\u00e4is m\u00f6\u00f6da maad ning kuulutas Evangeeliumi k\u00f5igile linnadele, kuni ta j\u00f5udis Kaisareasse.\n9:1 Aga Saulus turtsus ikka veel \u00e4hvardamise ja tapmisega Issanda j\u00fcngrite vastu ja l\u00e4ks \u00fclempreestri juurde\n9:2 ning palus temalt kirju Damaskuse kogudustele, et kui ta peaks leidma usuteel k\u00e4ijaid, olgu mehi v\u00f5i naisi, et ta v\u00f5iks nad siduda ja tuua Jeruusalemma.\n9:3 Aga kui ta oli sinna minemas ja Damaskuse l\u00e4hedale j\u00f5udis, s\u00fcndis, et \u00e4kitselt paistis tema \u00fcmber valgus taevast;\n9:4 ja ta kukkus maha maa peale ning kuulis \u00fcht h\u00e4\u00e4lt temale \u00fctlevat: \u201eSaul, Saul, miks sa Mind taga kiusad?\u201d\n9:5 Tema vastas: \u201eIssand, kes Sa oled?\u201d Ja Issand \u00fctles: \u201eMina olen Jeesus, Keda sa taga kiusad!\u201d\n9:6 Aga t\u00f5use ja mine linna, ja seal \u00f6eldakse sulle, mis sul tuleb teha!\u201d\n9:7 Aga mehed, kes olid temaga teel, seisid ehmunult; nad kuulsid k\u00fcll h\u00e4\u00e4lt, aga ei n\u00e4inud kedagi.\n9:8 Aga Saulus t\u00f5usis maast \u00fcles ja kui ta oma silmad avas, ei n\u00e4inud ta enam! Siis nad talutasid teda k\u00e4ttpidi ja viisid ta Damaskusesse.\n9:9 Ja kolm p\u00e4eva ta ei n\u00e4inud, ei s\u00f6\u00f6nud ega joonud.\n9:10 Ent Damaskuses oli \u00fcks j\u00fcnger, Ananias nimi. Sellele \u00fctles Issand n\u00e4gemuses: \u201eAnanias!\u201d Tema vastas: \u201eIssand, vaata, siin ma olen!\u201d\n9:11 Issand \u00fctles temale: \u201eT\u00f5use ja mine sinna t\u00e4navasse, mida kutsutakse \u00d5igeks, ja kuula Juuda majas Sauluse-nimelise Tarsose mehe j\u00e4rele, sest vaata, ta palvetab\n9:12 ja on n\u00e4gemuses n\u00e4inud mehe, Ananias nimi, sisse tulevat ja k\u00e4e ta peale panevat, et ta n\u00e4gemise tagasi saaks!\u201d\n9:13 Ananias vastas: \u201eIssand, ma olen mitmelt kuulnud sellest mehest, kui palju ta on kurja teinud Sinu p\u00fchadele Jeruusalemmas;\n9:14 ja tal on \u00fclempreestrilt luba siin siduda k\u00f5iki, kes Sinu nime appi h\u00fc\u00fcavad!\u201d\n9:15 Aga Issand \u00fctles temale: \u201eMine, sest ta on Mulle valitud riist, et ta Minu nime kannaks paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette,\n9:16 sest Mina tahan temale n\u00e4idata, kui palju ta peab Minu nime p\u00e4rast kannatama!\u201d\n9:17 Siis Ananias l\u00e4ks \u00e4ra ja astus sinna majja. Ja kui ta oma k\u00e4e tema peale oli pannud, \u00fctles ta: \u201eSaul, vend, Issand on mind l\u00e4kitanud, Jeesus, Kes sulle ilmus teel, mida sa tulid, et sa n\u00e4gemise tagasi saaksid ja t\u00e4ituksid P\u00fcha Vaimuga!\u201d\n9:18 Ja sedamaid pudenes tema silmadelt otsekui soomuseid, ja ta n\u00e4gi j\u00e4lle ja t\u00f5usis ning laskis ennast ristida.\n9:19 Ja kui ta oli leiba v\u00f5tnud, sai ta j\u00e4lle tugevaks. Siis ta j\u00e4i m\u00f5neks p\u00e4evaks j\u00fcngrite sekka Damaskusesse,\n9:20 ja kuulutas varsti kogudusekodades Kristust, tunnistades, et Seesama on Jumala Poeg.\n9:21 Aga k\u00f5ik, kes teda kuulsid, ehmusid ning \u00fctlesid: \u201eEks see ole seesama, kes Jeruusalemmas r\u00fc\u00fcstas selle nime appih\u00fc\u00fcdjaid ja on siia tulnud selleks, et neid kinni siduda ja viia \u00fclempreestrite k\u00e4tte?\u201d\n9:22 Aga Saulus l\u00e4ks j\u00e4rjest v\u00e4gevamaks ja ajas juudid, kes Damaskuses elasid, kihama ning t\u00f5estas, et Jeesus on Kristus.\n9:23 M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast pidasid juudid n\u00f5u teda \u00e4ra tappa.\n9:24 Aga Saulus sai teada nende salan\u00f5u. Ent nad valvasid p\u00e4eva ja \u00f6\u00f6 v\u00e4ravais, et teda tappa;\n9:25 kuid j\u00fcngrid v\u00f5tsid ta \u00f6\u00f6sel ja aitasid ta \u00fcle m\u00fc\u00fcri ning lasksid ta korviga alla.\n9:26 Kui siis Saulus j\u00f5udis Jeruusalemma, p\u00fc\u00fcdis ta liituda j\u00fcngrite hulka, aga nemad k\u00f5ik kartsid teda ega uskunud, et ta on j\u00fcnger.\n9:27 Kuid Barnabas v\u00f5ttis ta vastu ja viis ta Apostlite juurde ja r\u00e4\u00e4kis neile, kuidas tema teel olles oli Issandat n\u00e4inud ning temaga k\u00f5nelnud ja kuidas ta Damaskuses oli avalikult kuulutanud Evangeeliumi Jeesuse nimel.\n9:28 Nii ta j\u00e4i nende juurde sisse ja v\u00e4lja k\u00e4ima Jeruusalemmas ja kuulutas avalikult Evangeeliumi Issanda nimel.\n9:29 Ta r\u00e4\u00e4kis ka ja ajas juttu kreekakeelsete juutidega; aga need p\u00fc\u00fcdsid teda tappa.\n9:30 Aga kui vennad seda teada said, viisid nad ta Kaisareasse ja saatsid ta sealt Tarsosesse.\n9:31 Siis oli n\u00fc\u00fcd kogudusel rahu kogu Juuda- ja Galilea- ja Samaariamaal, ja see kasvas ja t\u00e4ienes ja edenes Issanda kartuses ning P\u00fcha Vaimu julgustusel.\n9:32 Aga s\u00fcndis, kui Peetrus k\u00f5igis paigus k\u00e4imas oli, et ta tuli ka p\u00fchade juurde, kes elasid L\u00fcddas.\n9:33 Seal ta leidis \u00fche inimese, Aineas nimi, kes oli kaheksa aastat olnud voodis maas ja halvatud.\n9:34 Ja Peetrus \u00fctles talle: \u201eAineas! Jeesus Kristus teeb su terveks: t\u00f5use \u00fcles ja sea oma ase korda!\u201d Ja sedamaid ta t\u00f5usis \u00fcles.\n9:35 Ja teda n\u00e4gid k\u00f5ik, kes elasid L\u00fcddas ja Saaronis; ja need p\u00f6\u00f6rdusid Issanda poole.\n9:36 Aga Joppes oli keegi naisj\u00fcnger, nimega Tabiita, mis meie keeli t\u00e4hendab Hirv. See oli rikas h\u00e4ist tegudest ja armastusandidest, mida ta tegi.\n9:37 Ja neil p\u00e4evil s\u00fcndis, et ta j\u00e4i haigeks ja suri. Ja nad pesid teda ja panid ta \u00fclemisse tuppa.\n9:38 Aga L\u00fcdda oli Joppe l\u00e4hedal. Kui j\u00fcngrid kuulsid, et Peetrus seal on, l\u00e4kitasid nad kaks meest tema juurde ja palusid teda, et ta viibimata tuleks nende juurde.\n9:39 Siis Peetrus t\u00f5usis ja l\u00e4ks nendega. Ja kui ta sinna j\u00f5udis, viisid nad ta \u00fclemisse tuppa, ja k\u00f5ik lesknaised astusid tema \u00fcmber, nutsid ja n\u00e4itasid kuubi ja riideid, mis Hirv nende juures olles oli teinud.\n9:40 Aga Peetrus ajas k\u00f5ik v\u00e4lja, heitis p\u00f5lvili ja palus Jumalat ning p\u00f6\u00f6rdus surnu poole ja \u00fctles: \u201eTabiita, t\u00f5use \u00fcles!\u201d Siis avas see oma silmad, ja kui ta Peetrust n\u00e4gi, t\u00f5usis ta istuma.\n9:41 Aga Peetrus andis temale k\u00e4e ja t\u00f5stis ta p\u00fcsti. Siis ta kutsus sisse p\u00fchad ja lesed ja esitas teda neile elavana.\n9:42 Aga see sai teatavaks kogu Joppes ja paljud uskusid Issandasse.\n9:43 Ja Peetrus j\u00e4i m\u00f5neks p\u00e4evaks Joppesse \u00fche nahkru Siimona juurde.\n10:1 Kaisarea linnas oli \u00fcks mees, Korneelius nimi, selle v\u00e4esalga pealik, mida kutsuti Itaalia v\u00e4esalgaks.\n10:2 Tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati Jumalat.\n10:3 See n\u00e4gi n\u00e4gemuses selgesti, arvata \u00fcheksandal p\u00e4evatunnil, et Jumala Ingel tuli sisse tema juurde ning \u00fctles talle: \u201eKorneelius!\u201d\n10:4 Tema aga vaatas Inglile otsa, l\u00f5i kartma ning \u00fctles: \u201eIsand, mis on?\u201d See \u00fctles talle: \u201eSinu palved ja su annid on t\u00f5usnud Jumala ette sind meelde tuletama.\n10:5 L\u00e4kita n\u00fc\u00fcd mehi Joppesse ja lase kutsuda Siimon, kelle lisanimi on Peetrus;\n10:6 tema asub nahkur Siimona juures, kelle maja on mererannas!\u201d\n10:7 Kui siis Ingel oli \u00e4ra l\u00e4inud, kes Korneeliusega r\u00e4\u00e4kis, kutsus ta kaks oma perest ja \u00fche vaga s\u00f5jamehe neist, kes alati ta juures olid,\n10:8 r\u00e4\u00e4kis neile k\u00f5ik \u00e4ra ning l\u00e4kitas nad Joppesse.\n10:9 Aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui nad teel olles l\u00e4henesid linnale, l\u00e4ks Peetrus katusele palvetama kuuendal tunnil.\n10:10 Ja temale tuli n\u00e4lg ning ta tahtis s\u00fc\u00fca. Aga kui talle rooga valmistati, j\u00e4i ta otsekui enesest \u00e4ra\n10:11 ning n\u00e4gi taeva avatud olevat ja enese juurde alla tulevat anuma, otsekui suure linase riide, mida nelja nurka pidi alla lasti.\n10:12 Selle sees oli k\u00f5iksugu neljajalgseid ja roomajaid maa elajaid ja taeva linde.\n10:13 Ja temale \u00fctles h\u00e4\u00e4l: \u201eT\u00f5use, Peetrus, verista ja s\u00f6\u00f6!\u201d\n10:14 Aga Peetrus \u00fctles: \u201eEi ilmaski, Issand, sest ma pole veel s\u00f6\u00f6nud seda, mis on keelatud ja roojane!\u201d\n10:15 Ja h\u00e4\u00e4l \u00fctles taas teist korda temale: \u201eMis Jumal on puhastanud, seda sina \u00e4ra arva keelatuks!\u201d\n10:16 Ja see s\u00fcndis kolm korda, ja astja v\u00f5eti j\u00e4lle \u00fcles taevasse.\n10:17 Aga kui Peetrus oli iseeneses kahevahel, mis tema n\u00e4htud n\u00e4gemus k\u00fcll v\u00f5iks t\u00e4hendada, vaata, siis olid mehed, keda Korneelius oli l\u00e4kitanud, k\u00fcsitledes leidnud Siimona maja ja seisid v\u00e4rava taga.\n10:18 Nad h\u00fc\u00fcdsid ning k\u00fcsisid, kas Siimon, kelle lisanimi on Peetrus, on seal v\u00f5\u00f5rsil.\n10:19 Ent kui Peetrus alles oma meeles m\u00f5tles n\u00e4gemusele, \u00fctles Vaim temale: \u201eVaata, kolm meest otsivad sind!\n10:20 Aga t\u00f5use \u00fcles ja astu alla ning mine nendega ilma kaksipidi m\u00f5tlemata, sest Mina olen nad l\u00e4kitanud!\u201d\n10:21 Siis Peetrus tuli alla meeste juurde ning \u00fctles: \u201eVaata, mina olen see, keda te otsite! Mis asja p\u00e4rast te olete tulnud?\u201d\n10:22 Nemad vastasid: \u201ePealik Korneelius, \u00f5ige ja jumalakartlik mees, kellel on hea tunnistus kogu juuda rahvalt, on p\u00fchalt Inglilt saanud s\u00f5na, et ta sind peab kutsuma oma kotta ja kuulama sinu k\u00f5net!\u201d\n10:23 Siis ta kutsus nad sisse ja pidas neid k\u00fclalistena. Aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ks Peetrus nendega \u00e4ra ja m\u00f5ned vennad, kes Joppest olid, l\u00e4ksid \u00fches temaga.\n10:24 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval nad saabusid Kaisareasse. Ja Korneelius ootas neid ja kutsus kokku oma sulased ja parimad s\u00f5brad.\n10:25 Ja kui Peetrus oli sisse astunud, l\u00e4ks Korneelius talle vastu ning heitis tema jalge ette maha ja kummardas.\n10:26 Aga Peetrus t\u00f5stis ta \u00fcles ja \u00fctles: \u201eT\u00f5use \u00fcles, ka mina ise olen inimene!\u201d\n10:27 Ja kui ta temaga oli k\u00f5nelnud, l\u00e4ks ta sisse ja leidis eest suure hulga inimesi\n10:28 ning \u00fctles neile: \u201eTe teate, et juuda mehel ei ole luba s\u00f5brustada muulasega v\u00f5i minna tema juurde, aga Jumal on mulle n\u00e4idanud, et \u00fchtki inimest ei tohi pidada halvaks ega r\u00fcvedaks.\n10:29 Sellep\u00e4rast olen ma ka t\u00f5rkumata tulnud, kui mind kutsuti. Siis k\u00fcsin ma n\u00fc\u00fcd: mis asja p\u00e4rast te olete mind kutsunud?\u201d\n10:30 Korneelius \u00fctles: \u201eNeli p\u00e4eva tagasi ma olin otse selsamal \u00fcheksandal tunnil oma kojas palvetamas ja vaata, \u00fcks mees seisis minu ees hiilgavais riideis\n10:31 ning \u00fctles: Korneelius, sinu palvet on kuuldud ja su annid on Jumalale meelde tulnud.\n10:32 Siis l\u00e4kita n\u00fc\u00fcd Joppesse ja kutsu Siimon, keda lisanimega h\u00fc\u00fctakse Peetruseks; tema on v\u00f5\u00f5rsil nahkur Siimona majas mererannas.\n10:33 Siis ma l\u00e4kitasin sedamaid sinu juurde, ja sa oled h\u00e4sti teinud, et tulid. N\u00fc\u00fcd me oleme k\u00f5ik siin \u00fcheskoos Jumala ees kuulamas k\u00f5ike, mis Jumal sind on k\u00e4skinud!\u201d\n10:34 Siis Peetrus avas oma suu ning \u00fctles: \u201eMa m\u00f5istan t\u00f5esti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel,\n10:35 vaid k\u00f5ige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb \u00f5igust, tema meele j\u00e4rgi.\n10:36 Selle s\u00f5na ta on l\u00e4kitanud Iisraeli lastele, kuulutades Evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse l\u00e4bi, Kes on k\u00f5ikide Issand.\n10:37 Te teate seda asja, mis on s\u00fcndinud tervel Juudamaal alates Galileast p\u00e4rast ristimist, mida Johannes kuulutas,\n10:38 kuidas Jumal Jeesuse Naatsaretist oli v\u00f5idnud P\u00fcha Vaimu ja v\u00e4ega ja kuidas Tema k\u00e4is m\u00f6\u00f6da maad ja tegi head ning parandas k\u00f5iki, kelle \u00fcle kurat oli saanud v\u00f5imuse; sest Jumal oli Temaga.\n10:39 Ja meie oleme k\u00f5igi nende asjade tunnistajad, mis Ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas; ja nad poosid Tema ristipuule ning surmasid.\n10:40 Selle on Jumal \u00fcles \u00e4ratanud kolmandal p\u00e4eval ja on Teda lasknud saada ilmsiks,\n10:41 mitte k\u00f5igele rahvale, vaid Jumala ennevalitud tunnistajaile, meile, kes Temaga oleme s\u00f6\u00f6nud ja joonud, p\u00e4rast seda kui Ta oli surnuist \u00fcles t\u00f5usnud.\n10:42 Ja Tema on meid k\u00e4skinud rahvale kuulutada ja tunnistada, et Tema on Jumala poolt seatud elavate ja surnute kohtum\u00f5istja.\n10:43 Temast tunnistavad k\u00f5ik prohvetid, et Tema nime l\u00e4bi iga\u00fcks, kes usub Temasse, saab pattude andeksandmise!\u201d\n10:44 Kui Peetrus neid s\u00f5nu alles r\u00e4\u00e4kis, langes P\u00fcha Vaim k\u00f5ikide peale, kes seda s\u00f5na kuulsid.\n10:45 Ja usklikud \u00fcmberl\u00f5igatute hulgast, niipalju kui neid \u00fches Peetrusega oli tulnud, ehmusid, et P\u00fcha Vaimu and valati ka paganate peale,\n10:46 sest nad kuulsid neid v\u00f5\u00f5raid keeli r\u00e4\u00e4kivat ja Jumalat v\u00e4ga \u00fclistavat. Siis Peetrus \u00fctles:\n10:47 \u201eKas keegi v\u00f5ib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud P\u00fcha Vaimu n\u00f5nda nagu meiegi?\u201d\n10:48 Ja ta k\u00e4skis neid ristida Issanda nimesse. Siis nad palusid teda, et ta j\u00e4\u00e4ks m\u00f5neks p\u00e4evaks nende juurde.\n11:1 Siis Apostlid ja vennad, kes Juudamaal siin ja seal elasid, said kuulda, et ka paganad olid vastu v\u00f5tnud Jumala s\u00f5na.\n11:2 Aga kui Peetrus tuli Jeruusalemma, vaidlesid temaga \u00fcmberl\u00f5igatud\n11:3 ning \u00fctlesid: \u201eSina oled l\u00e4inud sisse \u00fcmberl\u00f5ikamatute juurde ja oled s\u00f6\u00f6nud nendega!