{"collection":"Bible & Christianity","html_url":"https://unchartedknowledge.5gfusion.net/browse/bib/wb/est/gen.htm","path":"bib/wb/est/gen.htm","source_url":"https://sacred-texts.com/bib/wb/est/gen.htm","text":"1:1 Alguses l\u00f5i Jumal taevad ja maa.\n1:2 Ja maa oli t\u00fchi ja paljas ja pimedus oli s\u00fcgavuse peal ja Jumala Vaim h\u00f5ljus vete kohal.\n1:3 Ja Jumal \u00fctles: \u201eSaagu valgus!\u201d Ja valgus sai.\n1:4 Ja Jumal n\u00e4gi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.\n1:5 Ja Jumal nimetas valguse p\u00e4evaks ja pimeduse ta nimetas \u00f6\u00f6ks. Siis sai \u00f5htu ja sai hommik, \u2014 esimene p\u00e4ev.\n1:6 Ja Jumal \u00fctles: \u201eSaagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!\u201d\n1:7 Ja n\u00f5nda s\u00fcndis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis laotuse all, vetest, mis laotuse peal olid.\n1:8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai \u00f5htu ja sai hommik, \u2014 teine p\u00e4ev.\n1:9 Ja Jumal \u00fctles: \u201eVeed kogunegu taeva all \u00fchte paika, et kuiva n\u00e4ha oleks!\u201d Ja n\u00f5nda s\u00fcndis.\n1:10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu Ta nimetas mereks. Ja Jumal n\u00e4gi, et see hea oli.\n1:11 Ja Jumal \u00fctles: \u201eMaast t\u00e4rgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas nende seeme on, nende liikide j\u00e4rgi maa peale!\u201d Ja n\u00f5nda s\u00fcndis:\n1:12 maa laskis v\u00f5rsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide j\u00e4rgi, ja viljapuid, mille viljas nende seeme on, nende liikide j\u00e4rgi. Ja Jumal n\u00e4gi, et see hea oli.\n1:13 Siis sai \u00f5htu ja sai hommik, \u2014 kolmas p\u00e4ev.\n1:14 Ja Jumal \u00fctles: \u201eSaagu valgused taevalaotusse eraldama p\u00e4eva \u00f6\u00f6st! T\u00e4histagu need seatud aegu, p\u00e4evi ja aastaid,\n1:15 olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!\u201d Ja n\u00f5nda s\u00fcndis:\n1:16 Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema p\u00e4eval ja v\u00e4iksema valguse valitsema \u00f6\u00f6sel, ning t\u00e4hed.\n1:17 Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad\n1:18 ja valitseksid p\u00e4eval ja \u00f6\u00f6sel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal n\u00e4gi, et see hea oli.\n1:19 Siis sai \u00f5htu ja sai hommik, \u2014 neljas p\u00e4ev.\n1:20 Ja Jumal \u00fctles: \u201eVesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!\u201d\n1:21 Ja Jumal l\u00f5i suured mereloomad ja k\u00f5iksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide j\u00e4rgi, ja k\u00f5iksugu tiibadega linnud nende liikide j\u00e4rgi. Ja Jumal n\u00e4gi, et see hea oli.\n1:22 Ja Jumal \u00f5nnistas neid ja \u00fctles: \u201eOlge viljakad ja teid saagu palju, t\u00e4itke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!\u201d\n1:23 Siis sai \u00f5htu ja sai hommik, \u2014 viies p\u00e4ev.\n1:24 Ja Jumal \u00fctles: \u201eMaa toogu esile elavad olendid nende liikide j\u00e4rgi, lojused ja roomajad ja metselajad nende liikide j\u00e4rgi!\u201d Ja n\u00f5nda s\u00fcndis:\n1:25 Jumal tegi metselajad nende liikide j\u00e4rgi, ja lojused nende liikide j\u00e4rgi, ja k\u00f5ik roomajad maa peal nende liikide j\u00e4rgi. Ja Jumal n\u00e4gi, et see hea oli.\n1:26 Ja Jumal \u00fctles: \u201eTehkem inimesed Oma n\u00e4o j\u00e4rgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade \u00fcle meres, lindude \u00fcle taeva all, loomade \u00fcle ja kogu maa \u00fcle ja k\u00f5igi roomajate \u00fcle, kes maa peal roomavad!\u201d,\n1:27 Ja Jumal l\u00f5i inimese Oma n\u00e4o j\u00e4rgi, Jumala n\u00e4o j\u00e4rgi l\u00f5i Ta tema, Ta l\u00f5i tema meheks ja naiseks!\n1:28 Ja Jumal \u00f5nnistas neid, ja Jumal \u00fctles neile: \u201eOlge viljakad ja teid saagu palju, t\u00e4itke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade \u00fcle meres, lindude \u00fcle taeva all ja k\u00f5igi loomade \u00fcle, kes maa peal liiguvad!\u201d\n1:29 Ja Jumal \u00fctles: \u201eVaata, Mina annan teile k\u00f5ik seemet kandvad taimed kogu maal, ja k\u00f5ik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teile roaks.\n1:30 Ja k\u00f5igile loomadele maa peal ja k\u00f5ikidele lindudele taeva all ja k\u00f5igile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan Ma k\u00f5iksugu haljast rohtu toiduks!\u201d Ja n\u00f5nda s\u00fcndis.\n1:31 Ja Jumal vaatas k\u00f5ike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli v\u00e4ga hea! Siis sai \u00f5htu ja sai hommik, \u2014 kuues p\u00e4ev.\n2:1 N\u00f5nda on taevas ja maa ning k\u00f5ik nende v\u00e4ed valmis saanud.\n2:2 Ja Jumal l\u00f5petas seitsmendal p\u00e4eval Oma t\u00f6\u00f6, mis Ta tegi, ja hingas seitsmendal p\u00e4eval k\u00f5igist Oma tegudest, mis Ta oli teinud.\n2:3 Ja Jumal \u00f5nnistas seitsmendat p\u00e4eva ja p\u00fchitses seda, sest Ta oli siis hinganud k\u00f5igist Oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.\n2:4 See on lugu taevaste ja maa s\u00fcndimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taevad,\n2:5 kui ainustki v\u00e4ljap\u00f5\u00f5sast ei olnud veel maa peal ja ainustki v\u00e4ljarohtu ei olnud veel t\u00e4rganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud p\u00f5ldu harimas,\n2:6 t\u00f5usis udu maast ja kastis kogu mullapinda.\n2:7 Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes p\u00f5rm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat \u00f5hku: n\u00f5nda sai inimene elavaks hingeks.\n2:8 Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia p\u00e4evat\u00f5usu poole ja pani sinna inimese, kelle Ta oli valmistanud.\n2:9 Ja Issand Jumal laskis maast t\u00f5usta k\u00f5iksugu puid, mis armsad olid pealtn\u00e4ha ja millest hea oli s\u00fc\u00fca, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.\n2:10 Ja Eedenist v\u00e4ljus j\u00f5gi rohuaeda kastma, sealtpeale jagunedes neljaks haruks:\n2:11 esimese nimi on Piison, see voolab \u00fcmber kogu Havilamaa, kus kulda on;\n2:12 selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.\n2:13 Ja teise j\u00f5e nimi on Giihon, see voolab \u00fcmber kogu Kuusimaa.\n2:14 Ja kolmanda j\u00f5e nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas j\u00f5gi on Frat.\n2:15 Ja Issand Jumal v\u00f5ttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.\n2:16 Ja Issand Jumal keelas inimest ja \u00fctles: \u201eK\u00f5igist aia puudest sa v\u00f5id k\u00fcll s\u00fc\u00fca,\n2:17 aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi s\u00fc\u00fca, sest p\u00e4eval, mil sa sellest s\u00f6\u00f6d, pead sa surma surema!\u201d\n2:18 Ja Issand Jumal \u00fctles: \u201eInimesel ei ole hea \u00fcksi olla; Ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!\u201d\n2:19 Ja Issand Jumal valmistas mullast k\u00f5ik loomad v\u00e4ljal ja k\u00f5ik linnud taeva all ning t\u00f5i inimese juurde, et n\u00e4ha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, n\u00f5nda pidi selle nimi olema.\n2:20 Ja inimene pani nimed k\u00f5igile lojustele ja lindudele taeva all ja k\u00f5igile loomadele v\u00e4ljal, aga inimesele ei leidunud abi, kes tema kohane oleks.\n2:21 Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see uinus magama; siis Ta v\u00f5ttis \u00fche tema k\u00fcljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.\n2:22 Ja Issand Jumal ehitas k\u00fcljeluu, mille Ta inimesest oli v\u00f5tnud, naiseks ja t\u00f5i tema Aadama juurde.\n2:23 Ja Aadam \u00fctles: \u201eSee on n\u00fc\u00fcd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab h\u00fc\u00fctama mehe naiseks, sest ta on mehest v\u00f5etud!\u201d\n2:24 Seep\u00e4rast mees j\u00e4tab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on \u00fcks liha!\n2:25 Ja nad olid m\u00f5lemad alasti, Aadam ja tema naine, ega h\u00e4benenud mitte.\n3:1 Aga madu oli kavalam k\u00f5igist loomadest v\u00e4ljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta \u00fctles naisele: \u201eKas Jumal on t\u00f5esti \u00f6elnud, et te ei tohi s\u00fc\u00fca mitte \u00fchestki rohuaia puust?\u201d\n3:2 Ja naine vastas maole: \u201eMe s\u00f6\u00f6me k\u00fcll rohuaia puude vilja,\n3:3 aga selle puu viljast, mis keset aeda, on Jumal \u00f6elnud: Te ei tohi sellest s\u00fc\u00fca ega selle k\u00fclge puutuda, et te ei sureks!\u201d\n3:4 Ja madu \u00fctles naisele: \u201eTe ei sure kummatigi mitte,\n3:5 vaid Jumal teab, et mil p\u00e4eval te sellest s\u00f6\u00f6te, l\u00e4hevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!\u201d\n3:6 Ja naine n\u00e4gi, et puust oli hea s\u00fc\u00fca, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusv\u00e4\u00e4rne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta v\u00f5ttis selle viljast ja s\u00f5i ning andis \u00fchtlasi ka oma mehele, ja tema s\u00f5i.\n3:7 Siis nende m\u00f5lemate silmad l\u00e4ksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad \u00f5mblesid viigilehti kokku ning tegid enestele p\u00f5lled.\n3:8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala h\u00e4\u00e4lt, kes rohuaias sinna ja t\u00e4nna k\u00e4is, kui p\u00e4ev viluks l\u00e4ks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.\n3:9 Ja Issand Jumal h\u00fc\u00fcdis Aadamat ning \u00fctles temale: \u201eKus sa oled?\u201d\n3:10 Ja tema vastas: \u201eMa kuulsin Su h\u00e4\u00e4lt rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellep\u00e4rast ma peitsin enese \u00e4ra!\u201d\n3:11 Siis Ta k\u00fcsis: \u201eKes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? V\u00f5i oled sa s\u00f6\u00f6nud puust, millest Ma sind keelasin s\u00f6\u00f6mast?\u201d\n3:12 Ja Aadam vastas: \u201eNaine, kelle Sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma s\u00f5in!\u201d\n3:13 Ja Issand Jumal k\u00fcsis naiselt: \u201eMiks sa seda tegid?\u201d Ja naine vastas: \u201eMadu pettis mind, ja ma s\u00f5in!\u201d\n3:14 Siis Issand Jumal \u00fctles maole: \u201eEt sa seda tegid, siis ole sa neetud k\u00f5igi lojuste ja k\u00f5igi v\u00e4ljaloomade seas! Sa pead roomama oma k\u00f5hu peal ja p\u00f5rmu s\u00f6\u00f6ma kogu eluaja!\n3:15 Ja Ma t\u00f5stan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!\u201d\n3:16 Naisele Ta \u00fctles: \u201eSinule Ma saadan v\u00e4ga palju valu, kui sa k\u00e4ima peal oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad k\u00fcll oma meest, aga tema valitseb su \u00fcle!\u201d\n3:17 Aga Aadamale Ta \u00fctles: \u201eEt sa kuulsid oma naise s\u00f5na ja s\u00f5id puust, millest Mina sind keelasin, \u00f6eldes, et sa ei tohi sellest s\u00fc\u00fca, siis olgu maapind neetud sinu \u00fcleastumise p\u00e4rast! Vaevaga pead sa sellest s\u00f6\u00f6ma kogu eluaja!\n3:18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja p\u00f5llutaimed olgu sulle toiduks!\n3:19 Oma palge higis pead sa leiba s\u00f6\u00f6ma, kuni sa j\u00e4lle mullaks saad, sest sellest sa oled v\u00f5etud! T\u00f5esti, sa oled p\u00f5rm ja pead j\u00e4lle p\u00f5rmuks saama!\u201d\n3:20 Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai k\u00f5igi elavate emaks.\n3:21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.\n3:22 Ja Issand Jumal \u00fctles: \u201eVaata, inimene on saanud nagu \u00fcheks meie hulgast, tundes head ja kurja! Aga n\u00fc\u00fcd, et ta oma k\u00e4tt ei sirutaks ega v\u00f5taks ka elupuust ja ei s\u00f6\u00f6ks ega elaks igavesti\u201d, \u2014\n3:23 siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast v\u00e4lja, et ta hariks maad, millest ta oli v\u00f5etud.\n3:24 Ja Ta ajas Aadama v\u00e4lja ja pani hommiku poole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina s\u00e4hviva m\u00f5\u00f5ga, et need valvaksid elupuu teed.\n4:1 Ja Aadam sai \u00fchte oma naise Eevaga, kes sai k\u00e4ima peale ja t\u00f5i Kaini ilmale ning \u00fctles: \u201eMa olen Issanda abiga mehe ilmale toonud!\u201d\n4:2 Ja tema s\u00fcnnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli pudulojuste karjane, Kain aga oli p\u00f5llumees.\n4:3 Ja m\u00f5ne aja p\u00e4rast juhtus, et Kain t\u00f5i Issandale roaohvri maaviljast,\n4:4 ja ka Aabel t\u00f5i oma pudulojuste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,\n4:5 aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus v\u00e4ga ja l\u00f5i pilgu maha.\n4:6 Ja Issand k\u00fcsis Kainilt: \u201eMisp\u00e4rast sa vihastud? Ja misp\u00e4rast sa pilgu maha l\u00f6\u00f6d?\n4:7 Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk t\u00f5stetud \u00fcles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind! Kuid sina pead tema \u00fcle valitsema!\u201d\n4:8 Ja Kain k\u00f5neles oma venna Aabeliga. Ja s\u00fcndis, kui nad v\u00e4ljal olid, et Kain kippus oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.\n4:9 Aga Issand k\u00fcsis Kainilt: \u201eKus on su vend Aabel?\u201d Ja tema vastas: \u201eEi mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?\u201d\n4:10 Ja Tema \u00fctles: \u201eMis sa oled teinud? Sinu venna vere h\u00e4\u00e4l kisendab maa pealt Minu poole!\n4:11 Aga n\u00fc\u00fcd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu k\u00e4est vastu v\u00f5ttes!\n4:12 Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu! Sa pead maa peal olema hulkur ja p\u00f5genik!\u201d\n4:13 Ja Kain \u00fctles Issandale: \u201eMu karistus on suurem kui ma suudan kanda!\n4:14 Vaata Sa oled mind t\u00e4na \u00e4ra ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema Su palge eest ning maa peal olema hulkur ja p\u00f5genik! Ja iga\u00fcks, kes mind leiab, tapab mu!\u201d\n4:15 Ja Issand \u00fctles temale: \u201eSellep\u00e4rast peab iga\u00fchele, kes Kaini tapab, seitsmekordselt k\u00e4tte makstama!\u201d Ja Issand pani Kainile m\u00e4rgi, et leidja teda maha ei l\u00f6\u00f6ks.\n4:16 Ja Kain l\u00e4ks \u00e4ra Issanda palge eest ning elas Noodimaal, hommiku pool Eedenit.\n4:17 Ja Kain sai \u00fchte oma naisega, kes sai k\u00e4ima peale ja t\u00f5i ilmale Hanoki; ja ta ehitas \u00fche linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime j\u00e4rgi.\n4:18 Ja Hanokile s\u00fcndis Iirad, Iiradile s\u00fcndis Mehuujael, Mehuujaelile s\u00fcndis Metuusael, Metuusaelile s\u00fcndis Lemek.\n4:19 Ja Lemek v\u00f5ttis enesele kaks naist: \u00fche nimi oli Aada ja teise nimi oli Silla.\n4:20 Ja Aada t\u00f5i ilmale Jaabali, kes sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja.\n4:21 Ja tema venna nimi oli Juubal, kes sai k\u00f5igi kandlel\u00f6\u00f6jate ja vilepuhujate isaks.\n4:22 Ja Silla t\u00f5i ilmale Tuubal-Kaini, kes \u00f5petas sepist taguma k\u00f5iki, kes tegid vask- ja raudsepa t\u00f6\u00f6d; ja Tuubal-Kaini \u00f5de oli Naama.\n4:23 Ja Lemek \u00fctles oma naistele: \u201eAada ja Silla, kuulge mu h\u00e4\u00e4lt, te Lemeki naised, pange t\u00e4hele mu k\u00f5net! Jah, haava p\u00e4rast ma tapan mehe ja verme p\u00e4rast nooruki!\n4:24 Kui Kaini p\u00e4rast makstakse k\u00e4tte seitse korda, siis Lemeki p\u00e4rast seitsek\u00fcmmend seitse korda!\u201d\n4:25 Ja Aadam sai taas \u00fchte oma naisega, kes t\u00f5i ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, \u00f6eldes: \u201eJumal andis mulle teise j\u00e4reltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis.\u201d\n4:26 Ja Setile s\u00fcndis ka poeg, ja ta pani temale nimeks Enos. Sel ajal hakati Issand nime appi h\u00fc\u00fcdma.\n5:1 See on Aadama s\u00fcnniraamat. Sel p\u00e4eval, mil Jumal inimese l\u00f5i, tegi Ta tema Jumala sarnaseks.\n5:2 Ta l\u00f5i tema meheks ja naiseks, ja Ta \u00f5nnistas neid ning andis neile loomisep\u00e4eval nime: inimene!\n5:3 Kui Aadam oli elanud sada kolmk\u00fcmmend aastat, siis s\u00fcndis temale poeg, kes oli tema sarnane, tema n\u00e4gu, ja ta pani sellele nimeks Sett.\n5:4 Ja Aadama elup\u00e4evi oli p\u00e4rast Seti s\u00fcndimist kaheksasada aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:5 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Aadama elup\u00e4evi, mis ta elas, \u00fcheksasada kolmk\u00fcmmend aastat; siis ta suri.\n5:6 Kui Sett oli elanud sada viis aastat, siis s\u00fcndis temale Enos.\n5:7 Ja Sett elas p\u00e4rast Enosi s\u00fcndimist kaheksasada seitse aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:8 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Seti elup\u00e4evi \u00fcheksasada kaksteist aastat; siis ta suri.\n5:9 Kui Enos oli elanud \u00fcheksak\u00fcmmend aastat, siis s\u00fcndis temale Keenan.\n5:10 Ja Enos elas p\u00e4rast Keenani s\u00fcndimist kaheksasada viisteist aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:11 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Enosi elup\u00e4evi \u00fcheksasada viis aastat; siis ta suri.\n5:12 Kui Keenan oli elanud seitsek\u00fcmmend aastat, siis s\u00fcndis temale Mahalalel.\n5:13 Ja Keenan elas p\u00e4rast Mahalaleli s\u00fcndimist kaheksasada nelik\u00fcmmend aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:14 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Keenani elup\u00e4evi \u00fcheksasada k\u00fcmme aastat; siis ta suri.\n5:15 Kui Mahalalel oli elanud kuusk\u00fcmmend viis aastat, siis s\u00fcndis temale Jered.\n5:16 Ja Mahalalel elas p\u00e4rast Jeredi s\u00fcndimist kaheksasada kolmk\u00fcmmend aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:17 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Mahalaleli elup\u00e4evi kaheksasada \u00fcheksak\u00fcmmend viis aastat; siis ta suri.\n5:18 Kui Jered oli elanud sada kuusk\u00fcmmend kaks aastat, siis s\u00fcndis temale Eenok.\n5:19 Ja Jered elas p\u00e4rast Eenoki s\u00fcndimist kaheksasada aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:20 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Jeredi elup\u00e4evi \u00fcheksasada kuusk\u00fcmmend kaks aastat; siis ta suri.\n5:21 Kui Eenok oli elanud kuusk\u00fcmmend viis aastat, siis s\u00fcndis temale Metuusala.\n5:22 Ja Eenok k\u00f5ndis p\u00e4rast Metuusala s\u00fcndimist \u00fches Jumalaga kolmsada aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:23 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Eenoki elup\u00e4evi kolmsada kuusk\u00fcmmend viis aastat.\n5:24 Eenok k\u00f5ndis \u00fches Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal v\u00f5ttis tema \u00e4ra.\n5:25 Kui Metuusala oli elanud sada kaheksak\u00fcmmend seitse aastat, siis s\u00fcndis temale Lemek.\n5:26 Ja Metuusala elas p\u00e4rast Lemeki s\u00fcndimist seitsesada kaheksak\u00fcmmend kaks aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:27 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Metuusala elup\u00e4evi \u00fcheksasada kuusk\u00fcmmend \u00fcheksa aastat; siis ta suri.\n5:28 Kui Lemek oli elanud sada kaheksak\u00fcmmend kaks aastat, siis s\u00fcndis temale poeg\n5:29 ja ta pani sellele nimeks Noa ning \u00fctles: \u201eSee tr\u00f6\u00f6stib meid meie t\u00f6\u00f6s ja k\u00e4te vaevas maa p\u00e4rast, mille Issand on neednud!\u201d\n5:30 Ja Lemek elas p\u00e4rast Noa s\u00fcndimist viissada \u00fcheksak\u00fcmmend viis aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n5:31 N\u00f5nda oli k\u00f5iki Lemeki elup\u00e4evi seitsesada seitsek\u00fcmmend seitse aastat; siis ta suri.\n5:32 Ja kui Noa oli viissada aastat vana, siis s\u00fcndisid Noale Seem, Haam ja Jaafet.\n6:1 Ja kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile s\u00fcndis t\u00fctreid,\n6:4 Sel ajal, ja veel p\u00e4rastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste t\u00fctarde juurde ja need neile lapsi ilmale t\u00f5id, olid hiiglased maa peal: needsamad v\u00e4gimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed.\n6:6 siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta s\u00fcda valutas.\n6:7 Ja Issand \u00fctles: \u201eMa tahan inimese, kelle Ma olen loonud, maa pealt kaotada, niih\u00e4sti inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest Ma kahetsen, et Ma nad olen teinud!\u201d\n6:8 Aga Noa leidis armu Issanda silmis.\n6:9 See on jutustus Noa soost: Noa oli \u00fcks \u00f5ige mees, t\u00e4iesti vaga oma rahvap\u00f5lve seas; Noa k\u00f5ndis \u00fches Jumalaga.\n6:10 Ja Noale s\u00fcndis kolm poega \u2014 Seem, Haam ja Jaafet.\n6:11 Aga maa oli Jumala palge ees raisku l\u00e4inud ja v\u00e4givald t\u00e4itis maad.\n6:12 Ja Jumal vaatas maad, ja n\u00e4e, see oli raisku l\u00e4inud, sest k\u00f5ik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud!\n6:13 Ja Jumal \u00fctles Noale: \u201eMa olen otsustanud teha l\u00f5pu k\u00f5igele lihale, sest maa on t\u00e4is nende v\u00e4givalda, ja seep\u00e4rast, vaata, Ma h\u00e4vitan nad \u00fches maaga!\n6:14 Tee enesele laev goferipuust; laev tee kambritega ja pigita seda seest ning v\u00e4ljast maapigiga.\n6:15 Ja tee see n\u00f5ndaviisi: laeva pikkus olgu kolmsada k\u00fc\u00fcnart, laius viisk\u00fcmmend k\u00fc\u00fcnart ja k\u00f5rgus kolmk\u00fcmmend k\u00fc\u00fcnart;\n6:16 valmista see k\u00fc\u00fcnram\u00f5\u00f5du j\u00e4rgi; tee laevale katus peale ja tee uks laeva k\u00fcljesse; tee sellele alumine, keskmine ja \u00fclemine lagi.\n6:17 Sest vaata, Ma saadan veeuputuse maa peale ja h\u00e4vitan taeva alt k\u00f5ik liha, kus eluvaim sees on; k\u00f5ik mis maa peal on, peab hinge heitma!\n6:18 Aga sinuga Ma teen lepingu ja sina pead minema laeva, sina ja su pojad, su naine ja su poegade naised sinuga.\n6:19 Ja sa pead viima laeva k\u00f5igist elavaist olendeist, k\u00f5igest lihast, igast liigist kaks, et nad koos sinuga j\u00e4\u00e4ksid elama: need olgu isane ja emane.\n6:20 Lindudest nende liikide j\u00e4rgi ja loomadest nende liikide j\u00e4rgi, k\u00f5igist roomajaist maa peal nende liikide j\u00e4rgi, k\u00f5igist peavad kaks tulema sinu juurde, et nad v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da elama.\n6:21 Ja sina v\u00f5ta enesele k\u00f5igest roast, mida s\u00fc\u00fcakse, ja kogu enese juurde, et see oleks toiduks sinule ja neile.\u201d\n6:22 Ja Noa tegi k\u00f5ik. N\u00f5nda nagu Jumal teda k\u00e4skis, n\u00f5nda ta tegi.\n7:1 Ja Issand \u00fctles Noale: \u201eMine sina ja kogu su pere laeva, sest Ma olen n\u00e4inud, et sa selle rahvap\u00f5lve seas Minu ees \u00f5ige oled.\n7:2 V\u00f5ta enesele k\u00f5igist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks \u2014 isane ja emane.\n7:3 N\u00f5ndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu j\u00e4\u00e4ks elama kogu maa peale.\n7:4 Sest juba seitsme p\u00e4eva p\u00e4rast Ma lasen vihma sadada maa peale nelik\u00fcmmend p\u00e4eva ja nelik\u00fcmmend \u00f6\u00f6d, ja Ma kaotan maapinnalt k\u00f5ik olendid, keda Ma olen teinud!\u201d\n7:5 Ja Noa tegi k\u00f5ik n\u00f5nda, nagu Issand teda k\u00e4skis.\n7:6 Ja Noa oli kuussada aastat vana, kui uputusevesi maa peale tuli.\n7:7 Ja Noa l\u00e4ks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga, veeuputuse eest.\n7:8 Puhtaist loomadest ja loomadest, kes puhtad ei ole, ja lindudest ja k\u00f5igist, kes maa peal roomavad,\n7:9 tulid kahekesi Noa juurde laeva isane ja emane, n\u00f5nda nagu Jumal Noale oli k\u00e4su andnud.\n7:10 Ja seitsme p\u00e4eva p\u00e4rast tuli veeuputus maa peale.\n7:11 Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistk\u00fcmnendal p\u00e4eval, otse selsamal p\u00e4eval puhkesid k\u00f5ik suure s\u00fcgavuse allikad ja taeva luugid tehti lahti.\n7:12 Ja sadu tuli maa peale nelik\u00fcmmend p\u00e4eva ja nelik\u00fcmmend \u00f6\u00f6d.