\u201d\n11:4 Aga Peetrus hakkas r\u00e4\u00e4kima ning seletas neile asja selle j\u00e4rjekorras n\u00f5nda:\n11:5 \u201eMina olin Joppe linnas palvetamas ja n\u00e4gin otsekui enesest \u00e4ra olles n\u00e4gemuse: seal tuli alla anum, nagu suur linane riie, mida nelja nurka pidi lasti alla taevast, ja see tuli aiva minu juurde.\n11:6 Kui ma seda juureldes vaatasin, n\u00e4gin ma maa neljajalgseid elajaid ja metsalisi ja roomajaid ja taeva linde,\n11:7 ja ma kuulsin ka h\u00e4\u00e4lt mulle \u00fctlevat: t\u00f5use \u00fcles, Peetrus, verista ja s\u00f6\u00f6!\n11:8 Aga ma \u00fctlesin: ei ilmaski, Issand; sest minu suhu ei ole elades saanud midagi keelatut ehk roojast!\n11:9 Siis vastas mulle teist korda h\u00e4\u00e4l taevast: mis Jumal on puhastanud, seda \u00e4ra sina arva keelatuks!\n11:10 Ja see s\u00fcndis kolm korda. Ja k\u00f5ik t\u00f5mmati j\u00e4lle \u00fcles taevasse.\n11:11 Ja vaata, samal hetkel seisid maja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid Kaisareast l\u00e4kitatud minu juurde.\n11:12 Ent Vaim \u00fctles mulle, et ma l\u00e4heksin \u00fches nendega ega m\u00f5tleks kaksipidi. Siis tulid ka need kuus venda minuga, ja me l\u00e4ksime selle mehe kotta.\n11:13 Ja ta kuulutas meile, kuidas ta oli n\u00e4inud Inglit oma majas seisvat ja ta talle \u00fctlevat: l\u00e4kita Joppesse ja kutsu Siimon, keda h\u00fc\u00fctakse lisanimega Peetruseks.\n11:14 Tema r\u00e4\u00e4gib sulle s\u00f5nu, mille l\u00e4bi sina ja k\u00f5ik su pere saate \u00f5ndsaks.\n11:15 Aga kui ma hakkasin k\u00f5nelema, langes P\u00fcha Vaim nende peale, nagu meiegi peale alguses.\n11:16 Siis meenus mulle Issanda s\u00f5na, kuidas Ta \u00fctles: Johannes ristis k\u00fcll veega, aga teid ristitakse P\u00fcha Vaimuga!\n11:17 Kui n\u00fc\u00fcd Jumal neile on andnud sama anni kui meilegi, kes usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes siis olin mina, et oleksin v\u00f5inud Jumalat keelata?\u201d\n11:18 Aga kui nad seda kuulsid, j\u00e4id nad vait ja andsid Jumalale au, \u00f6eldes: \u201eSiis on Jumal ka paganaile andnud meeleparanduse eluks!\u201d\n11:19 Aga need, kes olid hajutatud viletsuse l\u00e4bi, mis oli tekkinud Stefanose p\u00e4rast, k\u00e4isid maad l\u00e4bi Foiniikiani ja K\u00fcprose saareni ja Antiookiani ega kuulutanud s\u00f5na kellelegi muule kui ainult juutidele.\n11:20 Aga nende hulgas olid m\u00f5ned K\u00fcprose ja K\u00fcreene mehed; need l\u00e4ksid Antiookiasse ning r\u00e4\u00e4kisid ka kreeklastele, jutlustades Issandat Jeesust.\n11:21 Ja Issanda k\u00e4si oli nendega ning suur hulk uskus ja p\u00f6\u00f6rdus Issanda poole.\n11:22 Aga teade neist kostis Jeruusalemmas oleva koguduse k\u00f5rvu, ja nad l\u00e4kitasid Barnabase Antiookiasse.\n11:23 Kui ta sinna j\u00f5udis ja n\u00e4gi Jumala armu, sai ta r\u00f5\u00f5msaks ja manitses k\u00f5iki j\u00e4\u00e4ma kindla s\u00fcdamega Issanda juurde;\n11:24 sest ta oli \u00f5ige mees, t\u00e4is P\u00fcha Vaimu ning usku, ja palju rahvast koguti Issandale.\n11:25 Siis ta l\u00e4ks Tarsosesse Saulust otsima, ja kui ta tema leidis, t\u00f5i ta tema Antiookiasse.\n11:26 Ja nemad k\u00e4isid terve aasta koos koguduses ja \u00f5petasid suure hulga rahvast. Ja Antiookias hakati k\u00f5ige enne nimetama j\u00fcngreid kristlasteks.\n11:27 Noil p\u00e4evil tuli Jeruusalemmast prohveteid Antiookiasse.\n11:28 Ja \u00fcks neist, Aagabus nimi, t\u00f5usis ja andis Vaimu l\u00e4bi teada, et suur n\u00e4lg oli tulemas \u00fcle kogu maailma. Ja see tuligi keiser Klaudiuse ajal.\n11:29 Siis j\u00fcngrid v\u00f5tsid n\u00f5uks iga\u00fcks sedam\u00f6\u00f6da, kuidas kellelgi j\u00f5udu oli, saata abi vendadele, kes elasid Juudamaal.\n11:30 Seda nad tegidki ja saatsid annid vanemate k\u00e4tte Barnabase ja Sauluse k\u00e4e l\u00e4bi.\n12:1 Aga sel ajal pistis kuningas Heroodes k\u00e4e m\u00f5nede k\u00fclge kogudusest, et neile paha teha.\n12:2 Ja ta tappis m\u00f5\u00f5gaga Jakoobuse, Johannese venna.\n12:3 Ja n\u00e4hes, et see oli juutidele meelt m\u00f6\u00f6da, v\u00f5ttis ta ette vangistada ka Peetruse. Sel ajal olid parajasti hapnemata leibade p\u00fchad.\n12:4 Ta v\u00f5ttis tema kinni ja heitis ta vangitorni ning andis tema nelja neljamehelise s\u00f5jameeste salga k\u00e4tte hoida, kavatsedes teda p\u00e4rast paasap\u00fcha tuua rahva ette.\n12:5 Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus tegi v\u00e4simata palvet Jumala poole tema eest.\n12:6 Aga kui Heroodes tahtis teda tuua kohtu ette, magas Peetrus sel \u00f6\u00f6l kahe s\u00f5jamehe vahel kahe ahelaga seotult, ja vahid ukse ees valvasid vangihoonet.\n12:7 Ja vaata, Issanda Ingel seisis seal ja valgus paistis seal toas! Ja Ingel t\u00f5ukas Peetruse k\u00fclge, \u00e4ratas ta \u00fcles ning \u00fctles: \u201eT\u00f5use usinasti \u00fcles!\u201d Ja ta ahelad langesid k\u00e4te \u00fcmbert maha.\n12:8 Ja Ingel \u00fctles talle: \u201ePane v\u00f6\u00f6 v\u00f6\u00f6le ja kingad jalga!\u201d Tema tegi n\u00f5nda. Veel ta \u00fctles talle: \u201ePane kuub selga ja tule mu j\u00e4rel!\u201d\n12:9 Ja ta tuli v\u00e4lja ja l\u00e4ks ta j\u00e4rele ega teadnud, et on ilmsi see, mis s\u00fcnnib ingli kaudu, vaid m\u00f5tles n\u00e4gevat n\u00e4gemust.\n12:10 Aga kui nad j\u00f5udsid m\u00f6\u00f6da esimesest ja teisest vahist, tulid nad raudv\u00e4rava ette, mis viis linna. See l\u00e4ks iseenesest neile lahti ja nad tulid v\u00e4lja ja l\u00e4ksid edasi \u00fcht t\u00e4navat m\u00f6\u00f6da. Ja Ingel lahkus \u00e4kitselt temast.\n12:11 Kui siis Peetrus teadlikuks sai, \u00fctles ta: \u201eN\u00fc\u00fcd ma tean t\u00f5esti, et Issand on l\u00e4kitanud Oma Ingli ja on mind p\u00e4\u00e4stnud Heroodese k\u00e4est ja k\u00f5igest, mida juuda rahvas ootas!\u201d\n12:12 Ja m\u00e4rgates, kus ta on, tuli ta Maarja, Johannese, teise nimega Markuse ema maja juurde, kuhu mitmed olid kokku tulnud palvetama.\n12:13 Ent kui Peetrus koputas jalgv\u00e4ravale, tuli t\u00fcdruk, nimega Roode, v\u00e4lja kuulatama.\n12:14 Kui ta Peetruse h\u00e4\u00e4le \u00e4ra tundis, ei teinud ta v\u00e4ravat lahti r\u00f5\u00f5mu p\u00e4rast, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus v\u00e4rava taga seisvat.\n12:15 Nemad \u00fctlesid talle: \u201eSa jampsid!\u201d Aga tema tunnistas kindlasti, et see on n\u00f5nda. Nad \u00fctlesid: \u201eSee on tema Ingel!\u201d\n12:16 Aga Peetrus j\u00e4i veel koputama. Ja kui nad avasid, n\u00e4gid nad teda ja ehmusid.\n12:17 Siis ta viitas k\u00e4ega neile, et nad j\u00e4\u00e4ksid vait, ja jutustas neile, kuidas Issand ta oli vangihoonest v\u00e4lja viinud, ning \u00fctles: \u201eKuulutage seda Jakoobusele ja vendadele!\u201d Ja ta v\u00e4ljus ning l\u00e4ks teise paika.\n12:18 Aga kui valgeks l\u00e4ks, ei olnud s\u00f5jameestel pisut muret sellest, mis Peetrusega oli s\u00fcndinud.\n12:19 Ja kui Heroodes teda otsis ega leidnud, laskis ta valvuritele kohut m\u00f5ista ja k\u00e4skis nad \u00e4ra hukata. Ise ta l\u00e4ks siis Juudamaalt Kaisareasse ja viibis seal.\n12:20 Heroodes aga kandis viha t\u00fc\u00fcroslaste ja siidonlaste vastu. Need tulid \u00fchel meelel tema juurde ja meelitasid Blastust, kuninga kambri\u00fclemat, ja palusid rahu. Sest nende maa sai oma toiduse kuninga maast.\n12:21 Siis pani Heroodes m\u00e4\u00e4ratud p\u00e4eval kuninglikud riided selga ja istus kohtuj\u00e4rjele ja pidas neile k\u00f5net;\n12:22 aga rahvas kisendas: \u201eSee on Jumala, aga mitte inimese h\u00e4\u00e4l!\u201d\n12:23 Aga sedamaid l\u00f5i teda Issanda Ingel, sest et ta ei andnud au Jumalale; ja ussid s\u00f5id ta \u00e4ra ja ta heitis hinge.\n12:24 Aga Jumala s\u00f5na kasvas ja levis.\n12:25 Ja Barnabas ja Saulus tulid tagasi Jeruusalemmast, kui nad olid t\u00e4itnud oma \u00fclesande, ning v\u00f5tsid enestega \u00fches ka Johannese, keda h\u00fc\u00fcti lisanimega Markuseks.\n13:1 Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja \u00f5petajaid: Barnabas ja Siimon, keda h\u00fc\u00fcti Nigeriks, ja Luukius K\u00fcreenest ja Maanaen, kes neliv\u00fcrst Heroodesega \u00fches oli \u00fcles kasvatatud, ja Saulus.\n13:2 Kui need Issandat teenisid ja paastusid, \u00fctles P\u00fcha Vaim: \u201eEraldage Mulle Barnabas ja Saulus t\u00f6\u00f6le, milleks Mina nad olen kutsunud!\u201d\n13:3 Siis nad paastusid ja palusid Jumalat ja panid oma k\u00e4ed nende peale ja saatsid nad teele.\n13:4 Need, P\u00fcha Vaimu poolt l\u00e4kitatud, tulid n\u00fc\u00fcd Seleukiasse ja s\u00f5itsid sealt laevaga K\u00fcprosesse.\n13:5 Ja kui nad Salamisesse olid j\u00f5udnud, kuulutasid nad Jumala s\u00f5na juutidele kogudusekodades; neil oli ka Johannes k\u00e4siliseks \u00fches.\n13:6 Aga kui nad olid saare l\u00e4bi k\u00e4inud Paafosest saadik, kohtasid nad \u00fcht juudi n\u00f5ida ja valeprohvetit, Barjeesus nimi;\n13:7 see oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli m\u00f5istlik mees. Tema kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde ja p\u00fc\u00fcdis kuulda Jumala s\u00f5na.\n13:8 Aga neile pani vastu El\u00fcmas, n\u00f5id \u2014 sest seda t\u00e4hendab nimi t\u00f5lkes \u2014 p\u00fc\u00fcdes maavalitsejat \u00e4ra p\u00f6\u00f6rata usust.\n13:9 Kuid Saulus, keda h\u00fc\u00fctakse ka Pauluseks, t\u00e4is P\u00fcha Vaimu, vaatas teravasti talle otsa\n13:10 ning \u00fctles: \u201eOh sind, kes oled t\u00e4is k\u00f5ike kavalust ja k\u00f5ike tigedust, sa kuradi laps, sa k\u00f5ige \u00f5iguse vaenlane, kas sa ei lakka k\u00f5verdamast Issanda sirgeid teid?\n13:11 Ja n\u00fc\u00fcd, vaata, Issanda k\u00e4si tuleb sinu peale ja sa j\u00e4\u00e4d pimedaks ega n\u00e4e p\u00e4ikest t\u00fckil ajal!\u201d Ja sedamaid langes ta peale s\u00f5gedus ning pimedus, ja ta k\u00e4is \u00fcmber ja otsis talutajaid.\n13:12 Kui maavalitseja n\u00e4gi, mis s\u00fcndis, uskus ta ja ehmus \u00fcliv\u00e4ga Issanda \u00f5petusest.\n13:13 Ja kui need, kes olid kaasas Paulusega, \u00e4ra l\u00e4ksid Paafosest, saabusid nad Pergesse, Pamf\u00fc\u00fcliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja l\u00e4ks tagasi Jeruusalemma.\n13:14 Aga nemad l\u00e4ksid edasi Pergest ja j\u00f5udsid Pisiidia Antiookiasse ning l\u00e4ksid kogudusekotta hingamisp\u00e4eval ja istusid maha.\n13:15 Ja p\u00e4rast seda, kui olid loetud k\u00e4sk ja prohvetid, l\u00e4kitasid kogudusekoja \u00fclemad neile \u00fctlema: \u201eMehed, vennad, kui teil on \u00f6elda m\u00f5ni manitsuss\u00f5na rahvale, siis \u00f6elge!\u201d\n13:16 Siis Paulus t\u00f5usis \u00fcles ja viitas k\u00e4ega neile ning \u00fctles: \u201eIisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!\n13:17 Selle rahva, Iisraeli, Jumal valis \u00e4ra meie esiisad ja \u00fclendas rahva, kui nad v\u00f5\u00f5rastena olid Egiptuses, ja t\u00f5i nad sealt v\u00e4lja k\u00f5rgele t\u00f5stetud k\u00e4sivarrega,\n13:18 ja sallis nende kombeid ligi nelik\u00fcmmend aastat k\u00f5rbes\n13:19 ja h\u00e4vitas seitse rahvast Kaananimaal ja jagas nende maa neile p\u00e4randiks.\n13:20 See k\u00f5ik s\u00fcndis umbes neljasaja viiek\u00fcmne aasta jooksul. P\u00e4rast seda Ta andis neile kohtum\u00f5istjaid prohvet Saamueli ajani.\n13:21 Ja selle j\u00e4rele nad palusid enestele kuningat. Ja Jumal andis neile Sauli, Kiisi poja, Benjamini suguharust mehe. Nii m\u00f6\u00f6dus nelik\u00fcmmend aastat.\n13:22 Ja kui Ta selle oli tagandanud, \u00e4ratas Ta neile kuningaks Taaveti, kellest Tema ka tunnistades \u00fctles: \u201eMa olen leidnud Taaveti, Jesse poja, Oma s\u00fcdamekohase mehe, kes teeb k\u00f5ik Mu tahtmist m\u00f6\u00f6da!\u201d\n13:23 Selle soost on Jumal \u00e4ratanud Oma t\u00f5otuse j\u00e4rgi Jeesuse Iisraeli P\u00e4\u00e4stjaks,\n13:24 siis kui otse enne Tema ilmumist Johannes kuulutas meeleparanduse ristimist k\u00f5igele Iisraeli rahvale.\n13:25 Ent kui Johannes oli oma eluk\u00e4iku l\u00f5petamas, \u00fctles tema: \u201eMina ei ole see, kelleks te mind peate; aga vaata, p\u00e4rast mind tuleb See, Kelle kinga jalast p\u00e4\u00e4stma ma v\u00e4\u00e4rt ei ole!\u201d\n13:26 Mehed, vennad, Aabrahami soo lapsed ja need, kes teie seast kardavad Jumalat, meile on selle p\u00e4\u00e4ste s\u00f5na l\u00e4kitatud!\n13:27 Sest Jeruusalemma elanikud ja nende \u00fclemad, Jeesust mitte tundes, saatsid hukkam\u00f5istmisega t\u00e4ide prohvetite s\u00f5nad, mida igal hingamisp\u00e4eval loetakse;\n13:28 ja ehk nad k\u00fcll ei leidnud \u00fchtki surmas\u00fc\u00fcd, palusid nad Pilaatust, et Ta surmataks.\n13:29 Ja kui nad olid t\u00e4ide saatnud k\u00f5ik, mis Temast oli kirjutatud, v\u00f5tsid nad Ta maha puu pealt ja panid hauda.\n13:30 Aga Jumal \u00e4ratas Tema surnuist \u00fcles!\n13:31 Ja Tema ilmus palju p\u00e4evi neile, kes Temaga olid tulnud Galileast Jeruusalemma ja kes n\u00fc\u00fcd on Ta tunnistajad rahva ees.\n13:32 Ja me kuulutame teile selle hea s\u00f5numi, t\u00f5otuse, mis anti meie esiisadele,\n13:33 et Jumal selle on t\u00e4itnud meile, nende lastele, \u00e4ratades \u00fcles Jeesuse, nagu ka teises laulus on kirjutatud: \u201eSina oled Mu Poeg, t\u00e4na Ma s\u00fcnnitasin Sind!\u201d\n13:34 Et Ta Tema on surnuist \u00fcles \u00e4ratanud, nii et Tal iialgi ei ole tarvis k\u00f5duneda, sellest on Ta \u00f6elnud n\u00f5nda: \u201eMina t\u00e4idan teile need Taavetile antud p\u00fchad ja kindlad t\u00f5otused!\u201d\n13:35 Sellep\u00e4rast Ta \u00fctleb ka teises paigas: \u201eSina ei lase Oma P\u00fcha n\u00e4ha k\u00f5dunemist!\u201d\n13:36 Sest kui Taavet oma rahvap\u00f5lve ajal oli teinud Jumala tahte j\u00e4rgi, uinus ta magama ja pandi oma esiisade juurde ja n\u00e4gi k\u00f5dunemist;\n13:37 kuid See, Kelle Jumal \u00fcles \u00e4ratas, ei n\u00e4inud k\u00f5dunemist!\n13:38 Sellep\u00e4rast olgu teil n\u00fc\u00fcd teada, mehed, vennad, et teile Selle l\u00e4bi kuulutatakse pattude andeksandmist,\n13:39 ja et iga\u00fcks, kes usub, m\u00f5istetakse \u00f5igeks Tema sees k\u00f5igest sellest, millest te ei v\u00f5inud \u00f5igeks saada Moosese k\u00e4su\u00f5petuse kaudu.\n13:40 Katsuge n\u00fc\u00fcd, et teid ei tabaks, mis on \u00f6eldud prohvetite kirjades:\n13:41 \u201eVaadake, te p\u00f5lgajad, ja pange imeks ja minge hukka! Sest Ma teen teie p\u00e4evil teo; teo, mida te ei usuks, kui keegi teile sellest jutustaks!\u201d\n13:42 Kui nad siis v\u00e4ljusid, paluti neid j\u00e4rgmisel hingamisp\u00e4eval neile r\u00e4\u00e4kida neid s\u00f5nu.\n13:43 Aga kui kogudusekojast oli laiali mindud, j\u00e4rgis palju juute ja juudiusku p\u00f6\u00f6rdunud jumalakartlikke Paulust ja Barnabast, kes nendega k\u00f5nelesid ja neid \u00f5hutasid j\u00e4\u00e4ma Jumala armusse.\n13:44 Aga j\u00e4rgmisel hingamisp\u00e4eval kogunes peaaegu k\u00f5ik linn kuulama Jumala s\u00f5na.\n13:45 Kui siis juudid n\u00e4gid rahvahulka, said nad t\u00e4is viha ja vaidlesid vastu Pauluse k\u00f5nele ning pilkasid Jumalat.\n13:46 Aga Paulus ja Barnabas k\u00f5nelesid julgesti ning \u00fctlesid: \u201eTeile pidi Jumala s\u00f5na esiti r\u00e4\u00e4gitama; kuid et te selle enesest \u00e4ra l\u00fckkate ega arva endid olevat igavest elu v\u00e4\u00e4rt, siis me p\u00f6\u00f6rdume paganate poole.\n13:47 Sest n\u00f5nda on meid Issand k\u00e4skinud: Mina olen Sind pannud valguseks paganaile, et Sa oleksid p\u00e4\u00e4steks ilmamaa otsani!\u201d\n13:48 Kui paganad seda kuulsid, said nad r\u00f5\u00f5msaks ja \u00fclistasid Issanda s\u00f5na ja uskusid, nii paljud kui olid m\u00e4\u00e4ratud igaveseks eluks.\n13:49 Ja Issanda s\u00f5na levis \u00fcle kogu maakonna.\n13:50 Aga juudid \u00e4ssitasid jumalakartlikke k\u00f5rgema seisuse naisi ja linna \u00fclemaid ning \u00e4ratasid vaenu Pauluse ja Barnabase vastu ja ajasid nad v\u00e4lja oma aladelt.\n13:51 Aga nemad puistasid oma jalgade p\u00f5rmu nende peale ja tulid Ikoonioni.\n13:52 Ja j\u00fcngrid t\u00e4itusid r\u00f5\u00f5mu ja P\u00fcha Vaimuga.\n14:1 Aga Ikoonionis s\u00fcndis, et nad \u00fcheskoos l\u00e4ksid juutide kogudusekotta ja k\u00f5nelesid n\u00f5nda, et niih\u00e4sti suur hulk juute kui kreeklasi sai usklikuks.\n14:2 Aga uskmatud juudid kihutasid \u00fcles ja \u00e4rritasid paganate meeled vihale vendade vastu.\n14:3 Siis nad viibisid seal kauemat aega, kuulutades julgesti Issandat, Kes andis tunnistuse Oma armus\u00f5nale ja laskis s\u00fcndida tunnust\u00e4hti ja imetegusid nende k\u00e4te l\u00e4bi.\n14:4 Aga linna rahvas jagunes kaheks: \u00fched olid juutide, teised Apostlite poolt.\n14:5 Kui siis paganad ja juudid oma \u00fclematega \u00fchel n\u00f5ul tahtsid tulla nende kallale, et neid teotada ja kividega visata,\n14:6 said nad seda teada ja p\u00f5genesid L\u00fckaoonia linnadesse, L\u00fcstrasse ja Derbesse ja nende \u00fcmbrusesse\n14:7 ja kuulutasid seal Evangeeliumi.\n14:8 Ja L\u00fcstras istus mees, v\u00f5imetu seisma, oma emaihust jalutu, kes ei olnud elades k\u00f5ndinud.\n14:9 See kuulis Pauluse k\u00f5net. Ja kui Paulus teda silmas ning n\u00e4gi, et tal oli usku terveks saada,\n14:10 \u00fctles ta suure h\u00e4\u00e4lega: \u201eT\u00f5use p\u00fcsti oma jalgele!\u201d Ja ta kargas \u00fcles ja k\u00f5ndis.\n14:11 Aga kui rahvas n\u00e4gi, mis Paulus oli teinud, siis nad t\u00f5stsid oma h\u00e4\u00e4lt ning \u00fctlesid l\u00fckaoonia keeli: \u201eJumalad on inimeste sarnastena alla tulnud meie juurde!\u201d\n14:12 Ja nad nimetasid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema oli see, kes k\u00f5neles.\n14:13 Ja Zeusi preester linna aguli templist t\u00f5i h\u00e4rgi ja lillep\u00e4rgi v\u00e4rava ette ja tahtis ohverdada \u00fches rahvaga.\n14:14 Aga kui Apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, rebestasid nad oma riided, kargasid h\u00fc\u00fcdes rahva sekka\n14:15 ning \u00fctlesid: \u201eMehed, miks te seda teete? Meie oleme niisamasugused n\u00f5drad inimesed nagu teiegi ja kuulutame teile Evangeeliumi, et te t\u00fchjest asjust p\u00f6\u00f6rduksite elava Jumala poole, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ning k\u00f5ik, mis nende sees on,\n14:16 Kes endisel p\u00f5lvel on lasknud k\u00f5ik rahvad k\u00e4ia Omi teid,\n14:17 ja siiski ei ole j\u00e4tnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on t\u00e4itnud meie s\u00fcdame r\u00f5\u00f5muga!\u201d\n14:18 Nii k\u00f5neldes nad vaevalt vaigistasid rahva, et see neile ei ohverdaks.\n14:19 Aga Antiookiast ja Ikoonionist tuli sinna juute ja need meelitasid hulga eneste poole ja viskasid Paulust kividega ning vedasid ta linnast v\u00e4lja, arvates, et ta on surnud.\n14:20 Aga kui j\u00fcngrid olid tema \u00fcmber tulnud, t\u00f5usis ta \u00fcles ja l\u00e4ks linna. Ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ta l\u00e4ks \u00fches Barnabasega Derbesse.\n14:21 Ja kui nad selles linnas olid kuulutanud Evangeeliumi ja saanud m\u00f5ned j\u00fcngreiks, l\u00e4ksid nad tagasi L\u00fcstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse ning\n14:22 kinnitasid j\u00fcngrite hingi, manitsedes neid j\u00e4\u00e4ma ususse ning seletades, et meil mitme viletsuse kaudu tuleb minna Jumala Riiki.\n14:23 Ja kui nad neile igas koguduses k\u00e4te pealepanemisega olid seadnud vanemad, j\u00e4tsid nad paastudes ja palvetades nemad Issanda hooleks, Kellesse need n\u00fc\u00fcd uskusid.\n14:24 Siis nad k\u00e4isid l\u00e4bi Pisiidiamaa ja saabusid Pamf\u00fc\u00fcliasse.\n14:25 Ja kui nad Perges olid s\u00f5na kuulutanud, l\u00e4ksid nad Ataaliasse.\n14:26 Sealt nad purjetasid Antiookiasse, kust nad olid v\u00e4ljunud Jumala armu hooleks antuina sellele t\u00f6\u00f6le, mille nad olid l\u00f5petanud.\n14:27 Ja kui nad olid saabunud, kogusid nad koguduse kokku ja kuulutasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega, ja et ta oli avanud paganaile usu ukse.\n14:28 Ja nad viibisid seal kauemat aega j\u00fcngrite juures.\n15:1 Ja m\u00f5ned, kes olid tulnud Juudamaalt, \u00f5petasid vendi n\u00f5nda: \u201eKui te ei lase endid \u00fcmber l\u00f5igata Moosese kombe j\u00e4rgi, siis te ei v\u00f5i \u00f5ndsaks saada!\u201d\n15:2 Kui sellest t\u00f5usis lahkmeel ja Paulusel ja Barnabasel ei olnud nendega mitte pisut vaidlemist, siis tehti otsuseks, et Paulus ja Barnabas ning m\u00f5ned muud nende seast l\u00e4hevad Jeruusalemma Apostlite ja vanemate juurde selle t\u00fclik\u00fcsimuse p\u00e4rast.\n15:3 Siis kogudus saatis nad teele, ja nemad l\u00e4ksid Foiniikiast ja Samaariast l\u00e4bi ning jutustasid paganate p\u00f6\u00f6rdumisest ja tegid sellega suure r\u00f5\u00f5mu k\u00f5igile vendadele.\n15:4 Kui nad saabusid Jeruusalemma, v\u00f5tsid kogudus, Apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad jutustasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega.\n15:5 Aga m\u00f5ned variseride usulahust, kes olid saanud usklikuks, astusid esile ning \u00fctlesid: \u201eNeid tuleb \u00fcmber l\u00f5igata ja k\u00e4skida pidada Moosese k\u00e4sku!\u201d\n15:6 Siis Apostlid ja vanemad tulid kokku seda asja arutama.\n15:7 Ja kui asjast tekkis palju vaidlust, t\u00f5usis Peetrus ning \u00fctles neile: \u201eMehed, vennad, teie teate, et Jumal juba ammusest ajast teie seast on \u00e4ra valinud mind, et minu suu l\u00e4bi paganad kuuleksid Evangeeliumi s\u00f5na ja usuksid.\n15:8 Ja s\u00fcdametundja Jumal on neile andnud tunnistuse, andes neile P\u00fcha Vaimu otsekui meilegi,\n15:9 ega ole teinud mingisugust vahet meie ja nende vahel, puhastades nende s\u00fcdamed usu l\u00e4bi.\n15:10 Miks te siis n\u00fc\u00fcd kiusate Jumalat, et panete j\u00fcngrite kaela ikke, mida meie esiisad ega meie ei ole suutnud kanda?\n15:11 Ent me usume Issanda Jeesuse Kristuse armu l\u00e4bi saada \u00f5ndsaks, otse n\u00f5nda kui nemadki!\u201d\n15:12 Aga kogu rahvahulk j\u00e4i vait ja nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, mis suuri tunnust\u00e4hti ja imesid Jumal paganate seas oli teinud nende l\u00e4bi.\n15:13 Kui nad siis olid jutu l\u00f5petanud, v\u00f5ttis Jakoobus s\u00f5na ning \u00fctles: \u201eMehed, vennad, kuulge mind!\n15:14 Siimon on seletanud, kuidas Jumal esiti v\u00f5ttis eesm\u00e4rgiks v\u00f5ita Oma nimele rahvas paganate seast.\n15:15 Sellega sobivad \u00fchte prohvetite s\u00f5nad, nagu on kirjutatud:\n15:16 \u201eP\u00e4rast seda Ma tulen j\u00e4lle ja ehitan \u00fcles Taaveti lagunenud maja ning parandan \u00e4ra tema varemed ja p\u00fcstitan ta uuesti,\n15:17 et muudki inimesed otsiksid Issandat ja k\u00f5ik rahvad, kelle \u00fcle on nimetatud Minu nimi, \u00fctleb Issand, Kes seda teeb,\n15:18 mis on teada igavikust.\u201d\n15:19 Sellep\u00e4rast arvan mina, et neile, kes paganate seast p\u00f6\u00f6rduvad Jumala poole, ei peaks tehtama raskusi,\n15:20 vaid neile kirjutatagu, et nad hoiduksid v\u00e4\u00e4rjumalate r\u00fcveduse, porduelu, l\u00e4mbunu ja vere eest.\n15:21 Sest Moosesel on vanast ajast k\u00f5igis linnades k\u00fcllalt neid, kes teda kuulutavad, ning teda loetakse igal hingamisp\u00e4eval kogudusekodades.\u201d\n15:22 Siis Apostlid ja vanemad \u00fches k\u00f5ige kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehed ning l\u00e4kitada Antiookiasse \u00fches Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, lisanimega Barsabas, ja Siilase, kes olid juhatajad vendade seas.\n15:23 Nendega nad saatsid j\u00e4rgmise kirja: \u201eMeie, Apostlid ja vanemad ja vennad, saadame tervisi vendadele paganate seast, kes elavad Antiookia- ja S\u00fc\u00fcria- ja Kiliikiamaal.\n15:24 Olles kuulnud, et m\u00f5ned meie seast on v\u00e4lja l\u00e4inud ja on teid teinud k\u00f5nedega rahutuks ja on saatnud teie hinged kitsikusse, ilma et meie neid oleksime k\u00e4skinud,\n15:25 arvasime \u00fcksmeelselt heaks valida mehed ja l\u00e4kitada need teie juurde \u00fches meie armsate vendade Barnabase ja Paulusega,\n15:26 meestega, kes oma elu on pannud kaalule meie Issanda Kristuse nime p\u00e4rast.\n15:27 Nii me oleme siis l\u00e4kitanud Juuda ja Siilase, et nad teile suus\u00f5nal teataksid sedasama.\n15:28 Sest P\u00fcha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna enam \u00fchtki koormat kui aga need v\u00e4ga tarvilised m\u00e4\u00e4rused:\n15:29 hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja l\u00e4mbunu ja porduelu eest. Kui te nendest hoidute, teete h\u00e4sti. J\u00e4\u00e4ge Jumalaga!\u201d\n15:30 Nii nad saadeti teele ja nad saabusid Antiookiasse. Seal nad kogusid rahvahulga kokku ja andsid kirja neile k\u00e4tte.\n15:31 Kui nad seda olid lugenud, said nad r\u00f5\u00f5msaks selle troostist.\n15:32 Aga Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme s\u00f5naga ja kinnitasid neid.\n15:33 Ja kui nad seal m\u00f5ne aja olid viibinud, saadeti nad rahuga vendade juurest nende juurde, kes nad olid l\u00e4kitanud.\n15:34 Ja Siilas arvas heaks j\u00e4\u00e4da nende juurde.\n15:35 Aga Paulus ja Barnabas viibisid Antiookias ning \u00f5petasid ja kuulutasid \u00fches paljude teistega Issanda armu\u00f5petuse s\u00f5na.\n15:36 M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast \u00fctles Paulus Barnabasele: \u201eL\u00e4hme j\u00e4lle vaatama vendi k\u00f5iki linnu m\u00f6\u00f6da, kus me oleme kuulutanud Issanda s\u00f5na, kuidas nende k\u00e4si k\u00e4ib!\u201d\n15:37 Ja Barnabas andis n\u00f5u v\u00f5tta kaasa Johannes, keda h\u00fc\u00fctakse Markuseks.\n15:38 Aga Paulus arvas heaks mitte v\u00f5tta enesega teda, kes neist oli lahkunud Pamf\u00fc\u00fclias ega olnud \u00fches nendega l\u00e4inud t\u00f6\u00f6le.\n15:39 Sellest tekkis \u00e4ge vaidlus, nii et nad \u00fcksteisest lahkusid ja et Barnabas v\u00f5ttis enese juurde Markuse ning s\u00f5itis laevaga K\u00fcprosesse.\n15:40 Aga Paulus valis Siilase ja l\u00e4ks teele, ja vennad andsid ta Jumala armu hooleks.\n15:41 Ja ta k\u00e4is l\u00e4bi S\u00fc\u00fcria ja Kiliikia kinnitades kogudusi.\n16:1 Ja ta saabus Derbesse ja L\u00fcstrasse. Ja vaata, seal oli \u00fcks j\u00fcnger, Timoteos nimi, uskliku juudi naise poeg; aga ta isa oli kreeklane.\n16:2 Sellele andsid L\u00fcstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse.\n16:3 Teda tahtis Paulus enesele saatjaks teele. Ja ta v\u00f5ttis ning l\u00f5ikas ta \u00fcmber juutide p\u00e4rast, kes olid neis paigus; sest nad teadsid k\u00f5ik, et tema isa oli kreeklane.\n16:4 Aga kui nad k\u00e4isid linnast linna, k\u00e4skisid nad usklikke pidada neid seadmisi, mis Apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud.\n16:5 Siis kinnitati kogudusi usus ja liikmete arv kasvas p\u00e4ev-p\u00e4evalt.\n16:6 Ja nemad k\u00e4isid l\u00e4bi Fr\u00fc\u00fcgia- ja Galaatiamaa, sest P\u00fcha Vaim oli neid keelanud s\u00f5na r\u00e4\u00e4kimast Aasias.\n16:7 J\u00f5udes M\u00fc\u00fcsiani \u00fcritasid nad matkata Bit\u00fc\u00fcniasse, kuid Jeesuse Vaim ei lasknud neid mitte.\n16:8 Siis nad l\u00e4ksid m\u00f6\u00f6da M\u00fc\u00fcsiast ja tulid alla Troasse.\n16:9 Ja Paulus n\u00e4gi \u00f6\u00f6sel n\u00e4gemuse: Makedoonia mees seisis ja palus teda ning \u00fctles: \u201eTule alla Makedooniasse ja aita meid!\u201d\n16:10 Kui ta seda n\u00e4gemust oli n\u00e4inud, siis me p\u00fc\u00fcdsime kohe v\u00e4lja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Issand meid oli kutsunud neile Evangeeliumi kuulutama.\n16:11 Me l\u00e4ksime Troast teele ja tulime otsekohe Samotraakesse ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Neapolisse\n16:12 ja sealt Filipisse, mis on esimesi linnu tolles Makedoonia osas, asulinn. Sinna linna me j\u00e4ime peatama m\u00f5neks p\u00e4evaks.\n16:13 Ja hingamisp\u00e4eval me l\u00e4ksime linnast v\u00e4lja j\u00f5e \u00e4\u00e4rde, kus neil oli kombeks k\u00e4ia palvusel, ja istusime maha ning k\u00f5nelesime naistele, kes olid kokku tulnud.\n16:14 Ja ka \u00fcks jumalakartlik naine, nimega L\u00fc\u00fcdia, purpurim\u00fc\u00fcja T\u00fcatiira linnast, kuulas jutlust. Tema s\u00fcdame avas Issand, et ta pani t\u00e4hele seda, mida Paulus r\u00e4\u00e4kis.