\n7:13 Otse selsamal p\u00e4eval l\u00e4ksid Noa ja Noa pojad Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist \u00fcheskoos laeva,\n7:14 nemad ja k\u00f5ik loomad oma liikide j\u00e4rgi, ja k\u00f5iksugu lojused oma liikide j\u00e4rgi, ja k\u00f5iksugu roomajad, kes maa peal roomavad, oma liikide j\u00e4rgi, ja k\u00f5iksugu lendajad oma liikide j\u00e4rgi, k\u00f5ik linnud, k\u00f5ik tiivulised.\n7:15 Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa k\u00f5igest lihast, kus eluvaim sees on.\n7:16 Ja need, kes sisse l\u00e4ksid, olid isane ja emane k\u00f5igest lihast, n\u00f5nda nagu Jumal temale oli k\u00e4su andnud. Ja Issand sulges tema tagant.\n7:17 Siis tuli nelik\u00fcmmend p\u00e4eva veeuputust maa peale; vesi t\u00f5usis ja t\u00f5stis laeva, n\u00f5nda et see kerkis k\u00f5rgele maast.\n7:18 Ja vesi v\u00f5ttis v\u00f5imust ning seda sai maa peal v\u00e4ga palju, ja laev liikus veepinnal.\n7:19 Ja vesi v\u00f5ttis maa peal \u00fcpris v\u00e4ga v\u00f5imust ja k\u00f5ik k\u00f5rged m\u00e4ed kogu taeva all kaeti.\n7:20 Vesi t\u00f5usis neist viisteist k\u00fc\u00fcnart k\u00f5rgemale, n\u00f5nda et m\u00e4ed olid kaetud.\n7:21 Siis heitis hinge k\u00f5ik liha, mis maa peal liikus, niih\u00e4sti linnud kui lojused ja metselajad ja k\u00f5ik roomajad, kes maa peal roomasid, ja k\u00f5ik inimesed ka.\n7:22 K\u00f5ik, kellel eluvaimu hingus ninas oli, k\u00f5ik kes olid kuival maal, need surid.\n7:23 N\u00f5nda h\u00e4vitati k\u00f5ik olendid, kes maa peal olid; niih\u00e4sti inimesed kui loomad ja roomajad ja linnud taeva all h\u00e4vitati maa pealt, ja j\u00e4id j\u00e4rele ainult Noa ja need, kes temaga laevas olid.\n7:24 Ja vesi v\u00f5imutses maa peal sada viisk\u00fcmmend p\u00e4eva.\n8:1 Siis Jumal m\u00f5tles Noale ja k\u00f5igile metselajaile ja k\u00f5igile lojustele, kes temaga laevas olid; ja Jumal laskis tuult puhuda \u00fcle maa ja vesi alanes.\n8:2 Ja s\u00fcgavuse allikad ja taevaluugid suleti, ja sadu taevast keelati.\n8:3 Ja vesi taganes maa pealt, taganes \u00fcha, ja saja viiek\u00fcmne p\u00e4eva p\u00e4rast oli vesi v\u00e4henenud.\n8:4 Ja seitsmenda kuu seitsmeteistk\u00fcmnendal p\u00e4eval peatus laev Ararati m\u00e4gede kohal.\n8:5 Ja vesi v\u00e4henes \u00fcha k\u00fcmnenda kuuni; k\u00fcmnenda kuu esimesel p\u00e4eval paistsid m\u00e4gede tipud.\n8:6 Ja kui nelik\u00fcmmend p\u00e4eva oli m\u00f6\u00f6dunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta oli teinud,\n8:7 ja laskis v\u00e4lja \u00fche kaarna; see lendas sinna ja t\u00e4nna, kuni vesi maa pealt oli kuivanud.\n8:8 Siis ta laskis enese juurest v\u00e4lja \u00fche tuvi, et n\u00e4ha, kas vesi on maa pealt kahanenud.\n8:9 Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis oma k\u00e4e v\u00e4lja ja v\u00f5ttis tema ning pani enese juurde laeva.\n8:10 Ja ta ootas veel teist seitse p\u00e4eva ning laskis taas \u00fche tuvi laevast v\u00e4lja.\n8:11 Ja \u00f5htul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas haljas \u00f5lipuu leht! Siis Noa m\u00f5istis, et vesi oli maa pealt kahanenud.\n8:12 Ja ta ootas veel teist seitse p\u00e4eva ning laskis \u00fche tuvi v\u00e4lja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.\n8:13 Ja kuuesaja esimesel aastal, esimese kuu esimesel p\u00e4eval, oli vesi maa pealt kuivanud. Ja Noa v\u00f5ttis \u00e4ra laeva katuse ja vaatas, ja enn\u00e4e, maapind oli tahenenud!\n8:14 Ja teise kuu kahek\u00fcmne seitsmendal p\u00e4eval oli maa t\u00e4iesti kuiv.\n8:15 Ja Jumal k\u00f5neles Noaga ning \u00fctles:\n8:16 \u201eMine laevast v\u00e4lja, sina ja su naine ja su pojad ja su poegade naised \u00fches sinuga!\n8:17 K\u00f5ik loomad, kes su juures on, k\u00f5ik liha, niih\u00e4sti linnud kui lojused, ja k\u00f5ik roomajad, kes maa peal roomavad, vii enesega \u00fches v\u00e4lja, et nad sigineksid maa peal, oleksid viljakad ja et neid maa peale saaks palju!\u201d\n8:18 Ja Noa l\u00e4ks v\u00e4lja ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised \u00fches temaga.\n8:19 K\u00f5ik loomad, k\u00f5ik roomajad ja k\u00f5ik linnud, kes liiguvad maa peal, l\u00e4ksid laevast v\u00e4lja sugukondade kaupa.\n8:20 Ja Noa ehitas Issandale altari ja v\u00f5ttis k\u00f5igist puhtaist loomadest ja k\u00f5igist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril p\u00f5letusohvreid.\n8:21 Ja Issand tundis meeldivat l\u00f5hna ja Issand m\u00f5tles Oma s\u00fcdames: \u201eMa ei nea enam maad inimese p\u00e4rast, sest inimese s\u00fcdame m\u00f5tlemised on kurjad ta lapsep\u00f5lvest peale; Ma ei h\u00e4vita ka enam k\u00f5ike, mis elab, n\u00f5nda nagu Ma olen teinud.\n8:22 Niikaua kui p\u00fcsib maa, ei l\u00f5pe k\u00fclv ega l\u00f5ikus, k\u00fclm ega kuum, suvi ega talv, p\u00e4ev ega \u00f6\u00f6!\u201d\n9:1 Ja Jumal \u00f5nnistas Noad ja tema poegi ning \u00fctles neile: \u201eOlge viljakad, teid saagu palju ja t\u00e4itke maa!\n9:2 Teid peavad kartma ja pelgama k\u00f5ik maa loomad ja k\u00f5ik taeva linnud, k\u00f5ik, kes maa peal liiguvad, ja k\u00f5ik mere kalad; need on teie k\u00e4tte antud.\n9:3 K\u00f5ik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; k\u00f5ik selle annan Ma teile nagu halja rohugi.\n9:4 Kummatigi ei tohi te liha s\u00fc\u00fca ta hingega, see on: ta verega!\n9:5 T\u00f5epoolest, teie eneste verd Ma n\u00f5uan taga: Ma n\u00f5uan seda k\u00f5igilt loomadelt, ja Ma n\u00f5uan inimestelt vastastikku inimese hinge!\n9:6 Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala n\u00e4o j\u00e4rgi!\n9:7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!\u201d\n9:8 Ja Jumal r\u00e4\u00e4kis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning \u00fctles:\n9:9 \u201eMina, vaata, teen lepingu teiega ja teie j\u00e4rglastega p\u00e4rast teid,\n9:10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, lojustega ja k\u00f5igi metselajatega, kes teie juures on, k\u00f5igiga, kes laevast v\u00e4lja tulid, k\u00f5igi maa loomadega.\n9:11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei h\u00e4vitata k\u00f5ike liha uputuse veega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma!\u201d\n9:12 Ja Jumal \u00fctles: \u201eLepingu t\u00e4his, mille Ma teen Enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks p\u00f5lvedeks, on see:\n9:13 Ma panen pilvedesse Oma vikerkaare ja see on lepingu t\u00e4hiseks Minu ja maa vahel!\n9:14 Kui Ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes n\u00e4hakse vikerkaart,\n9:15 siis Ma m\u00f5tlen Oma lepingule, mis on Minu ja teie ja iga elava hinge vahel k\u00f5iges lihas, ja vesi ei saa enam k\u00f5ike liha h\u00e4vitavaks uputuseks!\n9:16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis Ma vaatan seda ja m\u00f5tlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel k\u00f5iges maa peal olevas lihas!\u201d\n9:17 Ja Jumal \u00fctles Noale: \u201eSee on selle lepingu t\u00e4his, mille Ma olen teinud enese ja k\u00f5ige liha vahel, mis maa peal on.\u201d\n9:18 Ja Noa pojad, kes laevast v\u00e4lja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa.\n9:19 Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.\n9:20 Noa hakkas p\u00f5llumeheks ja istutas viinam\u00e4e.\n9:21 Ta j\u00f5i viina, j\u00e4i joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks.\n9:22 Aga Haam, Kaanani isa, n\u00e4gi oma isa paljast ihu ja r\u00e4\u00e4kis sellest oma kahele vennale \u00f5ues.\n9:23 Siis Seem ja Jaafet v\u00f5tsid vaiba ja panid enestele \u00f5lgadele, l\u00e4ksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende n\u00e4od olid \u00e4ra p\u00f6\u00f6ratud, n\u00f5nda et nad oma isa paljast ihu ei n\u00e4inud.\n9:24 Kui Noa \u00e4rkas oma viinauimast ja sai teada, mis ta noorem poeg oli teinud,\n9:25 siis ta \u00fctles: \u201eNeetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!\u201d\n9:26 Ta \u00fctles veel: \u201eKiidetud olgu Issand, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane!\n9:27 Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!\u201d\n9:28 Ja Noa elas p\u00e4rast veeuputust kolmsada viisk\u00fcmmend aastat.\n9:29 Ja k\u00f5iki Noa elup\u00e4evi oli \u00fcheksasada viisk\u00fcmmend aastat; siis ta suri.\n10:1 Ja need on Noa poegade Seemi, Haami ja Jaafeti j\u00e4reltulijad; p\u00e4rast veeuputust s\u00fcndisid neile pojad.\n10:2 Jaafeti pojad olid Gomer, Maagoog, Maadai, Jaavan, Tubal, Mesek ja Tiiras.\n10:3 Ja Gomeri pojad olid Askenas, Riifat ja Toogarma.\n10:4 Ja Jaavani pojad olid Eliisa ja Tarsis, kitiidid ja rodanlased;\n10:5 neist eraldusid saarte rahvad. Need olid Jaafeti j\u00e4reltulijad nende maade j\u00e4rgi, iga\u00fchel oma keel, nende suguv\u00f5sade kaupa, vastavalt neile rahvastele.\n10:6 Ja Haami pojad olid Kuus, Mitsraim, Puut ja Kaanan.\n10:7 Ja Kuusi pojad olid Seba, Havila, Sabta, Raema ja Sabteka; ja Raema pojad olid Seeba ja Dedan.\n10:8 Ja Kuusile s\u00fcndis Nimrod, kes oli esimene v\u00e4gev mees maa peal.\n10:9 Tema oli v\u00e4gev k\u00fctt Issand ees, seep\u00e4rast \u00f6eldakse: \u201eV\u00e4gev k\u00fctt Issanda ees nagu Nimrod!\u201d\n10:10 Ja tema kuningriigi alguseks olid Paabel, Erek, Akkad ja Kalne Sinearimaal.\n10:11 Sellelt maalt ta v\u00e4ljus Assurisse ja ehitas Niinive, Rehobot-Iiri ja Kelahi,\n10:12 ja Reseni Niinive ja Kelahi vahele \u2014 see on see suur linn.\n10:13 Ja Mitsraimile s\u00fcndisid luudlased, anamlased, lehablased, naftuhlased,\n10:14 patruuslased ja kasluhlased, kellest vilistid ja kaftoorlased on l\u00e4htunud.\n10:15 Ja Kaananile s\u00fcndisid Siidon, tema esmas\u00fcndinu, ja Heet,\n10:16 jebuuslased, emorlased, girgaaslased,\n10:17 hiivlased, arklased, siinlased,\n10:18 arvadlased, semarlased ja hamatlased; hiljem harunesid kaananlaste suguv\u00f5sad.\n10:19 Ja kaananlaste maa-ala oli Siidonist Gerari suunas Assani, Soodoma, Gomorra, Adma ja Seboimi suunas Lesani.\n10:20 Need olid Haami j\u00e4reltulijad nende suguv\u00f5sade, keelte, maade ja rahvaste j\u00e4rgi.\n10:21 Ja Seemile s\u00fcndisid ka pojad; tema oli k\u00f5igi Eeberi poegade esiisa, Jaafeti vanem vend.\n10:22 Seemi pojad olid Eelam, Assur, Arpaksad, Luud ja Aram.\n10:23 Ja Arami pojad olid Uuts, Huul, Geter ja Maas.\n10:24 Ja Arpaksadile s\u00fcndis Selah, Selahile s\u00fcndis Eeber.\n10:25 Ja Eeberile s\u00fcndis kaks poega: \u00fche nimi oli Peleg, sest tema p\u00e4evil jagunes maa; ja tema venna nimi oli Joktan.\n10:26 Ja Joktanile s\u00fcndisid Almodad, Selef, Hasarmavet, Jaarah,\n10:27 Hadoram, Uusal, Dikla,\n10:28 Oobal, Abimael, Seeba,\n10:29 Oofir, Havila ja Joobab; need k\u00f5ik olid Joktani pojad.\n10:30 Nende elukohad olid Meesast Sefaara suunas idapoolses m\u00e4estikus.\n10:31 Need olid Seemi j\u00e4reltulijad nende suguv\u00f5sade, keelte, maade ja rahvaste j\u00e4rgi.\n10:32 Need olid Noa poegade suguv\u00f5sad nende p\u00f5lvnemiste ja rahvaste j\u00e4rgi; neist harunesid rahvad maa peal p\u00e4rast veeuputust.\n11:1 Kogu maailmas aga oli \u00fcks keel ja \u00fchesugused s\u00f5nad.\n11:2 Ja s\u00fcndis, kui nad hommiku poolt teele l\u00e4ksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja j\u00e4id sinna elama.\n11:3 Nad \u00fctlesid \u00fcksteisele: \u201eTehkem n\u00fc\u00fcd telliskive ja p\u00f5letagem neid h\u00e4sti.\u201d Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli saviks.\n11:4 Ja nad \u00fctlesid: \u201eTulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks \u00fcle kogu maailma!\u201d\n11:5 Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.\n11:6 Ja Issand \u00fctles: \u201eVaata, rahvas on \u00fcks ja neil k\u00f5igil on \u00fcks keel, ja see on alles nende tegude algus. N\u00fc\u00fcd ei ole neil v\u00f5imatu \u00fckski asi, mida nad kavatsevad teha!\n11:7 Mingem n\u00fc\u00fcd alla ja segagem seal nende keel, et nad \u00fcksteise keelt ei m\u00f5istaks!\u201d\n11:8 Ja Issand pillutas nad sealt \u00fcle kogu maailma ja nad j\u00e4tsid linna ehitamata.\n11:9 Seep\u00e4rast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal Issand segas \u00e4ra kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad \u00fcle kogu maailma.\n11:10 Need olid Seemi j\u00e4reltulijad: kui Seem oli sada aastat vana, siis s\u00fcndis temale Arpaksad kaks aastat p\u00e4rast veeuputust.\n11:11 Ja Seem elas p\u00e4rast Arpaksadi s\u00fcndimist viissada aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n11:12 Kui Arpaksad oli elanud kolmk\u00fcmmend viis aastat, siis s\u00fcndis temale Selah.\n11:13 Ja Arpaksad elas p\u00e4rast Selahi s\u00fcndimist nelisada kolm aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n11:14 Kui Selah oli elanud kolmk\u00fcmmend aastat, siis s\u00fcndis temale Eeber.\n11:15 Ja Selah elas p\u00e4rast Eeberi s\u00fcndimist nelisada kolm aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n11:16 Kui Eeber oli elanud kolmk\u00fcmmend neli aastat, siis s\u00fcndis temale Peleg.\n11:17 Ja Eeber elas p\u00e4rast Pelegi s\u00fcndimist nelisada kolmk\u00fcmmend aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n11:18 Kui Peleg oli elanud kolmk\u00fcmmend aastat, siis s\u00fcndis temale Reu.\n11:19 Ja Peleg elas p\u00e4rast Reu s\u00fcndimist kakssada \u00fcheksa aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n11:20 Kui Reu oli elanud kolmk\u00fcmmend kaks aastat, siis s\u00fcndis temale Serug.\n11:21 Ja Reu elas p\u00e4rast Serugi s\u00fcndimist kakssada seitse aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n11:22 Kui Serug oli elanud kolmk\u00fcmmend aastat, siis s\u00fcndis temale Naahor.\n11:23 Ja Serug elas p\u00e4rast Naahori s\u00fcndimist kakssada aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n11:24 Kui Naahor oli elanud kaksk\u00fcmmend \u00fcheksa aastat, siis s\u00fcndis temale Terah.\n11:25 Ja Naahor elas p\u00e4rast Terahi s\u00fcndimist sada \u00fcheksateist aastat, ja temale s\u00fcndis poegi ja t\u00fctreid.\n11:26 Kui Terah oli elanud seitsek\u00fcmmend aastat, siis s\u00fcndisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.\n11:27 Ja need olid Terahi j\u00e4reltulijad: Terahile s\u00fcndisid Aabram, Naahor ja Haaran; ja Haaranile s\u00fcndis Lott.\n11:28 Aga Haaran suri enne kui ta isa Terah, oma s\u00fcnnimaal Kaldea Uuris.\n11:29 Ja Aabram ja Naahor v\u00f5tsid enestele naised; Aabrami naise nimi oli Saarai ja Naahori naise nimi oli Milka, Haarani t\u00fctar, kes oli Milka ja Jiska isa.\n11:30 Aga Saarai oli viljatu, temal ei olnud last.\n11:31 Ja Terah v\u00f5ttis oma poja Aabrami ja Haarani poja Loti, oma pojapoja, ja Saarai, oma minia, oma poja Aabrami naise, ja lahkus \u00fches nendega Kaldea Uurist, et minna Kaananimaale; ja nad j\u00f5udsid Haaranini ning j\u00e4id sinna elama.\n11:32 Ja Terahi elup\u00e4evi oli kakssada viis aastat, ja Terah suri Haaranis.\n12:1 Ja Issand \u00fctles Aabramile: \u201eMine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille Ma sulle n\u00e4itan!\n12:2 Ma teen sind suureks rahvaks ja \u00f5nnistan sind, Ma teen su nime suureks, et sa oleksid \u00f5nnistuseks!\n12:3 Siis Ma \u00f5nnistan neid, kes sind \u00f5nnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad, ja sinu nimel \u00f5nnistavad endid k\u00f5ik suguv\u00f5sad maa peal!\u201d\n12:4 Ja Aabram l\u00e4ks, nagu Issand teda k\u00e4skis, ja Lott l\u00e4ks \u00fches temaga; Aabram oli seitsek\u00fcmmend viis aastat vana, kui ta Haaranist v\u00e4ljus.\n12:5 Ja Aabram v\u00f5ttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad l\u00e4ksid teele Kaananimaa poole. Ja nad j\u00f5udsid Kaananimaale.\n12:6 Ja Aabram k\u00e4is maa l\u00e4bi Sekemi p\u00fcha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.\n12:7 Ja Issand ilmutas Ennast Aabramile ning \u00fctles: \u201eSinu soole Ma annan selle maa!\u201d Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli Ennast temale ilmutanud.\n12:8 Sealt ta liikus edasi m\u00e4estikku Peetelist hommiku poole ja l\u00f5i oma telgi \u00fcles, n\u00f5nda et Peetel j\u00e4i \u00f5htu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Issandale ning h\u00fc\u00fcdis appi Issanda nime.\n12:9 Ja Aabram l\u00e4ks teele, r\u00e4ndas \u00fcha ja siirdus L\u00f5unamaale.\n12:10 Aga maal oli n\u00e4lg. Siis Aabram l\u00e4ks alla Egiptusesse, et seal v\u00f5\u00f5rana elada, sest maal oli suur n\u00e4lg.\n12:11 Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, \u00fctles ta oma naisele Saaraile: \u201eVaata, ma tean, et sa oled ilusa v\u00e4limusega naine.\n12:12 Aga kui egiptlased sind n\u00e4evad, \u00fctlevad nad: \u201eSee on tema naine!\u201d Siis nad tapavad mind, aga j\u00e4tavad sind elama.\n12:13 \u00dctle siis, et oled minu \u00f5de, et mu k\u00e4si sinu t\u00f5ttu v\u00f5iks h\u00e4sti k\u00e4ia ja mu hing sinu p\u00e4rast ellu j\u00e4\u00e4ks!\u201d\n12:14 Kui Aabram j\u00f5udis Egiptusesse, siis n\u00e4gid egiptlased, et naine oli v\u00e4ga ilus.\n12:15 Ja kui vaarao v\u00fcrstid teda n\u00e4gid, siis nad \u00fclistasid teda vaaraole ja naine v\u00f5eti vaarao kotta,\n12:16 kes tegi Aabramile tema p\u00e4rast head: ta sai pudulojuseid, veiseid ja eesleid, sulaseid ja \u00fcmmardajaid, emaeesleid ja kaameleid.\n12:17 Aga Issand nuhtles vaaraot ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise p\u00e4rast.\n12:18 Siis vaarao kutsus Aabrami ning \u00fctles: \u201eMiks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?\n12:19 Miks sa \u00fctlesid: ta on mu \u00f5de, n\u00f5nda et ma tema enesele naiseks v\u00f5tsin? Aga n\u00fc\u00fcd, vaata, seal on su naine, v\u00f5ta tema ja mine!\u201d\n12:20 Ja vaarao andis tema p\u00e4rast meestele k\u00e4su, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja k\u00f5ik, mis tal oli.\n13:1 Ja Aabram l\u00e4ks Egiptusest \u00fcles L\u00f5unamaale, tema ja ta naine ja k\u00f5ik, mis tal oli; ja Lott oli \u00fches temaga.\n13:2 Ja Aabram oli v\u00e4ga rikas karja, h\u00f5beda ja kulla poolest.\n13:3 Ja ta r\u00e4ndas peatuspaigast teise, L\u00f5unamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud Peeteli ja Ai vahel,\n13:4 altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram h\u00fc\u00fcdis seal appi Issanda nime.\n13:5 Aga ka Lotil, kes r\u00e4ndas \u00fches Aabramiga, oli pudulojuseid, veiseid ja telke.\n13:6 Kuid maa ei suutnud neid toita, et \u00fcheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli v\u00f5imatu \u00fcheskoos elada.\n13:7 Ja Aabrami lojuste karjaste ja Loti lojuste karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.\n13:8 Siis Aabram \u00fctles Lotile: \u201e\u00c4rgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!\n13:9 Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine n\u00fc\u00fcd minu juurest \u00e4ra, l\u00e4hed sina vasakut k\u00e4tt, l\u00e4hen mina paremat k\u00e4tt; l\u00e4hed sina paremat k\u00e4tt, l\u00e4hen mina vasakut k\u00e4tt.\u201d\n13:10 Siis Lott t\u00f5stis oma silmad \u00fcles ja n\u00e4gi, et kogu Jordani piirkond oli k\u00f5ikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra h\u00e4vitas, oli see kuni Soarini otsekui Issand rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.\n13:11 Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott l\u00e4ks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest.\n13:12 Aabram j\u00e4i Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning l\u00f5i oma telgid \u00fcles Soodomast saadik.\n13:13 Aga Soodoma mehed olid v\u00e4ga pahad ja patused Issanda ees.\n13:14 Ja Issand \u00fctles Aabramile, p\u00e4rast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: \u201eT\u00f5sta n\u00fc\u00fcd oma silmad \u00fcles ja vaata paigast, kus sa oled, p\u00f5hja ja l\u00f5una ja hommiku ja \u00f5htu poole,\n13:15 sest kogu maa, mida sa n\u00e4ed, Ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!\n13:16 Ja Ma teen su soo maap\u00f5rmu sarnaseks: kui keegi suudab maap\u00f5rmu \u00e4ra lugeda, siis on sinugi sugu \u00e4raloetav!\n13:17 V\u00f5ta k\u00e4tte, k\u00e4i maa l\u00e4bi pikuti ja p\u00f5iki, sest Ma annan selle sinule!\u201d\n13:18 Ja Aabram v\u00f5ttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale.\n14:1 Ja Sineari kuninga Amrafeli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelami kuninga Kedorlaomeri ja Goojimi kuninga Tideali p\u00e4evil s\u00fcndis,\n14:2 et nad alustasid s\u00f5da Soodoma kuninga Bera, Gomorra kuninga Birsa, Adma kuninga Sineabi, Seboimi kuninga Semeeberi ja Bela, see on Soari kuninga vastu.\n14:3 Need k\u00f5ik kogunesid Siddimi orgu, kus n\u00fc\u00fcd on Soolameri.\n14:4 Kaksteist aastat olid nad Kedorlaomerit orjanud, aga kolmeteistk\u00fcmnendal aastal nad t\u00f5stsid m\u00e4ssu.\n14:5 Ja neljateistk\u00fcmnendal aastal tulid Kedorlaomer ja need kuningad, kes olid \u00fches temaga, ja l\u00f5id refalasi Astarot-Karnaimis, susiite Haamis, emiite Kirjataimi tasandikul\n14:6 ja horiite Seiri m\u00e4estikus kuni Eel-Paaranini, mis on k\u00f5rbe \u00e4\u00e4res.\n14:7 Siis nad p\u00f6\u00f6rdusid tagasi ja tulid Een-Mispatti, see on Kaadesisse, ja vallutasid kogu amalekkide v\u00e4ljade ala, samuti v\u00f5itsid nad emorlasi, kes elasid Haseson-Taamaris.\n14:8 Aga Soodoma kuningas, Gomorra kuningas, Adma kuningas, Seboimi kuningas ja Bela, see on Soari kuningas, l\u00e4ksid v\u00e4lja ja valmistusid tapluseks nende vastu Siddimi orus:\n14:9 Eelami kuninga Kedorlaomeri, Goojimi kuninga Tideali, Sineari kuninga Amrafeli ja Ellasari kuninga Arjoki vastu \u2014 neli kuningat viie vastu!\n14:10 Aga Siddimi org oli t\u00e4is maapigi auke. Kui Soodoma ja Gomorra kuningad p\u00f5genesid, siis nad langesid neisse, kuna \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00f5genesid m\u00e4estikku.\n14:11 Ja nad v\u00f5tsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning l\u00e4ksid \u00e4ra.\n14:12 Ja \u00e4ra minnes nad v\u00f5tsid \u00fches ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.\n14:13 Aga \u00fcks p\u00f5genik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased.\n14:14 Kui Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud, siis ta vaatas \u00fcle oma kodakondsed, kes tema peres olid s\u00fcndinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini.\n14:15 Ta jaotas \u00f6\u00f6sel oma sulased nende vastu, l\u00f5i neid ja j\u00e4litas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut k\u00e4tt.\n14:16 Ja ta t\u00f5i tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta t\u00f5i tagasi, samuti naised ja rahva.\n14:17 Ja kui ta Kedorlaomerit ja \u00fches temaga olevaid kuningaid l\u00f6\u00f6mast tagasi tuli, l\u00e4ks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu.\n14:18 Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, t\u00f5i leiba ja viina, sest tema oli k\u00f5ige k\u00f5rgema Jumala preester,\n14:19 ja \u00f5nnistas teda ning \u00fctles: \u201eOlgu \u00f5nnistatud Aabram, k\u00f5ige k\u00f5rgema Jumala, taeva ja maa looja poolt!\n14:20 Olgu kiidetud k\u00f5ige k\u00f5rgem Jumal, kes sinu vaenlased su k\u00e4tte andis!\u201d Ja Aabram andis temale k\u00fcmnist k\u00f5igest.\n14:21 Ja Soodoma kuningas \u00fctles Aabramile: \u201eAnna hingelised mulle, aga varandus v\u00f5ta enesele.\u201d\n14:22 Kuid Aabram \u00fctles Soodoma kuningale: \u201eMa t\u00f5stan oma k\u00e4e \u00fcles Issanda, k\u00f5ige k\u00f5rgema Jumala poole, Kes on taeva ja maa Looja,\n14:23 et ma ei v\u00f5ta l\u00f5ngaotsa ega kingapaelagi k\u00f5igest sellest, mis sinu oma on, et sa ei saaks \u00f6elda: mina olen Aabrami rikkaks teinud!\n14:24 Mul pole midagi vaja \u2014 ainult, mis poisid s\u00f5id, ja mehed, kes \u00fches minuga k\u00e4isid \u2014 Aaner, Eskol ja Mamre \u2014 need v\u00f5tku oma osa!