\n16:15 Aga kui tema ja ta pere olid ristitud, palus ta meid ning \u00fctles: \u201eKui te arvate, et ma olen saanud usklikuks Issandasse, siis tulge mu kotta ja j\u00e4\u00e4ge sinna!\u201d Ja ta k\u00e4is meile peale.\n16:16 Aga s\u00fcndis, kui me l\u00e4ksime palvusele, et meile tuli vastu t\u00fcdruk, kellel oli lausuja vaim. See t\u00f5i oma isandaile palju kasu lausumisega.\n16:17 Tema tuli Paulusele ja meile j\u00e4rele, kisendas ning \u00fctles: \u201eNeed inimesed on K\u00f5igek\u00f5rgema Jumala sulased, kes teile kuulutavad \u00f5ndsuse teed!\u201d\n16:18 Ja seda ta tegi mitu p\u00e4eva. Aga Paulusel oli sellep\u00e4rast meel haige, ja ta p\u00f6\u00f6rdus \u00fcmber ning \u00fctles vaimule: \u201eMa k\u00e4sin sind Jeesuse Kristuse nimel v\u00e4lja minna tema seest!\u201d Ja vaim l\u00e4ks v\u00e4lja samal tunnil.\n16:19 Aga kui t\u00fcdruku isandad n\u00e4gid, et nende kasu lootus oli l\u00f5ppenud, v\u00f5tsid nad Pauluse ja Siilase kinni ja vedasid nad turule \u00fclemate juurde.\n16:20 Ja nad viisid nad pealikute ette ning \u00fctlesid: \u201eNeed inimesed teevad meie linna rahutuks ja nad on juudid!\n16:21 Nad kuulutavad kombeid, mida meil kui roomlasil ei s\u00fcnni vastu v\u00f5tta ega t\u00e4ita!\u201d\n16:22 Ja rahvas t\u00f5usis nende vastu. Ja pealikud k\u00e4skisid kiskuda nende riided seljast ja neid vitstega peksta.\n16:23 Ja kui nad neile olid palju hoope andnud, viskasid nad nemad vanglasse ja k\u00e4skisid vangihoidjal neid hoolsasti valvata.\n16:24 Niisuguse kange k\u00e4su saanud, heitis ta nad k\u00f5ige kindlamasse vangihoonesse ja pani nende jalad pakku.\n16:25 Aga kesk\u00f6\u00f6l palvetasid Paulus ja Siilas ning kiitsid lauldes Jumalat. Ja vangid kuulsid neid.\n16:26 Siis \u00e4kitselt s\u00fcndis suur maav\u00e4risemine, nii et vangihoone alused vabisesid; ja sedamaid l\u00e4ksid k\u00f5ik uksed lahti, ka k\u00f5ikide k\u00f6idikud p\u00e4\u00e4sesid valla.\n16:27 Kui n\u00fc\u00fcd vangihoidja unest \u00e4rkas ja n\u00e4gi vangitorni uksed avatud olevat, t\u00f5mbas ta m\u00f5\u00f5ga ja tahtis enesele otsa teha, sest ta m\u00f5tles, et vangid on \u00e4ra karanud.\n16:28 Aga Paulus h\u00fc\u00fcdis suure h\u00e4\u00e4lega ning \u00fctles: \u201e\u00c4ra tee enesele kurja, sest me oleme k\u00f5ik siin!\u201d\n16:29 Siis ta k\u00fcsis tuld, kargas sisse, heitis v\u00e4risedes Pauluse ja Siilase ette maha,\n16:30 t\u00f5i nad ka v\u00e4lja ning \u00fctles: \u201eIsandad, mis ma pean tegema, et ma \u00f5ndsaks saaksin?\u201d\n16:31 Aga nemad \u00fctlesid: \u201eUsu Issandasse Jeesusesse, siis saad \u00f5ndsaks sina ja su pere!\u201d\n16:32 Ja nad kuulutasid temale Issanda s\u00f5na ja k\u00f5igile, kes olid tema kojas.\n16:33 Tema v\u00f5ttis nad sel \u00f6\u00f6tunnil enese juurde ja pesi nende haavad. Ja ta ristiti sedamaid ja k\u00f5ik tema pere.\n16:34 Siis ta viis nad oma kotta, t\u00f5i toitu lauale ja oli v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, et ta kogu oma perega oli saanud usklikuks Jumalasse.\n16:35 Kui valgeks l\u00e4ks, l\u00e4kitasid pealikud kohtusulased \u00fctlema: \u201eLase need inimesed lahti!\u201d\n16:36 Siis vangihoidja teatas need s\u00f5nad Paulusele, \u00f6eldes: \u201ePealikud on siia l\u00e4kitanud s\u00f5na, et teid tuleb lahti lasta; seep\u00e4rast v\u00e4ljuge n\u00fc\u00fcd ja minge rahuga!\u201d\n16:37 Aga Paulus \u00fctles neile: \u201eNad on meid avalikult peksnud ilma kohut m\u00f5istmata, ja me oleme Rooma kodanikud; nad on meid heitnud vangitorni ja n\u00fc\u00fcd nad tahavad meid salaja v\u00e4lja l\u00fckata. N\u00f5nda ei tohi olla! Vaid tulgu nad ise ja saatku meid v\u00e4lja!\u201d\n16:38 Kohtusulased teatasid need s\u00f5nad pealikuile. Need l\u00f5id kartma, kui nad kuulsid neid Rooma kodanikud olevat.\n16:39 Ja nad tulid ning r\u00e4\u00e4kisid nendega lahkesti, t\u00f5id nad v\u00e4lja vangist ja palusid neid linnast \u00e4ra minna.\n16:40 Siis nad tulid vanglast v\u00e4lja ja l\u00e4ksid L\u00fc\u00fcdia juurde. Ja kui nad olid vendi n\u00e4inud, siis nad kinnitasid neid ja l\u00e4ksid \u00e4ra.\n17:1 Ja nad l\u00e4ksid l\u00e4bi Amfipolise ja Apolloonia ja tulid Tessaloonikasse, kus oli juutide kogudusekoda.\n17:2 Ja Paulus l\u00e4ks oma kombe j\u00e4rgi sisse nende juurde ja k\u00f5neles neile kolmel hingamisp\u00e4eval Kirjast,\n17:3 seletades ja t\u00f5estades, et Kristus pidi kannatama ja surnuist \u00fcles t\u00f5usma, ja \u00f6eldes: \u201eSee Jeesus, Keda mina teile kuulutan, on Kristus!\u201d\n17:4 Ja m\u00f5ned neist said usklikuks ja liitusid Pauluse ja Siilasega, n\u00f5ndasamuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja mitte pisut suursuguseid naisi.\n17:5 Aga juudid said kadedaks ja v\u00f5tsid enestega m\u00f5ningaid hulguseid, nurjatuid mehi, kihutasid rahva \u00fcles ning t\u00f5stsid linnas m\u00f6llu ja r\u00fcndasid Jaasoni maja ning katsusid neid v\u00e4lja vedada rahva ette.\n17:6 Aga kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja m\u00f5ned vennad linna \u00fclemate ette ning kisendasid: \u201eNeed, kes k\u00f5iges maailmas t\u00fcli t\u00f5stavad, on ka siin!\n17:7 Neid on Jaason vastu v\u00f5tnud ja nad k\u00f5ik teevad keisri k\u00e4skude vastu ja \u00fctlevad \u00fche teise olevat kuninga, Jeesuse!\u201d\n17:8 Seda kuuldes said rahvas ja linna \u00fclemad rahutuks,\n17:9 kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad lahti.\n17:10 Aga vennad saatsid sedamaid Pauluse ja Siilase l\u00e4bi \u00f6\u00f6 Beroiasse. Kui nemad olid saabunud, l\u00e4ksid nad juutide kogudusekotta.\n17:11 Need olid \u00fcllamad kui Tessaloonika juudid; nemad v\u00f5tsid s\u00f5na vastu k\u00f5ige hea meelega ja uurisid iga p\u00e4ev Kirjast, kas see on n\u00f5nda, nagu kuulutati.\n17:12 Siis uskusid n\u00fc\u00fcd paljud neist, ja mitte pisut kreeka lugupeetud naisi ja mehi.\n17:13 Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutas Jumala s\u00f5na, tulid nad sinnagi rahvast \u00e4ssitama ja rahutuks tegema.\n17:14 Siis vennad saatsid Pauluse sedamaid minema mere \u00e4\u00e4rde; aga Siilas ja Timoteos j\u00e4id sinna.\n17:15 Ja Pauluse saatjad viisid ta Ateenani, ja kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks k\u00e4su, et need nii ruttu kui v\u00f5imalik tuleksid tema juurde, tulid nad sealt \u00e4ra.\n17:16 Aga kui Paulus Ateenas neid oli ootamas, \u00e4rritus ta vaim temas, kui ta n\u00e4gi linna ebajumalakujusid t\u00e4is olevat.\n17:17 Ent ta k\u00f5neles n\u00fc\u00fcd kogudusekojas juutidega ja jumalakartlike inimestega, ja turul iga p\u00e4ev nendega, keda ta kohtas.\n17:18 Ja m\u00f5ned epikuurlaste ja stoalaste m\u00f5ttetargad vaidlesid temaga. \u00dched \u00fctlesid: \u201eMida siis see lobasuu tahab \u00f6elda?\u201d Aga teised: \u201eTema n\u00e4ib kuulutavat v\u00f5\u00f5raid vaime!\u201d Sest ta jutlustas neile Jeesusest ja \u00fclest\u00f5usmisest.\n17:19 Ja nad v\u00f5tsid ta kinni ja viisid ta Areopaagi ning \u00fctlesid: \u201eKas me v\u00f5iksime teada saada, mis uus \u00f5petus see on, mida sa \u00f5petad?\n17:20 Sest sa tood meie k\u00f5rvade ette v\u00f5\u00f5rastavaid asju; sellep\u00e4rast tahamegi n\u00fc\u00fcd teada, mis need \u00f5ige on!\u201d\n17:21 Sest k\u00f5ik ateenlased ja muulased, kes nende juures elasid, ei olnud millelegi nii himukad kui jutustama ja kuulama uudiseid.\n17:22 Aga Paulus seisis keset Areopaagi ning \u00fctles: \u201eAteena mehed, ma n\u00e4en, et te olete igapidi v\u00e4ga jumalakartlikud.\n17:23 Sest ma olen l\u00e4bi minnes ja teie p\u00fchi paiku vaadeldes leidnud ka altari, mille peale oli kirjutatud: \u201eTundmatule Jumalale!\u201d Keda te n\u00fc\u00fcd tundmata teenite, Teda kuulutan mina teile.\n17:24 Jumal, kes on teinud maailma ja k\u00f5ik, mis seal sees, Tema, Kes on taeva ja maa Issand, ei ela templis, mis on k\u00e4tega tehtud;\n17:25 Teda ei teenita ka mitte inimeste k\u00e4tega, otsekui oleks Temale midagi vaja; Tema annab Ise k\u00f5igile elu ja \u00f5hu ja k\u00f5ik.\n17:26 Ja Ta on \u00fchest ainsast teinud kogu inimkonna k\u00f5ige maa peale elama ning neile seadnud ennem\u00e4\u00e4ratud ajad ja nende asukohtade rajad,\n17:27 et nad otsiksid Jumalat, kas nad Teda ehk saaksid k\u00e4tega kombata ja leida, ehk Tema k\u00fcll ei ole kaugel mitte \u00fchestki meist;\n17:28 sest Tema sees elame ja liigume ja oleme meie, nagu ka m\u00f5ned teie luuletajaist on \u00f6elnud: \u201eSest ka meie oleme Tema sugu!\u201d\n17:29 Kui me n\u00fc\u00fcd oleme Jumala sugu, siis me ei tohi m\u00f5elda, et jumalik olend on kulla v\u00f5i h\u00f5beda v\u00f5i kivi sarnane, niisugune nagu inimese oskuse ja v\u00e4ljam\u00f5eldise l\u00e4bi tekitatud kuju.\n17:30 Jumal on k\u00fcll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid n\u00fc\u00fcd Ta kuulutab k\u00f5igile inimestele k\u00f5igis paigus, et nad peavad meelt parandama,\n17:31 sest Ta on seadnud p\u00e4eva, mil Ta tahab kohut m\u00f5ista maailma \u00fcle \u00f5igluses Mehe l\u00e4bi, Kelle Ta selleks on m\u00e4\u00e4ranud, ja pakub usku k\u00f5igile p\u00e4rast seda, kui Ta on Tema surnuist \u00fcles \u00e4ratanud!\u201d\n17:32 Aga kui nad surnute \u00fclest\u00f5usmisest kuulsid, panid m\u00f5ned seda naeruks, aga teised \u00fctlesid: \u201eMe tahame sind selles asjas kuulda veel teinegi kord!\u201d\n17:33 N\u00f5nda l\u00e4ks Paulus nende keskelt \u00e4ra.\n17:34 Ent m\u00f5ned mehed \u00fchinesid temaga ja said usklikuks; nende hulgas oli ka Areopaagi liige Dion\u00fc\u00fcsios ja \u00fcks naine, nimega Daamaris, ja muid \u00fches nendega.\n18:1 P\u00e4rast seda l\u00e4ks Paulus Ateenast \u00e4ra ja tuli Korintosesse.\n18:2 Sealt ta leidis juudi, nimega Akvila; see oli Pontosest p\u00e4rit ja oli hiljuti tulnud Itaaliast \u00fches oma naise Priskillaga, sest keiser Klaudius oli k\u00e4skinud k\u00f5igil juutidel Roomast lahkuda. Nende juurde tuli tema.\n18:3 Ja et neil oli \u00fchesugune amet, siis ta j\u00e4i nende juurde ja nad tegid \u00fches t\u00f6\u00f6d; sest nad olid ametilt telgitegijad.\n18:4 Aga ta \u00f5petas kogudusekojas igal hingamisp\u00e4eval ning \u00e4ratas juute ja kreeklasi usule.\n18:5 Kui siis Siilas ja Timoteos Makedooniast sinna j\u00f5udsid, oli Paulus andunud s\u00f5na kuulutamisele ning tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias.\n18:6 Aga kui nad vastu panid ja pilkama hakkasid, puistas ta tolmu oma riietelt ning \u00fctles neile: \u201eTeie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas. Sest ajast ma l\u00e4hen paganate juurde!\u201d\n18:7 Ja kui ta sealt \u00e4ra l\u00e4ks, tuli ta \u00fche jumalakartliku mehe kotta, nimega Justus, kelle maja oli otse kogudusekoja k\u00f5rval.\n18:8 Aga kogudusekoja \u00fclem Krispos sai usklikuks Issandasse kogu oma perega ja palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti.\n18:9 Siis Issand \u00fctles \u00f6\u00f6sel n\u00e4gemuses Paulusele: \u201e\u00c4ra karda, vaid k\u00f5nele ja \u00e4ra ole vait!\n18:10 Sest Mina olen sinuga ja \u00fckski ei saa su kallale tulla sulle kurja tegema, sest Mul on palju rahvast selles linnas!\u201d\n18:11 Siis ta viibis seal \u00fche aasta ja kuus kuud ja \u00f5petas nende seas Jumala s\u00f5na.\n18:12 Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, t\u00f5usid juudid \u00fchel meelel Pauluse vastu ja viisid ta kohtuj\u00e4rje ette\n18:13 ning \u00fctlesid: \u201eSee siin meelitab inimesi Jumalat teenima k\u00e4suvastaselt!\u201d\n18:14 Aga kui Paulus tahtis suu avada, \u00fctles Gallio juutidele: \u201eKui oleks tehtud m\u00f5ni \u00fclekohtune tegu v\u00f5i ilge kurit\u00f6\u00f6, oh juudid, siis ma oleksin k\u00fcll kohustatud teid \u00fcle kuulama;\n18:15 aga kui on vaidlust s\u00f5nade ja nimede ja k\u00e4su\u00f5petuse p\u00e4rast teie seas, siis katsuge ise toime saada; neis asjus ei taha mina olla kohtum\u00f5istja!\u201d\n18:16 Ja ta ajas nad \u00e4ra kohtuj\u00e4rje eest.\n18:17 Nemad aga l\u00e4ksid k\u00f5ik kogudusekoja \u00fclema Soostenese kallale ja peksid teda kohtuj\u00e4rje ees. Ja Gallio ei hoolinud sellest midagi.\n18:18 Aga Paulus viibis seal veel mitu p\u00e4eva. Siis ta j\u00e4ttis vennad jumalaga ja s\u00f5itis laevaga S\u00fc\u00fcriasse ja \u00fches temaga Priskilla ja Akvila, p\u00e4rast seda kui ta Kenkreas oli lasknud oma pea p\u00fcgada, sellep\u00e4rast et ta oli andnud t\u00f5otuse.\n18:19 Ja nad saabusid Efesosse ja siin ta j\u00e4ttis nad maha, tema ise aga l\u00e4ks kogudusekotta ja vaidles juutidega.\n18:20 Aga kui nad teda palusid kauemaks eneste juurde j\u00e4\u00e4da, ei olnud ta n\u00f5us,\n18:21 vaid j\u00e4ttis nad jumalaga ning \u00fctles: \u201eMa tulen teinekord teie juurde tagasi, kui Jumal tahab!\u201d Ja ta l\u00e4ks Efesosest \u00e4ra.\n18:22 Ja kui ta Kaisareas oli maabunud, l\u00e4ks ta \u00fcles Jeruusalemma, tervitas kogudust ja l\u00e4ks siis alla Antiookiasse.\n18:23 Kui ta seal oli viibinud m\u00f5nd aega, l\u00e4ks ta teele ja k\u00e4is j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da l\u00e4bi Galaatia maakonna ja Fr\u00fc\u00fcgia, kinnitades k\u00f5iki j\u00fcngreid.\n18:24 Aga keegi juut, Apollos nimi, Aleksandriast p\u00e4rit, vahva k\u00f5nemees ja v\u00e4gev kirjaseletaja, tuli Efesosse.\n18:25 Teda oli \u00f5petatud tundma Issanda teed ja ta oli tuline vaimult, r\u00e4\u00e4kis ja \u00f5petas \u00f5igesti Jeesusest, aga tundis ainult Johannese ristimist.\n18:26 Tema hakkas julgesti \u00f5petama kogudusekojas. Aga kui Priskilla ja Akvila teda kuulsid, v\u00f5tsid nad ta eneste juurde ja seletasid talle selgemini \u00e4ra Jumala tee.\n18:27 Aga kui ta tahtis minna Ahhaiasse, julgustasid vennad teda selleks ning kirjutasid j\u00fcngritele, et nad tema vastu v\u00f5taksid. Kui ta sinna oli saabunud, saatis ta palju kasu neile, kes armu l\u00e4bi olid saanud usklikuks.\n18:28 Sest suure osavusega l\u00fckkas ta avalikult juutide v\u00e4ited \u00fcmber ja n\u00e4itas Kirjast, et Jeesus on Messias.\n19:1 Kui Apollos oli Korintoses, s\u00fcndis, et Paulus k\u00e4is l\u00e4bi \u00fclamaakonnad ja tuli Efesosse ning leidis sealt j\u00fcngreid.\n19:2 Ja ta k\u00fcsis neilt: \u201eKas te saite P\u00fcha Vaimu, kui saite usklikuks?\u201d Aga nemad \u00fctlesid talle: \u201eMe ei olegi kuulnud, kas P\u00fcha Vaimu on!\u201d\n19:3 Ja tema \u00fctles: \u201eMis ristimisega te siis olete ristitud?\u201d Nad vastasid: \u201eJohannese ristimisega!\u201d\n19:4 Aga Paulus \u00fctles: \u201eJohannes ristis meeleparandusristimisega, \u00f6eldes rahvale, et nad usuksid Temasse, Kes p\u00e4rast teda tuleb, see on Jeesusesse!\u201d\n19:5 Kui nad seda kuulsid, lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.\n19:6 Ja kui Paulus pani oma k\u00e4ed nende peale, tuli P\u00fcha Vaim nende peale ja nad r\u00e4\u00e4kisid v\u00f5\u00f5raid keeli ja ennustasid.\n19:7 Neid oli \u00fcldse ligi kaksteist meest.\n19:8 Ja ta l\u00e4ks kogudusekotta ning k\u00f5neles seal avalikult kolm kuud, \u00f5petades ja \u00e4ratades n\u00f5udma Jumala riiki.\n19:9 Aga kui m\u00f5ned tegid oma s\u00fcdame k\u00f5vaks ega uskunud, vaid r\u00e4\u00e4kisid halba \u00f5petusest rahva ees, l\u00e4ks ta \u00e4ra nende juurest ning eraldas neist j\u00fcngrid ja pidas iga p\u00e4ev arutlusi T\u00fcrannose koolis.\n19:10 See kestis kaks aastat, nii et k\u00f5ik, kes Aasias elasid, niih\u00e4sti juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda Jeesuse s\u00f5na.\n19:11 Ja Jumal tegi ise\u00e4ralikke imetegusid Pauluse k\u00e4te l\u00e4bi,\n19:12 nii et ka tema ihu pealt v\u00f5etud higir\u00e4tikuid ja p\u00f5lli viidi haigete peale ja t\u00f5ved lahkusid haigetest ning kurjad vaimud l\u00e4ksid v\u00e4lja.\n19:13 Aga m\u00f5ningad \u00fcmberr\u00e4ndajad juudi lausujad hakkasid Issanda Jeesuse nime nimetama nende peale, kelles oli kurje vaime, \u00f6eldes: \u201eMa vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab!\u201d\n19:14 Ja need olid \u00fche juudi \u00fclempreestri Skeua seitse poega, kes seda tegid.\n19:15 Ent kuri vaim vastas ning \u00fctles neile: \u201eJeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?\u201d\n19:16 Ja inimene, kelles oli kuri vaim, kargas nende kallale, sai v\u00f5imust nende \u00fcle ja v\u00f5itis nad \u00e4ra, n\u00f5nda et nad alasti ja haavatult p\u00f5genesid sellest kojast.\n19:17 Ja see sai teatavaks k\u00f5igile juutidele ja kreeklastele, kes elasid Efesoses. Ja hirm tuli nende k\u00f5ikide peale, ja Issanda Jeesuse nime \u00fclistati v\u00e4ga.\n19:18 Ja paljud neist, kes olid usklikuks saanud, tulid ning tunnistasid ja andsid \u00fcles oma teod.\n19:19 Aga mitmed neist, kes olid tegemist teinud n\u00f5iakunstiga, t\u00f5id kokku oma raamatud ja p\u00f5letasid need \u00e4ra k\u00f5ikide n\u00e4hes. Ja kui nende hind kokku arvati, leiti see olevat viisk\u00fcmmend tuhat h\u00f5bet\u00fckki.\n19:20 Nii v\u00f5imsasti kasvas Issanda s\u00f5na ja avaldas oma v\u00e4ge.\n19:21 Kui see k\u00f5ik oli s\u00fcndinud, v\u00f5ttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ning \u00fctles: \u201eKui ma seal olen \u00e4ra k\u00e4inud, pean ma n\u00e4ha saama ka Rooma linna!\u201d\n19:22 Ja ta l\u00e4kitas kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, Makedooniasse ja j\u00e4i ise veel m\u00f5neks ajaks Aasiasse.\n19:23 Sel ajal tekkis suur t\u00fcli \u00f5petuse p\u00e4rast.\n19:24 Sest \u00fcks h\u00f5besepp, Demeetrios nimi, tegi h\u00f5bedast Artemise templeid ja saatis sellega ametimeestele palju kasu.\n19:25 Need ta kogus kokku ja teisi, kes seda t\u00f6\u00f6d tegid, ning \u00fctles: \u201eMehed, te teate, et meil sellest t\u00f6\u00f6st on hea tulu,\n19:26 ja te n\u00e4ete ning kuulete, et see Paulus mitte ainult Efesoses, vaid ka peaaegu kogu Aasias palju rahvast \u00e4ra meelitab ja eksitab, \u00f6eldes, et need ei olevat jumalad, mis k\u00e4tega tehakse.\n19:27 Ent mitte \u00fcksp\u00e4inis seda meie t\u00f6\u00f6stust ei \u00e4hvarda halvakspanu, vaid ka suure jumalanna Artemise templit, nii et seda mikski ei panda ja et kaob ka jumalanna suur au, keda kummardavad kogu Aasia ja k\u00f5ik maailm!\u201d\n19:28 Kui nad seda kuulsid, said nad t\u00e4is viha, kisendasid ning \u00fctlesid: \u201eSuur on efeslaste Artemis!\u201d\n19:29 Ja k\u00f5ik linn sai t\u00e4is k\u00e4ra ja nad tormasid \u00fchel meelel teatrisse ja vedasid \u00fches sinna Gaajuse ja Aristarhose, kaks makedoonlast, kes olid Pauluse matkakaaslased.\n19:30 Ent kui Paulus tahtis rahva sekka minna, ei lasknud j\u00fcngrid teda mitte.\n19:31 Ka m\u00f5ned Aasiamaa \u00fclemad, kes olid tema s\u00f5brad, l\u00e4kitasid tema juurde ning palusid teda, et ta ei l\u00e4heks teatriv\u00e4ljakule.\n19:32 Seal kisendasid \u00fched seda, teised teist; sest rahvakogu oli segaduses ja suurem hulk ei teadnud, misjaoks nad olid kokku tulnud.\n19:33 Siis toodi rahva seast esile Aleksandros, kelle juudid ette l\u00fckkasid. Aleksandros viitas k\u00e4ega, m\u00e4rku andes, et ta tahab pidada kaitsek\u00f5net rahva ees.\n19:34 Aga kui nad m\u00e4rkasid, et ta on juut, t\u00f5stsid nad kisa ja karjusid k\u00f5ik nagu \u00fchest suust ligi kaks tundi aega: \u201eSuur on efeslaste Artemis!\u201d\n19:35 Viimaks linnakirjutaja vaigistas rahva ning \u00fctles: \u201eEfesose mehed, kas on \u00fchtki inimest, kes ei teaks, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?\n19:36 Et n\u00fc\u00fcd \u00fckski sellele ei saa vastu r\u00e4\u00e4kida, siis tuleb teil j\u00e4\u00e4da vait ega tule midagi ette v\u00f5tta uisap\u00e4isa.\n19:37 Sest te olete toonud siia need mehed, kes ei ole templi r\u00fc\u00fcstajad ega teie jumalanna teotajad.\n19:38 Kui n\u00fc\u00fcd Demeetriosel ja temaga \u00fches olevail ametimeestel on kellegi peale midagi kaebamist, siis on selleks kohtup\u00e4evi ja maavalitsejaid; kaevaku nad \u00fcksteist kohtusse.\n19:39 Ja kui teil on veel mingit muud n\u00f5udmist, siis seletatagu asi korrap\u00e4rase rahvakogu ees.\n19:40 Sest meil tuleb t\u00e4nase k\u00e4ra p\u00e4rast karta, et meie peale kaebus t\u00f5stetakse, ilma et meil oleks mingit p\u00f5hjust, millega seda rahva kokkujooksu \u00f5igustada!\u201d Kui ta seda oli \u00f6elnud, saatis ta rahvakogu laiali.\n20:1 Kui k\u00e4ra oli vaigistatud, kutsus Paulus j\u00fcngrid enese juurde, j\u00e4ttis nad jumalaga ja l\u00e4ks teele Makedooniasse.\n20:2 Ja kui ta need maakohad oli l\u00e4bi k\u00e4inud ja seal palju manitsuss\u00f5nu r\u00e4\u00e4kinud, tuli ta Kreekamaale.\n20:3 Seal ta viibis kolm kuud. Kui ta siis m\u00f5tles mereteed minna S\u00fc\u00fcriasse ja juudid salan\u00f5u pidasid ta vastu, v\u00f5ttis ta n\u00f5uks tagasi matkata Makedoonia kaudu.\n20:4 Teda saatsid beroialane Soopatros, P\u00fcrrose poeg, tessalooniklastest Aristarhos ja Sekundus, ja derbelane Gaajus, ja Timoteos, ja aasialased T\u00fchhikos ja Trofimos.\n20:5 Need l\u00e4ksid \u00e4ra eele ja ootasid meid Troas.\n20:6 Meie aga l\u00e4ksime laevaga p\u00e4rast hapnemata leibade p\u00e4evi Filipist teele ja saabusime nende juurde Troasse viiendal p\u00e4eval, ja j\u00e4ime sinna seitsmeks p\u00e4evaks.\n20:7 Aga kui me esimesel n\u00e4dalap\u00e4eval olime kokku tulnud leiba murdma, siis Paulus, kes tahtis teisel p\u00e4eval \u00e4ra minna, k\u00f5neles nendega ja j\u00e4tkas oma k\u00f5net kesk\u00f6\u00f6ni.\n20:8 Ent mitu lampi p\u00f5les \u00fclemises toas, kus me koos olime.\n20:9 Aga \u00fcks noor mees, Eut\u00fchhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini k\u00f5neles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja t\u00f5steti \u00fcles surnuna.\n20:10 Aga Paulus l\u00e4ks alla ja heitis tema peale, haaras ta \u00fcmbert kinni ning \u00fctles: \u201e\u00c4rge h\u00e4daldage, sest tal on hing veel sees!\u201d\n20:11 Siis ta l\u00e4ks \u00fcles ja murdis leiba ja s\u00f5i ja k\u00f5neles kaua kuni koiduni ja l\u00e4ks siis teele.\n20:12 Aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti tr\u00f6\u00f6stitud.\n20:13 Me l\u00e4ksime eele laeva ja s\u00f5itsime Assosesse, kus m\u00f5tlesime oodata Paulust laeva, sest n\u00f5nda oli ta k\u00e4skinud, ette v\u00f5ttes ise jala tulla.\n20:14 Kui ta n\u00fc\u00fcd Assoses meiega kokku sai, v\u00f5tsime ta laeva ja tulime Mit\u00fcleenesse.\n20:15 Sealt me purjetasime edasi ja j\u00f5udsime j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Kiose saare kohta ja peatusime teisel p\u00e4eval Saamoses ja saabusime j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Mileetosesse.\n20:16 Sest Paulusel oli n\u00f5u Efesosest m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita, et mitte aega viita Aasias. T\u00f5ttas ta ju, et kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, Nelip\u00fchap\u00e4evaks j\u00f5uda Jeruusalemma.\n20:17 Aga Mileetosest ta l\u00e4kitas s\u00f5na Efesosse ja kutsus koguduse vanemad enese juurde.\n20:18 Ja kui nad tema juurde tulid, \u00fctles ta neile: \u201eTe teate, kuidas ma esimesest p\u00e4evast, kui ma tulin Aasiasse, k\u00f5ige selle aja olin teie juures,\n20:19 teenides Issandat k\u00f5ige alanduse ja pisarate ja kiusatustega, mis mind tabasid juutide salan\u00f5u t\u00f5ttu;\n20:20 kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle j\u00e4tnud teile kuulutamata ega oleks teid \u00f5petanud avalikult ja kodasid m\u00f6\u00f6da\n20:21 ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele p\u00f6\u00f6rdumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.\n20:22 Ja n\u00fc\u00fcd, vaata, ma l\u00e4hen vaimus seotuna Jeruusalemma ega tea, mis mind seal v\u00f5ib tabada;\n20:23 kuid seda ma tean, et P\u00fcha Vaim igas linnas mulle tunnistab ning \u00fctleb, et k\u00f6idikud ja viletsused ootavad mind.\n20:24 Ometi ma ei hooli sellest midagi ega pea ka oma elu kalliks, kui ma aga l\u00f5petan oma elukorra ja ametikohused, mis ma olen saanud Issanda Jeesuse k\u00e4est, et tunnistada Jumala armu Evangeeliumi.\n20:25 Ja n\u00fc\u00fcd, vaata, ma tean, et te iialgi enam ei saa minu silmi n\u00e4ha, te k\u00f5ik, kelle keskel ma olen k\u00e4inud ja kuulutanud Jumala Riiki.\n20:26 Sellep\u00e4rast tunnistan ma teile t\u00e4nasel p\u00e4eval, et ma olen puhas k\u00f5ikide verest;\n20:27 sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud.\n20:28 Sellep\u00e4rast pange t\u00e4hele iseendid ja k\u00f5ike karja, kellele P\u00fcha Vaim on pannud teid \u00fclevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille Ta on omandanud Iseenese vere l\u00e4bi.\n20:29 Ma tean seda, et p\u00e4rast minu \u00e4raminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna;\n20:30 ja teie eneste seast t\u00f5usevad mehed, kes k\u00f5nelevad p\u00f6\u00f6raseid asju, et vedada j\u00fcngreid eneste j\u00e4rele.\n20:31 Sellep\u00e4rast valvake ja m\u00f5elge sellele, et ma kolm aastat \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad ei ole lakanud silmaveega manitsemast iga\u00fcht teie seast.\n20:32 Ja n\u00fc\u00fcd ma annan teid, vennad, Jumala ja Tema armus\u00f5na hooleks, Kes on v\u00e4gev teid \u00fcles ehitama ja andma teile p\u00e4randi k\u00f5ikide seas, Kes on p\u00fchitsetud.\n20:33 H\u00f5bedat ega kulda ega riietust ei ole ma ihaldanud.\n20:34 Te teate ise, et need mu k\u00e4ed on teinud t\u00f6\u00f6d minu ja mu kaaslaste vajaduste rahuldamiseks.\n20:35 Mina olen teile k\u00f5igiti n\u00e4idanud, et n\u00f5nda t\u00f6\u00f6d tehes tuleb hoolt kanda n\u00f5rkade eest ja meeles pidada Issanda Jeesuse s\u00f5nu, mis Ta on \u00f6elnud: \u00f5ndsam on anda kui v\u00f5tta!\u201d\n20:36 Ja kui ta seda oli \u00f6elnud, langes ta p\u00f5lvili ja palvetas \u00fches nende k\u00f5ikidega.\n20:37 Siis puhkesid k\u00f5ik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel \u00fcmber kaela ja andsid temale suud.\n20:38 K\u00f5ige rohkem kurvastas neid s\u00f5na, mis ta oli \u00f6elnud, et nad enam ei saavat n\u00e4ha tema palet. Siis nad saatsid ta laeva.\n21:1 Aga kui me neist olime lahkunud ja laevaga teele l\u00e4inud, purjetasime otsekohe Koossi, aga teisel p\u00e4eval Roodosesse ja sealt Patarasse.\n21:2 Seal me leidsime laeva, mis l\u00e4ks Foiniikiasse, astusime sellesse ja purjetasime minema.\n21:3 Kui K\u00fcpros meile hakkas paistma, j\u00e4tsime selle vasakut k\u00e4tt ja purjetasime S\u00fc\u00fcriasse ning maabusime T\u00fc\u00fcroses, sest seal pidi laev koormast t\u00fchjendatama.\n21:4 Seal me kohtasime j\u00fcngreid ning j\u00e4ime nende juurde seitsmeks p\u00e4evaks. Nemad \u00fctlesid Paulusele Vaimu m\u00f5jul, et ta ei l\u00e4heks Jeruusalemma.\n21:5 Aga kui meie aeg l\u00f5ppes, l\u00e4ksime teele. Ja nad k\u00f5ik naiste ja lastega saatsid meid linnast v\u00e4lja, ja me heitsime p\u00f5lvili ranna \u00e4\u00e4rde ning palvetasime.\n21:6 Ja kui me olime \u00fcksteise j\u00e4tnud jumalaga, astusime laeva; aga nemad p\u00f6\u00f6rdusid tagasi koju.\n21:7 T\u00fc\u00fcrosest me s\u00f5itsime Ptolemaisse ja l\u00f5petasime seal oma laevas\u00f5idu; me teretasime vendi ja j\u00e4ime nende juurde \u00fcheks p\u00e4evaks.\n21:8 Aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ksime sealt v\u00e4lja ja tulime Kaisareasse; me l\u00e4ksime Evangelist Filippuse kotta, kes oli \u00fcks neist seitsmest, ja j\u00e4ime tema juurde.\n21:9 Temal oli neli t\u00fctart; need olid neitsid ja ennustasid.\n21:10 Aga kui me m\u00f5ned p\u00e4evad seal viibisime, tuli sinna prohvet Judeast, Aagabus nimi.\n21:11 Tema tuli meie juurde ja v\u00f5ttis Pauluse v\u00f6\u00f6, sidus oma k\u00e4ed ja jalad kinni ja \u00fctles: \u201eSeda \u00fctleb P\u00fcha Vaim: mehe, kelle oma on see v\u00f6\u00f6, seovad juudid Jeruusalemmas n\u00f5nda kinni ja annavad ta paganate k\u00e4tte!