\u201d\n15:1 P\u00e4rast neid lugusid tuli Aabramile n\u00e4gemuses Issanda s\u00f5na, Kes \u00fctles: \u201e\u00c4ra karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on v\u00e4ga suur!\u201d\n15:2 Aga Aabram \u00fctles: \u201eIssand Issand! Mida Sa mulle saad anda? Mina ju l\u00e4hen \u00e4ra lastetuna ja mu koja valitsejaks on Elieser Damaskusest!\u201d\n15:3 Ja Aabram \u00fctles: \u201eVaata, mulle sa ei ole ihuvilja andnud, aga n\u00e4e, minu kojas s\u00fcndinu saab mu p\u00e4rijaks!\u201d\n15:4 Ja vaata, temale tuli Issanda s\u00f5na, Kes \u00fctles: \u201eTema ei ole sinu p\u00e4rija, vaid see, kes v\u00e4ljub su oma ihust, on su p\u00e4rija.\u201d\n15:5 Ja Ta viis teda \u00f5ue ning \u00fctles: \u201eVaata n\u00fc\u00fcd taeva poole ja loe t\u00e4hti, kui sa suudad neid lugeda!\u201d Ja Ta \u00fctles temale: \u201eN\u00f5nda saab olema sinu sugu!\u201d\n15:6 Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale \u00f5iguseks.\n15:7 Ja Ta \u00fctles temale: \u201eMina olen Issand, Kes sind t\u00f5i Kaldea Uurist, et anda sulle p\u00e4randuseks see maa!\u201d\n15:8 Aga ta k\u00fcsis: \u201eIssand Issand, millest ma \u00e4ra tunnen, et ma selle p\u00e4rin?\u201d\n15:9 Siis Ta vastas temale: \u201eToo mulle kolmeaastane \u00f5hvake, kolmeaastane kits, kolmeaastane j\u00e4\u00e4r ja turteltuvi \u00fches lennuv\u00f5imelise pojaga.\u201d\n15:10 Ja ta t\u00f5i Temale k\u00f5ik need, l\u00f5ikas need keskelt l\u00f5hki ja pani vastavad pooled vastakuti; aga lindusid ta ei l\u00f5iganud l\u00f5hki.\n15:11 Kui r\u00f6\u00f6vlinnud laskusid korjuste peale, siis peletas Aabram need minema.\n15:12 Aga kui p\u00e4ike loojus, vajus Aabram s\u00fcgavasse unne, ja vaata, hirm ning suur pimedus haarasid teda!\n15:13 Ja Issand \u00fctles Aabramile: \u201eSa pead teadma, et su j\u00e4rglased on v\u00f5\u00f5rastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.\n15:14 Aga ka rahvast, keda nad orjavad, Ma karistan, ja selle j\u00e4rel nad tulevad \u00e4ra suure varandusega.\n15:15 Sina ise aga l\u00e4hed rahuga oma vanemate juurde, sind maetakse heas vanuses.\n15:16 Alles neljas p\u00f5lv tuleb siia tagasi, sest emorlaste s\u00fc\u00fc ei ole t\u00e4nini veel k\u00fcllaldane!\u201d\n15:17 Ja kui p\u00e4ike oli loojunud ja kui oli pime, siis n\u00e4hti suitsevat k\u00fcpsetusahju ja tuleleeki, mis nende l\u00f5igatud t\u00fckkide vahelt l\u00e4bi k\u00e4is!\n15:18 Selsamal p\u00e4eval Issand tegi Aabramiga lepingu ja \u00fctles: \u201eSinu soole Ma annan selle maa Egiptuseojast suure j\u00f5eni, Frati j\u00f5eni,\n15:19 keenlased, kenislased, kadmonlased,\n15:20 hetiidid, perislased, refalased, 21 emorlased, kaananlased, girgaaslased ja jebuuslased!\u201d\n16:1 Ja Saarai, Aabrami naine, ei toonud temale last ilmale; aga tal oli \u00fcmmardajaks egiptlanna, nimega Haagar.\n16:2 Ja Saarai \u00fctles Aabramile: \u201eVaata, Issand on mind keelanud last saamast. Heida n\u00fc\u00fcd mu \u00fcmmardaja juurde, vahest saan j\u00e4reltulija temalt!\u201d Ja Aabram kuulis Saarai s\u00f5na.\n16:3 Ja Saarai, Aabrami naine, v\u00f5ttis egiptlanna Haagari, oma \u00fcmmardaja, p\u00e4rast seda kui Aabram oli k\u00fcmme aastat elanud Kaananimaal, ja andis ta oma mehele Aabramile naiseks.\n16:4 Ja tema heitis Haagari juurde ja see sai k\u00e4ima peale; aga kui see n\u00e4gi, et ta oli k\u00e4ima peal, siis oli ta emand tema silmis nagu alam.\n16:5 Ja Saarai \u00fctles Aabramile: \u201eMulle s\u00fcndinud \u00fclekohus tulgu sinu peale! Mina andsin oma \u00fcmmardaja sinu s\u00fclle, aga kui ta n\u00fc\u00fcd n\u00e4eb, et ta on k\u00e4ima peal, siis olen mina tema silmis nagu alam. Issand m\u00f5istku \u00f5igust minu ja sinu vahel!\u201d\n16:6 Aga Aabram \u00fctles Saaraile: \u201eVaata, su \u00fcmmardaja on sinu k\u00e4es! Talita temaga, nagu sa heaks arvad.\u201d Siis Saarai alandas teda, aga seej\u00e4rel ta p\u00f5genes tema juurest.\n16:7 Ja Issanda Ingel leidis tema veeallika juurest k\u00f5rbes, Suuri tee \u00e4\u00e4res oleva allika juurest.\n16:8 Ja Ta \u00fctles: \u201eHaagar, Saarai \u00fcmmardaja! Kust sa tuled ja kuhu sa l\u00e4hed?\u201d Ja tema vastas: \u201eMa p\u00f5genen oma emanda Saarai eest!\u201d\n16:9 Siis \u00fctles Issanda Ingel temale: \u201eMine tagasi oma emanda juurde ja alanda ennast tema k\u00e4te alla!\u201d\n16:10 Ja Issanda Ingel \u00fctles temale: \u201eMa teen sinu soo n\u00f5nda arvurikkaks, et see paljuse p\u00e4rast pole loetav!\u201d\n16:11 Ja Issanda Ingel \u00fctles temale: \u201eVaata, sa oled k\u00e4ima peal ja tood poja ilmale! Pane temale nimeks Ismael, sest Issand on kuulnud su alandusest!\n16:12 Temast tuleb mees nagu metseesel \u2014 tema k\u00e4si on iga\u00fche vastu ja iga\u00fche k\u00e4si on tema vastu \u2014 ta elab vaenus k\u00f5igi oma vendadega!\u201d\n16:13 Siis ta nimetas Issandat, Kes temaga oli r\u00e4\u00e4kinud, nimega \u201eSina oled n\u00e4htav Jumal!\u201d Sest ta \u00fctles: \u201eEks ole minagi siin viimaks n\u00e4inud Teda, Kes mind n\u00e4eb?\u201d\n16:14 Seep\u00e4rast nimetatakse kaevu Lahhai-Roi kaevuks; vaata, see on Kaadesi ja Baaradi vahel.\n16:15 Ja Haagar t\u00f5i Aabramile poja ilmale; ja Aabram pani oma pojale, kelle Haagar oli s\u00fcnnitanud, Ismael nimeks.\n16:16 Ja Aabram oli kaheksak\u00fcmmend kuus aastat vana, kui Haagar Aabramile Ismaeli ilmale t\u00f5i.\n17:1 Kui Aabram oli \u00fcheksak\u00fcmmend \u00fcheksa aastat vana, siis Issand ilmutas Ennast Aabramile ja \u00fctles temale: \u201eMina olen k\u00f5igev\u00e4eline Jumal, k\u00e4i Minu palge ees ja ole vaga!\n17:2 Ma teen lepingu Enese ja sinu vahel ja sind \u00fcpris v\u00e4ga paljuks!\u201d\n17:3 Siis Aabram heitis silmili maha ja Jumal r\u00e4\u00e4kis temaga, \u00f6eldes:\n17:4 \u201eSee olen Mina! Vaata, Mu leping sinuga on, et sina saad paljude rahvaste isaks!\n17:5 Sinu nime ei h\u00fc\u00fcta siis enam Aabramiks, vaid su nimi olgu Aabraham, sest Ma teen sind paljude rahvaste isaks!\n17:6 Ma teen sind \u00fcpris v\u00e4ga viljakaks ja lasen sind rahvaiks saada, kuningadki p\u00f5lvnevad sinust!\n17:7 Ma teen lepingu Enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel p\u00e4rast sind, igaveseks lepinguks sugup\u00f5lvedele, et Ma olen Jumalaks sinule ja su soole p\u00e4rast sind.\n17:8 Ja Ma annan sinule ja su soole p\u00e4rast sind selle maa, kus sa v\u00f5\u00f5rana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja Mina olen neile Jumalaks!\u201d\n17:9 Ja Jumal \u00fctles Aabrahamile: \u201eJa sina pead Mu lepingut pidama, sina ja su sugu p\u00e4rast sind p\u00f5lvest p\u00f5lve.\n17:10 See on Minu leping Minu ja teie ning sinu soo vahel p\u00e4rast sind, mida te peate pidama: k\u00f5ik meesterahvad tuleb teil \u00fcmber l\u00f5igata!\n17:11 Te peate oma eesnaha liha \u00fcmber l\u00f5ikama ja see olgu Minu ja teie vahelise lepingu m\u00e4rgiks.\n17:12 Kaheksap\u00e4evastena tuleb teil \u00fcmber l\u00f5igata k\u00f5ik teie meesterahvad p\u00f5lvkondade viisi, olgu peres s\u00fcndinud, olgu raha eest ostetud \u00fcksk\u00f5ik missuguselt v\u00f5\u00f5ralt, kes sinu soost ei ole,\n17:13 kindlasti tuleb \u00fcmber l\u00f5igata niih\u00e4sti su peres s\u00fcndinu kui su raha eest ostetu. Minu leping peab teie ihu k\u00fcljes olema igavese lepinguna!\n17:14 Aga eesnahaga meesterahvas, kelle eesnaha liha ei ole \u00fcmber l\u00f5igatud, tuleb h\u00e4vitada oma rahva seast: ta on t\u00fchistanud Minu lepingu!\u201d\n17:15 Ja Jumal \u00fctles Aabrahamile: \u201eSaaraid, oma naist, \u00e4ra h\u00fc\u00fca enam Saaraiks, vaid tema nimi olgu Saara!\n17:16 Ma \u00f5nnistan teda ja annan ka temalt sulle poja! Ma \u00f5nnistan teda n\u00f5nda, et ta saab rahvaiks, rahvaste kuningadki p\u00f5lvnevad temast!\u201d\n17:17 Siis Aabraham heitis silmili maha, naeris ja \u00fctles oma s\u00fcdames: \u201eKas peaks saja-aastasele poeg s\u00fcndima? V\u00f5i peaks \u00fcheksak\u00fcmneaastane Saara s\u00fcnnitama?\u201d\n17:18 Ja Aabraham \u00fctles Jumalale: \u201eKui ainult Ismaelgi sinu ees j\u00e4\u00e4ks elama!\u201d\n17:19 Siis \u00fctles Jumal: \u201eSiiski, su naine Saara s\u00fcnnitab sulle poja ja sa pead panema temale nimeks Iisak. Ja Ma teen temaga lepingu, igaveseks lepinguks tema soole p\u00e4rast teda!\n17:20 Aga ka Ismaeli p\u00e4rast Ma olen sind kuulnud. Vaata, Ma \u00f5nnistan teda ja teen ta viljakaks ning \u00fcpris v\u00e4ga arvurikkaks. Temast s\u00fcnnib kaksteist v\u00fcrsti ja Ma teen ta suureks rahvaks.\n17:21 Kuid Oma lepingu Ma teen Iisakiga, kelle Saara sulle s\u00fcnnitab tuleval aastal selsamal ajal!\u201d\n17:22 Kui Jumal oli l\u00f5petanud k\u00f5neluse Aabrahamiga, siis Ta l\u00e4ks tema juurest \u00fcles.\n17:23 Ja Aabraham v\u00f5ttis oma poja Ismaeli ja k\u00f5ik oma peres s\u00fcndinud, ja k\u00f5ik raha eest ostetud, k\u00f5ik meesterahvad Aabrahami pere inimeste hulgast, ja l\u00f5ikas \u00fcmber nende eesnaha liha, otse selsamal p\u00e4eval, n\u00f5nda nagu Jumal teda oli k\u00e4skinud.\n17:24 Aabraham oli \u00fcheksak\u00fcmmend \u00fcheksa aastat vana, kui ta eesnaha liha \u00fcmber l\u00f5igati.\n17:25 Ja Ismael, tema poeg, oli kolmteist aastat vana, kui ta eesnaha liha \u00fcmber l\u00f5igati.\n17:26 Otse selsamal p\u00e4eval l\u00f5igati \u00fcmber Aabraham ja tema poeg Ismael;\n17:27 ja k\u00f5ik ta pere mehed, peres s\u00fcndinud ja v\u00f5\u00f5rastelt raha eest ostetud, l\u00f5igati \u00fcmber koos temaga.\n18:1 Ja Issand ilmutas Ennast temale Mamre tammikus, kui ta istus telgi ukse ees k\u00f5ige palavamal p\u00e4evaajal.\n18:2 Ta t\u00f5stis oma silmad \u00fcles ja vaatas, ja enn\u00e4e, kolm meest seisid ta ees! Ja n\u00e4hes neid, t\u00f5ttas ta telgi ukse juurest neile vastu ja kummardas maani\n18:3 ning \u00fctles: \u201eIssand, kui ma Sinu silmis armu leian, siis \u00e4ra mine Oma sulasest m\u00f6\u00f6da!\n18:4 Toodagu n\u00fc\u00fcd pisut vett, peske jalgu ja n\u00f5jatuge puu alla.\n18:5 Ma toon palukese leiba, kinnitage s\u00fcdant enne kui edasi l\u00e4hete, kui juba kord olete Oma sulase kaudu k\u00e4imas!\u201d Ja nad vastasid: \u201eTee n\u00f5nda, nagu sa oled r\u00e4\u00e4kinud!\u201d\n18:6 Ja Aabraham t\u00f5ttas telki Saara juurde ning \u00fctles: \u201eV\u00f5ta ruttu kolm m\u00f5\u00f5tu nisujahu, s\u00f5tku ja tee kooke!\u201d\n18:7 Ja Aabraham jooksis karja juurde, v\u00f5ttis \u00fche noore ja ilusa vasika, andis poisi k\u00e4tte ja see t\u00f5ttas seda valmistama.\n18:8 Ja ta t\u00f5i v\u00f5id, piima ja vasika, mis oli valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu all, kui nad s\u00f5id.\n18:9 Siis nad k\u00fcsisid temalt: \u201eKus su naine Saara on?\u201d Ja ta vastas: \u201eSeal telgis!\u201d\n18:10 Siis ta \u00fctles: \u201eMa tulen sinu juurde kindlasti tagasi aasta p\u00e4rast samal ajal, ja vaata, su naisel Saaral saab olema poeg!\u201d Ja Saara kuulis seda tema selja taga oleva telgi ukse juures.\n18:11 Aga Aabraham ja Saara olid vanad ja elatanud; Saaral oli lakanud olemast ka see, mis muidu naistele on omane.\n18:12 Ja Saara naeris iseeneses ja m\u00f5tles: \u201eN\u00fc\u00fcd, kui ma olen vanaks j\u00e4\u00e4nud, peaks mul veel himu olema! Ja ka mu isand on vana.\u201d\n18:13 Aga Issand \u00fctles Aabrahamile: \u201eMiks Saara naerab ja \u00fctleb: kas ma t\u00f5esti peaksin s\u00fcnnitama, kuna ma ju olen vana?\n18:14 Kas peaks Issandal midagi olema v\u00f5imatu? Ma tulen su juurde tagasi aasta p\u00e4rast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!\u201d\n18:15 Kuid Saara salgas, \u00f6eldes: \u201eMina ei naernud!\u201d Sest ta kartis. Tema aga \u00fctles: \u201eSa naersid k\u00fcll!\u201d\n18:16 Siis mehed t\u00f5usid sealt \u00fcles ja vaatasid alla Soodoma poole; ja Aabraham l\u00e4ks \u00fches nendega, neid saatma.\n18:17 Ja Issand \u00fctles: \u201eKas peaksin varjama Aabrahami eest, mida tahan teha?\n18:18 Aabraham saab ometi suureks ja v\u00e4gevaks rahvaks ja tema nimel \u00f5nnistavad endid k\u00f5ik maailma rahvad!\n18:19 Sest Ma tean temast, et ta k\u00e4sib oma poegi ja j\u00e4reltulevat sugu hoida Issand teed ning teha, mis \u00f5ige ja kohus, et Issand v\u00f5iks anda Aabrahamile, mis Ta temale on t\u00f5otanud.\u201d\n18:20 Siis \u00fctles Issand: \u201eH\u00e4dakisa Soodoma ja Gomorra p\u00e4rast on suur ja nende patud on v\u00e4ga rasked!\n18:21 Seep\u00e4rast Ma l\u00e4hen alla ja vaatan, kas nad Minuni j\u00f5udnud h\u00e4dakisa kohaselt on teinud k\u00f5ike seda v\u00f5i mitte. Ma tahan seda teada!\u201d\n18:22 Ja mehed p\u00f6\u00f6rdusid sealt \u00e4ra ja l\u00e4ksid Soodomasse, aga Aabraham j\u00e4i veel seisma Issanda ette.\n18:23 Ja Aabraham astus ligi ning \u00fctles: \u201eKas tahad t\u00f5esti h\u00e4vitada \u00f5ige \u00fches \u00f5elaga?\n18:24 Vahest on linnas viisk\u00fcmmend \u00f5iget? Kas tahad siis need h\u00e4vitada ega taha paigale andeks anda nende viiek\u00fcmne \u00f5ige p\u00e4rast, kes seal on?\n18:25 J\u00e4\u00e4gu Sinust kaugele see tegu, et tapad \u00f5ige \u00fches \u00f5elaga, et \u00f5igel k\u00e4ib k\u00e4si nagu \u00f5elalgi! J\u00e4\u00e4gu see Sinu poolt tegemata! Kas k\u00f5ige maailma kohtum\u00f5istja ei peaks tegema \u00f5igust?\u201d\n18:26 Ja Issand \u00fctles: \u201eKui Ma Soodoma linnast leian viisk\u00fcmmend \u00f5iget, siis annan nende p\u00e4rast andeks kogu paigale.\u201d\n18:27 Aga Aabraham kostis ning \u00fctles: \u201eVaata, ma olen n\u00f5uks v\u00f5tnud siiski Issandaga r\u00e4\u00e4kida, kuigi olen p\u00f5rm ja tuhk!\n18:28 Vahest puudub viiek\u00fcmnest \u00f5igest viis? Kas tahad siis nende viie p\u00e4rast h\u00e4vitada kogu linna?\u201d Ja Tema vastas: \u201eMa ei h\u00e4vita, kui sealt leian nelik\u00fcmmend viis!\u201d\n18:29 Ja ta j\u00e4tkas veelgi k\u00f5nelust Temaga ning \u00fctles: \u201eVahest leidub seal nelik\u00fcmmend?\u201d Ja Tema vastas: \u201eMa ei tee seda neljak\u00fcmne p\u00e4rast!\u201d\n18:30 Aga ta \u00fctles: \u201e\u00c4rgu s\u00fcttigu p\u00f5lema Issanda viha, et ma veel r\u00e4\u00e4gin! Vahest leidub seal kolmk\u00fcmmend?\u201d Ja Tema vastas: \u201eMa ei tee seda, kui sealt leian kolmk\u00fcmmend!\u201d\n18:31 Siis ta \u00fctles: \u201eVaata, ma olen n\u00f5uks v\u00f5tnud siiski Issandaga r\u00e4\u00e4kida. Vahest leidub seal kaksk\u00fcmmend?\u201d Ja Tema vastas: \u201eMa ei h\u00e4vita kahek\u00fcmne p\u00e4rast!\u201d\n18:32 Aga ta \u00fctles: \u201e\u00c4rgu s\u00fcttigu p\u00f5lema Issanda viha, et ma veel \u00fcksainus kord r\u00e4\u00e4gin! Vahest leidub seal k\u00fcmme?\u201d Ja Tema vastas: \u201eMa ei h\u00e4vita k\u00fcmne p\u00e4rast!\u201d\n18:33 Ja Issand l\u00e4ks \u00e4ra, kui oli l\u00f5petanud k\u00f5neluse Aabrahamiga; ja Aabraham l\u00e4ks koju.\n19:1 Ja need kaks Inglit j\u00f5udsid \u00f5htul Soodomasse. Lott istus parajasti Soodoma v\u00e4ravas. Kui Lott neid n\u00e4gi, siis ta t\u00f5usis neile vastu, kummardas silmili maha\n19:2 ja \u00fctles: \u201eEnn\u00e4e mu isandaid! Astuge ometi oma sulase kotta, j\u00e4\u00e4ge \u00f6\u00f6majale ja peske oma jalad. Hommikul v\u00f5ite vara \u00fcles t\u00f5usta ja oma teekonda j\u00e4tkata!\u201d Kuid nad vastasid: \u201eEi, me j\u00e4\u00e4me \u00f6\u00f6seks v\u00e4lja!\u201d\n19:3 Aga ta k\u00e4is neile v\u00e4ga peale. Siis nad p\u00f5ikasid tema juurde ning tulid ta kotta. Ja ta valmistas neile s\u00f6\u00f6maaja, k\u00fcpsetas hapnemata leibu ja nad s\u00f5id.\n19:4 Nad ei olnud veel magama heitnud, kui linna mehed, Soodoma mehed, piirasid koda, niih\u00e4sti noored kui vanad, kogu rahvas viimseni,\n19:5 ja h\u00fc\u00fcdsid Lotti ning \u00fctlesid temale: \u201eKus on mehed, kes \u00f6\u00f6sel tulid sinu juurde? Too nad v\u00e4lja meie k\u00e4tte, et saaksime neid katsuda!\u201d\n19:6 Siis Lott l\u00e4ks v\u00e4lja nende juurde ukse ette, sulges ukse enese j\u00e4rel\n19:7 ja \u00fctles: \u201eMu vennad, \u00e4rge ometi tehke kurja!\n19:8 Vaadake, mul on kaks t\u00fctart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma toon need v\u00e4lja teie k\u00e4tte ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on. Neile meestele ainult \u00e4rge tehke midagi, sest nad on tulnud varjule minu katuse alla!\u201d\n19:9 Kuid nad vastasid: \u201eK\u00e4i minema!\u201d Ja nad \u00fctlesid: \u201eIse on tulnud v\u00f5\u00f5rana elama, aga tahab olla kohtum\u00f5istjaks! N\u00fc\u00fcd me kohtleme sind kurjemini kui neid!\u201d Ja nad kippusid v\u00e4ga mehe, Loti, kallale ning asusid ust maha murdma.\n19:10 Siis mehed sirutasid k\u00e4ed v\u00e4lja, t\u00f5mbasid Loti eneste juurde kotta ja sulgesid ukse.\n19:11 Aga mehi, kes koja ukse taga olid, l\u00f5id nad pimestusega, niih\u00e4sti v\u00e4ikesi kui suuri, n\u00f5nda et need v\u00e4sisid ust otsimast.\n19:12 Ja mehed \u00fctlesid Lotile: \u201eKas sul veel keegi siin on? Oma v\u00e4imehed, pojad ja t\u00fctred ja k\u00f5ik, kes sul linnas on, vii siit paigast \u00e4ra,\n19:13 sest me h\u00e4vitame selle paiga, kuna h\u00e4dakisa nende p\u00e4rast on Issanda ees suur; ja Issand on meid l\u00e4kitanud seda h\u00e4vitama!\u201d\n19:14 Siis Lott l\u00e4ks v\u00e4lja ja k\u00f5neles oma v\u00e4imeestega, kes pidid v\u00f5tma ta t\u00fctred, ning \u00fctles: \u201eT\u00f5uske, minge siit paigast \u00e4ra, sest Issand h\u00e4vitab selle linna!\u201d Aga oma v\u00e4imeeste silmis ta heitis nalja.\n19:15 Ja kui hakkas koitma, kiirustasid Inglid Lotti, \u00f6eldes: \u201eT\u00f5use, v\u00f5ta oma naine ja kaks t\u00fctart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna s\u00fc\u00fc p\u00e4rast!\u201d\n19:16 Ja kui ta veel k\u00f5hkles, siis haarasid mehed kinni ta k\u00e4est, ja ta naise k\u00e4est ja ta m\u00f5lemate t\u00fctarde k\u00e4est, sest Issand tahtis teda s\u00e4\u00e4sta; ja nad viisid ta \u00e4ra ning j\u00e4tsid v\u00e4ljapoole linna.\n19:17 Ja neid v\u00e4lja viies nad \u00fctlesid: \u201eP\u00e4\u00e4sta oma hing! \u00c4ra vaata selja taha ja \u00e4ra peatu mitte kuskil \u00fcmbruskonnas! P\u00f5gene m\u00e4estikku, et sa ei hukkuks!\u201d\n19:18 Ja Lott vastas neile: \u201eMuidugi mitte, mu Issand!\n19:19 Vaata, Su sulane on k\u00fcll Sinu silmis armu leidnud ja suur on Su heldus, mida mulle oled osutanud, j\u00e4ttes mu hinge elama! Aga ma ei suuda p\u00f5geneda m\u00e4estikku, et \u00f5nnetus mind ei tabaks ja ma ei sureks!\n19:20 Vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna v\u00f5iks p\u00f5geneda ja on pisitilluke! Kui ma ometi sinna p\u00e4\u00e4seksin \u2014 eks ole, see on ju pisitilluke? \u2014 siis v\u00f5iks mu hing j\u00e4\u00e4da elama!\u201d\n19:21 Ja Ta vastas temale: \u201eVaata, Ma v\u00f5tan sind kuulda ka selles asjas ega paiska segi linna, millest sa r\u00e4\u00e4gid!\n19:22 T\u00f5tta, p\u00f5gene sinna, sest Ma ei v\u00f5i midagi teha enne, kui sa sinna oled j\u00f5udnud!\u201d Seep\u00e4rast pandi sellele linnale nimeks Soar.\n19:23 P\u00e4ike oli just t\u00f5usnud maa kohale, kui Lott j\u00f5udis Soari.\n19:24 Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale v\u00e4\u00e4vlit ja tuld Issanda juurest taevast\n19:25 ning h\u00e4vitas need linnad ja kogu \u00fcmbruskonna, k\u00f5ik linnade elanikud ja maa taimestiku.\n19:26 Aga Loti naine, kes ta j\u00e4rel k\u00e4is, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks!\n19:27 Ja Aabraham l\u00e4ks hommikul vara paika, kus ta Issanda ees oli seisnud,\n19:28 heitis pilgu alla Soodoma ja Gomorra poole ja kogu \u00fcmbruskonna maapinnale, vaatas, ja enn\u00e4e, maast t\u00f5usis suits otsekui sulatusahju suits!\n19:29 Kui Jumal oli segi paisanud \u00fcmbruskonna linnad, m\u00f5tles Jumal Aabrahamile ja saatis Loti \u00e4ra selle h\u00e4vituse keskelt, millega ta segi paiskas need linnad, kus Lott oli elanud.\n19:30 Ja Lott l\u00e4ks Soarist \u00fcles ning elas m\u00e4estikus \u00fches oma kahe t\u00fctrega, sest ta kartis elada Soaris; ta elas \u00fches koopas, tema ise ja ta m\u00f5lemad t\u00fctred.\n19:31 Kord \u00fctles vanem nooremale: \u201eMeie isa on vana ja pole \u00fchtki meest maal, kes tuleks meie juurde kogu maailma kombe j\u00e4rgi.\n19:32 Tule, joodame oma isa viinaga ja magame temaga, et saaksime oma isalt j\u00e4reltulija!\u201d\n19:33 Ja nad jootsid oma isa sel \u00f6\u00f6l viinaga ja vanem l\u00e4ks ning magas oma isaga; see ei m\u00e4rganudki, millal ta magama heitis v\u00f5i \u00fcles t\u00f5usis.\n19:34 Ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u00fctles vanem nooremale: \u201eVaata, ma magasin eile oma isaga. Joodame ka sel \u00f6\u00f6l teda viinaga, siis mine maga sina temaga, et saaksime oma isalt j\u00e4reltulija!\u201d\n19:35 Ja nad jootsid ka sel \u00f6\u00f6l oma isa viinaga ja noorem l\u00e4ks ning magas temaga; see ei m\u00e4rganudki, millal ta magama heitis v\u00f5i \u00fcles t\u00f5usis.\n19:36 Ja Loti m\u00f5lemad t\u00fctred said oma isast k\u00e4ima peale.\n19:37 Ja vanem s\u00fcnnitas poja ning pani temale nimeks Moab; see on moabiitide isa t\u00e4nap\u00e4evani.\n19:38 Ja noorem s\u00fcnnitas ka poja ning pani temale nimeks Ben-Ammi; see on ammonlaste isa t\u00e4nap\u00e4evani.\n20:1 Ja Aabraham siirdus sealt L\u00f5unamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris v\u00f5\u00f5rana.\n20:2 Ja Aabraham \u00fctles oma naise Saara kohta: \u201eTa on minu \u00f5de.\u201d Siis Gerari kuningas Abimelek l\u00e4kitas j\u00e4rele ja v\u00f5ttis Saara.\n20:3 Aga Jumal tuli Abimeleki juurde \u00f6\u00f6sel unes ja \u00fctles temale: \u201eVaata, sa pead surema naise p\u00e4rast, kelle sa enesele v\u00f5tsid, sest ta on abielunaine!\u201d\n20:4 Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: \u201eIssand, kas tahad surmata ka \u00f5iget rahvast?\n20:5 Eks ta \u00f6elnud mulle: ta on minu \u00f5de? Ja tema \u00fctles ka ise: ta on mu vend! Ma tegin seda vaga s\u00fcdame ja s\u00fc\u00fctute k\u00e4tega!\u201d\n20:6 Siis \u00fctles Jumal temale unes: \u201eMinagi tean, et sa tegid seda vaga s\u00fcdamega ja ma hoidsin sind ka Minu vastu pattu tegemast: sellep\u00e4rast Ma ei lasknud sind temasse puutuda.\n20:7 Ja n\u00fc\u00fcd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palub sinu p\u00e4rast, et sa j\u00e4\u00e4ksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et peate surema sina ja k\u00f5ik, kes sul on!\u201d\n20:8 Ja Abimelek t\u00f5usis hommikul vara, kutsus k\u00f5ik oma sulased ning r\u00e4\u00e4kis k\u00f5ik need s\u00f5nad nende kuuldes; ja mehed kartsid v\u00e4ga.\n20:9 Siis Abimelek kutsus Aabrahami ja \u00fctles temale: \u201eMis sa meile tegid! Millega ma sinu vastu pattu tegin, et sa t\u00f5id suure s\u00fc\u00fc minu ja mu kuningriigi peale? Sa oled minuga teinud s\u00fcndmatuid tegusid!\u201d\n20:10 Ja Abimelek k\u00fcsis Aabrahamilt: \u201eMida sa m\u00f5tlesid seda asja tehes?\u201d\n20:11 Ja Aabraham vastas: \u201eMina m\u00f5tlesin ainult, et selles paigas ei ole jumalakartust ja mind tapetakse mu naise p\u00e4rast.\n20:12 Ja tema ongi t\u00f5epoolest mu \u00f5de: mu isa t\u00fctar, kuigi mitte mu ema t\u00fctar; seet\u00f5ttu ta sai mu naiseks.\n20:13 Aga kui Jumal saatis mind isamajast r\u00e4ndama, \u00fctlesin ma temale: osuta mulle seda armastust, et sa k\u00f5igis paigus, kuhu tuleme, minu kohta \u00fctled: ta on mu vend!\u201d\n20:14 Siis Abimelek v\u00f5ttis pudulojuseid ja veiseid, sulaseid ja \u00fcmmardajaid ja andis Aabrahamile; ja ta andis temale tagasi Saara, ta naise.\n20:15 Ja Abimelek \u00fctles: \u201eVaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!