\u201d\n21:12 Kui me seda kuulsime, palusime teda meie ja ka teised, kes seal elasid, et ta ei l\u00e4heks Jeruusalemma.\n21:13 Siis Paulus vastas: \u201eMis te teete, et nutate ja r\u00f5hute minu s\u00fcdant? Sest ma pole mitte \u00fcksnes valmis laskma ennast siduda, vaid ka surema Jeruusalemmas Issanda Jeesuse nime p\u00e4rast!\u201d\n21:14 Aga kui ta ei v\u00f5tnud meid kuulda, j\u00e4ime rahule ja \u00fctlesime: \u201eIssanda tahtmine s\u00fcndigu!\u201d\n21:15 P\u00e4rast neid p\u00e4evi me valmistusime teele ja l\u00e4ksime Jeruusalemma.\n21:16 Ja meiega \u00fches tulid m\u00f5ned j\u00fcngrid Kaisareast, kes meid viisid \u00fche vana j\u00fcngri Mnaasoni, K\u00fcprose mehe juurde, kelle k\u00fclaliseks me pidime j\u00e4\u00e4ma.\n21:17 Ja kui me j\u00f5udsime Jeruusalemma, v\u00f5tsid vennad meid heal meelel vastu.\n21:18 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ks Paulus meiega Jakoobuse juurde. Ja k\u00f5ik vanemad tulid sinna.\n21:19 Ja kui ta neid oli teretanud, jutustas ta j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da k\u00f5ik, mis Jumal oli teinud paganate seas tema ameti kaudu.\n21:20 Seda kuuldes nad andsid Jumalale au ning \u00fctlesid talle: \u201eSa n\u00e4ed, vend, kui mitu tuhat juuti on, kes on saanud usklikuks, ja need k\u00f5ik peavad kangesti k\u00e4su kombeid.\n21:21 Aga nad on saanud kuulda sinust, et sina \u00f5petavat juute, kes elavad paganate seas, taganema Moosesest \u00f6eldes, et ei ole vaja lapsi \u00fcmber l\u00f5igata ega elada usukommete j\u00e4rgi.\n21:22 Mis n\u00fc\u00fcd teha? Igatahes nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.\n21:23 Siis tee n\u00fc\u00fcd seda, mis me sulle \u00fctleme: meil on neli meest, kes on v\u00f5tnud eneste peale t\u00f5otuse.\n21:24 Need v\u00f5ta enese juurde ning puhasta ennast \u00fches nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea p\u00fcgaksid; siis m\u00e4rkavad k\u00f5ik, et see on t\u00fchi, mis nad sinust on kuulnud, vaid et ka sina ise elad k\u00e4sku pidades.\n21:25 Aga paganate kohta, kes on saanud usklikuks, oleme otsustanud ja l\u00e4kitanud kirja, et neil on tarvis hoiduda ebajumala ohvrilihast ja verest ja l\u00e4mbunu lihast ja hooraelust!\u201d\n21:26 Siis v\u00f5ttis Paulus mehed enese juurde ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ta laskis ennast \u00fches nendega puhastada, l\u00e4ks p\u00fchakotta ja teatas, et puhastusp\u00e4evad on l\u00f5ppenud, ja j\u00e4i sinna, kuni nende iga\u00fche eest oli ohver toodud.\n21:27 Aga kui need seitse p\u00e4eva hakkasid l\u00f5pule j\u00f5udma, n\u00e4gid teda Aasiast olevad juudid p\u00fchakojas ja ajasid k\u00f5ik rahva kihama ning pistsid oma k\u00e4ed tema k\u00fclge\n21:28 ja kisendasid: \u201eIisraeli mehed, tulge appi! Siin on see mees, kes igal pool \u00f5petab k\u00f5iki inimesi meie rahva ja k\u00e4su ja selle paiga vastu; pealegi on ta toonud kreeklasi p\u00fchakotta ja selle paiga r\u00fcvetanud!\u201d\n21:29 Sest nad olid enne n\u00e4inud temaga linnas olevat efeslase Trofimose ja arvasid temast, et Paulus oli ta toonud p\u00fchakotta.\n21:30 Ja kogu linn t\u00f5usis liikvele ning rahvast jooksis kokku. Ja nad v\u00f5tsid Pauluse kinni ning t\u00f5mbasid ta p\u00fchakojast v\u00e4lja, ja uksed pandi kohe lukku.\n21:31 Juba nad tahtsid teda tappa, kui \u00fclempealikule teada anti, et k\u00f5ik Jeruusalemm on kihamas.\n21:32 See v\u00f5ttis sedamaid s\u00f5jamehi ja pealikuid enesega ja tuli joostes nende juurde. Kui nad \u00fclempealikut ja s\u00f5jamehi n\u00e4gid, lakkasid nad Paulust peksmast.\n21:33 Siis astus \u00fclempealik ette, v\u00f5ttis ta oma hoole alla, k\u00e4skis ta kahe ahelaga kinni siduda ja k\u00fcsis, kes ta on ja mis ta on teinud.\n21:34 Aga rahva seast kisendasid \u00fched seda, teised teist. Ja et ta ei v\u00f5inud \u00f5ieti asja teada saada k\u00e4ra p\u00e4rast, k\u00e4skis ta tema viia kindlusesse.\n21:35 Kui aga Paulus j\u00f5udis trepile, pidid s\u00f5jamehed teda kandma rahvatungi p\u00e4rast,\n21:36 sest suur rahvahulk k\u00e4is j\u00e4rel ja kisendas: \u201eHukka ta \u00e4ra!\u201d\n21:37 Ja kui Paulust juba oldi viimas kindlusesse, \u00fctles ta \u00fclempealikule: \u201eKas mul on luba midagi sulle r\u00e4\u00e4kida?\u201d Aga tema \u00fctles: \u201eKas sa oskad kreeka keelt?\n21:38 Kas sina ei olegi see egiptlane, kes m\u00f5ni aeg tagasi m\u00e4ssu t\u00f5stis ja viis v\u00e4lja k\u00f5rbe neli tuhat m\u00f5rtsukat?\u201d\n21:39 Paulus \u00fctles: \u201eMina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik; aga ma palun sind, anna mulle luba rahvale k\u00f5nelda!\u201d\n21:40 Kui ta andis loa, astus Paulus astmeile ning andis k\u00e4ega rahvale m\u00e4rku. Kui k\u00f5ik vait j\u00e4id, hakkas ta k\u00f5nelema heebrea keeli ning \u00fctles:\n22:1 \u201eMehed, vennad ja vanemad, kuulge n\u00fc\u00fcd, mida ma enese kaitseks teile r\u00e4\u00e4gin!\u201d\n22:2 Kui nad kuulsid, et ta neile r\u00e4\u00e4gib heebrea keeli, j\u00e4id nad veel vaiksemaks. Ja tema \u00fctles:\n22:3 \u201eMina olen Juuda mees, s\u00fcndinud Tarsoses Kiliikiamaal ja kasvatatud siin selles linnas Gamaalieli jalgade ees, \u00f5petatud k\u00f5ige rangemaks esiisade k\u00e4skude t\u00e4itmiseks; ja ma olin agar Jumala n\u00f5udja, n\u00f5nda nagu teie k\u00f5ik t\u00e4nap\u00e4eval olete.\n22:4 Ja sellisena ma kiusasin taga seda \u00f5petust vereni, k\u00f6ites ja viies vangi niih\u00e4sti mehi kui naisi,\n22:5 n\u00f5nda nagu mulle v\u00f5ivad anda tunnistust ka \u00fclempreester ja kogu vanematekogu, kellelt ma sain ka kirju viimiseks vendadele Damaskusesse; ja ma olin sinna minemas kinni siduma ka neid, kes seal olid, ja Jeruusalemma viima, et neid nuheldaks.\n22:6 Aga s\u00fcndis, kui ma teel olin ja Damaskuse l\u00e4hedale j\u00f5udsin l\u00f5unaajal, et \u00e4kitselt paistis mu \u00fcmber suur valgus taevast!\n22:7 Ma kukkusin maha ja kuulsin h\u00e4\u00e4lt mulle \u00fctlevat: Saul! Saul! Miks sa Mind taga kiusad?\n22:8 Mina aga vastasin: kes Sa oled, Issand? Ja Ta \u00fctles mulle: Mina olen Jeesus Naatsaretlane, Keda sa taga kiusad!\n22:9 Need aga, kes olid minuga, n\u00e4gid k\u00fcll valgust ja kartsid, kuid selle h\u00e4\u00e4lt, Kes minuga r\u00e4\u00e4kis, nad ei kuulnud!\n22:10 Siis ma \u00fctlesin: Issand, mida ma pean tegema? Aga Issand \u00fctles mulle: t\u00f5use \u00fcles, mine Damaskusesse ja seal sulle \u00f6eldakse k\u00f5ik, mis sulle on m\u00e4\u00e4ratud teha.\n22:11 Ja kui ma selle heleda valguse p\u00e4rast ei v\u00f5inud n\u00e4ha, talutasid mind k\u00e4ttpidi mu kaasasolijad, ja ma j\u00f5udsin Damaskusesse.\n22:12 Siis keegi Ananias, k\u00e4su\u00f5petuselt jumalakartlik mees, kellel oli hea tunnistus k\u00f5igi sealsete juutide poolt,\n22:13 tuli mu juurde, astus ligi ja \u00fctles mulle: Saul, vend, n\u00e4e j\u00e4lle! Ja selsamal tunnil ma n\u00e4gin j\u00e4lle ning vaatasin talle otsa.\n22:14 Tema aga \u00fctles: meie esiisade Jumal on sind enne valinud tundma Tema tahtmist ja n\u00e4gema seda \u00d5iget ja kuulma h\u00e4\u00e4lt Tema suust,\n22:15 sest sa pead olema Tema tunnistaja k\u00f5igi inimeste ees neis asjus, mida sa oled n\u00e4inud ja kuulnud.\n22:16 Ja mida sa n\u00fc\u00fcd ootad? T\u00f5use \u00fcles ja lase ennast ristida ja oma patud \u00e4ra pesta, appi h\u00fc\u00fcdes Tema nime.\n22:17 Kui ma siis j\u00e4lle tulin Jeruusalemma ja p\u00fchakojas palvetasin, s\u00fcndis minuga, et ma otsekui enesest \u00e4ra olin\n22:18 ja n\u00e4gin Teda. Ja Tema \u00fctles mulle: t\u00f5tta ja mine kohe \u00e4ra Jeruusalemmast, sellep\u00e4rast et nad sinu tunnistust Minu kohta vastu ei v\u00f5ta!\n22:19 Ja mina \u00fctlesin: Issand, nad teavad seda ise, et ma viisin vangi ja peksin kogudusekodades neid, kes uskusid Sinusse.\n22:20 Ja kui Stefanose, Su tunnistaja veri \u00e4ra valati, siis minagi juures olles kiitsin seda heaks ja hoidsin nende riideid, kes teda tapsid.\n22:21 Ja Tema \u00fctles mulle: mine, sest Ma tahan sind l\u00e4kitada kaugele paganate sekka!\u201d\n22:22 Sellest s\u00f5nast saadik nad kuulasid teda, ja siis nad t\u00f5stsid oma h\u00e4\u00e4lt ning \u00fctlesid: \u201eHukka niisugune \u00e4ra maa pealt, tema ei tohi ellu j\u00e4\u00e4da!\u201d\n22:23 Ja kui nad kisendasid ja riideid seljast kiskusid ning tolmu vastu taevast viskasid,\n22:24 k\u00e4skis \u00fclempealik teda viia kindlusesse ning \u00fctles, et teda tuleb \u00fcle kuulata ja piitsa abil k\u00e4tte saada, mis s\u00fc\u00fc p\u00e4rast nad n\u00f5nda tema peale kisendasid.\n22:25 Aga kui nad tema olid maha sirutanud, et teda rihmadega peksta, \u00fctles Paulus pealikule, kes seal juures seisis: \u201eKas teil on luba peksta Rooma kodanikku ja pealegi ilma kohtu otsuseta?\u201d\n22:26 Kui pealik seda kuulis, l\u00e4ks ta ja teatas seda \u00fclempealikule ning \u00fctles: \u201eMis sa n\u00fc\u00fcd teed? See inimene on ju Rooma kodanik!\u201d\n22:27 Siis tuli \u00fclempealik Pauluse juurde ning \u00fctles: \u201e\u00dctle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?\u201d Tema \u00fctles: \u201eOlen k\u00fcll!\u201d\n22:28 Ja \u00fclempealik vastas: \u201eMa olen suure rahaga n\u00f5utanud enesele selle Rooma kodaniku\u00f5iguse!\u201d Ent Paulus \u00fctles: \u201eAga mina olen sellena s\u00fcndinud!\u201d\n22:29 Siis l\u00e4ksid sedamaid tema juurest \u00e4ra need, kes teda pidid piitsa abil \u00fcle kuulama. Ja \u00fclempealik kartis, kui ta teada sai, et ta on Rooma kodanik, ja et ta tema oli kinni sidunud.\n22:30 Aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, tahtes \u00f5ieti teada saada, mis asja p\u00e4rast juudid Paulust s\u00fc\u00fcdistasid, p\u00e4\u00e4stis ta tema k\u00f6idikuist lahti ja k\u00e4skis \u00fclempreestreid ja kogu nende Suurkohtu kokku tulla, viis Pauluse sinna ja seadis ta nende ette.\n23:1 Aga Paulus p\u00f6\u00f6ras oma silmad Suurkohtu poole ning \u00fctles: \u201eMehed, vennad, ma olen t\u00e4iesti hea s\u00fcdametunnistusega Jumala ees elanud t\u00e4nase p\u00e4evani!\u201d\n23:2 Aga \u00fclempreester Ananias k\u00e4skis neid, kes ta l\u00e4hedal seisid, l\u00fc\u00fca temale vastu suud.\n23:3 Siis Paulus \u00fctles talle: \u201eK\u00fcll Jumal sind l\u00f6\u00f6b, sa lubjatud sein! Sina istud ja m\u00f5istad kohut minu \u00fcle k\u00e4sku m\u00f6\u00f6da ja k\u00e4sid mind l\u00fc\u00fca k\u00e4su vastu?\u201d\n23:4 L\u00e4hedal seisjad aga \u00fctlesid: \u201eKas sa teotad Jumala \u00fclempreestrit?\u201d\n23:5 Paulus \u00fctles: \u201eVennad, ma ei teadnud, et ta on \u00fclempreester, sest on kirjutatud: oma rahva \u00fclemat \u00e4ra sajata!\u201d\n23:6 Kuna aga Paulus teadis, et \u00fcks osa neist oli sadusere ja teine varisere, siis ta h\u00fc\u00fcdis Suurkohtu ees: \u201eMehed, vennad, ma olen variser ja variseri poeg, lootuse ja surnute \u00fclest\u00f5usmise p\u00e4rast olen ma kohtu ees!\u201d\n23:7 Kui ta seda oli r\u00e4\u00e4kinud, t\u00f5usis k\u00e4ra variseride ja saduseride vahel ja nende hulk l\u00e4ks lahku.\n23:8 Sest saduserid ei \u00fctle \u00fclest\u00f5usmist olevat, samuti Ingleid ja vaime; aga variserid tunnustavad m\u00f5lemaid.\n23:9 Siis t\u00f5usis suur karjumine, ja kirjatundjad variseride hulgast t\u00f5usid ja vaidlesid kangesti ning \u00fctlesid: \u201eMe ei leia \u00fchtki paha sellest inimesest! Ehk aga on vaim v\u00f5i Ingel temaga r\u00e4\u00e4kinud?\u201d\n23:10 Aga kui k\u00e4ra l\u00e4ks suureks, kartis \u00fclempealik, et nad Pauluse l\u00f5hki kisuvad, ja k\u00e4skis s\u00f5jav\u00e4e alla minna ja ta \u00e4ra kiskuda nende seast ja viia kindlusesse.\n23:11 Aga j\u00e4rgmisel \u00f6\u00f6l seisis Issand ta juures ning \u00fctles: \u201eOle julge, Paulus! Sest otsekui sa neid asju Minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, n\u00f5nda pead sa tunnistama ka Roomas!\u201d\n23:12 Kui n\u00fc\u00fcd valgeks l\u00e4ks, heitsid m\u00f5ned juudid \u00fchte n\u00f5usse ja andsid isekeskis vande, et nad ei s\u00f6\u00f6 ega joo, enne kui nad on Pauluse tapnud.\n23:13 Ja neid oli rohkem kui nelik\u00fcmmend, kes n\u00f5nda olid heitnud vandeliitu.\n23:14 Need l\u00e4ksid \u00fclempreestrite ja vanemate juurde ning \u00fctlesid: \u201eMe oleme needes vandunud mitte midagi suhu v\u00f5tta, enne kui oleme tapnud Pauluse!\n23:15 Pange siis teie n\u00fc\u00fcd \u00fches Suurkohtuga \u00fclempealikule ette, et ta homme tema tooks teie ette, otsekui tahaksite teie ta asja paremini \u00fcle kuulata; aga meie oleme valmis teda tapma, enne kui ta saab teie ette!\u201d\n23:16 Aga Pauluse \u00f5epoeg sai kuulda varitsemisn\u00f5ust ja l\u00e4ks alla ning tuli kindlusesse ja teatas seda Paulusele.\n23:17 Siis Paulus kutsus enese juurde \u00fche pealikuist ja \u00fctles: \u201eVii see noormees \u00fclempealiku juurde, sest tal on midagi temale \u00f6elda!\u201d\n23:18 See v\u00f5ttis siis tema ja saatis ta \u00fclempealiku juurde ja \u00fctles: \u201eVang Paulus kutsus mind enese juurde ja palus noormehe tuua sinu juurde, sest tal on midagi sulle r\u00e4\u00e4kida!\u201d\n23:19 Aga \u00fclempealik v\u00f5ttis ta k\u00e4ttpidi ja viis ta k\u00f5rvale ning k\u00fcsis temalt: \u201eMis sul on mulle teatada?\u201d\n23:20 Tema \u00fctles: \u201eJuudid on heitnud \u00fchte n\u00f5usse sind paluda, et sa Pauluse homme laseksid viia Suurkohtu ette, otsekui sa m\u00f5tleksid paremini \u00fcle kuulata tema asja.\n23:21 Aga sina \u00e4ra usu neid, sest rohkem kui nelik\u00fcmmend meest nende seast varitsevad teda; need on vandunud mitte enne s\u00fc\u00fca ja juua kui nad tema on tapnud; ja n\u00fc\u00fcd on nad valmis ning ootavad sinu luba!\u201d\n23:22 Siis laskis \u00fclempealik noormehe \u00e4ra minna ja keelas teda kellelegi r\u00e4\u00e4kimast, et ta seda oli temale teada andnud.