\u201d\n20:16 Ja Saarale ta \u00fctles: \u201eN\u00e4e, ma annan su vennale tuhat h\u00f5bet\u00fckki. Vaata, see olgu sulle h\u00fcvituseks k\u00f5igi ees, kes su juures on. Sa oled k\u00f5iges \u00f5igeks osutunud!\u201d\n20:17 Ja Aabraham palus Jumalat ja Jumal tegi terveks Abimeleki, ta naise ja ta \u00fcmmardajad, n\u00f5nda et nad said lapsi,\n20:18 sest Issand oli sulgenud k\u00f5vasti k\u00f5ik emaihud Abimeleki kojas Saara, Aabrahami naise p\u00e4rast.\n21:1 Ja Issand hoolitses Saara eest, n\u00f5nda nagu Ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, n\u00f5nda nagu Ta oli \u00f6elnud:\n21:2 Saara sai k\u00e4ima peale ja t\u00f5i Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, m\u00e4\u00e4ratud ajal, millest Jumal temaga oli r\u00e4\u00e4kinud.\n21:3 Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale s\u00fcndis, kelle Saara temale ilmale t\u00f5i, Iisak nimeks.\n21:4 Ja Aabraham l\u00f5ikas \u00fcmber oma poja Iisaki, kui see kaheksap\u00e4evane oli, n\u00f5nda nagu Jumal teda oli k\u00e4skinud.\n21:5 Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale s\u00fcndis.\n21:6 Aga Saara \u00fctles: \u201eJumal pani mind naerma! Iga\u00fcks, kes sellest kuuleb, naerab mind!\u201d\n21:7 Ja ta \u00fctles: \u201eKes oleks v\u00f5inud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi t\u00f5in ma temale poja ilmale ta vanas eas!\u201d\n21:8 Laps kasvas ja v\u00f5\u00f5rutati; ja Aabraham tegi suured joodud Iisaki v\u00f5\u00f5rutamisp\u00e4eval.\n21:9 Kui Saara n\u00e4gi egiptlanna Haagari poega, kelle see Aabrahamile oli ilmale toonud, naervat,\n21:10 siis ta \u00fctles Aabrahamile: \u201eKihuta minema see \u00fcmmardaja ja tema poeg, sest selle \u00fcmmardaja poeg ei v\u00f5i p\u00e4rida \u00fches minu poja Iisakiga!\u201d\n21:11 See k\u00f5ne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta v\u00e4ga paha.\n21:12 Aga Jumal \u00fctles Aabrahamile: \u201e\u00c4rgu olgu see su silmis paha ei poisi ega su \u00fcmmardaja kohta. K\u00f5iges, mis Saara sulle \u00fctleb, kuule ta s\u00f5na, sest Iisakist loetakse sinu sugu!\n21:13 Aga ka \u00fcmmardaja poja Ma teen rahvaks, sest ta on ju sinu j\u00e4reltulija!\u201d\n21:14 Ja Aabraham t\u00f5usis hommikul vara, v\u00f5ttis leiva ja veel\u00e4hkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema. Ja tema l\u00e4ks ning eksles Beer-Seba k\u00f5rbes.\n21:15 Kui vesi l\u00e4hkrist l\u00f5ppes, siis ta heitis lapse \u00fche p\u00f5\u00f5sa alla\n21:16 ja l\u00e4ks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest ta \u00fctles: \u201eMa ei v\u00f5i n\u00e4ha lapse surma!\u201d N\u00f5nda ta istus temaga kohastikku, t\u00f5stis h\u00e4\u00e4lt ja nuttis.\n21:17 Aga Jumal kuulis poisi h\u00e4\u00e4lt ja Jumala Ingel h\u00fc\u00fcdis taevast Haagarit ning \u00fctles temale: \u201eMis sul viga on, Haagar? \u00c4ra karda, sest Jumal on kuulnud poisi h\u00e4\u00e4lt seal, kus ta on.\n21:18 T\u00f5use, t\u00f5sta poiss \u00fcles ja v\u00f5ta ta k\u00e4ek\u00f5rvale, sest Ma tahan temast teha suure rahva!\u201d\n21:19 Ja Jumal tegi ta silmad lahti, n\u00f5nda et ta n\u00e4gi \u00fcht veekaevu; ta l\u00e4ks ning t\u00e4itis l\u00e4hkri veega ja andis poisile juua.\n21:20 Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas k\u00f5rbes, ja temast sai ammuk\u00fctt.\n21:21 Ta elas Paarani k\u00f5rbes; ja ta ema v\u00f5ttis temale Egiptusemaalt naise.\n21:22 Sel ajal Abimelek ja tema v\u00e4epealik Piikol r\u00e4\u00e4kisid Aabrahamiga, \u00f6eldes: \u201eJumal on sinuga k\u00f5iges, mis sa teed.\n21:23 Ja n\u00fc\u00fcd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega mu lapsi ja lapselapsi! Heateo p\u00e4rast, mis ma sulle tegin, tee seda mulle ja maale, kus sa v\u00f5\u00f5rana elad!\u201d\n21:24 Ja Aabraham \u00fctles: \u201eMa vannun!\u201d\n21:25 Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu p\u00e4rast, mille Abimeleki sulased v\u00e4ev\u00f5imuga olid \u00e4ra v\u00f5tnud.\n21:26 Kuid Abimelek vastas: \u201eMina ei tea, kes seda tegi. Sina pole mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne kui t\u00e4na!\u201d\n21:27 Siis Aabraham v\u00f5ttis pudulojuseid ja veiseid ja andis Abimelekile; ja nad m\u00f5lemad s\u00f5lmisid lepingu.\n21:28 Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,\n21:29 k\u00fcsis Abimelek Aabrahamilt: \u201eMilleks on siin need seitse talle, keda sa oled pannud eraldi?\u201d\n21:30 Ja tema vastas: \u201eSa pead need seitse talle minu k\u00e4est v\u00f5tma t\u00f5endina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!\u201d\n21:31 Seep\u00e4rast h\u00fc\u00fctakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad m\u00f5lemad andsid seal vande.\n21:32 N\u00f5nda s\u00f5lmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema v\u00e4epealik Piikol t\u00f5usid ja l\u00e4ksid tagasi vilistide maale.\n21:33 Aabraham aga istutas Beer-Sebasse \u00fche tamariskipuu ja h\u00fc\u00fcdis seal appi Issanda, igavese Jumala nime.\n21:34 Ja Aabraham elas v\u00f5\u00f5rana vilistide maal kaua aega.\n22:1 Ja p\u00e4rast neid s\u00fcndmusi kiusas Jumal Aabrahami ning \u00fctles temale: \u201eAabraham!\u201d Ja ta vastas: \u201eSiin ma olen!\u201d\n22:2 Ja Tema \u00fctles: \u201eV\u00f5ta n\u00fc\u00fcd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morija maale ning ohverda ta seal p\u00f5letusohvriks \u00fchel neist m\u00e4gedest, mis Ma sulle nimetan!\u201d\n22:3 Ja Aabraham t\u00f5usis hommikul vara, saduldas oma eesli, v\u00f5ttis enesega \u00fches oma kaks noort meest ja oma poja Iisaki, l\u00f5hkus p\u00f5letusohvri puud, seadis minekule ja l\u00e4ks paika, millest Jumal temale oli r\u00e4\u00e4kinud.\n22:4 Kolmandal p\u00e4eval Aabraham t\u00f5stis oma silmad \u00fcles ja n\u00e4gi seda paika kaugelt.\n22:5 Ja Aabraham \u00fctles oma noortele meestele: \u201eJ\u00e4\u00e4ge teie eesliga siia. Mina ja poiss l\u00e4heme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.\u201d\n22:6 Ja Aabraham v\u00f5ttis p\u00f5letusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile \u00f5lale, v\u00f5ttis oma k\u00e4tte tule ja noa ning m\u00f5lemad l\u00e4ksid \u00fcheskoos.\n22:7 Ja Iisak r\u00e4\u00e4kis oma isa Aabrahamiga ning \u00fctles: \u201eIsa!\u201d Ja tema vastas: \u201eSiin ma olen, mu poeg!\u201d Siis ta \u00fctles: \u201eN\u00e4e, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?\u201d\n22:8 Ja Aabraham vastas: \u201eK\u00fcllap Jumal vaatab Enesele ohvritalle, mu poeg!\u201d N\u00f5nda l\u00e4ksid m\u00f5lemad \u00fcheskoos.\n22:9 Ja kui nad j\u00f5udsid paika, millest Jumal temale oli r\u00e4\u00e4kinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.\n22:10 Ja Aabraham sirutas k\u00e4e ja v\u00f5ttis noa, et oma poega tappa.\n22:11 Aga Issanda Ingel h\u00fc\u00fcdis teda taevast ja \u00fctles: \u201eAabraham, Aabraham!\u201d Ja tema vastas: \u201eSiin ma olen!\u201d\n22:12 Siis Ta \u00fctles: \u201e\u00c4ra pane k\u00e4tt poisi k\u00fclge ja \u00e4ra tee temale midagi, sest n\u00fc\u00fcd Ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela Mulle oma ainust poega!\u201d\n22:13 Ja Aabraham t\u00f5stis oma silmad \u00fcles, vaatas, ja enn\u00e4e, \u00fcks j\u00e4\u00e4r oli r\u00e4gastikus sarvipidi kinni! Ja Aabraham l\u00e4ks ning v\u00f5ttis j\u00e4\u00e4ra ja ohverdas selle p\u00f5letusohvriks oma poja asemel.\n22:14 Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks: \u201eIssand n\u00e4eb!\u201d Seep\u00e4rast \u00f6eldakse t\u00e4nap\u00e4evalgi: \u201eM\u00e4el, kus Issand Ennast ilmutab!\u201d\n22:15 Ja Issanda Ingel h\u00fc\u00fcdis Aabrahami teist korda taevast\n22:16 ning \u00fctles temale: \u201eMa vannun Iseenese juures, \u00fctleb Issand: sellep\u00e4rast, et sa seda tegid ega keelanud Mulle oma ainust poega,\n22:17 Ma \u00f5nnistan sind t\u00f5esti ja teen su soo v\u00e4ga paljuks nagu t\u00e4hti taevas ja nagu liiva mere \u00e4\u00e4res, ja su sugu vallutab oma vaenlaste v\u00e4ravad!\n22:18 Ja sinu soo nimel \u00f5nnistavad endid k\u00f5ik maailma rahvad, sellep\u00e4rast et sa v\u00f5tsid kuulda Mu h\u00e4\u00e4lt!\u201d\n22:19 Siis Aabraham l\u00e4ks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad t\u00f5usid ning l\u00e4ksid \u00fcheskoos Beer-Sebasse. Ja Aabraham j\u00e4i elama Beer-Sebasse.\n22:20 Ja p\u00e4rast neid s\u00fcndmusi teatati Aabrahamile ja \u00f6eldi: \u201eVaata, Milka on ka su vennale Naahorile poegi ilmale toonud:\n22:21 Uusi, tema esmas\u00fcndinu Buusi, selle venna, Kemueli, Arami isa,\n22:22 Kesedi, Haso, Pildase, Jidlafi ja Betueli.\u201d\n22:23 Ja Betuelile s\u00fcndis Rebeka. Need kaheksa t\u00f5i Milka ilmale Naahorile, Aabrahami vennale.\n22:24 Ja tema liignaine, Reuma nimi, s\u00fcnnitas ka \u2014 Teba, Gahami, Tahase ja Maaka.\n23:1 Ja Saara elas sada kaksk\u00fcmmend seitse aastat; nii palju oli Saaral eluaastaid.\n23:2 Saara suri Kirjat-Arbas, see on Hebronis, Kaananimaal; ja Aabraham tuli Saarat leinama ja taga nutma.\n23:3 Siis Aabraham t\u00f5usis \u00fcles oma surnu juurest ja r\u00e4\u00e4kis hetiitidega, \u00f6eldes:\n23:4 \u201eMina olen teie juures v\u00f5\u00f5ras ja majaline. Andke mulle eneste juurde p\u00e4randhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest.\u201d\n23:5 Ja hetiidid vastasid Aabrahamile, \u00f6eldes temale:\n23:6 \u201eKuule meid, isand! Sina oled Jumala v\u00fcrst meie keskel! Mata oma surnu meie k\u00f5ige paremasse hauda. \u00dckski meist ei keela sulle oma hauda su surnu matmiseks.\u201d\n23:7 Aga Aabraham t\u00f5usis ning kummardas maa rahva, hetiitide ees\n23:8 ja r\u00e4\u00e4kis nendega, \u00f6eldes: \u201eKui see on teile meeltm\u00f6\u00f6da, et ma oma surnu oma silma eest \u00e4ra matan, siis kuulge mind ja m\u00f5justage minu kasuks Efronit, Sohari poega,\n23:9 et ta mulle annaks temale kuuluva Makpela koopa, mis on ta v\u00e4lja servas. Ta andku see mulle t\u00e4ie hinna eest p\u00e4randhauaks teie keskel.\u201d\n23:10 Aga Efron istus hetiitide hulgas; ja hetiit Efron vastas Aabrahamile hetiitide kuuldes, k\u00f5igi juuresolekul, kes ta linna v\u00e4ravast l\u00e4bi k\u00e4isid, ja \u00fctles:\n23:11 \u201eEi, mu isand! Kuule mind! Ma annan sulle v\u00e4lja, samuti koopa, mis selles on, ma annan sulle: ma annan selle sulle oma rahvuskaaslaste silma all. Mata oma surnu!\u201d\n23:12 Kuid Aabraham kummardas maa rahva ees,\n23:13 r\u00e4\u00e4kis Efroniga maa rahva kuuldes ja \u00fctles: \u201eKui sa ometi ise mind kuulda v\u00f5taksid! Mina maksan v\u00e4lja eest raha, v\u00f5ta see minult, et saaksin oma surnu sinna matta!\u201d\n23:14 Siis Efron vastas Aabrahamile, \u00f6eldes temale:\n23:15 \u201eMu isand, kuule mind! Maa v\u00e4\u00e4rtus on nelisada h\u00f5beseeklit, \u2014 mis t\u00e4htsus sellel ongi minu ja sinu vahekorra juures! Mata aga oma surnu.\u201d\n23:16 Ja Aabraham kuulas Efronit; Aabraham vaagis Efronile raha, mida see hetiitide kuuldes oli nimetanud, nelisada h\u00f5beseeklit, kaubanduses k\u00e4ibel olevaid.\n23:17 N\u00f5nda said Efroni v\u00e4li Makpelas Mamre kohal, v\u00e4li ja selles olev koobas ja k\u00f5ik v\u00e4ljal olevad puud, mis olid \u00fcmber kogu selle maa-ala,\n23:18 Aabrahami omandiks hetiitide n\u00e4hes, k\u00f5igi juuresolekul, kes ta linna v\u00e4ravast l\u00e4bi k\u00e4isid.\n23:19 Ja seej\u00e4rel Aabraham mattis oma naise Saara Makpela v\u00e4lja koopasse Mamre kohal, see on Hebronis Kaananimaal.\n23:20 N\u00f5nda said v\u00e4li ja selles olev koobas hetiitidelt Aabrahamile p\u00e4randhauaks.\n24:1 Kui Aabraham oli vana ja elatanud ning Issand oli Aabrahami k\u00f5igiti \u00f5nnistanud,\n24:2 siis \u00fctles Aabraham vanimale sulasele oma peres, kes valitses k\u00f5ige \u00fcle, mis tal oli: \u201ePane n\u00fc\u00fcd oma k\u00e4si mu puusa alla!\n24:3 Mina vannutan sind Issanda, taeva Jumala ja maa Jumala juures, et sa mu pojale ei v\u00f5ta naist kaananlaste t\u00fctreist, kelle keskel ma elan,\n24:4 vaid et sa l\u00e4hed minu maale ja mu sugulaste juurde ning v\u00f5tad sealt naise mu pojale Iisakile!\u201d\n24:5 Aga sulane \u00fctles temale: \u201eV\u00f5ib-olla naine ei taha mulle j\u00e4rgneda siia maale. Kas ma siis t\u00f5esti pean su poja viima tagasi maale, kust sa oled \u00e4ra tulnud?\u201d\n24:6 Siis \u00fctles Aabraham temale: \u201eHoia, et sa ei vii mu poega sinna tagasi!\n24:7 Issand, taeva Jumal, Kes mind v\u00f5ttis mu isakojast ja mu s\u00fcnnimaalt ja Kes mulle r\u00e4\u00e4kis ning vandus, \u00f6eldes: sinu soole ma annan selle maa! \u2014 Tema Ise l\u00e4kitab Oma Ingli sinu ees, et saaksid sealt mu pojale naise v\u00f5tta.\n24:8 Aga kui naine ei taha sulle j\u00e4rgneda, siis oled sa sellest mu vandest vaba. Ainult \u00e4ra vii mu poega sinna tagasi!\u201d\n24:9 Siis sulane pani k\u00e4e oma isanda Aabrahami puusa alla ja vandus temale selle k\u00f5ne kohaselt.\n24:10 Ja sulane v\u00f5ttis oma isanda kaamelitest k\u00fcmme kaamelit ning l\u00e4ks, ja tal oli oma isandalt kaasas k\u00f5iksugu kalleid asju; ta v\u00f5ttis k\u00e4tte ja l\u00e4ks Mesopotaamiasse Naahori linna.\n24:11 Seal laskis ta \u00f5htul kaamelid p\u00f5lvili heita v\u00e4ljaspool linna veekaevu juures sel ajal, kui veeviijad v\u00e4lja tulid,\n24:12 ning \u00fctles: \u201eIssand, minu isanda Aabrahami Jumal, lase ometi see mul t\u00e4na korda minna ja tee head mu isandale Aabrahamile!\n24:13 Vaata, ma seisan veeallika juures ja linnaelanike t\u00fctred tulevad vett viima.\n24:14 S\u00fcndigu siis, et t\u00fctarlaps, kellele ma \u00fctlen: kalluta oma kruusi, et ma saaksin juua! ja kes vastab: joo, ja ma joodan ka su kaameleid! \u2014 on see, kelle sa oled m\u00e4\u00e4ranud oma sulasele Iisakile. Sellest ma siis tean, et sa mu isandale oled head teinud.\u201d\n24:15 Ja veel enne kui ta r\u00e4\u00e4kimise oli l\u00f5petanud, vaata, siis tuli v\u00e4lja Rebeka, kes oli s\u00fcndinud Betuelile, Aabrahami venna Naahori naise Milka pojale; ja tal oli kruus \u00f5lal.\n24:16 Ja t\u00fctarlaps oli v\u00e4ga ilusa v\u00e4limusega, alles neitsi ja mehe poolt puutumata. Ta l\u00e4ks alla allika juurde, t\u00e4itis kruusi ja tuli \u00fcles.\n24:17 Siis jooksis sulane temale vastu ning \u00fctles: \u201eAnna mulle oma kruusist pisut vett r\u00fc\u00fcbata!\u201d\n24:18 Tema vastas: \u201eJoo, mu isand!\u201d Ja ta t\u00f5stis k\u00e4hku kruusi alla oma k\u00e4ele ning andis temale juua.\n24:19 Ja olles temale juua andnud, \u00fctles ta: \u201eMa ammutan ka su kaamelitele, kuni needki on joonud.\u201d\n24:20 Ja ta t\u00fchjendas k\u00e4hku oma kruusi k\u00fcnasse ning jooksis j\u00e4lle kaevule vett ammutama ja ammutas k\u00f5igile ta kaamelitele.\n24:21 Mees aga silmitses teda vaikides, et m\u00f5ista, kas Issand oli ta teekonna lasknud korda minna v\u00f5i mitte.\n24:22 Ja kui kaamelid olid joonud, v\u00f5ttis mees kuldr\u00f5nga, pooleseeklilise, ja kaks k\u00e4ev\u00f5ru ta k\u00e4te jaoks, k\u00fcmme kuldseeklit v\u00e4\u00e4rt,\n24:23 ning k\u00fcsis: \u201eKelle t\u00fctar sa oled? \u00dctle ometi mulle! Ons su isa kojas meile \u00f6\u00f6bimispaika?\u201d\n24:24 Ja ta vastas temale: \u201eMina olen Betueli, Naahori ja Milka poja t\u00fctar.\u201d\n24:25 Ta \u00fctles temale veel: \u201eNiih\u00e4sti \u00f5lgi kui muud loomas\u00f6\u00f6ta on meil k\u00fcllalt, \u00f6\u00f6bimispaikki on olemas.\u201d\n24:26 Siis mees kummardas ja heitis Issanda ette\n24:27 ning \u00fctles: \u201eKiidetud olgu Issand, mu isanda Aabrahami Jumal, Kes mu isandale ei ole keelanud Oma heldust ja t\u00f5de! Issand on mind teekonnal juhtinud mu isanda vendade kotta!\u201d\n24:28 Aga t\u00fctarlaps jooksis ning teatas oma ema perele, mis oli s\u00fcndinud.\n24:29 Ja Rebekal oli vend, Laaban nimi; ja Laaban jooksis v\u00e4lja, mehe juurde allikale.\n24:30 Sest kui ta n\u00e4gi r\u00f5ngast ja k\u00e4ev\u00f5rusid oma \u00f5e k\u00e4tel, ja kui ta oli kuulnud oma \u00f5e Rebeka s\u00f5nu, kes \u00fctles: \u201eN\u00f5nda r\u00e4\u00e4kis mulle see mees!\u201d \u2014 siis ta l\u00e4ks selle mehe juurde, ja enn\u00e4e, see seisis kaamelite juures allikal!\n24:31 Ja ta \u00fctles: \u201eTule sisse, Issanda \u00f5nnistatu! Miks sa v\u00e4ljas seisad? Ma olen korda seadnud koja ja kaamelite paiga.\u201d\n24:32 Mees tuli siis kotta ja Laaban p\u00e4\u00e4stis kaamelid lahti, andis \u00f5lgi ja toitu kaamelitele ning t\u00f5i vett tema ja \u00fches temaga olevate meeste jalgade pesemiseks.\n24:33 Siis pandi temale rooga ette. Aga ta \u00fctles: \u201eMa ei s\u00f6\u00f6 enne kui ma oma asja olen r\u00e4\u00e4kinud!\u201d Ja talle vastati: \u201eR\u00e4\u00e4gi!\u201d\n24:34 Siis ta \u00fctles: \u201eMina olen Aabrahami sulane.\n24:35 Issand on mu isandat v\u00e4ga \u00f5nnistanud, n\u00f5nda et ta on j\u00f5ukaks saanud: Ta on temale andnud pudulojuseid ja veiseid, h\u00f5bedat ja kulda, sulaseid ja \u00fcmmardajaid, kaameleid ja eesleid.\n24:36 Ja Saara, mu isanda naine, on vanas eas mu isandale poja ilmale toonud, ja sellele on ta andnud k\u00f5ik, mis tal on.\n24:37 Ja mu isand vannutas mind, \u00f6eldes: sa ei tohi v\u00f5tta mu pojale naist kaananlaste t\u00fctarde seast, kelle maal ma elan,\n24:38 vaid sa pead minema mu isakotta ja mu suguv\u00f5sa juurde ning sealt v\u00f5tma naise mu pojale!\n24:39 Aga mina \u00fctlesin oma isandale: v\u00f5ib-olla naine ei tule minuga?\n24:40 Siis ta vastas mulle: Issand, Kelle palge ees ma olen k\u00e4inud, l\u00e4kitab Oma Ingli sinuga ja laseb su teekonna korda minna, et saad mu pojale naise v\u00f5tta minu suguv\u00f5sast ja minu isakojast.\n24:41 Mu vandest sa vabaned sel juhul, kui sa tuled mu suguv\u00f5sa juurde, aga nemad ei anna sulle, siis oled mu vandest vaba.\n24:42 Ma j\u00f5udsin t\u00e4na allika juurde ja \u00fctlesin: Issand, mu isanda Aabrahami Jumal, kui Sa n\u00fc\u00fcd tahad korda saata mu teekonna, mida ma k\u00e4in,\n24:43 siis vaata, ma seisan veeallika juures. Kui \u00fcks neitsi tuleb vett viima ja ma temale \u00fctlen: anna mulle oma kruusist pisut vett juua!\n24:44 ja kui tema mulle vastab: joo ise, ja ma ammutan ka su kaamelitele! siis on tema see naine, kelle Issand on m\u00e4\u00e4ranud mu isanda pojale.\n24:45 Veel enne kui olin k\u00f5neluse iseenesega l\u00f5petanud, vaata, siis tuli Rebeka, kruus \u00f5lal, ja l\u00e4ks alla allika juurde ning ammutas vett. Ja ma \u00fctlesin temale: anna mulle juua!\n24:46 Siis ta t\u00f5stis k\u00e4hku kruusi \u00f5lalt alla ning \u00fctles: joo, ja ma joodan ka su kaameleid. Ja mina j\u00f5in ning tema jootis mu kaameleid.\n24:47 Ja ma k\u00fcsisin temalt ning \u00fctlesin: kelle t\u00fctar sa oled? Ja tema vastas: Betueli, Naahori ja Milka poja t\u00fctar. Siis ma panin temale r\u00f5nga ninasse ja k\u00e4ev\u00f5rud k\u00e4tele,\n24:48 kummardasin ning heitsin Issanda ette ja kiitsin Issandat, oma isanda Aabrahami Jumalat, Kes mind oli juhatanud \u00f5igele teele, et saaksin v\u00f5tta oma isanda vennat\u00fctre ta pojale.\n24:49 Ja kui te n\u00fc\u00fcd tahate osutada heldust ja truudust mu isandale, siis \u00f6elge mulle. Aga kui mitte, \u00f6elge sedagi mulle, ja ma p\u00f6\u00f6rdun siis kas paremat v\u00f5i vasakut k\u00e4tt!\u201d\n24:50 Seepeale vastasid Laaban ja Betuel ning \u00fctlesid: \u201eIssandalt on see asi alguse saanud! Me ei v\u00f5i sulle s\u00f5nagi lausuda, ei halba ega head.\n24:51 Vaata, Rebeka on su ees, v\u00f5ta tema ja mine! Saagu ta naiseks su isanda pojale, n\u00f5nda nagu Issand on \u00f6elnud!\u201d\n24:52 Kui Aabrahami sulane kuulis nende s\u00f5nu, siis ta kummardas maani Issanda ees.\n24:53 Ja sulane v\u00f5ttis v\u00e4lja h\u00f5be- ja kuldriistad ja riided ning andis Rebekale; ka tema vennale ja emale andis ta kalleid asju.\n24:54 Siis nad s\u00f5id ja j\u00f5id, tema ja mehed, kes \u00fches temaga olid, ja nad \u00f6\u00f6bisid seal. Aga hommikul, kui nad olid t\u00f5usnud, \u00fctles ta: \u201eSaatke mind n\u00fc\u00fcd mu isanda juurde!\u201d\n24:55 Aga t\u00fctarlapse vend ja ema vastasid: \u201eJ\u00e4\u00e4gu t\u00fctarlaps veel m\u00f5neks ajaks, kas v\u00f5i k\u00fcmneks p\u00e4evakski meie juurde. Siis sa v\u00f5id minna.\u201d\n24:56 Kuid tema \u00fctles neile: \u201e\u00c4rge mind viivitage, sest Issand on lasknud mu teekonna korda minna. Saatke mind teele, et saaksin minna oma isanda juurde!\u201d\n24:57 Siis nad \u00fctlesid: \u201eMe kutsume t\u00fctarlapse ja k\u00fcsime tema suust!\u201d\n24:58 Ja nad kutsusid Rebeka ning k\u00fcsisid temalt: \u201eKas tahad minna \u00fches selle mehega?\u201d Ja ta vastas: \u201eMa l\u00e4hen!\u201d\n24:59 Siis nad saatsid \u00e4ra oma \u00f5e Rebeka ja tema imetaja, ja Aabrahami sulase ja tema mehed.\n24:60 Ja nad \u00f5nnistasid Rebekat ning \u00fctlesid temale: \u201e\u00d5eke, sinust tulgu tuhat korda k\u00fcmme tuhat, ja sinu sugu vallutagu oma vihameeste v\u00e4ravad!\u201d\n24:61 Siis Rebeka ja tema t\u00fcdrukud t\u00f5usid, istusid kaamelite selga ning j\u00e4rgnesid mehele. N\u00f5nda v\u00f5ttis sulane Rebeka ja l\u00e4ks.\n24:62 Iisak aga oli tulemas Lahhai-Roi kaevu poolt, sest ta elas L\u00f5unamaal.\n24:63 Ja Iisak oli vastu \u00f5htut l\u00e4inud v\u00e4ljale m\u00f5tisklema; ja kui ta oma silmad \u00fcles t\u00f5stis ja vaatas, enn\u00e4e, siis tulid kaamelid!\n24:64 Kui Rebeka oma silmad \u00fcles t\u00f5stis ja n\u00e4gi Iisakit, siis ta laskus kaameli seljast\n24:65 ning k\u00fcsis sulaselt: \u201eKes on see mees, kes meile v\u00e4ljal vastu tuleb?\u201d Ja sulane vastas: \u201eSee on mu isand!\u201d Siis Rebeka v\u00f5ttis loori ja kattis ennast.\n24:66 Ja sulane jutustas Iisakile k\u00f5igest, mis ta oli teinud.\n24:67 Ja Iisak viis Rebeka oma ema Saara telki; ja ta v\u00f5ttis Rebeka, see sai tema naiseks ja ta armastas teda. N\u00f5nda leidis Iisak troosti p\u00e4rast oma ema surma.\n25:1 Ja Aabraham v\u00f5ttis taas naise, nimega Ketuura.\n25:2 Ja see t\u00f5i temale ilmale Simrani, Joksani, Medani, Midjani, Jisbaki ja Suua.\n25:3 Ja Joksanile s\u00fcndisid Seeba ja Dedan; ja Dedani j\u00e4reltulijad olid ass\u00fc\u00fcrlased, letuuslased ja leumlased.\n25:4 Ja Midjani pojad olid Eefa, Eefer, Hanok, Abiida ja Eldaa. Need k\u00f5ik olid Ketuura j\u00e4reltulijad.\n25:5 Ja Aabraham andis k\u00f5ik, mis tal oli, Iisakile.\n25:6 Aga liignaiste poegadele, kes Aabrahamil olid, Aabraham andis ande ja saatis nad veel oma eluajal oma poja Iisaki juurest \u00e4ra hommiku poole, Hommikumaale.\n25:7 Ja Aabrahami eluea aastaid, mis ta elas, oli sada seitsek\u00fcmmend viis aastat.\n25:8 Ja Aabraham heitis hinge ning suri heas vanuses, vana ning elatanud, ja ta koristati oma rahva juurde.\n25:9 Ja ta pojad Iisak ja Ismael matsid tema Makpela koopasse, hetiit Sohari poja Efroni v\u00e4ljal, mis on Mamre kohal,\n25:10 v\u00e4ljale, mille Aabraham hetiitidelt oli ostnud, maeti Aabraham ja tema naine Saara.\n25:11 Ja p\u00e4rast Aabrahami surma Jumal \u00f5nnistas ta poega Iisakit. Ja Iisak elas Lahhai-Roi kaevu juures.\n25:12 Ja need olid Ismaeli, Aabrahami poja j\u00e4reltulijad, kelle egiptlanna Haagar, Saara \u00fcmmardaja, Aabrahamile ilmale t\u00f5i.\n25:13 Ismaeli poegade nimed, nimetatud nende s\u00fcndimise j\u00e4rjekorras, olid need: Nebajot, Ismaeli esmas\u00fcndinu, siis Keedar, Adbeel, Mibsam,\n25:14 Misma, Duuma, Massa,\n25:15 Hadad, Teema, Jetuur, Naafis ja Keedma.\n25:16 Need olid Ismaeli pojad ja need olid nende nimed vastavalt nende asulatele ja leeridele: nende suguharude kaksteist v\u00fcrsti.\n25:17 Ja need olid Ismaeli eluaastad: sada kolmk\u00fcmmend seitse aastat; siis ta heitis hinge ja suri, ja ta koristati oma rahva juurde.