\n23:23 Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikuist ning \u00fctles: \u201eSeadke valmis kakssada s\u00f5jameest Kaisareasse minemiseks ja seitsek\u00fcmmend ratsameest ja kakssada piigimeest kolmandal \u00f6\u00f6tunnil,\n23:24 samuti pidage ratsaloomad valmis, et \u00fche selga panna Paulus ja tema tervelt viia maavalitseja Feeliksi juurde.\u201d\n23:25 Ka kirjutas ta kirja nende s\u00f5nadega:\n23:26 \u201eKlaudius L\u00fc\u00fcsias l\u00e4kitab aulikule maavalitsejale Feeliksile palju tervist!\n23:27 Selle mehe olid juudid kinni v\u00f5tnud ja tahtsid teda tappa; siis tulin mina s\u00f5jav\u00e4ega vahele ja v\u00f5tsin ta \u00e4ra nende k\u00e4est ja sain teada, et ta on Rooma kodanik.\n23:28 Ja et ma tahtsin teada saada, mis s\u00fc\u00fc p\u00e4rast nad ta peale kaebasid, viisin ma ta nende Suurkohtu ette\n23:29 ja leidsin, et ta peale kaevati nende k\u00e4su\u00f5petusse puutuvate vaidluste p\u00e4rast; aga \u00fckski kaebus ei olnud niisugune, mis oleks olnud surma v\u00f5i vangistust v\u00e4\u00e4rt.\n23:30 Aga kui mulle teada anti, et juutidel on kaval n\u00f5u selle mehe vastu, saatsin ma tema sedamaid sinu juurde ja k\u00e4skisin ka kaebajaid sinu ees k\u00f5nelda tema vastu!\u201d\n23:31 Vastavalt saadud k\u00e4sule v\u00f5tsid siis s\u00f5jamehed Pauluse ja viisid ta \u00e4ra l\u00e4bi \u00f6\u00f6 Antipatrisesse.\n23:32 Aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval lasksid nad ratsamehed temaga edasi minna ja p\u00f6\u00f6rdusid ise tagasi kindlusesse.\n23:33 Kui need Kaisareasse j\u00f5udsid, andsid nad kirja \u00e4ra maavalitseja k\u00e4tte ja viisid ka Pauluse tema ette.\n23:34 Kui maavalitseja oli kirja lugenud, k\u00fcsis ta, kust maakonnast see mees on, ja teada saades, et ta on Kiliikiast,\n23:35 \u00fctles ta: \u201eMa tahan sind \u00fcle kuulata, kui su kaebajad ka siia j\u00f5uavad!\u201d Ja ta k\u00e4skis teda hoida Heroodese peavahis.\n24:1 Aga viie p\u00e4eva p\u00e4rast tuli alla \u00fclempreester Ananias m\u00f5nede vanematega ja \u00fche k\u00f5nemehe Tertullusega, ja nad t\u00f5stsid maavalitseja ees kaebust Pauluse peale.\n24:2 Kui Paulus ette kutsuti, algas Tertullus oma kaebek\u00f5net ning \u00fctles:\n24:3 \u201eMe oleme sinu kaudu, auline Feeliks, saanud maitsta rahu ja sinu hoolekandel on palju parandusi osaks saanud sellele rahvale. Seda me v\u00f5tame k\u00f5ikepidi ja k\u00f5igis paigus vastu suure t\u00e4nuga.\n24:4 Aga et ma sind kauemini ei t\u00fclitaks, siis palun sind meid oma lahkust m\u00f6\u00f6da l\u00fchidalt kuulata.\n24:5 Me oleme leidnud selle mehe kahjuliku olevat ja naatsaretlaste usulahu eestvedajana juute m\u00e4ssule kihutavat igal pool kogu maailmas.\n24:6 Ta on p\u00fc\u00fcdnud r\u00fcvetada isegi p\u00fchakoda. Tema me v\u00f5tsime kinni, et tema \u00fcle kohut m\u00f5ista meie k\u00e4su\u00f5petuse j\u00e4rgi.\n24:7 Kuid \u00fclempealik L\u00fc\u00fcsias tuli ning v\u00f5ttis ta suure v\u00e4givallaga meie k\u00e4est \u00e4ra\n24:8 ja k\u00e4skis tema s\u00fc\u00fcdistajaid tulla sinu juurde. Sa v\u00f5id ise teda n\u00fc\u00fcd \u00fcle kuulata ja teada saada k\u00f5ike, milles me teda s\u00fc\u00fcdistame!\u201d\n24:9 Ja juudid \u00fchinesid sellega, t\u00f5endades, et see n\u00f5nda on.\n24:10 Kui siis maavalitseja Paulusele k\u00e4ega m\u00e4rku andis, et ta r\u00e4\u00e4giks, vastas ta: \u201eEt ma sind mitu aastat kui selle rahva kohtunikku tunnen, siis tahan seda julgemini kosta enese eest.\n24:11 Nagu sa v\u00f5id teada saada, ei ole rohkem kui kaksteist p\u00e4eva sellest, kui ma l\u00e4ksin \u00fcles Jeruusalemma Jumalat kummardama.\n24:12 Ei nad ole leidnud mind \u00fchegi inimesega k\u00f5nelemast ega rahva seas t\u00fcli t\u00f5stmast, ei p\u00fchakojas, ei kogudusekodades ega linnas;\n24:13 nad ei v\u00f5i ka t\u00f5eks teha seda, milles nad n\u00fc\u00fcd mind s\u00fc\u00fcdistavad.\n24:14 Aga seda ma tunnistan sulle, et ma seda \u00f5petust m\u00f6\u00f6da, mida nad kutsuvad usulahuks, n\u00f5nda teenin oma esiisade Jumalat, et ma usun k\u00f5ike, mis k\u00e4su\u00f5petuses ja prohvetite raamatutes on kirjutatud,\n24:15 ja et mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb \u00f5igete ja \u00fclekohtuste \u00fclest\u00f5usmine.\n24:16 Ja selles ma p\u00fc\u00fcan alati hoida puhast s\u00fcdametunnistust Jumala ja inimeste ees.\n24:17 Aga n\u00fc\u00fcd ma tulin mitme aasta p\u00e4rast tooma annetusi oma rahvale ja ohvriande.\n24:18 Seda tegemast leidsid mind m\u00f5ned juudid Aasiamaalt, kui ma p\u00fchakojas ennast puhastasin ega andnud p\u00f5hjust rahvamurruks v\u00f5i k\u00e4ratsemiseks.\n24:19 Need peaksid siin sinu ees olema ja kaebama, kui neil midagi oleks mu vastu.\n24:20 V\u00f5i \u00f6elgu need siinolijad ise, kas nad on minust leidnud mingisugust s\u00fc\u00fcd, kui ma seisin Suurkohtu ees,\n24:21 olgu siis selle ainsa s\u00f5na, et ma nende seas seistes h\u00fc\u00fcdsin: surnute \u00fclest\u00f5usmise p\u00e4rast te m\u00f5istate t\u00e4na kohut minu \u00fcle!\u201d\n24:22 Aga Feeliks l\u00fckkas asja edasi, sest ta teadis v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas selle \u00f5petusega lugu on, ja \u00fctles: \u201eKui \u00fclempealik L\u00fc\u00fcsias tuleb siia, siis ma uurin teie asja!\u201d\n24:23 Ja ta k\u00e4skis pealikut hoida teda vangis, aga kerge vahi all ja mitte takistada omi temale abiks olemast v\u00f5i tema juurde tulemast.\n24:24 M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast tuli Feeliks \u00fches oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja kutsus Pauluse enese ette ning kuulas ta k\u00f5net usust Kristusesse Jeesusesse.\n24:25 Aga kui Paulus k\u00f5neles \u00f5igusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, ehmus Feeliks ja kostis: \u201eMine seks puhuks \u00e4ra; kui mul aega on, kutsun ma sind j\u00e4lle!\u201d\n24:26 \u00dchtlasi ta ka lootis Pauluselt raha saada, mist\u00f5ttu ta teda ka sagedasti kutsus enese juurde ja k\u00f5neles temaga.\n24:27 Aga kui kaks aastat t\u00e4is sai, tuli Porkius Festus Feeliksi asemele; ja et Feeliks tahtis teha juutidele meelehead, siis j\u00e4ttis ta Pauluse vangi.\n25:1 Kui n\u00fc\u00fcd Festus oli astunud maavalitseja ametisse, l\u00e4ks ta kolme p\u00e4eva p\u00e4rast Kaisareast Jeruusalemma.\n25:2 Ja \u00fclempreestrid ja juutide peamehed esitasid temale kaebuse Pauluse vastu ning p\u00f6\u00f6rdusid tema poole,\n25:3 paludes Paulusele seda armu, et ta kutsuks tema Jeruusalemma, sest nad olid n\u00f5uks v\u00f5tnud teda varitseda ja teel \u00e4ra tappa.\n25:4 Aga Festus vastas, et Paulust peetakse kinni Kaisareas ja et ta ise m\u00f5tleb peatselt sinna minna.\n25:5 \u201eKes n\u00fc\u00fcd teie seast\u201d, \u00fctles ta, \u201eon m\u00f5jumehed, need tulgu \u00fches minuga alla, ja kui sellel mehel on s\u00fc\u00fcd, kaevaku nad tema peale!\u201d\n25:6 Ja kui ta mitte rohkem kui kaheksa v\u00f5i k\u00fcmme p\u00e4eva nende juures oli viibinud, l\u00e4ks ta alla Kaisareasse. Ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval istus ta kohtuj\u00e4rjele ja k\u00e4skis Pauluse ette tuua.\n25:7 Aga kui ta ette astus, asusid Jeruusalemmast tulnud juudid tema \u00fcmber ja t\u00f5stsid Pauluse vastu mitu rasket kaebust, mida nad ei suutnud t\u00f5eks teha.\n25:8 Sest Paulus kaitses ennast, \u00f6eldes: \u201eEi ma ole kuidagi viisi eksinud ei juutide k\u00e4su ega p\u00fchakoja vastu ega keisri vastu!\u201d\n25:9 Aga Festus tahtis juutidele teha meelehead ning vastas Paulusele n\u00f5nda: \u201eKas sa tahad minna Jeruusalemma ja seal minu ees lasta enese \u00fcle kohut m\u00f5ista neis asjus?\u201d\n25:10 Paulus \u00fctles: \u201eMa seisan keisri kohtuj\u00e4rje ees, kus mu \u00fcle peab kohut m\u00f5istetama; juutidele ei ole ma teinud \u00fchtki \u00fclekohut, n\u00f5nda nagu sa v\u00e4ga h\u00e4sti tead.\n25:11 Sest kui ma midagi \u00fclekohut olen teinud ja seda, mis on surma v\u00e4\u00e4rt, siis ma ei t\u00f5rgu suremast; aga kui selles, milles need mind s\u00fc\u00fcdistavad, ei ole mitte midagi, siis ei v\u00f5i \u00fckski mind nende k\u00e4tte anda; mina n\u00f5uan keisri kohut!\u201d\n25:12 Siis k\u00f5neles Festus Suurkohtu esindajatega ja vastas: \u201eKeisri kohut oled sa n\u00f5udnud, keisri ette sa l\u00e4hed!\u201d\n25:13 Aga m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast tulid kuningas Agrippas ja Berniike Kaisareasse Festust tervitama.\n25:14 Ja kui nad seal mitu p\u00e4eva olid viibinud, jutustas Festus kuningale Pauluse asjast ning \u00fctles: \u201eFeeliks on siia kinni j\u00e4tnud \u00fche mehe,\n25:15 kelle p\u00e4rast minu Jeruusalemmas olles \u00fclempreestrid ja juutide vanemad tulid mu ette ja n\u00f5udsid tema hukkam\u00f5istmist.\n25:16 Neile ma vastasin, et roomlastel ei ole kommet inimest anda hukata, enne kui s\u00fc\u00fcalune on saanud olla suu suud vastu s\u00fc\u00fcdistajatega ja leidnud v\u00f5imaluse ennast kaitsta kaebuse vastu.\n25:17 Kui nad n\u00fc\u00fcd siia kokku tulid, siis ma viivitamata istusin j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohtuj\u00e4rjele ja k\u00e4skisin mehe ette tuua.\n25:18 Aga kui kaebajad seisid ta \u00fcmber, ei suutnud nad leida \u00fchtki kurja s\u00fc\u00fcd, mida ma ootasin,\n25:19 vaid neil oli m\u00f5ningaid vaidlusi temaga nende omist usuk\u00fcsimustest ja kellegi surnud Jeesuse p\u00e4rast, Keda Paulus \u00fctles elavat.\n25:20 Kui ma siis n\u00f5utu olin, kuidas seda asja lahendada, k\u00fcsisin temalt, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta enese \u00fcle kohut m\u00f5ista neis asjus.\n25:21 Aga kui Paulus n\u00f5udis, et teda niikaua kinni peetaks, kuni keisri majesteet teeb otsuse, siis ma k\u00e4skisin teda kinni pidada seni, kui ma v\u00f5in tema saata keisri juurde.\u201d\n25:22 Siis \u00fctles Agrippas Festusele: \u201eMina isegi tahaksin kuulda seda inimest!\u201d Ja tema \u00fctles: \u201eHomme sa saad teda kuulda!\u201d\n25:23 Kui n\u00fc\u00fcd Agrippas ja Berniike j\u00e4rgmisel p\u00e4eval suure toredusega tulid ja kohtukotta l\u00e4ksid \u00fches \u00fclempealikute ja meestega, kes linnas olid k\u00f5ige \u00fclemad, siis Festuse s\u00f5na peale toodi Paulus ette.\n25:24 Ja Festus \u00fctles: \u201eKuningas Agrippas ja k\u00f5ik mehed, kes olete meiega! Te n\u00e4ete siin seda, kelle p\u00e4rast kogu juutide hulk Jeruusalemmas ja siin on mulle peale k\u00e4inud kisendades, et ta ei peaks enam ellu j\u00e4\u00e4ma.\n25:25 Aga kui ma aru sain, et ta pole teinud midagi, mis on surma v\u00e4\u00e4rt, ja tema ka ise n\u00f5udis majesteedi kohut, tegin ma otsuseks saata tema sinna.\n25:26 Midagi kindlat mul ei ole temast oma isandale kirjutada. Sellep\u00e4rast ma olen lasknud tema tuua teie ette ja k\u00f5igepealt sinu ette, kuningas Agrippas, et mul p\u00e4rast \u00fclekuulamist oleks midagi kirjutada.\n25:27 Sest minule n\u00e4ib m\u00f5ttetuna l\u00e4hetada vangi, ilma et tema vastu t\u00f5stetud s\u00fc\u00fcdistust teada antaks!\u201d\n26:1 Aga Agrippas \u00fctles Paulusele: \u201eSul on luba enese eest r\u00e4\u00e4kida!\u201d Siis Paulus sirutas oma k\u00e4e ja kostis enese eest n\u00f5nda:\n26:2 \u201eMa arvan enesele \u00f5nneks, kuningas Agrippas, et ma t\u00e4na sinu ees saan kosta k\u00f5igi nende kaebuste p\u00e4rast, mis juudid t\u00f5stavad minu vastu,\n26:3 seda enam, et sa tunned k\u00f5iki juutide kombeid ja vaidlusk\u00fcsimusi. Sellep\u00e4rast ma palun sind mind kannatlikult kuulata.\n26:4 Minu elukorda mu noorest east alates, kuidas see mul algusest on olnud oma rahva seas Jeruusalemmas, teavad k\u00f5ik juudid,\n26:5 sest nad tunnevad mind algusest peale, kui nad aga tahavad seda tunnistada, et mina kui variser olen elanud meie jumalateenistuse k\u00f5ige rangemate kommete j\u00e4rgi.\n26:6 Ja n\u00fc\u00fcd ma seisan kohtu ees lootuse p\u00e4rast selle t\u00f5otuse peale, mille Jumal on andnud meie esiisadele\n26:7 ja mille t\u00e4itumist meie kaksteist suguharu \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad alati Jumalat teenides loodavad n\u00e4ha. Selle lootuse p\u00e4rast, kuningas, t\u00f5stavad juudid kaebust minu peale!\n26:8 Mis? Kas teil peetakse uskumatuks asjaks, et Jumal surnuid \u00fcles \u00e4ratab?\n26:9 Ka mina ise olin arvamisel, et ma pean k\u00f5ikepidi vastu panema Jeesuse Naatsaretlase nimele,\n26:10 mida ma ka tegin Jeruusalemmas. Ma panin palju p\u00fchi inimesi vangi, kui ma \u00fclemailt preestreilt olin saanud selleks loa. Ja kui need tapeti, andsin mina oma h\u00e4\u00e4le selle poolt.\n26:11 Ja ma nuhtlesin neid sageli k\u00f5igis kogudusekodades ja sundisin neid pilkama Jumalat ning olin p\u00e4ris hull nende vastu neid taga kiusates ka v\u00e4lismaa linnadeni.\n26:12 Ja kui ma ka neis asjus l\u00e4ksin Damaskusesse \u00fclempreestrite volituse ja loaga,\n26:13 siis ma n\u00e4gin, kuningas, keskp\u00e4evaajal tee peal valgust, mis oli heledam kui p\u00e4ike ja paistis taevast minu ja nende \u00fcmber, kes \u00fches minuga teel olid.\n26:14 Aga kui me k\u00f5ik maha kukkusime, kuulsin ma \u00fcht h\u00e4\u00e4lt mulle heebrea keeli \u00fctlevat: Saul! Saul! Miks sa Mind taga kiusad? Sulle l\u00e4heb raskeks astla vastu takka \u00fcles l\u00fc\u00fca!\n26:15 Mina aga \u00fctlesin: kes Sa oled, Issand? Issand \u00fctles: Mina olen Jeesus, Keda sa taga kiusad!\n26:16 T\u00f5use siis n\u00fc\u00fcd \u00fcles ja seisa oma jalgel, sest Ma olen sulle ilmunud selleks, et Ma sind seaksin Oma sulaseks ja selle tunnistajaks, kuidas Ma veel sulle ilmun ning\n26:17 p\u00e4\u00e4stan sind su rahva ja paganate k\u00e4est, kelle juurde Ma sind n\u00fc\u00fcd l\u00e4kitan\n26:18 avama nende silmi, et nad pimedusest p\u00f6\u00f6rduksid valguse poole ja saatana v\u00f5imuse alt Jumala poole ning saaksid pattude andeksandmist ja osa nende seas, kes on p\u00fchitsetud usu l\u00e4bi Minusse!