\n25:18 Ja nad asusid Havilast kuni vastu Egiptust oleva Suurini Assuri suunas, tungides kallale k\u00f5igile oma vendadele.\n25:19 Ja need olid Iisaki, Aabrahami poja j\u00e4reltulijad: Aabrahamile s\u00fcndis Iisak.\n25:20 Ja Iisak oli neljak\u00fcmneaastane, kui ta v\u00f5ttis enesele naiseks Rebeka, s\u00fc\u00fcrlase Betueli t\u00fctre Mesopotaamiast, s\u00fc\u00fcrlase Laabani \u00f5e.\n25:21 Ja Iisak palus Issandat oma naise p\u00e4rast, sest see oli viljatu; ja Issand kuulis ta palvet ja ta naine Rebeka sai k\u00e4ima peale.\n25:22 Aga kui lapsed ta ihus t\u00f5uklesid, siis ta \u00fctles: \u201eKui n\u00f5nda, misp\u00e4rast siis just mina pean see olema?\u201d Ja ta l\u00e4ks Issandalt k\u00fcsima.\n25:23 Ja Issand vastas temale: \u201eSu ihus on kaks rahvast, kaks erinevat h\u00f5imu su \u00fcsast alates: \u00fcks rahvas on v\u00e4gevam teisest \u2014 vanem orjab nooremat!\u201d\n25:24 Ja kui tema s\u00fcnnitamise aeg saabus, vaata, siis olid ta ihus kaksikud!\n25:25 See, kes v\u00e4ljus esimesena, oli punakas, t\u00e4iesti nagu karune kuub; ja temale pandi nimeks Eesav.\n25:26 Seej\u00e4rele v\u00e4ljus ta vend, kelle k\u00e4si hoidis kinni Eesavi kannast; ja temale pandi nimeks Jaakob. Iisak oli kuusk\u00fcmmend aastat vana, kui nad s\u00fcndisid.\n25:27 Ja poisid kasvasid suureks. Eesavist sai osav k\u00fctt, v\u00e4ljal uitaja, kuna Jaakobist vagane mees, kes elas telkides.\n25:28 Ja Iisak armastas Eesavit, sest jahisaak oli temale suurep\u00e4rane; aga Rebeka armastas Jaakobit.\n25:29 Kord Jaakob keetis leent, Eesav aga tuli v\u00e4ljalt ning oli v\u00e4sinud.\n25:30 Ja Eesav \u00fctles Jaakobile: \u201eAnna mulle ometi s\u00fc\u00fca seda punast, seda punast leent, sest ma olen v\u00e4sinud!\u201d Sellep\u00e4rast hakati teda kutsuma Edomiks.\n25:31 Aga Jaakob \u00fctles: \u201eEnne m\u00fc\u00fc mulle oma esmas\u00fcnni\u00f5igus!\u201d\n25:32 Ja Eesav vastas: \u201eVaata, mina ju suren niikuinii, milleks mulle siis veel esmas\u00fcnni\u00f5igus!\u201d\n25:33 Siis \u00fctles Jaakob: \u201eVannu mulle enne!\u201d Ja ta vandus temale ning m\u00fc\u00fcs oma esmas\u00fcnni\u00f5iguse Jaakobile.\n25:34 Ja Jaakob andis Eesavile leiba ja l\u00e4\u00e4tseleent; ja tema s\u00f5i ja j\u00f5i, t\u00f5usis \u00fcles ja l\u00e4ks \u00e4ra. Nii v\u00e4he hoolis Eesav esmas\u00fcnni\u00f5igusest!\n26:1 Aga maal oli n\u00e4lg, p\u00e4rast seda eelmist n\u00e4lga, mis Aabrahami p\u00e4evil oli olnud. Ja Iisak l\u00e4ks vilistide kuninga Abimeleki juurde Gerarisse.\n26:2 Ja Issand ilmutas Ennast temale ning \u00fctles: \u201e\u00c4ra mine alla Egiptusesse! J\u00e4\u00e4 maale, kuhu Ma sind k\u00e4sin!\n26:3 Ela v\u00f5\u00f5rana siin maal, ja Ma olen sinuga ning \u00f5nnistan sind, sest sinule ja sinu soole Ma annan k\u00f5ik need maad ning pean vannet, mille Ma olen vandunud su isale Aabrahamile.\n26:4 Ja Ma teen su soo paljuks nagu taevat\u00e4hed ja annan su soole k\u00f5ik need maad, ja sinu soo nimel \u00f5nnistavad endid k\u00f5ik maailma rahvad,\n26:5 sellep\u00e4rast et Aabraham kuulis Mu s\u00f5na ja pidas, mis Ma k\u00e4skisin pidada \u2014 Mu k\u00e4ske, seadlusi ja \u00f5petusi!\u201d\n26:6 Ja Iisak j\u00e4i elama Gerarisse.\n26:7 Kui kohalikud mehed k\u00fcsisid tema naise kohta, siis ta \u00fctles: \u201eSee on mu \u00f5de!\u201d Sest ta kartis \u00f6elda: \u201eSee on mu naine!\u201d, m\u00f5eldes ise: \u201eMuidu kohalikud mehed tapavad mind Rebeka p\u00e4rast, kuna ta on ilusa v\u00e4limusega!\u201d\n26:8 Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistide kuningas, kord aknast v\u00e4lja ja n\u00e4gi, et vaata, Iisak kallistas oma naist Rebekat!\n26:9 Siis Abimelek kutsus Iisaki ja \u00fctles: \u201eVaata, ta on t\u00f5epoolest su naine! Kuidas sa siis v\u00f5isid \u00f6elda: ta on mu \u00f5de?\u201d Ja Iisak vastas temale: \u201eMa m\u00f5tlesin, et muidu ma ehk pean tema p\u00e4rast surema.\u201d\n26:10 Aga Abimelek \u00fctles: \u201eMiks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks v\u00f5inud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud s\u00fc\u00fc!\u201d\n26:11 Ja Abimelek andis k\u00e4su kogu rahvale, \u00f6eldes: \u201eKes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!\u201d\n26:12 Ja Iisak k\u00fclvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand \u00f5nnistas teda.\n26:13 Ja mees l\u00e4ks rikkaks, l\u00e4ks \u00fcha rikkamaks, kuni ta oli l\u00e4inud v\u00e4ga rikkaks.\n26:14 Ja temal oli pudulojuste karju ja veiste karju ja palju peret, n\u00f5nda et vilistid teda kadestasid.\n26:15 Ja vilistid matsid kinni ja t\u00e4itsid mullaga k\u00f5ik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami p\u00e4evil.\n26:16 Ja Abimelek \u00fctles Iisakile: \u201eMine \u00e4ra meie juurest, sest sa oled saanud meist palju v\u00e4gevamaks!\u201d\n26:17 Siis Iisak l\u00e4ks sealt \u00e4ra ja l\u00f5i oma telgid \u00fcles Gerari orgu ning elas seal.\n26:18 Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami p\u00e4evil olid kaevatud ja mis vilistid p\u00e4rast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud.\n26:19 Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu,\n26:20 siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, \u00f6eldes: \u201eVesi on meie oma!\u201d Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellep\u00e4rast et nad temaga olid t\u00fclitsenud.\n26:21 Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle p\u00e4rast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna.\n26:22 Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel \u00fche kaevu, aga selle p\u00e4rast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning \u00fctles: \u201eN\u00fc\u00fcd on Issand andnud meile avarust, et v\u00f5iksime siin maal olla viljakad!\u201d\n26:23 Ja sealt ta l\u00e4ks \u00fcles Beer-Sebasse.\n26:24 Ja Issand ilmutas Ennast temale selsamal \u00f6\u00f6l ning \u00fctles: \u201eMina olen su isa Aabrahami Jumal! \u00c4ra karda, sest Ma olen sinuga ja \u00f5nnistan sind! Ma teen su soo paljuks Oma sulase Aabrahami p\u00e4rast!\u201d\n26:25 Siis ta ehitas sinna altari, h\u00fc\u00fcdis appi Issanda nime ja l\u00f5i sinna oma telgi \u00fcles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.\n26:26 Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde \u00fches oma s\u00f5bra Ahusati ja v\u00e4epealiku Piikoliga.\n26:27 Aga Iisak \u00fctles neile: \u201eMiks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest \u00e4ra saatnud!\u201d\n26:28 Ja nemad vastasid: \u201eMe n\u00e4eme selgesti, et Issand on sinuga! Seep\u00e4rast me \u00fctleme: olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu,\n26:29 et sa meile kurja ei tee, n\u00f5nda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga \u00e4ra saatnud. Sina oled ju n\u00fc\u00fcd Issanda \u00f5nnistatu!\u201d\n26:30 Siis ta tegi neile v\u00f5\u00f5ruspeo ning nad s\u00f5id ja j\u00f5id.\n26:31 Ja nad t\u00f5usid hommikul vara ning andsid \u00fcksteisele vande. Siis Iisak saatis nad \u00e4ra ja nad l\u00e4ksid ta juurest rahuga.\n26:32 Ja selsamal p\u00e4eval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja \u00fctlesid temale: \u201eMe leidsime vett!\u201d\n26:33 Siis ta nimetas selle Sibaks; seep\u00e4rast on linna nimeks t\u00e4nap\u00e4evani Beer-Seba.\n26:34 Kui Eesav oli nelik\u00fcmmend aastat vana, siis ta v\u00f5ttis naiseks Juuditi, hetiit Beeri t\u00fctre, ja Baasmati, hetiit Eeloni t\u00fctre.\n26:35 Aga need olid meeleh\u00e4rmiks Iisakile ja Rebekale.\n27:1 Kui Iisak oli vanaks j\u00e4\u00e4nud ja ta silman\u00e4gemine oli tuhmunud, siis ta kutsus Eesavi, oma vanema poja, ja \u00fctles temale: \u201eMu poeg!\u201d Ja see vastas temale: \u201eSiin ma olen!\u201d\n27:2 Ja ta \u00fctles: \u201eVaata, ma olen vanaks j\u00e4\u00e4nud ega tea oma surmap\u00e4eva.\n27:3 V\u00f5ta n\u00fc\u00fcd oma jahiriistad, nooletupp ja amb, mine v\u00e4ljale ja k\u00fcti mulle m\u00f5ni jahiloom.\n27:4 Valmista siis mulle maitsvat rooga, mida ma armastan, ja too mulle s\u00fc\u00fca, et mu hing sind \u00f5nnistaks enne kui ma suren.\u201d\n27:5 Aga Rebeka kuulis, kui Iisak r\u00e4\u00e4kis oma poja Eesaviga. Ja kui Eesav oli l\u00e4inud v\u00e4ljale k\u00fcttima ja jahisaaki tooma,\n27:6 siis r\u00e4\u00e4kis Rebeka oma poja Jaakobiga, \u00f6eldes: \u201eVaata, ma kuulsin su isa r\u00e4\u00e4kivat su venna Eesaviga ja \u00fctlevat:\n27:7 too mulle jahisaaki ja valmista mulle maitsvat rooga, et ma s\u00f6\u00f6n ja sind Issand ees \u00f5nnistan enne kui ma suren.\n27:8 Ja n\u00fc\u00fcd, mu poeg, kuule mu s\u00f5na ja tee, mida ma sind k\u00e4sin:\n27:9 mine pudulojuste juurde ja v\u00f5ta mulle sealt kaks head sikutalle ja ma valmistan need su isale maitsvaks roaks, mida ta armastab.\n27:10 Sina vii need siis oma isale, et ta s\u00f6\u00f6ks ja sind \u00f5nnistaks enne kui ta sureb!\u201d\n27:11 Aga Jaakob \u00fctles oma emale Rebekale: \u201eVaata, mu vend Eesav on karune, aga mina olen sile!\n27:12 V\u00f5ib-olla katsub isa mind k\u00e4ega, siis oleksin tema silmis nagu petis ja tooksin enesele needuse, mitte \u00f5nnistuse!\u201d\n27:13 Aga ta ema \u00fctles talle: \u201eSinu needmine tulgu minu peale, mu poeg! Kuule ainult mu s\u00f5na ja mine too mulle!\u201d\n27:14 Siis ta l\u00e4ks ja v\u00f5ttis need ning t\u00f5i oma emale; ja ta ema valmistas maitsva roa, mida ta isa armastas.\n27:15 Ja Rebeka v\u00f5ttis oma vanema poja Eesavi parimad riided, mis ta juures kodus olid, ja pani need selga oma nooremale pojale Jaakobile.\n27:16 Tema k\u00e4te ja sileda kaela \u00fcmber aga pani ta sikutallede nahad.\n27:17 Siis ta andis maitsva roa ja leiva, mille ta oli valmistanud, oma poja Jaakobi k\u00e4tte,\n27:18 ja see l\u00e4ks oma isa juurde ning \u00fctles: \u201eMu isa!\u201d Ja tema vastas: \u201eSiin ma olen! Kumb sa oled, mu poeg?\u201d\n27:19 Ja Jaakob \u00fctles oma isale: \u201eMina olen Eesav, sinu esmas\u00fcndinu! Ma tegin, nagu sa mind k\u00e4skisid. T\u00f5use, istu ja s\u00f6\u00f6 mu jahisaaki, et su hing mind \u00f5nnistaks!\u201d\n27:20 Aga Iisak k\u00fcsis oma pojalt: \u201eKuidas sa nii k\u00e4hku leidsid, mu poeg?\u201d Ja tema vastas: \u201eIssand, sinu Jumal, saatis mulle ette!\u201d\n27:21 Siis Iisak \u00fctles Jaakobile: \u201eTule ometi ligemale, et ma sind k\u00e4ega katsun, mu poeg, kas sa oled mu poeg Eesav v\u00f5i mitte?\u201d\n27:22 Ja Jaakob astus oma isa Iisaki juurde, ja tema katsus teda k\u00e4ega ning \u00fctles: \u201eH\u00e4\u00e4l on Jaakobi h\u00e4\u00e4l, aga k\u00e4ed on Eesavi k\u00e4ed!\u201d\n27:23 Ja ta ei tundnud teda \u00e4ra, sest tema k\u00e4ed olid karused nagu ta venna Eesavi k\u00e4ed; ja ta \u00f5nnistas teda.\n27:24 Ta k\u00fcsis veel kord: \u201eKas sa oled t\u00f5esti mu poeg Eesav?\u201d Ja ta vastas: \u201eOlen!\u201d\n27:25 Siis ta \u00fctles: \u201eUlata mulle ja ma s\u00f6\u00f6n oma poja jahisaaki, et mu hing sind \u00f5nnistaks!\u201d Ja ta ulatas temale selle, ja ta s\u00f5i; ja ta t\u00f5i temale viina, ja ta j\u00f5i.\n27:26 Seej\u00e4rel \u00fctles ta isa Iisak temale: \u201eTule n\u00fc\u00fcd ligemale ja anna mulle suud, mu poeg!\u201d\n27:27 Ja ta astus ligi ning andis temale suud; siis ta tundis tema riiete l\u00f5hna ja ta \u00f5nnistas teda ning \u00fctles: \u201eN\u00e4e, mu poja l\u00f5hn \u2014 otsekui v\u00e4lja l\u00f5hn, mida Issand on \u00f5nnistanud!\n27:28 Jumal andku sulle taeva kastet ja maa rammu, ning k\u00fclluses vilja ja viina!\n27:29 Rahvad orjaku sind, rahvah\u00f5imud kummardagu sind! Ole oma vendade isand, su ema pojad kummardagu sind! Neetud olgu, kes sind neab, \u00f5nnistatud, kes sind \u00f5nnistab!\u201d\n27:30 Ja kui Iisak oli Jaakobit \u00f5nnistanud ja kui Jaakob just oli v\u00e4ljunud oma isa Iisaki juurest, siis tuli tema vend Eesav k\u00fcttimast.\n27:31 Ja temagi valmistas maitsva roa ja viis oma isa juurde ning \u00fctles isale: \u201eT\u00f5use, mu isa, ja s\u00f6\u00f6 oma poja jahisaaki, et su hing mind \u00f5nnistaks!\u201d\n27:32 Aga tema isa Iisak k\u00fcsis temalt: \u201eKes sa oled?\u201d Ja ta vastas: \u201eMina olen su poeg Eesav, su esmas\u00fcndinu!\u201d\n27:33 Siis Iisak v\u00e4rises \u00fcpris v\u00e4ga suurest \u00e4rritusest ja \u00fctles: \u201eKes oli siis see, kes jahilooma k\u00fcttis ja mulle t\u00f5i? Ja mina s\u00f5in k\u00f5ike, enne kui sa tulid, ning \u00f5nnistasin teda! \u00d5nnistatuks ta j\u00e4\u00e4bki!\u201d\n27:34 Kui Eesav kuulis oma isa s\u00f5nu, siis ta kisendas \u00fcpris v\u00e4ga valjusti ja kibedasti ning \u00fctles oma isale: \u201e\u00d5nnista ka mind, mu isa!\u201d\n27:35 Aga ta vastas: \u201eSu vend tuli kavalusega ja v\u00f5ttis su \u00f5nnistuse!\u201d\n27:36 Siis ta \u00fctles: \u201eEks ole temale nimeks pandud Jaakob? Juba teist korda on ta mind petnud: ta v\u00f5ttis mu esmas\u00fcnni\u00f5iguse, ja vaata, n\u00fc\u00fcd ta v\u00f5ttis ka mu \u00f5nnistuse!\u201d Ja ta k\u00fcsis: \u201eKas sul pole hoitud \u00f5nnistust eraldi minu jaoks?\u201d\n27:37 Aga Iisak vastas ning \u00fctles Eesavile: \u201eVaata, ma olen pannud ta sinu isandaks ja olen andnud k\u00f5ik ta vennad temale sulaseiks, ja ma olen teda varustanud vilja ja viinaga. Mida v\u00f5iksin siis n\u00fc\u00fcd teha sinu heaks, mu poeg?\u201d\n27:38 Ja Eesav \u00fctles oma isale: \u201eOns see sul ainus \u00f5nnistus, mu isa? \u00d5nnista ka mind, mu isa!\u201d Ja Eesav t\u00f5stis h\u00e4\u00e4lt ning nuttis.\n27:39 Siis vastas tema isa Iisak ning \u00fctles temale: \u201eVaata, su eluase on eemal rammusast maast ja ilma taeva kasteta \u00fclalt!\n27:40 Sa elad oma m\u00f5\u00f5ga varal ja pead oma venda orjama! Ometi s\u00fcnnib, kui end raputad, et rebid tema ikke oma kaelast!\u201d\n27:41 Ja Eesav hakkas Jaakobit vihkama \u00f5nnistuse p\u00e4rast, millega ta isa teda oli \u00f5nnistanud; ja Eesav m\u00f5tles iseeneses: \u201eK\u00fcllap tulevad mu isa leinamise p\u00e4evad, siis ma tapan oma venna Jaakobi!\u201d\n27:42 Kui Rebekale tehti teatavaks ta vanema poja Eesavi m\u00f5tted, siis ta laskis kutsuda oma noorema poja Jaakobi ja \u00fctles temale: \u201eVaata, sinu vend Eesav tr\u00f6\u00f6stib ennast sellega, et ta su tapab!\n27:43 Aga n\u00fc\u00fcd, mu poeg, kuule mu s\u00f5na! V\u00f5ta k\u00e4tte ja p\u00f5gene mu venna Laabani juurde Haaranisse\n27:44 ja j\u00e4\u00e4 tema juurde m\u00f5neks ajaks, kuni su venna raev on raugenud,\n27:45 kuni su venna viha sinu p\u00e4rast on m\u00f6\u00f6dunud ja ta unustab, mis sa temale oled teinud. Siis ma l\u00e4kitan sulle j\u00e4rele ja lasen sind sealt \u00e4ra tuua. Miks peaksin teid m\u00f5lemaid kaotama \u00fchel ja samal p\u00e4eval?\u201d\n27:46 Ja Rebeka \u00fctles Iisakile: \u201eMa olen elust t\u00fcdinud hetiiditaride p\u00e4rast. Kui Jaakob v\u00f5tab naise hetiiditaride hulgast, selle maa t\u00fctreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?\u201d\n28:1 Siis Iisak kutsus Jaakobi ja \u00f5nnistas teda; ja ta keelas teda ning \u00fctles temale: \u201e\u00c4ra v\u00f5ta naist kaananlaste t\u00fctreist!\n28:2 V\u00f5ta k\u00e4tte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja v\u00f5ta sealt enesele naine oma ema venna Laabani t\u00fctreist.\n28:3 K\u00f5igev\u00e4eline Jumal \u00f5nnistagu sind, tehku sind viljakaks ja paljuks, et sinust tuleks hulk rahvaid!\n28:4 Ta andku sulle Aabrahami \u00f5nnistust, sinule ja su soole \u00fches sinuga, et sa p\u00e4riksid maa, kus sa v\u00f5\u00f5rana elad, mille Jumal on andnud Aabrahamile!\u201d\n28:5 Ja Iisak saatis Jaakobi teele ning see l\u00e4ks Mesopotaamiasse s\u00fc\u00fcrlase Betueli poja Laabani juurde, kes oli Jaakobi ja Eesavi ema Rebeka vend.\n28:6 Kui Eesav n\u00e4gi, et Iisak oli \u00f5nnistanud Jaakobit ja oli saatnud ta Mesopotaamiasse sealt enesele naist v\u00f5tma, olles teda \u00f5nnistanud ja keelanud, \u00f6eldes: \u201e\u00c4ra v\u00f5ta naist kaananlaste t\u00fctreist!\u201d\n28:7 ja et Jaakob oli kuulanud oma isa ja ema ja oli l\u00e4inud Mesopotaamiasse,\n28:8 siis Eesav m\u00f5istis, et kaananlaste t\u00fctred olid pahad ta isa Iisaki silmis,\n28:9 ja Eesav l\u00e4ks Ismaeli juurde ning v\u00f5ttis oma naiste k\u00f5rvale enesele naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli t\u00fctre, Nebajoti \u00f5e.\n28:10 Jaakob aga v\u00e4ljus Beer-Sebast ja l\u00e4ks Haarani poole.\n28:11 Ta sattus \u00fchte paika ja \u00f6\u00f6bis seal, sest p\u00e4ike oli loojunud; ta v\u00f5ttis selle paiga kividest \u00fche, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.\n28:12 Ja ta n\u00e4gi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja enn\u00e4e, Jumala Inglid astusid seda m\u00f6\u00f6da \u00fcles ja alla!\n28:13 Ja vaata, Issand seisis tema ees ning \u00fctles: \u201eMina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, Ma annan sinule ja su soole!\n28:14 Ja sinu sugu saab maap\u00f5rmu sarnaseks ja sa levid \u00f5htu ja hommiku, p\u00f5hja ja l\u00f5una poole, ja sinu ja su soo nimel \u00f5nnistavad endid k\u00f5ik maailma suguv\u00f5sad!\n28:15 Ja vaata, Mina olen sinuga ja hoian sind k\u00f5ikjal, kuhu sa l\u00e4hed ning toon sind taas sellele pinnale, sest Ma ei j\u00e4ta sind maha, kuni olen teinud, mis Ma sulle olen \u00f6elnud!\u201d\n28:16 Siis Jaakob \u00e4rkas unest ja \u00fctles: \u201eIssand on t\u00f5esti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!\u201d\n28:17 Ja ta kartis ning \u00fctles: \u201eK\u00fcll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva v\u00e4rav!\u201d\n28:18 Ja Jaakob t\u00f5usis hommikul vara ning v\u00f5ttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks p\u00fcsti ning valas selle otsa peale \u00f5li.\n28:19 Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle linna nimi Luus.\n28:20 Ja Jaakob andis t\u00f5otuse, \u00f6eldes: \u201eKui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida k\u00e4in, ja annab mulle leiba s\u00fc\u00fca ja riided selga,\n28:21 ja mina v\u00f5in rahuga p\u00f6\u00f6rduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,\n28:22 ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks! Ja k\u00f5igest, mis Sa mulle annad, ma annan Sulle t\u00e4pselt k\u00fcmnist!\u201d\n29:1 Ja Jaakob l\u00e4ks teele ning j\u00f5udis hommikumaa poegade maale.\n29:2 Ta vaatas, ja enn\u00e4e, v\u00e4ljal oli kaev! Ja vaata, sealsamas, selle k\u00f5rval, lebas kolm pudulojuste karja, sest sellest kaevust joodeti karju; kaevu suul aga oli suur kivi.\n29:3 Kui k\u00f5ik karjad olid kogunenud sinna, siis veeretati kivi kaevu suult, joodeti pudulojuseid ja seati kivi tagasi paika kaevu suule.\n29:4 Ja Jaakob k\u00fcsis neilt: \u201eVennad, kust te olete?\u201d Ja nad vastasid: \u201eMe oleme Haaranist.\u201d\n29:5 Siis ta k\u00fcsis neilt: \u201eKas tunnete Laabanit, Naahori poega?\u201d Ja nad vastasid: \u201eTunneme k\u00fcll!\u201d\n29:6 Ta k\u00fcsis neilt: \u201eKuidas ta k\u00e4si k\u00e4ib?\u201d Ja nad vastasid: \u201eH\u00e4sti! Ja n\u00e4e, sealt tuleb tema t\u00fctar Raahel pudulojustega!\u201d\n29:7 Ta \u00fctles: \u201eVaata, p\u00e4ike on alles k\u00f5rgel, pole veel aeg karja kokku ajada. Jootke pudulojuseid ja minge s\u00f6\u00f6tke neid!\u201d\n29:8 Aga nad vastasid: \u201eMe ei saa enne kui k\u00f5ik karjad on koos. Siis veeretatakse kivi kaevu suult ja me saame joota pudulojuseid.\u201d\n29:9 Kui ta alles nendega r\u00e4\u00e4kis, tuli Raahel oma isa pudulojustega, sest ta oli neid hoidmas.\n29:10 Ja kui Jaakob n\u00e4gi Raahelit, oma ema venna Laabani t\u00fctart ja oma ema venna Laabani pudulojuseid, siis Jaakob astus ligi ja veeretas kivi kaevu suult ning jootis oma ema venna Laabani pudulojuseid.\n29:11 Siis Jaakob suudles Raahelit, t\u00f5stis h\u00e4\u00e4lt ja nuttis.\n29:12 Ja Jaakob andis Raahelile teada, et ta on tema isa sugulane ja Rebeka poeg; ja Raahel jooksis ning teatas oma isale.\n29:13 Ja kui Laaban kuulis s\u00f5numit oma \u00f5epojast Jaakobist, siis ta jooksis temale vastu, kaelustas ja suudles teda ning viis ta oma kotta; ja ta jutustas Laabanile k\u00f5ik, mis oli s\u00fcndinud.\n29:14 Siis \u00fctles Laaban temale: \u201eSa oled t\u00f5esti minu luu ja liha!\u201d Ja ta j\u00e4i tema juurde kuuks ajaks.\n29:15 Ja Laaban \u00fctles Jaakobile: \u201eKas sa sellep\u00e4rast, et oled mu sugulane, peaksid mind teenima ilma palgata? Nimeta mulle oma palk!\u201d\n29:16 Laabanil aga oli kaks t\u00fctart; vanema nimi oli Lea ja noorema nimi oli Raahel.\n29:17 Leal olid l\u00e4iketa silmad, aga Raahel oli jumekas ja ilusa v\u00e4limusega.\n29:18 Jaakob armastas Raahelit, seep\u00e4rast ta \u00fctles: \u201eMa teenin sind seitse aastat su noorema t\u00fctre Raaheli p\u00e4rast!\u201d\n29:19 Laaban vastas: \u201eMa annan ta parem sinule kui m\u00f5nele teisele mehele. J\u00e4\u00e4 minu juurde.\u201d\n29:20 Ja Jaakob teenis Raaheli p\u00e4rast seitse aastat, ja need olid tema silmis nagu \u00fcksikud p\u00e4evad, sellep\u00e4rast et ta teda armastas.\n29:21 Siis Jaakob \u00fctles Laabanile: \u201eAnna mu naine mulle k\u00e4tte, sest aeg on t\u00e4is, et ma v\u00f5in minna tema juurde!\u201d\n29:22 Laaban koguski kokku k\u00f5ik selle paiga mehed ja tegi peo.\n29:23 Aga \u00f5htul ta v\u00f5ttis oma t\u00fctre Lea ja viis selle tema juurde; ja Jaakob heitis ta juurde.\n29:24 Ja Laaban andis oma \u00fcmmardaja Silpa oma t\u00fctrele Leale \u00fcmmardajaks.\n29:25 J\u00f5udis hommik, ja vaata, see oli Lea! Siis \u00fctles Jaakob Laabanile: \u201eMis sa mulle oled teinud! Eks ma ole Raaheli p\u00e4rast sind teeninud? Misp\u00e4rast sa mind petsid?\u201d\n29:26 Aga Laaban vastas: \u201eEi ole meie pool kombeks anda noorem enne vanemat!\n29:27 Pea sellega pulman\u00e4dal \u00e4ra, siis me anname ka teise sulle teenistuse eest, kui sa mind veel teist seitse aastat teenid!\u201d\n29:28 Ja Jaakob tegi n\u00f5nda ning pidas sellega pulman\u00e4dala \u00e4ra, siis ta andis oma t\u00fctre Raaheli temale naiseks.\n29:29 Ja Laaban andis oma \u00fcmmardaja Billa oma t\u00fctrele Raahelile \u00fcmmardajaks.\n29:30 Siis Jaakob heitis ka Raaheli juurde, ta armastas ju Raahelit ikkagi rohkem kui Leat; ja ta teenis Laabanit veel teist seitse aastat.\n29:31 Ent kui Issand n\u00e4gi, et Lea h\u00fcljati, siis ta avas tema \u00fcsa; Raahel aga oli viljatu.\n29:32 Ja Lea sai k\u00e4ima peale ja t\u00f5i poja ilmale ning pani temale nimeks Ruuben, sest ta \u00fctles: \u201eIssand on mu alandust n\u00e4inud! K\u00fcllap mu mees hakkab n\u00fc\u00fcd mind armastama!\u201d\n29:33 Ja ta sai taas k\u00e4ima peale ja t\u00f5i poja ilmale ning \u00fctles: \u201eIssand on kuulnud, et mind h\u00fcljati! Seep\u00e4rast on ta mulle ka selle andnud!\u201d Ja ta pani temale nimeks Siimeon.\n29:34 Ja tema sai taas k\u00e4ima peale ja t\u00f5i poja ilmale ning \u00fctles: \u201eN\u00fc\u00fcd viimaks mu mees kiindub minusse, sest ma olen temale kolm poega ilmale toonud!\u201d Seep\u00e4rast pandi sellele nimeks Leevi.\n29:35 Ja tema sai taas k\u00e4ima peale ja t\u00f5i poja ilmale ning \u00fctles: \u201eN\u00fc\u00fcd ma kiidan Issandat!\u201d Seep\u00e4rast ta pani temale nimeks Juuda. Siis ta lakkas s\u00fcnnitamast.\n30:1 Kui Raahel n\u00e4gi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma \u00f5de ja \u00fctles Jaakobile: \u201eMuretse mulle lapsi, muidu ma suren!\u201d\n30:2 Aga Jaakobi viha s\u00fcttis p\u00f5lema Raaheli vastu ja ta k\u00fcsis: \u201eKas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?\u201d\n30:3 Ja Raahel vastas: \u201eVaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta s\u00fcnnitaks lapsi mu p\u00f5lvede peale ja minagi saaksin n\u00f5nda temalt j\u00e4rglasi!\u201d\n30:4 Ja ta andis temale naiseks oma \u00fcmmardaja Billa ning Jaakob heitis selle juurde.\n30:5 Ja Billa sai k\u00e4ima peale ning t\u00f5i Jaakobile poja ilmale.\n30:6 Siis \u00fctles Raahel: \u201eJumal tegi mulle \u00f5igust! Ta kuulis ka mu h\u00e4\u00e4lt ja andis mulle poja!\u201d Seep\u00e4rast ta pani temale nimeks Daan.\n30:7 Ja Billa, Raaheli \u00fcmmardaja, sai taas k\u00e4ima peale ning t\u00f5i Jaakobile teise poja ilmale.\n30:8 Siis \u00fctles Raahel: \u201eMa olen oma \u00f5ega v\u00f5idelnud Jumala v\u00f5itlust ja olen v\u00f5itnud!\u201d Ja ta pani temale nimeks Naftali.\n30:9 Kui Lea n\u00e4gi, et ta oli lakanud s\u00fcnnitamast, siis ta v\u00f5ttis oma \u00fcmmardaja Silpa ja andis selle Jaakobile naiseks.\n30:10 Ja Silpa, Lea \u00fcmmardaja, t\u00f5i Jaakobile poja ilmale\n30:11 ning Lea \u00fctles: \u201e\u00d5nneks!\u201d Ja ta pani temale nimeks Gaad.\n30:12 Ja Silpa, Lea \u00fcmmardaja, t\u00f5i Jaakobile teise poja ilmale\n30:13 ning Lea \u00fctles: \u201eMa olen \u00f5nnelik! T\u00f5esti, naised kiidavad mind \u00f5nnelikuks!\u201d Ja ta pani temale nimeks Aaser.\n30:14 Kord l\u00e4ks Ruuben nisul\u00f5ikuse ajal ja leidis v\u00e4ljalt lemmemarju ja t\u00f5i neid oma emale Leale. Ja Raahel \u00fctles Leale: \u201eAnna ka minule oma poja lemmemarju!\u201d\n30:15 Aga ta vastas temale: \u201eKas on veel v\u00e4he, et sa v\u00f5tsid mu mehe? N\u00fc\u00fcd tahad sa ka mu poja lemmemarjad \u00e4ra v\u00f5tta!\u201d Siis \u00fctles Raahel: \u201eVastutasuks magagu ta t\u00e4na \u00f6\u00f6sel sinu juures su poja lemmemarjade eest!\u201d\n30:16 Kui Jaakob tuli \u00f5htul v\u00e4ljalt, siis l\u00e4ks Lea temale vastu ja \u00fctles: \u201eSa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!\u201d Ja tema magas sel \u00f6\u00f6l ta juures.\n30:17 Ja Jumal kuulis Lead, ja Lea sai k\u00e4ima peale ja t\u00f5i Jaakobile viienda poja ilmale.\n30:18 Ja Lea \u00fctles: \u201eJumal tasus mulle, et ma andsin oma \u00fcmmardaja oma mehele!\u201d Ja ta pani temale nimeks Issaskar.\n30:19 Ja Lea sai taas k\u00e4ima peale ja t\u00f5i Jaakobile kuuenda poja ilmale.\n30:20 Ja Lea \u00fctles: \u201eJumal valmistas mulle ilusa kingituse! N\u00fc\u00fcd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud!\u201d Ja ta pani temale nimeks Sebulon.\n30:21 Ja p\u00e4rastpoole ta t\u00f5i t\u00fctre ilmale ning pani temale nimeks Diina.\n30:22 Aga Jumal m\u00f5tles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema \u00fcsa.\n30:23 Ja ta sai k\u00e4ima peale ja t\u00f5i poja ilmale ning \u00fctles: \u201eJumal v\u00f5ttis \u00e4ra mu teotuse!\u201d\n30:24 Ja ta pani temale nimeks Joosep, \u00f6eldes: \u201eAnnaks Issand mulle lisaks veel teisegi poja!\u201d\n30:25 Ja kui Raahel oli Joosepi ilmale toonud, siis Jaakob \u00fctles Laabanile: \u201eLase mind, et saaksin minna koju ja oma kodumaale!\n30:26 Anna mu naised ja lapsed, kelle p\u00e4rast ma sind olen teeninud, ja ma l\u00e4hen, sest sa tead ju ise, kuidas ma sind olen teeninud!\u201d\n30:27 Ja Laaban vastas temale: \u201eKui ma n\u00fc\u00fcd sinu silmis armu leiaksin! M\u00e4rgid n\u00e4itavad mulle, et Issand on mind sinu p\u00e4rast \u00f5nnistanud!\u201d\n30:28 Ja ta \u00fctles: \u201eNimeta mulle oma palk ja ma annan selle!\u201d\n30:29 Siis ta vastas temale: \u201eSina tead ise, kuidas ma sind olen teeninud ja mis on saanud su karjast minu juures.\n30:30 Sest pisut oli seda, mis sul oli enne mind. See on aga ohtrasti kasvanud ja Issand on sind \u00f5nnistanud minu sammude l\u00e4bi. Millal ma siis n\u00fc\u00fcd saan hoolitseda ka oma pere eest!\u201d\n30:31 Siis ta k\u00fcsis: \u201eMis ma sulle pean andma?\u201d Ja Jaakob vastas: \u201e\u00c4ra anna mulle midagi. Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su pudulojuseid:\n30:32 ma k\u00e4in t\u00e4na l\u00e4bi k\u00f5ik su pudulojused, lahutades neist k\u00f5ik t\u00e4hnilised ja kirjud uted ja k\u00f5ik indlevad noored j\u00e4\u00e4rad, samuti kirjud ja t\u00e4hnilised kitsede hulgast. Need olgu siis mulle palgaks\n30:33 ja mu \u00f5igus kostku minu eest tulevikus, kui sa tuled mu palka vaatama: k\u00f5ik, kes ei ole t\u00e4hnilised ja kirjud kitsede hulgas ja indlevad noorte j\u00e4\u00e4rade hulgas, loetagu minu poolt varastatuiks!\u201d\n30:34 Ja Laaban vastas: \u201eH\u00e4sti, s\u00fcndigu t\u00f5esti su s\u00f5na j\u00e4rgi!\u201d\n30:35 Ja ta lahutas selsamal p\u00e4eval keerdsabalised ja kirjud sikud ja k\u00f5ik t\u00e4hnilised ja kirjud kitsed, k\u00f5ik, kellel oli valget k\u00fcljes, ja k\u00f5ik indlevad noored j\u00e4\u00e4rad, andis need oma poegade hooleks\n30:36 ning j\u00e4ttis kolme p\u00e4eva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga j\u00e4i karjatama Laabani \u00fclej\u00e4\u00e4nud pudulojuseid.\n30:37 Ja Jaakob v\u00f5ttis enesele papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged v\u00f6\u00f6did, paljastades keppide valge v\u00e4rvi.\n30:38 Siis ta pani kooritud kepid pudulojuste ette rennidesse ja veek\u00fcnadesse, kuhu pudulojused tulid jooma; ja joomas olles nad paaritusid.\n30:39 Ja kui pudulojused keppide juures paaritusid, siis pudulojused s\u00fcnnitasid tallesid: keerdsabalisi, t\u00e4hnilisi ja kirjusid!\n30:40 Ja Jaakob eraldas noored j\u00e4\u00e4rad: ta p\u00f6\u00f6ras isaloomade pead keerdsabaliste poole ja k\u00f5igi indlevate poole Laabani pudulojuste hulgas. N\u00f5nda tegi ta enesele eraldi karjad ega pannud neid Laabani pudulojuste sekka.\n30:41 Ja iga kord, kui tugevamad pudulojused paaritusid, pani Jaakob kepid k\u00fcnadesse pudulojuste silme ette, et nad paarituksid keppide juures.\n30:42 Aga kui pudulojused olid v\u00e4etimad, siis ta ei pannud. N\u00f5nda said v\u00e4etid Laabanile ja tugevamad Jaakobile.\n30:43 Ja mees kosus \u00fcpris v\u00e4ga ja tal oli palju pudulojuseid, \u00fcmmardajaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.\n31:1 Aga ta kuulis Laabani poegade k\u00f5nelusi, kes \u00fctlesid: \u201eJaakob on \u00e4ra v\u00f5tnud k\u00f5ik, mis oli meie isa p\u00e4ralt. Sellest, mis oli meie isa p\u00e4ralt, on ta enesele soetanud k\u00f5ik selle rikkuse!\u201d\n31:2 Ja Jaakob n\u00e4gi Laabani palet, ja vaata, see ei olnud enam ta vastu nagu enne!\n31:3 Siis Issand \u00fctles Jaakobile: \u201eMine tagasi oma isade maale ja oma sugulaste seltsi. Mina olen sinuga!\u201d\n31:4 Ja Jaakob l\u00e4kitas s\u00f5na ning k\u00e4skis kutsuda oma pudulojuste juurde v\u00e4ljale Raaheli ja Lea\n31:5 ning \u00fctles neile: \u201eMa n\u00e4en teie isa palgest, et ta ei ole enam mu vastu nagu enne. Aga mu isa Jumal oli mu juures!\n31:6 Te ju teate, et ma olen teeninud teie isa k\u00f5igest v\u00e4est.\n31:7 Kuid teie isa narritas mind ja muutis mu palka k\u00fcmme korda. Jumal aga ei ole lubanud teda mulle kurja teha.\n31:8 Kui ta \u00fctles n\u00f5nda: t\u00e4hnilised saagu sinule palgaks, siis k\u00f5ik pudulojused poegisid t\u00e4hnilisi. Ja kui ta \u00fctles n\u00f5nda: keerdsabalised saagu sinule palgaks, siis k\u00f5ik pudulojused poegisid keerdsabalisi.\n31:9 N\u00f5nda v\u00f5ttis Jumal teie isa karja ja andis mulle.\n31:10 Pudulojuste innaajal ma t\u00f5stsin oma silmad \u00fcles ja n\u00e4gin unes, vaata, et j\u00e4\u00e4rad, kes kargasid pudulojuseid, olid keerdsabalised, t\u00e4hnilised ja nastlikud.\n31:11 Ja Jumala Ingel \u00fctles mulle unes: Jaakob! Ja ma vastasin: siin ma olen!\n31:12 Siis Ta \u00fctles: t\u00f5sta ometi oma silmad \u00fcles ja vaata: k\u00f5ik j\u00e4\u00e4rad, kes kargavad pudulojuseid, on keerdsabalised, t\u00e4hnilised ja nastlikud, sest Ma olen n\u00e4inud k\u00f5ike, mis Laaban sulle teeb!\n31:13 Mina olen Peeteli Jumal, kus sa v\u00f5idsid samba, kus sa andsid Mulle t\u00f5otuse. V\u00f5ta n\u00fc\u00fcd k\u00e4tte, lahku siit maalt ja mine tagasi oma s\u00fcnnimaale!\u201d\n31:14 Siis Raahel ja Lea vastasid ning \u00fctlesid temale: \u201eKas meil ongi enam osa v\u00f5i omandit meie isakojas?\n31:15 Eks ta ole pidanud meid v\u00f5\u00f5raks, kuna ta meid m\u00fc\u00fcs ja ise muidugi ka meie hinna \u00e4ra s\u00f5i?\n31:16 Jah, k\u00f5ik see rikkus, mille Jumal meie isalt \u00e4ra v\u00f5ttis, on meie ja meie laste oma. Ja n\u00fc\u00fcd tee k\u00f5ik, mis Jumal sulle on \u00f6elnud!\u201d\n31:17 Ja Jaakob v\u00f5ttis k\u00e4tte, t\u00f5stis oma lapsed ja naised kaamelite selga\n31:18 ja saatis teele kogu oma karja ja k\u00f5ik oma varanduse, mis ta oli kogunud, oma karjavaranduse, mis ta Mesopotaamias oli soetanud, et minna oma isa Iisaki juurde Kaananimaale.\n31:19 Aga Laaban oli l\u00e4inud pudulojuseid niitma. Ja Raahel varastas oma isa teeravikujud.\n31:20 Jaakob kasutas s\u00fc\u00fcrlase Laabani teadmatust ega andnud temale m\u00e4rku, et ta p\u00f5geneb.\n31:21 N\u00f5nda ta siis p\u00f5genes \u00fches k\u00f5igega, mis tal oli, v\u00f5ttis k\u00e4tte ja l\u00e4ks \u00fcle j\u00f5e ning siirdus Gileadi m\u00e4estiku poole.\n31:22 Aga kolmandal p\u00e4eval anti Laabanile teada, et Jaakob oli p\u00f5genenud.\n31:23 Tema v\u00f5ttis siis enesega \u00fches oma suguvennad ja ajas teda taga seitse p\u00e4evateekonda ning j\u00f5udis Gileadi m\u00e4estikus temale j\u00e4rele.\n31:24 Kuid Jumal tuli s\u00fc\u00fcrlase Laabani juurde \u00f6\u00f6sel unes ja \u00fctles temale: \u201eHoia, et sa Jaakobile ei \u00fctle head ega halba!\u201d\n31:25 Kui Laaban Jaakobile j\u00e4rele j\u00f5udis, oli Jaakob m\u00e4estikus telgi \u00fcles l\u00f6\u00f6nud, ja Laabangi suguvendadega l\u00f5i telgi \u00fcles Gileadi m\u00e4estikku.\n31:26 Ja Laaban \u00fctles Jaakobile: \u201eMis sa oled teinud? Sa kasutasid mu teadmatust ja viisid \u00e4ra mu t\u00fctred, nagu oleksid nad olnud m\u00f5\u00f5ga abil vangistatud!\n31:27 Miks sa p\u00f5genesid salaja ja vargsil viisil ega teatanud mulle, et oleksin saanud sind r\u00f5\u00f5msasti \u00e4ra saata laulude, trummi ja kandlega?\n31:28 Sa ei lasknud mind suudelda oma poegi ja t\u00fctreid! Sa oled n\u00fc\u00fcd talitanud m\u00f5istmatult.\n31:29 Mul oleks meelevald teha teile kurja! Aga teie isa Jumal r\u00e4\u00e4kis minuga eile \u00f6\u00f6sel, \u00f6eldes: hoia, et sa Jaakobile ei \u00fctle head ega halba!\n31:30 N\u00fc\u00fcd oled sa k\u00fcll l\u00e4inud oma teed, sellep\u00e4rast et sa igatsesid nii v\u00e4ga oma isakoja j\u00e4rele. Aga misp\u00e4rast sa varastasid mu jumalad?\u201d\n31:31 Ja Jaakob vastas ning \u00fctles Laabanile: \u201eSellep\u00e4rast et ma kartsin! Sest ma m\u00f5tlesin, et sa r\u00f6\u00f6vid minult oma t\u00fctred.\n31:32 See, kelle juurest sa leiad oma jumalad, \u00e4rgu j\u00e4\u00e4gu elama! Meie suguvendade ees otsi l\u00e4bi, mis mul kaasas on, ja v\u00f5ta \u00e4ra, mis on sinu!\u201d Aga Jaakob ei teadnud, et Raahel oli need varastanud.\n31:33 Ja Laaban l\u00e4ks Jaakobi telki ja Lea telki ja m\u00f5lemate \u00fcmmardajate telki, aga ei leidnud midagi; ja Lea telgist v\u00e4ljudes ta l\u00e4ks Raaheli telki.\n31:34 Kuid Raahel oli v\u00f5tnud teeravid ja oli pannud need kaameli sadula tasku ning istus ise nende peal. Ja Laaban kompas l\u00e4bi kogu telgi, aga ei leidnud midagi.\n31:35 Ja Raahel \u00fctles oma isale: \u201e\u00c4rgu s\u00fcttigu viha mu isanda silmis, et ma ei saa su ees \u00fcles t\u00f5usta, sest mul on naiste asjad!\u201d N\u00f5nda ta otsis l\u00e4bi, aga teeraveid ta ei leidnud.\n31:36 Siis Jaakob vihastus ja riidles Laabaniga. Ja Jaakob kostis ning \u00fctles Laabanile: \u201eMilles seisneb mu \u00fcleastumine? Mis on mu patt, et oled mind nii tulisi jalu taga ajanud?\n31:37 Kuna sa oled l\u00e4bi otsinud kogu mu kraami, siis missuguse oma koja riista sa oled leidnud? Pane siia minu suguvendade ja oma suguvendade ette, et nad v\u00f5iksid \u00f5igust m\u00f5ista meie m\u00f5lemate vahel!\n31:38 Ma olin sinu juures kaksk\u00fcmmend aastat! Su emalambad ja kitsed ei heitnud loodet ja j\u00e4\u00e4ri su karjast ma ei s\u00f6\u00f6nud.\n31:39 Murtut ma sulle ei toonud, ma pidin selle h\u00fcvitama. Sa n\u00f5udsid minult niih\u00e4sti p\u00e4eval kui \u00f6\u00f6sel varastatut!\n31:40 P\u00e4eval piinas mind palavus ja \u00f6\u00f6sel k\u00fclm, ja uni p\u00f5genes mu silmist!\n31:41 N\u00fc\u00fcd ma olen olnud su kojas kaksk\u00fcmmend aastat. Neliteist aastat ma teenisin sind su kahe t\u00fctre p\u00e4rast ja kuus aastat pudulojuste p\u00e4rast, ja sa muutsid mu palka k\u00fcmme korda!\n31:42 Kui minuga ei oleks olnud mu isa Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Kartus, siis oleksid sa mind n\u00fc\u00fcd t\u00fchje k\u00e4si \u00e4ra saatnud. Jumal on n\u00e4inud mu h\u00e4da ja mu k\u00e4tevaeva ja on eile \u00f6\u00f6sel teinud otsuse!\u201d\n31:43 Siis Laaban kostis ja \u00fctles Jaakobile: \u201eT\u00fctred on minu t\u00fctred ja pojad on minu pojad ja pudulojused on minu pudulojused, ja k\u00f5ik, mis sa n\u00e4ed, on minu! Aga mida ma saaksin praegu teha oma t\u00fctarde heaks v\u00f5i nende poegade heaks, keda nad on ilmale toonud?\n31:44 Aga tule n\u00fc\u00fcd, tehkem leping, mina ja sina, ja see olgu tunnistajaks minu ja sinu vahel!\u201d\n31:45 Siis Jaakob v\u00f5ttis \u00fche kivi ja pani sambaks p\u00fcsti.\n31:46 Ja Jaakob \u00fctles oma suguvendadele: \u201eKorjake kive!\u201d Ja need v\u00f5tsid kive ning kuhjasid kivikangru; ja nad s\u00f5id seal kivikangru peal.\n31:47 Ja Laaban pani sellele nimeks Jegar-Sahaduuta; Jaakob aga nimetas selle Galeediks.\n31:48 Ja Laaban \u00fctles: \u201eSee kivikangur olgu t\u00e4na tunnistajaks minu ja sinu vahel!\u201d Seep\u00e4rast ta pani sellele nimeks Galeed\n31:49 ja Mispa, sest ta \u00fctles: \u201eIssand valvab minu ja sinu vahel, kui me \u00fcksteist enam ei n\u00e4e!\n31:50 Kui sa kohtled mu t\u00fctreid halvasti v\u00f5i v\u00f5tad mu t\u00fctarde k\u00f5rvale teisi naisi, ilma et \u00fckski inimene oleks meie juures, vaata, siis on Jumal ometi tunnistajaks minu ja sinu vahel!\u201d\n31:51 Siis \u00fctles Laaban Jaakobile: \u201eVaata, see kivikangur, ja vaata, see sammas, mille ma p\u00fcstitasin enese ja sinu vahele, \u2014\n31:52 see kivikangur olgu tunnistajaks, samuti olgu see sammas tunnistajaks, et mina ei tohi tulla sellest kivikangrust m\u00f6\u00f6da sinu juurde ja et sina ei tohi tulla sellest kivikangrust ja sambast m\u00f6\u00f6da minu juurde kurja tegema!\n31:53 Aabrahami Jumal ja Naahori Jumal, nende vanemate Jumal, m\u00f5istku kohut meie vahel!\u201d Ja Jaakob vandus oma isa Iisaki Kartuse juures.\n31:54 Ja Jaakob ohverdas m\u00e4e peal tapaohvri ning kutsus oma suguvennad leiba v\u00f5tma. Ja nad v\u00f5tsid leiba ning j\u00e4id \u00f6\u00f6seks m\u00e4ele.\n32:1 Aga Laaban t\u00f5usis hommikul vara, suudles oma poegi ja t\u00fctreid ning \u00f5nnistas neid; siis Laaban l\u00e4ks teele ja p\u00f6\u00f6rdus tagasi koju.\n32:2 Ka Jaakob l\u00e4ks oma teed. Aga temale tulid vastu Jumala Inglid.\n32:3 Ja Jaakob \u00fctles, kui ta neid n\u00e4gi: \u201eSee on Jumala leer!\u201d Ja ta pani sellele paigale nimeks Mahanaim.\n32:4 Siis Jaakob l\u00e4kitas k\u00e4skjalad enese eel oma venna Eesavi juurde Seirimaale Edomi\n32:5 ja andis neile k\u00e4su, \u00f6eldes n\u00f5nda: \u201e\u00d6elge mu isandale Eesavile: n\u00f5nda \u00fctleb su sulane Jaakob: ma olen t\u00e4nini Laabani juures v\u00f5\u00f5rana elanud ja viibinud.\n32:6 Mul on h\u00e4rgi, eesleid, pudulojuseid, sulaseid ja \u00fcmmardajaid, ja ma l\u00e4kitan seda teatama oma isandale, et su silmis armu leida!\u201d\n32:7 K\u00e4skjalad tulid tagasi Jaakobi juurde ja \u00fctlesid: \u201eMe j\u00f5udsime su venna Eesavi juurde. Ta juba tulebki sulle vastu \u00fches neljasaja mehega!\u201d\n32:8 Siis Jaakob kartis v\u00e4ga ja tal oli kitsas k\u00e4es; ja ta jaotas rahva, kes \u00fches temaga oli, samuti pudulojused, veised ja kaamelid, kahte leeri,\n32:9 sest ta m\u00f5tles: kui Eesav tuleb \u00fche leeri kallale ja l\u00f6\u00f6b selle maha, siis teine leer p\u00e4\u00e4seb!\n32:10 Ja Jaakob \u00fctles: \u201eMu isa Aabrahami Jumal ja mu isa Iisaki Jumal, Issand, Kes mulle \u00fctlesid: mine tagasi oma maale ja oma sugulaste seltsi, siis Ma teen sulle head!\n32:11 Mina pole v\u00e4\u00e4rt k\u00f5iki neid heategusid ja k\u00f5ike seda truudust, mida sa oma sulasele oled osutanud! Sest kepp k\u00e4es ma l\u00e4ksin \u00fcle selle Jordani, aga n\u00fc\u00fcd on mul kaks leeri!\n32:12 P\u00e4\u00e4sta mind ometi mu venna Eesavi k\u00e4est, sest ma kardan, et ta tuleb ja l\u00f6\u00f6b mind maha \u00fches emade ja lastega!\n32:13 Sina Ise aga oled \u00f6elnud: Ma teen sulle t\u00f5esti head ja lasen su soo saada mereliiva sarnaseks, mida ei saa \u00e4ra lugeda selle rohkuse p\u00e4rast!\u201d\n32:14 Ja ta j\u00e4i selleks \u00f6\u00f6ks sinna ning v\u00f5ttis sellest, mis oli saanud tema omaks, oma vennale Eesavile kingituseks\n32:15 kakssada kitse ja kaksk\u00fcmmend sikku, kakssada emalammast ja kaksk\u00fcmmend j\u00e4\u00e4ra,\n32:16 kolmk\u00fcmmend imetajat kaamelit ja nende varssa, nelik\u00fcmmend lehma ja k\u00fcmme h\u00e4rjav\u00e4rssi, kaksk\u00fcmmend emaeeslit ja k\u00fcmme eeslit\u00e4kku.\n32:17 Ja ta andis need oma sulaste k\u00e4tte, iga karja eraldi, ja \u00fctles oma sulastele: \u201eMinge minu eel ja j\u00e4tke vahemaa iga karja vahele!\u201d\n32:18 Ja ta k\u00e4skis esimest, \u00f6eldes: \u201eKui mu vend Eesav tuleb sulle vastu, k\u00fcsib sinult ja \u00fctleb: kelle oma sa oled ja kuhu sa l\u00e4hed, ja kelle omad on need, kes su ees on?\n32:19 Siis vasta: need on su sulase Jaakobi omad, kingitus, mis l\u00e4kitatakse mu isandale Eesavile, ja vaata, ka tema ise tuleb meie taga!\u201d\n32:20 Ja ta k\u00e4skis ka teist ja kolmandat ja k\u00f5iki muid, kes karjade j\u00e4rel k\u00e4isid, \u00f6eldes: \u201eTe peate Eesavile \u00fctlema sedasama, kui te teda kohtate!\n32:21 Ja \u00f6elge ka: vaata, su sulane Jaakob tuleb meie taga!\u201d Sest ta m\u00f5tles: ma lepitan teda kingitusega, mis mu eel l\u00e4heb. Alles p\u00e4rast seda ilmun ma ise tema ette, vahest v\u00f5tab ta mind siis armulikult vastu.\n32:22 N\u00f5nda l\u00e4ks kingitus tema eel, aga ta ise j\u00e4i selleks \u00f6\u00f6ks leeri.\n32:23 Kuid veel selsamal \u00f6\u00f6l ta t\u00f5usis \u00fcles ja v\u00f5ttis oma m\u00f5lemad naised ja m\u00f5lemad \u00fcmmardajad ja oma \u00fcksteist poega ja l\u00e4ks l\u00e4bi Jabboki koolme.\n32:24 Ta v\u00f5ttis nad ja viis \u00fcle j\u00f5e, samuti viis ta \u00fcle k\u00f5ik, mis tal oli.\n32:25 Aga Jaakob ise j\u00e4i \u00fcksinda maha. Siis heitles \u00fcks Mees temaga, kuni hakkas koitma!\n32:26 Aga kui See n\u00e4gi, et Ta ei saanud v\u00f5imust tema \u00fcle, siis Ta l\u00f5i tema puusaliigest; ja Jaakobi puusaliiges nihkus paigast, kui ta heitles Temaga.\n32:27 Ja Mees \u00fctles: \u201eLase mind lahti, sest juba koidab!\u201d Aga tema vastas: \u201eEi ma lase sind mitte, kui Sa mind ei \u00f5nnista!\u201d\n32:28 Siis Ta k\u00fcsis temalt: \u201eMis su nimi on?\u201d Ja ta vastas: \u201eJaakob!\u201d\n32:29 Seepeale \u00fctles Tema: \u201eSu nimi \u00e4rgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisrael, sest sa oled v\u00f5idelnud Jumala ja inimestega ja oled v\u00f5itnud!\u201d\n32:30 Siis k\u00fcsis Jaakob ja \u00fctles: \u201e\u00dctle n\u00fc\u00fcd mulle Oma nimi!\u201d Aga Ta vastas: \u201eMiks sa Mu nime k\u00fcsid?\u201d Ja Ta \u00f5nnistas teda seal.\n32:31 Ja Jaakob pani sellele paigale nimeks Penuel, sest ta \u00fctles: \u201eKuigi ma n\u00e4gin Jumalat palgest palgesse, p\u00e4\u00e4ses siiski mu hing!\u201d\n32:32 P\u00e4ike t\u00f5usis, kui ta puusast longates Penuelist edasi l\u00e4ks. [ (Genesis 32:33) Seep\u00e4rast Iisraeli lapsed ei s\u00f6\u00f6 t\u00e4nap\u00e4evani puusan\u00e4rvi, mis on puusaliigese k\u00fcljes, sest ta oli l\u00f6\u00f6nud Jaakobi puusaliigest puusan\u00e4rvi kohal. ]\n33:1 Kui Jaakob oma silmad \u00fcles t\u00f5stis ja vaatas, enn\u00e4e, siis tuli Eesav ja \u00fches temaga nelisada meest! Ta jaotas n\u00fc\u00fcd lapsed Lea ja Raaheli ja m\u00f5lemate \u00fcmmardajate vahel,\n33:2 seadis \u00fcmmardajad ja nende lapsed ette, Lea ja tema lapsed nende j\u00e4rele, Raaheli ja Joosepi viimseiks.\n33:3 Ta ise aga l\u00e4ks nende eel ja kummardas seitse korda maani, kuni ta j\u00f5udis oma venna juurde.\n33:4 Aga Eesav jooksis temale vastu ja s\u00fcleles teda, langes temale kaela ja suudles teda; ja nad nutsid.\n33:5 Siis ta t\u00f5stis oma silmad \u00fcles ja n\u00e4gi naisi ja lapsi, ja ta k\u00fcsis: \u201eKes need sul on?\u201d Ja tema vastas: \u201eNeed on lapsed, keda Jumal su sulasele armulikult on andnud!\u201d\n33:6 Ka \u00fcmmardajad astusid ligi, nemad ise ja nende lapsed, ja nad kummardasid.\n33:7 Siis astus ligi ka Lea \u00fches oma lastega ja nad kummardasid; l\u00f5ppeks astusid ligi Joosep ja Raahel ja kummardasid.\n33:8 Siis ta k\u00fcsis: \u201eMida sa kavatsed kogu selle leeriga, keda ma kohtasin?\u201d Ja tema vastas: \u201eOma isanda silmis armu leida!\u201d\n33:9 Aga Eesav \u00fctles: \u201eMul eneselgi on k\u00fcllalt, mu vend! J\u00e4\u00e4gu sulle, mis sul on!\u201d\n33:10 Kuid Jaakob vastas: \u201eSugugi mitte! Kui ma n\u00fc\u00fcd su silmis olen armu leidnud, siis v\u00f5ta mu kingitus minult vastu! Sest ma olen ju tohtinud n\u00e4ha su palet, otsekui n\u00e4eks Jumala palet, ja sa oled olnud mu vastu lahke!\n33:11 V\u00f5ta n\u00fc\u00fcd minu tervituskink, mis sulle toodi, sest Jumal on olnud mu vastu armuline ja mul on k\u00f5ike k\u00fcllalt!\u201d Ja ta k\u00e4is temale peale, kuni ta v\u00f5ttis.\n33:12 Siis \u00fctles Eesav: \u201eHakkame liikuma ja l\u00e4hme, ja mina k\u00e4in sinuga rinnu!\u201d\n33:13 Aga Jaakob vastas temale: \u201eMu isand n\u00e4eb ju, et lapsed on v\u00e4etid ja minu hooleks on imetajad pudulojused ja lehmad; kui neid liiga kiiresti aetakse \u00fchegi p\u00e4eva, siis sureb kogu kari.\n33:14 Mingu aga mu isand oma sulase eel ja mina liigun pikkamisi oma ees k\u00e4iva karja kannul ja laste kannul, kuni ma j\u00f5uan oma isanda juurde Seiri.\u201d\n33:15 Eesav \u00fctles: \u201eMa j\u00e4tan siis sinu juurde osa rahvast, kes \u00fches minuga on!\u201d Aga tema vastas: \u201eMisp\u00e4rast n\u00f5nda? Kui ma ainult oma isanda silmis armu leiaksin!\u201d\n33:16 Ja Eesav l\u00e4ks selsamal p\u00e4eval oma teed tagasi Seiri.\n33:17 Aga Jaakob liikus Sukkotti, ehitas enesele koja ja tegi oma karjadele lehtkatused; seep\u00e4rast pandi sellele paigale nimeks Sukkot.\n33:18 Ja Jaakob j\u00f5udis Mesopotaamiast tulles \u00f5nnelikult Sekemi linna, mis on Kaananimaal, ja l\u00f5i linna ees leeri \u00fcles.\n33:19 Ta ostis selle v\u00e4ljaosa, kuhu ta oma telgi oli \u00fcles l\u00f6\u00f6nud, Sekemi isa Hamori lastelt saja rahat\u00fcki eest.\n33:20 Ja ta p\u00fcstitas sinna altari ning pani sellele nimeks: \u201eJumal, Iisraeli Jumal!\u201d\n34:1 Kord l\u00e4ks Diina, Lea t\u00fctar, kelle Lea oli Jaakobile ilmale toonud, maa t\u00fctreid vaatama.\n34:2 Aga maa v\u00fcrsti hiivlase Hamori poeg Sekem n\u00e4gi teda, v\u00f5ttis tema, magas ta juures ja naeris ta \u00e4ra.\n34:3 Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi t\u00fctresse, ja ta armastas t\u00fctarlast ning r\u00e4\u00e4kis t\u00fctarlapsele meelitusi.\n34:4 Ja Sekem r\u00e4\u00e4kis oma isa Hamoriga, \u00f6eldes: \u201eV\u00f5ta see t\u00fcdruk mulle naiseks!\u201d\n34:5 Jaakob aga sai kuulda, et ta t\u00fctar Diina oli \u00e4ra teotatud. Aga et ta pojad olid tema karjaga v\u00e4ljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad koju tulid.