\n26:19 Sellep\u00e4rast, kuningas Agrippas, ei olnud ma kuulmatu taevase n\u00e4gemuse vastu,\n26:20 vaid jutlustasin esiti neile, kes elavad Damaskuses, ja siis neile, kes elavad Jeruusalemmas ja kogu Judeamaal, ja paganaile, et nad meelt parandaksid ja p\u00f6\u00f6rduksid Jumala poole ning teeksid \u00f5igeid meeleparanduse tegusid.\n26:21 Selle asja p\u00e4rast on juudid mind kinni v\u00f5tnud p\u00fchakojas ja on p\u00fc\u00fcdnud mind tappa.\n26:22 Aga et ma t\u00e4nap\u00e4evani olen Jumalalt abi saanud, siis ma seisan veel siin ja tunnistan nii v\u00e4ikestele kui suurtele ega \u00fctle muud midagi kui seda, mis prohvetid ja Mooses on r\u00e4\u00e4kinud tulevasist asjust,\n26:23 et Kristus pidi kannatama ja esimesena surnuist \u00fcles t\u00f5usma ning kuulutama valgust niih\u00e4sti juutidele kui paganaile!\u201d\n26:24 Aga kui ta n\u00f5nda enese eest kostis, \u00fctles Festus suure h\u00e4\u00e4lega: \u201ePaulus, sa jampsid! Suur kirjatarkus paneb sind jampsima!\u201d\n26:25 Aga Paulus \u00fctles: \u201eAuline Festus, ma ei jampsi mitte, vaid ma r\u00e4\u00e4gin t\u00f5elisi ja m\u00f5istlikke s\u00f5nu!\n26:26 Sest kuningas teab neid asju k\u00fcll ja temale mina r\u00e4\u00e4gin ka julgesti, sest ma ei arva midagi temale teadmata olevat neist asjust; ei ole ju need nurgas s\u00fcndinud.\n26:27 Kas sina, kuningas Agrippas, usud prohveteid? Ma tean, et sa usud!\u201d\n26:28 Aga Agrippas \u00fctles Paulusele: \u201eEi puudu palju, sa meelitad mind, et ma saaksin kristlaseks!\u201d\n26:29 Aga Paulus \u00fctles: \u201eMa sooviksin k\u00fcll Jumalalt, olgu piskus v\u00f5i paljus, et mitte ainult sina, vaid ka k\u00f5ik, kes mind t\u00e4na kuulete, saaksite niisuguseiks nagu mina olen, aga ilma nende k\u00f6idikuteta!\u201d\n26:30 Siis t\u00f5usid \u00fcles kuningas ja maavalitseja ja Berniike ning need, kes nendega istusid,\n26:31 ja l\u00e4ksid k\u00f5rvale ning r\u00e4\u00e4kisid isekeskis ja \u00fctlesid: \u201eSee inimene ei tee midagi, mis oleks surma ja k\u00f6idikute v\u00e4\u00e4rt!\u201d\n26:32 Siis Agrippas \u00fctles Festusele: \u201eSelle inimese oleks v\u00f5inud lahti lasta, kui ta mitte ei oleks n\u00f5udnud keisri kohut!\u201d\n27:1 Kui oli otsustatud, et me laevaga s\u00f5idame Itaaliasse, anti Paulus ja m\u00f5ned teised vangid \u00fche pealiku hoolde, nimega Juulius, kes oli \u00fcks keiserliku v\u00e4esalga \u00fclemaid.\n27:2 Ja me astusime Adram\u00fcti laeva, mille tee pidi minema Aasiamaa kohtade kaudu, ja purjetasime edasi. Meiega oli ka Aristarhos, makedoonlane Tessaloonikast.\n27:3 Ja teisel p\u00e4eval me saabusime Siidonisse. Ja Juulius kohtles Paulust lahkesti ning lubas teda minna oma s\u00f5prade juurde, et need hoolitseksid tema eest.\n27:4 Ja kui me sealt olime l\u00e4inud merele, purjetasime K\u00fcprose varju, sest tuuled olid vastu,\n27:5 ja kui olime purjetanud l\u00e4bi Kiliikia ja Pamf\u00fc\u00fclia- \u00e4\u00e4rse mere, saabusime M\u00fcrrasse L\u00fc\u00fckiamaal.\n27:6 Seal leidis pealik Aleksandria laeva, mis l\u00e4ks Itaaliasse, ja pani meid sellesse.\n27:7 Aga kui me mitu p\u00e4eva olime v\u00e4hehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Kniidose kohale, ei lasknud tuul meid randa ja me purjetasime Kreeta varju Salmoone juures\n27:8 ja saime ainult vaevaga sealt m\u00f6\u00f6da ning j\u00f5udsime \u00fchte paika, mida nimetatakse Heaks Sadamaks ja mille l\u00e4hedal oli Lasaia linn.\n27:9 Aga kui palju aega oli kulunud ja laevas\u00f5it juba l\u00e4ks kardetavaks ja ka paastuaeg oli m\u00f6\u00f6dunud, hoiatas Paulus neid\n27:10 ning \u00fctles: \u201eMehed, ma n\u00e4en, et laevas\u00f5it \u00e4hvardab tuua raskusi ja suurt h\u00e4daohtu mitte ainult koormale ja laevale, vaid ka meie elule!\u201d\n27:11 Aga pealik usaldas rohkem t\u00fc\u00fcrimeest ja laevajuhti kui seda, mis Paulus \u00fctles.\n27:12 Ja et sinna sadamasse ei olnud hea \u00fcle talve j\u00e4\u00e4da, siis oli suurema hulga n\u00f5u sealt \u00e4ra minna ja kui v\u00f5imalik, j\u00f5uda Foiniksisse, \u00fchte Kreeta sadamasse vastu edela- ja loodetuult, ja sinna \u00fcletalve j\u00e4\u00e4da.\n27:13 Aga kui l\u00f5unatuul hakkas puhuma ja nad arvasid oma n\u00f5u v\u00f5ivat t\u00e4ide viia, t\u00f5mbasid nad ankru \u00fcles ja liikusid edasi Kreeta ranna l\u00e4heduses.\n27:14 Ent varsti p\u00e4rast seda t\u00f5usis saare poolt marutuul, mida h\u00fc\u00fctakse kirdemaruks.\n27:15 Kui laev kisti sellega kaasa ega saanud tuulele vastu panna, andsime endid tuule ajada.\n27:16 Sattudes siis \u00fche v\u00e4ikese saare varju, mida h\u00fc\u00fctakse Klaudaks, suutsime h\u00e4davaevalt toime saada paadiga.\n27:17 Kui see oli \u00fcles t\u00f5mmatud, tarvitati veel teisi abin\u00f5usid ja laev seoti \u00fcmbert kinni. Ja et kardeti sattuda S\u00fcrti liivale, v\u00f5eti purjed maha ja lasti ennast edasi ajada.\n27:18 Aga kui rajuilm meid v\u00e4ga vintsutas, heitsid nad teisel p\u00e4eval muist koormat v\u00e4lja.\n27:19 Ja kolmandal p\u00e4eval viskasid nad oma k\u00e4ega laeva riistad v\u00e4lja.\n27:20 Aga kui mitu p\u00e4eva ei paistnud ei p\u00e4ikest ega t\u00e4hti ja maru l\u00e4ks v\u00e4ga kangeks, l\u00f5ppes viimaks k\u00f5ik lootus veel p\u00e4\u00e4seda.\n27:21 Kui nad siis kaua olid olnud s\u00f6\u00f6mata, astus Paulus nende keskele ja \u00fctles: \u201eMehed, te oleksite pidanud kuulama minu n\u00f5u ja Kreetast mitte \u00e4ra tulema, siis te oleksite v\u00e4ltinud selle h\u00e4da ja kahju.\n27:22 N\u00fc\u00fcd ma manitsen teid olla julged, sest \u00fckski hing teie seast ei hukku, vaid \u00fcksnes laev.\n27:23 Sest sel \u00f6\u00f6l seisis minu juures selle Jumala Ingel, Kelle Oma ma olen ja Keda ma ka teenin,\n27:24 ning \u00fctles: \u00e4ra karda Paulus, sa pead saama keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud need k\u00f5ik, kes on \u00fches sinuga laeval!\n27:25 Sellep\u00e4rast, mehed, olge julges meeles, sest ma usun Jumalat, et n\u00f5nda s\u00fcnnib, nagu mulle on \u00f6eldud!\n27:26 Aga me peame ajama \u00fchele saarele.\u201d\n27:27 Kui juba j\u00f5udis k\u00e4tte neljateistk\u00fcmnes \u00f6\u00f6, kui meid Aadria merel aeti sinna ja t\u00e4nna, siis arvasid laevamehed kesk\u00f6\u00f6 ajal endid \u00fchele maale l\u00e4henevat.\n27:28 Ja kui nad loodi vette heitsid, leidsid nad kaksk\u00fcmmend s\u00fclda vett. Ja kui nad pisut edasi olid j\u00f5udnud ja j\u00e4lle loodi heitsid, leidsid nad viisteist s\u00fclda vett.\n27:29 Siis nad kartsid sattuda karile ja heitsid laeva tagumisest otsast v\u00e4lja neli ankrut ja j\u00e4id ootama p\u00e4evavalgust.\n27:30 Aga kui laevamehed p\u00fc\u00fcdsid laevast p\u00f5geneda ja paati merre lasksid, nagu tahaksid nad laeva ninast ankrut sisse lasta,\n27:31 \u00fctles Paulus pealikule ja s\u00f5jameestele: \u201eKui need ei j\u00e4\u00e4 laeva, siis te ei p\u00e4\u00e4se eluga!\u201d\n27:32 Siis raiusid s\u00f5jamehed paadi k\u00f6ied katki ja lasksid selle merre kukkuda.\n27:33 Aga seni kui valgeks l\u00e4ks, manitses Paulus neid k\u00f5iki leiba v\u00f5tta ja \u00fctles: \u201eT\u00e4na on neljateistk\u00fcmnes p\u00e4ev, kui te ootate ja olete s\u00f6\u00f6mata ega ole midagi suhu v\u00f5tnud.\n27:34 Sellep\u00e4rast ma manitsen teid leiba v\u00f5tta, sest see on tarvilik teie p\u00e4\u00e4semiseks; ei tohi ju \u00fchelgi teie seast juuksekarvgi peast kaotsi minna!\u201d\n27:35 Kui ta seda oli \u00f6elnud, v\u00f5ttis ta leiva, t\u00e4nas Jumalat nende k\u00f5ikide n\u00e4hes, murdis ja hakkas s\u00f6\u00f6ma.\n27:36 Siis nende k\u00f5ikide meel l\u00e4ks heaks ja nad v\u00f5tsid ka leiba.\n27:37 Aga neid k\u00f5iki oli laeval kakssada seitsek\u00fcmmend kuus hinge.\n27:38 Ja kui nad olid leiba v\u00f5tnud, kergendasid nad veel laeva, heites vilja merre.\n27:39 Kui valgeks l\u00e4ks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli, aga nad n\u00e4gid \u00fcht lahte, millel oli sobiv rand. Sinna nad otsustasid, kui v\u00f5imalik, laeva ajada.\n27:40 Nad raiusid ankrud katki ja lasksid need merre vajuda; siis nad p\u00e4\u00e4stsid t\u00fc\u00fcri k\u00f6ied lahti ja seadsid v\u00e4ikese purje tuule j\u00e4rele ning suunasid s\u00f5idu ranna poole.\n27:41 Ent nad sattusid neemele ja ajasid laeva sinna; laeva nina tungis sinna sisse ja j\u00e4i liikumata seisma, aga p\u00e4ra katkes kangete lainete k\u00e4es.\n27:42 Ent s\u00f5jameestel oli n\u00f5u vangid \u00e4ra tappa, et \u00fckski neist ujudes ei p\u00e4\u00e4seks p\u00f5genema.\n27:43 Kuid pealik, tahtes Paulust p\u00e4\u00e4sta, keelas neid seda n\u00f5u t\u00e4itmast ja k\u00e4skis neid, kes oskasid ujuda, esimestena h\u00fcpata vette ja v\u00e4ljuda maale,\n27:44 aga teisi ta k\u00e4skis p\u00fc\u00fcda randa j\u00f5uda laudadel ja muist laevat\u00fckkidel. Ja sel kombel p\u00e4\u00e4sesid k\u00f5ik tervelt maale.\n28:1 Kui olime p\u00e4\u00e4senud, saime teada, et saart h\u00fc\u00fctakse Meliteks.\n28:2 Aga umbkeelsed osutasid meile suurt lahkust; nad tegid tule maha ja v\u00f5tsid meid k\u00f5iki selle \u00e4\u00e4rde vihmasaju ja k\u00fclma p\u00e4rast.\n28:3 Aga kui Paulus s\u00fclet\u00e4ie hagu kokku riisus ja tulle pani, tuli kuumuse t\u00f5ttu v\u00e4lja r\u00e4stik ja hakkas tema k\u00e4est kinni!\n28:4 Kui umbkeelsed n\u00e4gid seda looma tema k\u00e4e k\u00fcljes rippuvat, \u00fctlesid nad isekeskis: \u201eVist on see mees inimesetapja, et \u00f5iguse jumalanna teda ei lase elada, ehk ta k\u00fcll on p\u00e4\u00e4senud merest!\u201d\n28:5 Aga tema raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.\n28:6 Nad ootasid k\u00fcll, et ta \u00fcles paistetab v\u00f5i \u00e4kitselt surnuna maha langeb. Aga kui nad olid kaua oodanud ja n\u00e4gid, et talle ei s\u00fcndinud mingit viga, m\u00f5tlesid nad teisiti ja \u00fctlesid tema jumala olevat.\n28:7 Aga selle paiga l\u00e4heduses oli saare t\u00e4htsamal mehel, nimega Puublius, m\u00f5is. Tema v\u00f5ttis meid vastu ja pidas meid kolm p\u00e4eva lahkesti k\u00fclalistena.\n28:8 Ja s\u00fcndis, kui Puubliuse isa oli haige maas palavikus ja k\u00f5hut\u00f5ves, et Paulus l\u00e4ks tema juurde, palvetas ja pani oma k\u00e4ed ta peale ning tegi tema terveks.\n28:9 Kui see oli s\u00fcndinud, tulid ka teised haiged saarelt ligi ja said terveks.\n28:10 Ja nemad austasid meid mitmel viisil, ja kui me hakkasime \u00e4ra minema, andsid nad teekonna jaoks, mis vaja oli.\n28:11 Aga kolme kuu p\u00e4rast me l\u00e4ksime sealt minema Aleksandria laevaga, mis oli \u00fcletalve olnud sellel saarel ja mille tunnuseks oli Dioskuuride m\u00e4rk.\n28:12 Me maabusime S\u00fcrakuusas ja olime seal kolm p\u00e4eva paigal.\n28:13 Sealt me s\u00f5itsime edasi ja j\u00f5udsime Reegioni, ja kui \u00fche p\u00e4eva p\u00e4rast t\u00f5usis l\u00f5unatuul, saabusime teisel p\u00e4eval Puteolisse.\n28:14 Sealt me leidsime vendi, ja nende kutsel j\u00e4ime seitsmeks p\u00e4evaks nende juurde. Siis me l\u00e4ksime Rooma linna.\n28:15 Ja kui sealsed vennad meist kuulda said, tulid nad meile vastu Appiuse turuni ja Trestabernani. Neid n\u00e4hes t\u00e4nas Paulus Jumalat ja sai julgust.\n28:16 Aga kui saabusime Rooma, anti Paulusele luba j\u00e4\u00e4da omaette elama \u00fches s\u00f5duriga, kes teda valvas.\n28:17 Aga kolme p\u00e4eva p\u00e4rast Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need kokku tulid, \u00fctles ta neile: \u201eMehed, vennad, mina pole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja ometi ma olen Jeruusalemmast vangina antud \u00fcle roomlaste k\u00e4tte;\n28:18 ja kui need mind olid \u00fcle kuulanud, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest minul ei olnud \u00fchtki surmas\u00fc\u00fcd.\n28:19 Aga kui juudid selle vastu r\u00e4\u00e4kisid, siis ma pidin h\u00e4da p\u00e4rast n\u00f5udma keisri kohut, aga mitte, nagu oleks mul midagi kaebamist oma rahva peale.\n28:20 Selle asja p\u00e4rast ma teid n\u00fc\u00fcd kutsusin enese juurde, et teid n\u00e4ha ja teiega r\u00e4\u00e4kida; sest Iisraeli lootuse p\u00e4rast ma olen kinni selles ahelas!\u201d\n28:21 Aga nemad \u00fctlesid talle: \u201eMe ei ole saanud \u00fchtki kirja Juudamaalt sinu kohta; ei ole ka tulnud siia \u00fchtki venda, kes sinust oleks teatanud ehk r\u00e4\u00e4kinud midagi paha.\n28:22 Ent meie soovime siiski kuulda sinult, mida sa m\u00f5tled; sest sellest v\u00e4\u00e4rusust on meil teada, et selle vastu igas paigas r\u00e4\u00e4gitakse!\u201d\n28:23 Ja nad m\u00e4\u00e4rasid temale p\u00e4eva ja siis tuli tema juurde majasse veel rohkem inimesi. Neile ta seletas asja ja tunnistas Jumala Riiki ning meelitas hommikust \u00f5htuni neid uskuma Moosese k\u00e4su\u00f5petusest ja prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud.\n28:24 Siis \u00fched veendusid tema s\u00f5nus, teised aga ei uskunud mitte.\n28:25 Aga kui nad isekeskis ei olnud \u00fcksmeelsed, l\u00e4ksid nad \u00e4ra, kui Paulus oli \u00f6elnud selle s\u00f5na: \u201eP\u00fcha Vaim on h\u00e4sti r\u00e4\u00e4kinud prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele\n28:26 ja on \u00f6elnud: mine selle rahva juurde ja \u00fctle: kuuldes te kuulete ega m\u00f5ista, ja n\u00e4hes te n\u00e4ete ega taipa!\n28:27 Sest selle rahva s\u00fcda on tuimaks l\u00e4inud ja nad kuulevad raskesti oma k\u00f5rvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei n\u00e4eks ja k\u00f5rvadega ei kuuleks ja s\u00fcdamega ei m\u00f5istaks ega p\u00f6\u00f6rduks, et Mina neid parandaksin!\n28:28 Siis olgu teile teada, et see Jumala p\u00e4\u00e4ste on l\u00e4kitatud paganaile ja nemad v\u00f5tavad seda kuulda!\u201d\n28:29 Ja kui ta seda oli \u00f6elnud, l\u00e4ksid juudid minema ja neil oli isekeskis palju vaidlemist.\n28:30 Aga Paulus j\u00e4i kaheks terveks aastaks oma \u00fc\u00fcrielamusse ja v\u00f5ttis vastu k\u00f5iki, kes tulid tema juurde,\n28:31 ja kuulutas Jumala Riiki ning \u00f5petas Issandast Jeesusest Kristusest k\u00f5ige julgusega ilma takistamata.","title":"Estonian Bible (partial): Acts","type":"page"}