\n34:6 Ja Hamor, Sekemi isa, l\u00e4ks Jaakobi juurde, et temaga r\u00e4\u00e4kida.\n34:7 Jaakobi pojad tulid v\u00e4ljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud; mehed olid n\u00f6rdinud ja nende viha s\u00fcttis v\u00e4ga p\u00f5lema, et ta Jaakobi t\u00fctre juures magades oli Iisraelis teinud h\u00e4biteo; sest n\u00f5nda ei tohtinud teha.\n34:8 Ja Hamor r\u00e4\u00e4kis nendega, \u00f6eldes: \u201eMu poja Sekemi hing on kiindunud teie t\u00fctresse. Andke ta ometi temale naiseks!\n34:9 Saage meiega langudeks, andke meile oma t\u00fctreid ja v\u00f5tke enestele meie t\u00fctreid,\n34:10 ja j\u00e4\u00e4ge meie juurde elama. Maa on lahti teie ees, elage, r\u00e4nnake ja kodunege siin!\u201d\n34:11 Ja Sekem \u00fctles tema isale ja vendadele: \u201eKui ma teie silmis armu leian, siis annan teile, mida te minult n\u00f5uate.\n34:12 Pange mulle peale \u00fcksk\u00f5ik kui palju m\u00f5rsjahinda ja kingitusi: ma annan, mida te minult n\u00f5uate. Andke ainult t\u00fctarlaps mulle naiseks!\u201d\n34:13 Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile, r\u00e4\u00e4kides aga kavalasti, sellep\u00e4rast et ta nende \u00f5e Diina oli \u00e4ra teotanud,\n34:14 ja \u00fctlesid neile: \u201eMe ei v\u00f5i teha niisugust asja, et anname oma \u00f5e mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile h\u00e4biks.\n34:15 Ainult sel tingimusel oleme teiega n\u00f5us, kui saate meie sarnaseiks, lastes k\u00f5ik oma meesterahvad \u00fcmber l\u00f5igata.\n34:16 Siis me anname oma t\u00fctreid teile ja v\u00f5tame teie t\u00fctreid enestele, elame \u00fcheskoos teiega ja saame \u00fcheks rahvaks.\n34:17 Aga kui te ei v\u00f5ta meid kuulda ega lase endid \u00fcmber l\u00f5igata, siis v\u00f5tame oma t\u00fctre ja l\u00e4heme \u00e4ra!\u201d\n34:18 Ja nende s\u00f5nad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.\n34:19 Ja noor mees ei k\u00f5helnud n\u00f5nda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi t\u00fctart; ja tema oli lugupeetum kui k\u00f5ik teised ta isakojas.\n34:20 Siis Hamor ja ta poeg Sekem l\u00e4ksid oma linna v\u00e4ravasse ja r\u00e4\u00e4kisid oma linna meestega, \u00f6eldes:\n34:21 \u201eNeed mehed on rahuarmastajad. J\u00e4\u00e4gu nad meie juurde, elagu ja r\u00e4nnaku nad siin maal. Sest maa, vaata, laiub ju nendegi ees igat k\u00e4tt. Siis v\u00f5tame enestele naisteks nende t\u00fctreid ja anname oma t\u00fctreid neile.\n34:22 Aga ainult sel tingimusel on mehed meiega n\u00f5us meie juures elama ja saama meiega \u00fcheks rahvaks, kui meil k\u00f5ik meesterahvad \u00fcmber l\u00f5igatakse, n\u00f5nda nagu nemad ise on \u00fcmber l\u00f5igatud.\n34:23 Nende karjad ja varandus ja k\u00f5ik nende lojused, eks need saa siis meile! Olgem ainult nendega n\u00f5us, siis nad asuvad meie juurde elama.\u201d\n34:24 Ja nad v\u00f5tsid kuulda Hamorit ja tema poega Sekemit, k\u00f5ik, kes ta linna v\u00e4ravast l\u00e4bi k\u00e4isid; ja k\u00f5ik meesterahvad l\u00f5igati \u00fcmber, k\u00f5ik, kes ta linna v\u00e4ravast l\u00e4bi k\u00e4isid.\n34:25 Aga kolmandal p\u00e4eval, kui nad olid valudes, v\u00f5tsid kaks Jaakobi poega, Siimeon ja Leevi, Diina vennad, kumbki oma m\u00f5\u00f5ga ja l\u00e4ksid takistamatult linna ja tapsid \u00e4ra k\u00f5ik meesterahvad.\n34:26 Nad tapsid m\u00f5\u00f5gateraga ka Hamori ja tema poja Sekemi, v\u00f5tsid Sekemi kojast Diina ja l\u00e4ksid \u00e4ra.\n34:27 Jaakobi pojad tulid haigetele kallale ja riisusid linna, sellep\u00e4rast et nad nende \u00f5e olid \u00e4ra teotanud.\n34:28 Nad v\u00f5tsid \u00e4ra nende pudulojused, veised ja eeslid ja mis iganes oli linnas v\u00f5i v\u00e4ljal.\n34:29 Nad viisid \u00e4ra k\u00f5ik nende varanduse ja k\u00f5ik nende lapsed ja naised, ja riisusid k\u00f5ik, mis kodades oli.\n34:30 Aga Jaakob \u00fctles Siimeonile ja Leevile: \u201eTe saadate mind \u00f5nnetusse, sellep\u00e4rast et te mind olete teinud vihatavaks maa elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on v\u00e4he mehi: kui nad kogunevad mu vastu, siis nad l\u00f6\u00f6vad mind ja me hukkume, niih\u00e4sti mina kui mu pere!\u201d\n34:31 Kuid nemad vastasid: \u201eKas ta siis tohtis talitada meie \u00f5ega nagu hooraga?\u201d\n35:1 Ja Jumal \u00fctles Jaakobile: \u201eV\u00f5ta k\u00e4tte, mine \u00fcles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, Kes sulle ennast ilmutas, kui sa p\u00f5genesid oma venna Eesavi eest!\u201d\n35:2 Ja Jaakob \u00fctles oma perele ja k\u00f5igile, kes olid \u00fches temaga: \u201eK\u00f5rvaldage v\u00f5\u00f5rad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!\n35:3 Ja me v\u00f5tame k\u00e4tte ning l\u00e4heme \u00fcles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, Kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida k\u00e4isin!\u201d\n35:4 Siis nad andsid Jaakobile k\u00f5ik nende k\u00e4es olevad v\u00f5\u00f5rad jumalad ja k\u00f5rvar\u00f5ngad, mis neil k\u00f5rvus olid, ja Jaakob mattis need maha \u00fche Sekemi ligidal oleva tamme alla.\n35:5 Ja nad l\u00e4ksid teele; aga hirm Jumala ees lasus \u00fcmberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.\n35:6 Ja Jaakob j\u00f5udis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli \u00fches temaga.\n35:7 Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks Eel-Peetel, sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta p\u00f5genes oma venna eest.\n35:8 Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti \u00fche tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.\n35:9 Ja Jumal ilmutas Ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja \u00f5nnistas teda.\n35:10 Ja Jumal \u00fctles temale: \u201eJaakob on su nimi! \u00c4rgu h\u00fc\u00fctagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!\u201d Ja Ta pani temale nimeks Iisrael.\n35:11 Ja Jumal \u00fctles temale: \u201eMina olen k\u00f5igev\u00e4eline Jumal! Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist v\u00e4ljuvad kuningad!\n35:12 Ja maa, mille Ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, Ma annan sinule; ka sinu soole p\u00e4rast sind Ma annan selle maa!\u201d\n35:13 Ja Jumal l\u00e4ks tema juurest \u00fcles paigast, kus Ta temaga oli r\u00e4\u00e4kinud.\n35:14 Ja Jaakob p\u00fcstitas samba sinna paika, kus Ta temaga oli r\u00e4\u00e4kinud, kivisamba, ja kallas selle peale joomaohvri ning valas \u00f5li.\n35:15 Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli r\u00e4\u00e4kinud, Peeteliks.\n35:16 Siis nad l\u00e4ksid Peetelist teele. Aga kui veel t\u00fckk maad oli minna Efratani, pidi Raahel s\u00fcnnitama, ja tal oli raske s\u00fcnnitus.\n35:17 Tema raske s\u00fcnnituse ajal \u00fctles aitajanaine temale: \u201e\u00c4ra karda, sest ka seekord on sul poeg!\u201d\n35:18 Ja kui ta hing oli v\u00e4lja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga selle isa kutsus teda Benjaminiks.\n35:19 Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee \u00e4\u00e4rde, see on Petlemma.\n35:20 Ja Jaakob p\u00fcstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles t\u00e4nap\u00e4evani.\n35:21 Ja Iisrael l\u00e4ks teele ning l\u00f5i oma telgi \u00fcles teispoole Karjatorni.\n35:22 Ja kui Iisrael elas seal maal, juhtus, et Ruuben l\u00e4ks ja magas oma isa liignaise Billa juures. Ja Iisrael sai sellest kuulda.\n35:23 Jaakobil oli kaksteist poega; Lea pojad: Ruuben, Jaakobi esmas\u00fcndinu, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon;\n35:24 Raaheli pojad: Joosep ja Benjamin;\n35:25 Billa, Raaheli \u00fcmmardaja pojad: Daan ja Naftali;\n35:26 Silpa, Lea \u00fcmmardaja pojad: Gaad ja Aaser. Need olid Jaakobi pojad, kes s\u00fcndisid temale Mesopotaamias.\n35:27 Ja Jaakob j\u00f5udis oma isa Iisaki juurde Mamresse, Kirjat-Arbasse, see on Hebronisse, kus Aabraham ja Iisak olid v\u00f5\u00f5rastena elanud.\n35:28 Ja Iisaki elup\u00e4evi oli sada kaheksak\u00fcmmend aastat.\n35:29 Siis Iisak heitis hinge ja suri; ta koristati oma rahva juurde, vana ja elatanud; ta pojad Eesav ja Jaakob matsid tema.\n36:1 Ja need olid Eesavi, see on Edomi j\u00e4reltulijad:\n36:2 Eesav v\u00f5ttis oma naised Kaanani t\u00fctreist: Aada, hetiit Eeloni t\u00fctre, ja Oholibama, hiivlase Sibeoni poja Ana t\u00fctre,\n36:3 ja Baasmati, Ismaeli t\u00fctre, Nebajoti \u00f5e.\n36:4 Aada t\u00f5i Eesavile ilmale Eliifase, ja Baasmat t\u00f5i ilmale Reueli.\n36:5 Ja Oholibama t\u00f5i ilmale Jeusi, Jalami ja Korahi; need olid Eesavi pojad, kes temale s\u00fcndisid Kaananimaal.\n36:6 Ja Eesav v\u00f5ttis oma naised, pojad ja t\u00fctred ja k\u00f5ik oma pere hingelised, karja, k\u00f5ik lojused ja kogu varanduse, mis ta Kaananimaal oli soetanud, ja l\u00e4ks teisele maale, \u00e4ra oma venna Jaakobi juurest.\n36:7 Sest nende varandus oli liiga suur \u00fcheskoos elamiseks, ja maa, kus nad v\u00f5\u00f5rastena elasid, ei suutnud neid toita nende karjade p\u00e4rast.\n36:8 Ja Eesav asus elama Seiri m\u00e4estikku; Eesav on Edom.\n36:9 Ja need olid Eesavi, edomlaste isa j\u00e4reltulijad Seiri m\u00e4estikus:\n36:10 need olid Eesavi poegade nimed: Eliifas, Eesavi naise Aada poeg, Reuel, Eesavi naise Baasmati poeg.\n36:11 Ja Eliifase pojad olid: Teeman, Oomar, Sefo, Gatam ja Kenas.\n36:12 Ja Timna oli Eesavi poja Eliifase liignaine ja tema t\u00f5i Eliifasele ilmale Amaleki; need olid Eesavi naise Aada j\u00e4reltulijad.\n36:13 Ja need olid Reueli pojad: Nahat, Serah, Samma ja Missa; need olid Eesavi naise Baasmati j\u00e4reltulijad.\n36:14 Ja need olid Eesavi naise Oholibama, Sibeoni poja Ana t\u00fctre pojad, kes t\u00f5i Eesavile ilmale Jeusi, Jalami ja Korahi.\n36:15 Need olid Eesavi poegade v\u00fcrstid: Eliifase, Eesavi esmas\u00fcndinu pojad \u2014 v\u00fcrst Teeman, v\u00fcrst Oomar, v\u00fcrst Sefo, v\u00fcrst Kenas,\n36:16 v\u00fcrst Korah, v\u00fcrst Gatam, v\u00fcrst Amalek. Need olid Eliifasest p\u00f5lvnevad v\u00fcrstid Edomimaal, need olid Aada j\u00e4reltulijad.\n36:17 Ja need olid Eesavi poja Reueli pojad: v\u00fcrst Nahat, v\u00fcrst Serah, v\u00fcrst Samma, v\u00fcrst Missa. Need olid Reuelist p\u00f5lvnevad v\u00fcrstid Edomimaal, need olid Eesavi naise Baasmati j\u00e4reltulijad.\n36:18 Ja need olid Eesavi naise Oholibama pojad: v\u00fcrst Jeus, v\u00fcrst Jalam, v\u00fcrst Korah. Need olid Eesavi naisest, Ana t\u00fctrest Oholibamast p\u00f5lvnevad v\u00fcrstid.\n36:19 Need olid Eesavi, see on Edomi j\u00e4reltulijad, ja need olid nende v\u00fcrstid.\n36:20 Need olid horiit Seiri pojad, selle maa elanikud: Lootan, Soobal, Sibeon, Ana,\n36:21 Diison, Eeser ja Diisan; need olid horiitide v\u00fcrstid, Seiri pojad Edomimaal.\n36:22 Ja Lootani pojad olid Hori ja Heemam; ja Lootani \u00f5de oli Timna.\n36:23 Ja need olid Soobali pojad: Alvan, Maanahat, Eebal, Sefo ja Oonam.\n36:24 Ja need olid Sibeoni pojad: Ajja ja Ana; Ana oli see, kes k\u00f5rbes kohtas m\u00fcrkmadusid, kui ta karjatas oma isa Sibeoni eesleid.\n36:25 Ja need olid Ana lapsed: Diison ja Oholibama, Ana t\u00fctar.\n36:26 Ja need olid Diisoni pojad: Hemdan, Esban, Jitran ja Keran.\n36:27 Need olid Eeseri pojad: Bilhan, Saavan ja Akan.\n36:28 Need olid Diisani pojad: Uuts ja Aran.\n36:29 Need olid horiitide v\u00fcrstid: v\u00fcrst Lootan, v\u00fcrst Soobal, v\u00fcrst Sibeon, v\u00fcrst Ana,\n36:30 v\u00fcrst Diison, v\u00fcrst Eeser, v\u00fcrst Diisan. Need olid horiitide v\u00fcrstid nende v\u00fcrstkondade kaupa Seirimaal.\n36:31 Ja need olid kuningad, kes valitsesid Edomimaal, enne kui \u00fckski kuningas valitses Iisraeli laste \u00fcle:\n36:32 Bela, Beori poeg, oli kuningaks Edomis, ja tema linna nimi oli Dinhaba.\n36:33 Kui Bela suri, sai tema asemel kuningaks Joobab, Serahi poeg Bosrast.\n36:34 Kui Joobab suri, sai tema asemel kuningaks Huusam teemanlaste maalt.\n36:35 Kui Huusam suri, sai tema asemel kuningaks Hadad, Bedadi poeg, kes l\u00f5i midjanlasi Moabi v\u00e4ljadel; ja tema linna nimi oli Aviit.\n36:36 Kui Hadad suri, sai tema asemel kuningaks Samla Masreekast.\n36:37 Kui Samla suri, sai tema asemel kuningaks Saul j\u00f5e\u00e4\u00e4rsest Rehobotist.\n36:38 Kui Saul suri, sai tema asemel kuningaks Baal-Haanan, Akbori poeg.\n36:39 Kui Baal-Haanan, Akbori poeg, suri, sai tema asemel kuningaks Hadar; tema linna nimi oli Pau; ja tema naise nimi oli Mehetabel, Mee-Sahabi t\u00fctre Matredi t\u00fctar.\n36:40 Ja need olid Eesavi v\u00fcrstide nimed nende suguv\u00f5sade kaupa, nimeliselt nende asupaikade j\u00e4rgi: v\u00fcrst Timna, v\u00fcrst Alva, v\u00fcrst Jetet,\n36:41 v\u00fcrst Oholibama, v\u00fcrst Eela, v\u00fcrst Piinon,\n36:42 v\u00fcrst Kenas, v\u00fcrst Teeman, v\u00fcrst Mibsar,\n36:43 v\u00fcrst Magdiel, v\u00fcrst Iiram. Need olid Edomi, see on Eesavi, edomlaste isa v\u00fcrstid nende elukohtade j\u00e4rgi nende p\u00e4rismaal.\n37:1 Aga Jaakob elas maal, kus ta isa oli v\u00f5\u00f5rana elanud, Kaananimaal.\n37:2 Need on Jaakobi suguv\u00f5sa lood: Kui Joosep oli seitsmeteistk\u00fcmneaastane, siis oli ta \u00fches oma vendadega pudulojuste karjane; tema oli abilisena oma isa naiste Billa ja Silpa poegade juures. Ja Joosep kandis nende isale ette nende halva kuulsuse.\n37:3 Iisrael armastas Joosepit enam kui k\u00f5iki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue.\n37:4 Kui ta vennad n\u00e4gid, et nende isa armastas teda enam kui k\u00f5iki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega r\u00e4\u00e4kinud temaga avameelselt.\n37:5 Kord n\u00e4gi Joosep unen\u00e4o ja jutustas selle oma vendadele; seej\u00e4rel hakkasid need teda veel enam vihkama.\n37:6 Ta nimelt \u00fctles neile: \u201eKuulge ometi seda unen\u00e4gu, mis ma unes n\u00e4gin!\n37:7 Jah, vaadake, me olime v\u00e4ljal vihke sidumas, ja enn\u00e4e, minu vihk t\u00f5usis \u00fcles ning j\u00e4igi p\u00fcsti seisma! Aga vaata, teie vihud \u00fcmbritsesid seda ja kummardasid minu vihu ees!\u201d\n37:8 Siis ta vennad \u00fctlesid temale: \u201eKas sina tahad saada meile kuningaks ja hakata meie \u00fcle valitsema?\u201d Ja nad vihkasid teda veelgi enam tema unen\u00e4gude ja k\u00f5nede p\u00e4rast.\n37:9 Ja ta n\u00e4gi veel teise unen\u00e4o, jutustas selle oma vendadele ja \u00fctles: \u201eVaata, ma n\u00e4gin veel \u00fche unen\u00e4o, ja enn\u00e4e, p\u00e4ike, kuu ja \u00fcksteist t\u00e4hte kummardasid minu ees!\u201d\n37:10 Aga kui ta seda jutustas oma isale ja vendadele, siis ta isa s\u00f5itles teda ning \u00fctles temale: \u201eMis unen\u00e4gu see k\u00fcll on, mis sa n\u00e4gid! Kas mina ja su ema ja vennad t\u00f5esti peame tulema ja sinu ees maani kummardama?\u201d\n37:11 Ta vennad said temale kadedaks, aga ta isa pidas meeles selle loo.\n37:12 Kord olid ta vennad l\u00e4inud Sekemisse oma isa karja hoidma.\n37:13 Ja Iisrael \u00fctles Joosepile: \u201eEks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma l\u00e4kitan sind nende juurde!\u201d Ja tema vastas: \u201eSiin ma olen!\u201d\n37:14 Siis ta \u00fctles temale: \u201eMine ometi vaatama, kas su vendade k\u00e4si h\u00e4sti k\u00e4ib ja kas kari on korras, ja too mulle s\u00f5na!\u201d Ta l\u00e4kitas teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.\n37:15 Ja \u00fcks mees kohtas teda, sest vaata, ta oli v\u00e4ljal eksinud! Ja mees k\u00fcsis temalt, \u00f6eldes: \u201eMida sa otsid?\u201d\n37:16 Ja tema vastas: \u201eMa otsin oma vendi. \u00dctle mulle ometi, kus nad karja hoiavad?\u201d\n37:17 Ja mees \u00fctles: \u201eNad on siit edasi l\u00e4inud, sest ma kuulsin neid \u00fctlevat: l\u00e4ki Dotanisse!\u201d Ja Joosep l\u00e4ks j\u00e4rele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.\n37:18 Aga nad n\u00e4gid teda kaugelt ja enne kui ta j\u00f5udis nende juurde, v\u00f5tsid nad \u00f5elalt n\u00f5uks teda tappa.\n37:19 Nad \u00fctlesid \u00fcksteisele: \u201eN\u00e4e, sealt tuleb see unen\u00e4gude sepitseja!\n37:20 Tulgem n\u00fc\u00fcd, tapkem tema, visakem ta m\u00f5nesse kaevu ja \u00f6elgem, et kuri elajas s\u00f5i tema \u00e4ra! Siis saame n\u00e4ha, mis ta unen\u00e4od t\u00e4hendavad!\u201d\n37:21 Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende k\u00e4est p\u00e4\u00e4sta ja \u00fctles: \u201e\u00c4rgem v\u00f5tkem temalt hinge!\u201d\n37:22 Ja Ruuben \u00fctles neile: \u201e\u00c4rge valage verd, visake ta siia k\u00f5rbes olevasse kaevu, aga \u00e4rge pange oma k\u00e4tt tema k\u00fclge!\u201d Sest ta tahtis teda p\u00e4\u00e4sta nende k\u00e4est ja saata tagasi isa juurde.\n37:23 Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,\n37:24 ja v\u00f5tsid tema ning viskasid kaevu; aga kaev oli t\u00fchi, selles ei olnud vett.\n37:25 Seej\u00e4rel nad istusid leiba v\u00f5tma. Ja kui nad oma silmad \u00fcles t\u00f5stsid ja vaatasid, enn\u00e4e, siis tuli ismaeliitide killavoor Gileadist! Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja l\u00f5hnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.\n37:26 Ja Juuda \u00fctles oma vendadele: \u201eMis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?\n37:27 Tulge, m\u00fc\u00fcme tema ismaeliitidele, aga meie k\u00e4ed \u00e4rgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!\u201d Ja ta vennad kuulasid teda.\n37:28 Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, m\u00f6\u00f6da l\u00e4ksid, t\u00f5mbasid ja v\u00f5tsid nad Joosepi kaevust v\u00e4lja ja m\u00fc\u00fcsid Joosepi kahek\u00fcmne h\u00f5bet\u00fcki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.\n37:29 Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud Joosepit enam kaevus! Siis ta k\u00e4ristas oma riided l\u00f5hki\n37:30 ja l\u00e4ks tagasi oma vendade juurde ning \u00fctles: \u201ePoissi ei ole enam! Ja mina, kuhu ma n\u00fc\u00fcd l\u00e4hen?\u201d\n37:31 Siis nad v\u00f5tsid Joosepi kuue ja tapsid \u00fche siku ning kastsid kuue verre.\n37:32 Ja nad saatsid kirju kuue, tulid oma isa juurde ning \u00fctlesid: \u201eSelle me leidsime! Tunnista n\u00fc\u00fcd, kas see on su poja kuub v\u00f5i mitte?\u201d\n37:33 Ja ta tundis selle \u00e4ra ning \u00fctles: \u201eSee on mu poja kuub! Kuri elajas on ta \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud, Joosep on t\u00f5esti maha murtud!\u201d\n37:34 Ja Jaakob k\u00e4ristas oma riided l\u00f5hki, kinnitas kotiriide niuete \u00fcmber ja leinas oma poega kaua aega.\n37:35 K\u00f5ik ta pojad ja t\u00fctred p\u00fc\u00fcdsid teda tr\u00f6\u00f6stida, kuid ta ei lasknud ennast tr\u00f6\u00f6stida, vaid \u00fctles: \u201eMa l\u00e4hen t\u00f5esti leinates oma poja juurde hauda!\u201d Ja tema isa nuttis teda taga.\n37:36 Aga midjanlased m\u00fc\u00fcsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.\n38:1 Sel ajal Juuda l\u00e4ks \u00e4ra oma vendade juurest ja siirdus \u00fche Adullami mehe juurde, kelle nimi oli Hiira.\n38:2 Ja Juuda n\u00e4gi seal kaananlase, Suua nimelise mehe t\u00fctart, v\u00f5ttis selle ning heitis ta juurde.\n38:3 Ja see sai k\u00e4ima peale ning t\u00f5i poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Eer.\n38:4 Ja tema sai taas k\u00e4ima peale ning t\u00f5i poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Oonan.\n38:5 Ja tema t\u00f5i veelgi \u00fche poja ilmale ja pani sellele nimeks Seela; ta oli Kesibis, kui ta selle ilmale t\u00f5i.\n38:6 Ja Juuda v\u00f5ttis Eerile, oma esmas\u00fcndinule, naise nimega Taamar.\n38:7 Aga Eer, Juuda esmas\u00fcndinu, oli Issand silmis paha ja Issand laskis tema surra.\n38:8 Siis Juuda \u00fctles Oonanile: \u201eHeida oma venna naise juurde, ole temale mehe eest ja soeta oma vennale sugu!\u201d\n38:9 Kuna aga Oonan teadis, et sugu ei pidanud saama temale, siis heites oma venna naise juurde ta h\u00e4vitas oma seemne maha pillates, et mitte anda sugu oma vennale.\n38:10 Aga see, mis ta tegi, oli Issand silmis paha ja Ta laskis surra ka tema.\n38:11 Siis Juuda \u00fctles oma miniale Taamarile: \u201eJ\u00e4\u00e4 lesena oma isakotta elama, kuni mu poeg Seela on kasvanud suuremaks!\u201d Sest ta m\u00f5tles: \u201eMuidu sureb seegi nagu ta vennad!\u201d Ja Taamar l\u00e4ks ning elas oma isakojas.\n38:12 M\u00f5ne aja p\u00e4rast suri Suua t\u00fctar, Juuda naine. Kui Juuda leinaaeg oli m\u00f6\u00f6dunud, siis ta l\u00e4ks \u00fcles Timnasse oma pudulojuste niitjate juurde, tema ja ta s\u00f5ber Hiira, Adullami mees.\n38:13 Ja Taamarile anti teada ning \u00f6eldi: \u201eVaata, su \u00e4i l\u00e4heb \u00fcles Timnasse pudulojuseid niitma!\u201d\n38:14 Siis ta v\u00f5ttis lesep\u00f5lve riided seljast \u00e4ra, varjas ennast looriga ja kattis enese kinni ning istus Eenaimi v\u00e4ravasse, kust tee viib Timnasse, sest ta oli n\u00e4inud, et Seela oli kasvanud suureks, teda aga ei olnud antud temale naiseks.\n38:15 Kui Juuda teda n\u00e4gi, siis ta pidas teda hooraks, sest ta oli oma n\u00e4o kinni katnud.\n38:16 Ja ta p\u00f6\u00f6rdus teelt tema poole ning \u00fctles: \u201eLase ma heidan su juurde!\u201d Sest ta ei teadnud, et see oli tema minia. Aga too vastas: \u201eMis sa mulle annad, kui sa heidad mu juurde?\u201d\n38:17 Ta \u00fctles: \u201eMa l\u00e4kitan sulle karjast \u00fche sikutalle!\u201d Ja naine vastas: \u201eJah, kui sa annad mulle pandi, seniks kui sa l\u00e4kitad!\u201d\n38:18 Siis ta k\u00fcsis: \u201eMis v\u00f5iks olla pandiks, mille ma pean sulle andma?\u201d Ja tema vastas: \u201eSu pitsat ja v\u00f6\u00f6 ja kepp, mis sul k\u00e4es on!\u201d Ja ta andis need temale ning heitis ta juurde; ja naine sai temast k\u00e4ima peale.\n38:19 Siis ta t\u00f5usis ja l\u00e4ks \u00e4ra ning v\u00f5ttis eneselt loori ja pani lesep\u00f5lve riided selga.\n38:20 Ja Juuda l\u00e4kitas oma s\u00f5bra Adullami mehega sikutalle, et v\u00f5tta pant naise k\u00e4est; aga see ei leidnud teda.\n38:21 Siis ta k\u00fcsis meestelt seal paigas, \u00f6eldes: \u201eKus on see pordunaine, kes oli Eenaimi tee \u00e4\u00e4res?\u201d Aga need vastasid: \u201eSiin pole pordunaist olnud!\u201d\n38:22 Ja ta tuli tagasi Juuda juurde ning \u00fctles: \u201eMa ei leidnud teda. Ja mehedki seal paigas \u00fctlesid: siin pole pordunaist olnud!\u201d\n38:23 Siis \u00fctles Juuda: \u201ePidagu siis enesele, et me ei satuks pilke alla! Vaata, ma l\u00e4kitasin selle siku, aga sina ei leidnud teda!\u201d\n38:24 Aga kolme kuu p\u00e4rast teatati Juudale ja \u00f6eldi: \u201eSu minia Taamar on hooranud, ja vaata, ta on hoorat\u00f6\u00f6st saanud ka k\u00e4ima peale!\u201d Siis \u00fctles Juuda: \u201eTooge ta v\u00e4lja, et ta p\u00f5letataks!\u201d\n38:25 Kui ta v\u00e4lja toodi, siis ta l\u00e4kitas s\u00f5na oma \u00e4iale: \u201eSellest mehest, kelle omad need on, olen ma k\u00e4ima peal!\u201d Ja ta \u00fctles: \u201eTunnista n\u00fc\u00fcd, kelle see pitsat ja v\u00f6\u00f6 ja kepp on!\u201d\n38:26 Ja Juuda tundis need \u00e4ra ning \u00fctles: \u201eTema on \u00f5igem minust! Sest ma ei ole teda andnud oma pojale Seelale!\u201d Ja ta ei \u00fchtinud enam temaga.\n38:27 Aga s\u00fcnnitamise ajal, vaata, olid ta ihus kaksikud!\n38:28 Ja kui ta s\u00fcnnitas, sirutus \u00fcks k\u00e4si v\u00e4lja; ja aitajanaine v\u00f5ttis ning sidus k\u00e4e \u00fcmber helepunase l\u00f5nga, \u00f6eldes: \u201eSee tuleb esmalt v\u00e4lja!\u201d\n38:29 Aga kui ta oma k\u00e4e tagasi t\u00f5mbas, vaata, siis tuli v\u00e4lja ta vend! Ja aitajanaine \u00fctles: \u201eMissuguse l\u00f5he sa k\u00fcll enesele oled rebestanud!\u201d Ja temale pandi nimeks Perets.\n38:30 Ja p\u00e4rast tuli v\u00e4lja tema vend, kelle k\u00e4e \u00fcmber oli helepunane l\u00f5ng; ja temale pandi nimeks Serah.\n39:1 Ja Joosep viidi alla Egiptusesse; ja egiptlane Pootifar, vaarao hoovkondlane, ihukaitsepealik, ostis tema ismaeliitidelt, kes olid ta sinna toonud.\n39:2 Aga Issand oli Joosepiga ja tema oli mees, kellel k\u00f5ik asjad korda l\u00e4ksid; ja ta elas oma isanda, egiptlase kojas.\n39:3 Ka tema isand n\u00e4gi, et Issand oli temaga ja et k\u00f5ik, mis ta tegi, Issand laskis tema k\u00e4es korda minna.\n39:4 Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani tema oma koja \u00fcle, ja k\u00f5ik, mis tal oli, ta andis tema k\u00e4tte.\n39:5 Ja sellest ajast peale, kui ta oli pannud tema oma koja \u00fcle, ja k\u00f5ige \u00fcle, mis tal oli, Issand \u00f5nnistas egiptlase koda Joosepi p\u00e4rast, ja Issand \u00f5nnistus oli k\u00f5igega, mis tal oli kojas ja v\u00e4ljal.\n39:6 Ja ta j\u00e4ttis k\u00f5ik, mis tal oli, Joosepi k\u00e4tte ega teadnud millestki, kui ainult leivast, mida ta s\u00f5i; Joosep oli jumekas ja ilusa v\u00e4limusega.\n39:7 Nende asjaolude t\u00f5ttu s\u00fcndis, et ta isanda naine Joosepile silma heitis ja \u00fctles: \u201eMaga mu juures!\u201d\n39:8 Aga ta keeldus ja \u00fctles oma isanda naisele: \u201eVaata, mu isand ise ei tea, mis kojas on, ja k\u00f5ik, mis tal on, ta on andnud minu k\u00e4tte.\n39:9 Ei ole \u00fckski selles kojas suurem minust ja tema ei ole mulle keelanud midagi muud kui sind, sest sa oled tema naine. Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?\u201d\n39:10 Ja kuigi naine r\u00e4\u00e4kis Joosepile iga p\u00e4ev, ei kuulanud see teda, et ta magaks ta k\u00f5rval ja oleks ta juures.\n39:11 Aga \u00fchel p\u00e4eval, kui Joosep tuli koju oma toimetusi tegema ja \u00fchtki inimest pererahvast ei olnud kodus,\n39:12 ta haaras kinni tema kuuest, \u00f6eldes: \u201eMaga mu juures!\u201d Aga Joosep j\u00e4ttis oma kuue tema k\u00e4tte, p\u00f5genes ja l\u00e4ks \u00f5ue.\n39:13 Ja kui naine n\u00e4gi, et ta oma kuue oli j\u00e4tnud tema k\u00e4tte ja oli p\u00f5genenud \u00f5ue,\n39:14 siis ta h\u00fc\u00fcdis pererahvast ja r\u00e4\u00e4kis neile, \u00f6eldes: \u201eN\u00e4ete, ta on toonud meie juurde heebrea mehe meid \u00e4ra naerma! Ta tuli mu juurde, et minuga magada, aga ma h\u00fc\u00fcdsin suure h\u00e4\u00e4lega,\n39:15 ja kui ta kuulis, et ma h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stsin ja h\u00fc\u00fcdsin, siis ta j\u00e4ttis oma kuue mu juurde, p\u00f5genes ja l\u00e4ks \u00f5ue!\u201d\n39:16 Ja ta pani tema kuue enese k\u00f5rvale seniks, kui ta isand koju tuli.\n39:17 Ja ta r\u00e4\u00e4kis temale needsamad s\u00f5nad, \u00f6eldes: \u201eHeebrea sulane, kelle sa oled meie juurde toonud, tuli mu juurde mind \u00e4ra naerma.\n39:18 Aga kui ma h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stsin ja h\u00fc\u00fcdsin, siis ta j\u00e4ttis oma kuue mu juurde ja p\u00f5genes \u00f5ue!\u201d\n39:19 Ja kui ta isand kuulis oma naise jutustust, mida see temale r\u00e4\u00e4kis, \u00f6eldes: \u201eN\u00f5ndaviisi on su sulane minuga teinud!\u201d siis ta viha s\u00fcttis p\u00f5lema.\n39:20 Ja Joosepi isand v\u00f5ttis tema ja pani vangihoonesse, sinna paika, kus kuninga vange kinni peeti. Siis oli ta seal vangihoones.\n39:21 Aga Issand oli Joosepiga ja p\u00f6\u00f6ras tema poole Oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone \u00fclema soosikuks.\n39:22 Ja vangihoone \u00fclem andis Joosepi k\u00e4tte k\u00f5ik vangid, kes olid vangihoones, ja k\u00f5ik, mis seal pidi tehtama, seadis tema.\n39:23 Vangihoone \u00fclem ei vaadanud millegi j\u00e4rele, mis oli tema k\u00e4es, sest Issand oli temaga ja mis ta tegi, Issand laskis korda minna.\n40:1 Ja p\u00e4rast seda lugu s\u00fcndis, et Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar eksisid oma isanda Egiptuse kuninga vastu.\n40:2 Ja vaarao sai v\u00e4ga kurjaks oma kahe hoovkondlase peale, joogikallajate \u00fclema ja pagarite \u00fclema peale.\n40:3 Ja ta andis nad vahi alla ihukaitsepealiku kotta, vangihoonesse, samasse paika, kus Joosep kinni oli.\n40:4 Ja ihukaitsepealik pani Joosepi nende juurde, et ta neid teeniks; ja nad olid vahi all kaua aega.\n40:5 Ja need m\u00f5lemad n\u00e4gid \u00fchel \u00f6\u00f6l unen\u00e4o, kumbki oma unen\u00e4o, kumbki oma t\u00e4hendusega unen\u00e4o, Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar, kes vangihoones kinni olid.\n40:6 Kui Joosep tuli hommikul nende juurde ja n\u00e4gi neid, vaata, siis olid nad nukra n\u00e4oga!\n40:7 Ja ta k\u00fcsis vaarao hoovkondlastelt, kes olid \u00fches temaga vahi all ta isanda kojas, \u00f6eldes: \u201eMisp\u00e4rast on teil t\u00e4na nii pahurad n\u00e4od?\u201d\n40:8 Ja nad vastasid temale: \u201eMe n\u00e4gime unen\u00e4gusid, aga ei ole kedagi, kes need seletaks!\u201d Ja Joosep \u00fctles neile: \u201eEks seletused ole Jumala k\u00e4es? Siiski jutustage mulle!\u201d\n40:9 Ja joogikallajate \u00fclem jutustas oma unen\u00e4o Joosepile ning \u00fctles temale: \u201eMu unen\u00e4os oli n\u00f5nda: vaata, mu ees oli viinapuu\n40:10 ja viinapuul oli kolm oksa; see lehistus, \u00f5itses ja marjakobarad valmisid;\n40:11 mul oli k\u00e4es vaarao karikas ja ma v\u00f5tsin viinamarju ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao k\u00e4tte.\u201d\n40:12 Ja Joosep \u00fctles temale: \u201eSelle seletus on niisugune: kolm oksa on kolm p\u00e4eva.\n40:13 Enne kui kolm p\u00e4eva on m\u00f6\u00f6dunud, vaarao t\u00f5stab su pea \u00fcles ja paneb sind tagasi su ametisse ja sa annad vaaraole karikat k\u00e4tte endist viisi, nagu siis, kui olid ta joogikallaja.\n40:14 Aga pea mind meeles, kui su k\u00e4si h\u00e4sti k\u00e4ib ja tee mulle siis head ning tuleta mind vaaraole meelde ja vii mind siit hoonest v\u00e4lja,\n40:15 sest mind on vargsil viisil varastatud heebrealaste maalt ja ma pole siingi teinud midagi, et mind vangiurkasse pandaks!\u201d\n40:16 Kui pagarite \u00fclem n\u00e4gi, et ta oli h\u00e4sti seletanud, siis ta \u00fctles Joosepile: \u201eKa mina n\u00e4gin und, ja vaata, mu pea kohal oli kolm punutud korvi.\n40:17 K\u00f5ige \u00fclemises korvis oli k\u00f5iksugust vaaraole valmistatud pagarirooga, aga linnud s\u00f5id selle mu peapealsest korvist.\u201d\n40:18 Ja Joosep vastas ning \u00fctles: \u201eSelle seletus on niisugune: kolm korvi on kolm p\u00e4eva.\n40:19 Enne kui kolm p\u00e4eva on m\u00f6\u00f6dunud, vaarao v\u00f5tab sul pea otsast ja poob sind puusse ning linnud s\u00f6\u00f6vad liha su pealt.\u201d\n40:20 Ja kolmandal p\u00e4eval, vaarao s\u00fcnnip\u00e4eval, kui ta tegi k\u00f5igile oma sulastele joomapeo, s\u00fcndiski, et ta t\u00f5stis \u00fcles joogikallajate \u00fclema pea, samuti pagarite \u00fclema pea oma sulaste seast,\n40:21 ja pani joogikallajate \u00fclema tema joogikallajaametisse vaaraole karikat k\u00e4tte ulatama,\n40:22 aga pagarite \u00fclema ta laskis puua, n\u00f5nda nagu Joosep neile oli seletanud.\n40:23 Ent joogikallajate \u00fclem ei pidanud Joosepit meeles, vaid unustas tema \u00e4ra.\n41:1 Ja kahe aasta p\u00e4rast s\u00fcndis, et vaarao n\u00e4gi und, ja vaata, ta seisis Niiluse j\u00f5e \u00e4\u00e4res!\n41:2 Ja n\u00e4e, j\u00f5est t\u00f5usis seitse lehma, ilusad n\u00e4ha ja lihavad liha poolest, ja s\u00f5id roostikus.\n41:3 Ja vaata, teist seitse lehma t\u00f5usis nende j\u00e4rel j\u00f5est, pahad n\u00e4ha ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade k\u00f5rval j\u00f5e kaldal.\n41:4 Ja lehmad, kes olid pahad n\u00e4ha ja lahjad liha poolest, s\u00f5id \u00e4ra need seitse lehma, kes olid ilusad n\u00e4ha ja lihavad. Siis vaarao \u00e4rkas \u00fcles.\n41:5 Aga ta uinus magama ja n\u00e4gi teist puhku und, ja vaata, seitse viljapead t\u00f5usis \u00fchest k\u00f5rrest, j\u00e4medad ja head.\n41:6 Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest k\u00f5rvetatud viljapead v\u00f5rsus nende j\u00e4rel.\n41:7 Ja peenikesed viljapead neelasid \u00e4ra need seitse j\u00e4medat ja t\u00e4it viljapead. Ja vaarao \u00e4rkas \u00fcles, ja vaata, see oli olnud unen\u00e4gu!\n41:8 Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta l\u00e4kitas j\u00e4rele ning kutsus k\u00f5ik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unen\u00e4o, aga \u00fckski ei suutnud seda vaaraole seletada.\n41:9 Siis r\u00e4\u00e4kis joogikallajate \u00fclem vaaraoga, \u00f6eldes: \u201eT\u00e4na meenub mulle mu patt!\n41:10 Vaarao sai v\u00e4ga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite \u00fclema.\n41:11 Ja me n\u00e4gime \u00fchel \u00f6\u00f6l unen\u00e4gusid, mina ja tema, kumbki n\u00e4gime unen\u00e4o, millel oli oma t\u00e4hendus.\n41:12 Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unen\u00e4od, kummalegi ta unen\u00e4o t\u00e4henduse.\n41:13 Ja n\u00f5nda nagu ta meile seletas, n\u00f5nda s\u00fcndis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi!\u201d\n41:14 Siis vaarao l\u00e4kitas j\u00e4rele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast v\u00e4lja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde.\n41:15 Ja vaarao \u00fctles Joosepile: \u201eMa n\u00e4gin unen\u00e4o, aga keegi ei seleta seda. Aga ma olen kuulnud sinust r\u00e4\u00e4gitavat, et kui sina unen\u00e4gu kuuled, siis sa seletad selle.\u201d\n41:16 Ja Joosep vastas vaaraole, \u00f6eldes: \u201eMina mitte! K\u00fcllap Jumal annab vaaraole \u00f5ige vastuse!\u201d\n41:17 Ja vaarao jutustas Joosepile: \u201eMu unen\u00e4os oli n\u00f5nda: vaata, ma seisin Niiluse j\u00f5e kaldal.\n41:18 Ja n\u00e4e, j\u00f5est t\u00f5usis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad n\u00e4ha, ja s\u00f5id roostikus.\n41:19 Ja vaata, teist seitse lehma t\u00f5usis nende j\u00e4rel, v\u00e4etid ja v\u00e4ga pahad n\u00e4ha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal n\u00e4inud selliseid pahu!\n41:20 Ja lahjad ning pahad lehmad s\u00f5id \u00e4ra need seitse esimest lihavat lehma.\n41:21 Ja need l\u00e4ksid nende k\u00f5htu, aga ei olnud tundagi, et nad olid l\u00e4inud nende k\u00f5htu ja nende v\u00e4limus oli paha nagu ennegi. Ja ma \u00e4rkasin \u00fcles.\n41:22 Siis ma n\u00e4gin und, ja vaata, seitse viljapead t\u00f5usis \u00fchest k\u00f5rrest, t\u00e4is ja head.\n41:23 Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest k\u00f5rvetatud viljapead v\u00f5rsus nende j\u00e4rel.\n41:24 Ja peenikesed viljapead neelasid \u00e4ra need seitse head viljapead. Ma olen seda r\u00e4\u00e4kinud oma ennustajaile, aga \u00fckski ei oska mulle seletada.\u201d\n41:25 Ja Joosep \u00fctles vaaraole: \u201eVaarao unen\u00e4od t\u00e4hendavad m\u00f5lemad \u00fcht ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida Ta kavatseb teha.\n41:26 Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on seitse aastat; unen\u00e4gudel on sama t\u00e4hendus.\n41:27 Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes t\u00f5usid nende j\u00e4rel, on seitse aastat, ja seitse t\u00fchja, hommikutuulest k\u00f5rvetatud viljapead on seitse n\u00e4lja-aastat.\n41:28 See ongi see asi, mis ma vaaraole r\u00e4\u00e4kisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on Ta vaaraole n\u00e4idanud.\n41:29 Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur k\u00fcllus kogu Egiptusemaal.\n41:30 Aga neile j\u00e4rgneb seitse n\u00e4lja-aastat, siis ununeb Egiptusemaal k\u00f5ik k\u00fcllus ja n\u00e4lg toob maale h\u00e4vituse.\n41:31 Ei ole enam k\u00fcllust tundagi siin maal n\u00e4lja t\u00f5ttu, mis tuleb selle j\u00e4rel, sest see on v\u00e4ga kange.\n41:32 Ja kuna vaaraol on unen\u00e4gu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti s\u00fcndida.\n41:33 Ja n\u00fc\u00fcd vaarao vaadaku v\u00e4lja \u00fcks m\u00f5istlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa \u00fcle.\n41:34 Vaarao tehku n\u00f5nda: pangu \u00fclevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel k\u00fclluseaastal.\n41:35 Ja kogutagu k\u00f5ik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao k\u00e4e alla toiduseks ning s\u00e4ilitatagu seda.\n41:36 See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks n\u00e4lja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et n\u00e4lg ei laastaks maad.\u201d\n41:37 See k\u00f5ne oli hea vaarao silmis ja k\u00f5igi ta sulaste silmis.\n41:38 Ja vaarao \u00fctles oma sulastele: \u201eKas leiame niisuguse mehe, kelles on Jumala Vaim?\u201d\n41:39 Ja vaarao \u00fctles Joosepile: \u201eEt Jumal on sulle k\u00f5ike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii m\u00f5istlik ja tark kui sina!\n41:40 Sina pead olema mu koja \u00fcle ja kogu mu rahvas kuulaku sinu s\u00f5na. Ainult auj\u00e4rje poolest ma tahan olla suurem sinust!\u201d\n41:41 Ja vaarao \u00fctles Joosepile: \u201eVaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa \u00fcle!\u201d\n41:42 Ja vaarao v\u00f5ttis s\u00f5rmest pitseris\u00f5rmuse ning pani Joosepi s\u00f5rme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.\n41:43 Ja ta laskis teda s\u00f5ita oma teises t\u00f5llas, mis tal oli, ja h\u00fc\u00fcda tema ees: \u201eP\u00f5lvili!\u201d Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa \u00fcle.\n41:44 Ja vaarao \u00fctles Joosepile: \u201eMina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi t\u00f5sta k\u00e4tt ega jalga kogu Egiptusemaal!\u201d\n41:45 Ja vaarao pani Joosepile nimeks Sofnat Paneah ja andis temale naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera t\u00fctre; ja Joosep l\u00e4ks v\u00e4lja Egiptusemaale.\n41:46 Joosep oli kolmek\u00fcmneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep l\u00e4ks \u00e4ra vaarao juurest ning k\u00e4is l\u00e4bi kogu Egiptusemaa.\n41:47 Ja maa kandis seitsmel k\u00fclluseaastal \u00fchest ivast peot\u00e4ie.\n41:48 Ja ta kogus k\u00f5ik p\u00f5llusaagi seitsmel k\u00fclluseaastal, mis Egiptusemaal olid, ja talletas selle linnadesse; igasse linna ta andis \u00fcmbruskonna p\u00f5ldude saagi.\n41:49 Ja Joosep kuhjas v\u00e4ga palju vilja, nagu liiva mere \u00e4\u00e4res, kuni lakati seda m\u00f5\u00f5tmast, sest see ei olnud enam m\u00f5\u00f5detav!\n41:50 Ja Joosepile s\u00fcndis enne n\u00e4lja-aasta tulekut kaks poega, keda temale t\u00f5i ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera t\u00fctar.\n41:51 Ja Joosep pani esmas\u00fcndinule nimeks Manasse, sest ta \u00fctles: \u201eJumal on mind lasknud unustada k\u00f5ik mu vaeva ja kogu mu isakoja!\u201d\n41:52 Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta \u00fctles: \u201eJumal on mind teinud viljakaks mu viletsuse maal!\u201d\n41:53 Kui seitse k\u00fclluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, l\u00f5ppesid,\n41:54 siis hakkasid tulema seitse n\u00e4lja-aastat, n\u00f5nda nagu Joosep oli \u00f6elnud; ja n\u00e4lg oli k\u00f5igis maades, aga kogu Egiptusemaal oli leiba.\n41:55 Ja kui kogu Egiptusemaa tundis n\u00e4lga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva p\u00e4rast; ja vaarao \u00fctles k\u00f5igile egiptlasile: \u201eMinge Joosepi juurde. Mis tema teile \u00fctleb, seda tehke!\u201d\n41:56 Ja n\u00e4lg oli \u00fcle kogu maa ja Joosep avas k\u00f5ik aidad ning m\u00fc\u00fcs egiptlasile vilja; ja n\u00e4lg v\u00f5ttis Egiptusemaal v\u00f5imust.\n41:57 Ja k\u00f5igist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest n\u00e4lg oli v\u00f5tnud v\u00f5imust k\u00f5igis maades.\n42:1 Kui Jaakob n\u00e4gi, et Egiptuses oli vilja, siis Jaakob \u00fctles oma poegadele: \u201eMiks te \u00fcksteisele otsa vaatate?\u201d\n42:2 Ja ta \u00fctles: \u201eVaata, ma olen kuulnud, et Egiptuses on vilja. Minge sinna ja ostke meile sealt, et j\u00e4\u00e4ksime elama ega sureks!\u201d\n42:3 Siis l\u00e4ks k\u00fcmme Joosepi venda Egiptusest vilja ostma.\n42:4 Aga Benjamini, Joosepi venda, Jaakob ei l\u00e4kitanud \u00fches vendadega, sest ta \u00fctles: \u201eEt temale \u00f5nnetust ei juhtuks!\u201d\n42:5 Ja Iisraeli pojad tulid vilja ostma teiste tulijate seltsis, sest Kaananimaal oli n\u00e4lg.\n42:6 Joosep oli maal valitsejaks; tema m\u00fc\u00fcs vilja kogu maa rahvale. Ja Joosepi vennad tulid ning kummardasid tema ette silmili maha.\n42:7 Kui Joosep n\u00e4gi oma vendi, siis ta tundis nad \u00e4ra, aga tegi ennast neile v\u00f5\u00f5raks ja r\u00e4\u00e4kis nendega karmilt ning k\u00fcsis neilt: \u201eKust te tulete?\u201d Ja nad vastasid: \u201eKaananimaalt, et leiba osta!\u201d\n42:8 Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tundnud teda.\n42:9 Siis meenusid Joosepile unen\u00e4od, mis ta neist unes oli n\u00e4inud, ja ta \u00fctles neile: \u201eTe olete maakuulajad. Olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!\u201d\n42:10 Aga nemad \u00fctlesid: \u201eEi, mu isand, su sulased on tulnud leiba ostma!\n42:11 Me k\u00f5ik oleme \u00fche mehe pojad, oleme ausad mehed, su sulased ei ole maakuulajad!\u201d\n42:12 Tema aga \u00fctles neile: \u201eEi, k\u00fcllap olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!\u201d\n42:13 Siis nad vastasid: \u201eMeie, su sulased, olime kaksteist venda, \u00fche mehe pojad Kaananimaalt. Ja vaata, noorim on praegu meie isa juures, aga \u00fcht ei ole enam olemas.\u201d\n42:14 Aga Joosep \u00fctles neile: \u201eSee on n\u00f5nda, nagu ma teile olen r\u00e4\u00e4kinud ja \u00f6elnud: te olete maakuulajad!\n42:15 Selles asjas ma katsun teid l\u00e4bi: nii t\u00f5esti kui vaarao elab, ei p\u00e4\u00e4se te siit minema enne kui teie noorim vend on siia tulnud!\n42:16 L\u00e4kitage eneste hulgast \u00fcks, et ta tooks teie venna. Teid aga j\u00e4etakse vangi ja teie k\u00f5nesid uuritakse, kas neis on t\u00f5tt. Muidu olete, nii t\u00f5esti kui vaarao elab, maakuulajad!\u201d\n42:17 Ja ta pani nad \u00fcheskoos kolmeks p\u00e4evaks vahi alla.\n42:18 Ja kolmandal p\u00e4eval \u00fctles Joosep neile: \u201eTehke seda, siis j\u00e4\u00e4te elama! Mina olen jumalakartlik:\n42:19 kui olete ausad mehed, j\u00e4\u00e4gu \u00fcks teie vendadest aheldatuna hoonesse, kus te olite vahi all, aga teised minge viige vilja n\u00e4ljah\u00e4da p\u00e4rast teie kodudes 20 ja tooge mu juurde oma noorim vend, siis saavad teie k\u00f5ned t\u00f5eks ja te ei pea surema!\u201d Ja nad tegid n\u00f5nda.\n42:21 Ja nad \u00fctlesid \u00fcksteisele: \u201eMe oleme t\u00f5esti s\u00fc\u00fcdi oma venna p\u00e4rast, kelle hinge kitsikust me n\u00e4gime, kui ta palus meilt armu ja meie ei v\u00f5tnud teda kuulda. Sellep\u00e4rast on see kitsikus meile tulnud!\u201d\n42:22 Ja Ruuben vastas neile, \u00f6eldes: \u201eEks ma r\u00e4\u00e4kinud teile ja \u00f6elnud: \u00e4rge tehke pattu poisi vastu! Aga teie ei kuulanud. Vaata, n\u00fc\u00fcd n\u00f5utaksegi tema verd!\u201d\n42:23 Aga nad ei teadnud, et Joosep seda m\u00f5istis, sest ta r\u00e4\u00e4kis nendega t\u00f5lgi kaudu.\n42:24 Ja ta p\u00f6\u00f6rdus \u00e4ra nende juurest ning nuttis; siis ta tuli tagasi nende juurde ja r\u00e4\u00e4kis nendega ning v\u00f5ttis nende hulgast Siimeoni ja laskis tema nende silme ees vangistada.\n42:25 Ja Joosep k\u00e4skis t\u00e4ita nende kotid viljaga, panna iga\u00fche raha tagasi ta kotti ja anda neile teemoona; ja neile tehti n\u00f5nda.\n42:26 Siis nad t\u00f5stsid vilja eeslite selga ja l\u00e4ksid sealt \u00e4ra.\n42:27 Kui \u00fcks oma koti avas, et \u00f6\u00f6majal eeslile toitu anda, siis ta n\u00e4gi oma raha, ja vaata, see oli koti suus!\n42:28 Ja ta \u00fctles oma vendadele: \u201eMu raha on tagasi antud, ja vaata, see on mu kotis!\u201d Siis kadus nende julgus ja nad v\u00e4risesid, \u00f6eldes isekeskis: \u201eMiks on Jumal meile seda teinud?\u201d\n42:29 Ja nad tulid oma isa Jaakobi juurde Kaananimaale ning andsid temale teada k\u00f5ik, mis neile oli juhtunud, \u00f6eldes:\n42:30 \u201eSee mees, maa isand, r\u00e4\u00e4kis meiega karmilt ja pidas meid salajasiks maakuulajaiks.\n42:31 Aga me \u00fctlesime temale: me oleme ausad mehed, me ei ole maakuulajad.\n42:32 Meid oli kaksteist venda, oma isa pojad. \u00dcht ei ole enam ja noorim on praegu meie isa juures Kaananimaal.\n42:33 Ja see mees, maa isand, \u00fctles meile: sellest ma saan teada, kas te olete ausad: j\u00e4tke \u00fcks oma vendadest minu juurde ja v\u00f5tke vilja n\u00e4ljah\u00e4da p\u00e4rast teie kodudes ja minge\n42:34 ning tooge oma noorim vend minu juurde, et saaksin teada, et te ei ole maakuulajad, vaid olete ausad mehed. Siis ma annan teile venna tagasi ja te v\u00f5ite maal liikuda vabalt.\u201d\n42:35 Ja kui nad oma kotte t\u00fchjendasid, vaata, siis oli iga\u00fche rahakukkur ta kotis! Ja n\u00e4hes oma rahakukruid, nemad ja nende isa hakkasid kartma.\n42:36 Ja nende isa Jaakob \u00fctles neile: \u201eTe teete mind lapsetuks! Joosepit ei ole enam ja Siimeoni ei ole enam ja Benjamini tahate ka v\u00f5tta. See k\u00f5ik on tulnud minu peale!\u201d\n42:37 Aga Ruuben r\u00e4\u00e4kis oma isale, \u00f6eldes: \u201eV\u00f5id surmata mu m\u00f5lemad pojad, kui ma ei too teda sinu juurde! Anna ta minu hooleks ja ma toon ta tagasi sinu juurde!\u201d\n42:38 Kuid tema \u00fctles: \u201eMinu poeg ei l\u00e4he \u00fches teiega alla, sest ta vend on surnud ja tema \u00fcksi on \u00fcle j\u00e4\u00e4nud. Kui temaga teel, mida te k\u00e4ite, \u00f5nnetus juhtub, siis saadate mu hallid juuksed murega hauda!\u201d\n43:1 Aga maal oli kange n\u00e4lg.\n43:2 Ja kui nad olid \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud vilja, mis nad Egiptusest olid toonud, siis nende isa \u00fctles neile: \u201eMinge ostke meile pisut leiba!\u201d\n43:3 Ja Juuda vastas temale, \u00f6eldes: \u201eSee mees kinnitas meile v\u00e4ga ja \u00fctles: te ei saa n\u00e4ha mu n\u00e4gu, kui teie vend ei ole \u00fches teiega.\n43:4 Kui sa n\u00fc\u00fcd l\u00e4kitad meie venna \u00fches meiega, siis l\u00e4heme ja ostame sulle leiba.\n43:5 Aga kui sa teda ei l\u00e4kita, siis me ei l\u00e4he, sest see mees \u00fctles meile: te ei saa n\u00e4ha mu n\u00e4gu, kui teie vend ei ole \u00fches teiega!\u201d\n43:6 Ja Iisrael \u00fctles: \u201eMiks tegite mulle seda kurja ja andsite mehele teada, et teil on veel \u00fcks vend?\u201d\n43:7 Ja nad vastasid: \u201eSee mees p\u00e4ris v\u00e4ga meie ja meie suguseltsi j\u00e4rele, k\u00fcsides: kas teie isa alles elab? Ons teil veel m\u00f5ni vend? Ja me andsime temale teada, nagu asi on. Kas v\u00f5isime teada, et ta \u00fctleb: tooge oma vend siia?\u201d\n43:8 Ja Juuda \u00fctles oma isale Iisraelile: \u201eSaada poiss minuga ja me v\u00f5tame k\u00e4tte ning l\u00e4heme, et j\u00e4\u00e4ksime elama ega sureks, ei meie ega sina ega meie v\u00e4etid lapsed.\n43:9 Mina olen temale k\u00e4emeheks, n\u00f5ua teda minult. Kui ma ei too teda tagasi sinu juurde ja ei sea sinu palge ette, siis j\u00e4\u00e4n su ees alatiseks s\u00fc\u00fcdlaseks!\n43:10 T\u00f5esti, kui me ei oleks viivitanud, oleksime n\u00fc\u00fcd juba teist korda tagasi tulnud!\u201d\n43:11 Siis \u00fctles neile Iisrael, nende isa: \u201eKui see n\u00f5nda on, siis tehke seda. V\u00f5tke maa parimast oma kottidesse ja viige sellele mehele meeleheaks pisut palsamit ja pisut mett, kalleid rohte ja m\u00fcrri, p\u00e4hkleid ja mandleid.\n43:12 Ja v\u00f5tke \u00fches kahekordne raha; ka see raha, mis teie kottide suus tagasi tuli, v\u00f5tke j\u00e4lle \u00fches \u2014 vahest oli see eksitus.\n43:13 V\u00f5tke ka oma vend, asuge teele ja minge tagasi selle mehe juurde.\n43:14 K\u00f5igev\u00e4eline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et ta teiega \u00e4ra saadaks teie teise venna ja Benjamini. Aga kui j\u00e4\u00e4n lasteta, siis j\u00e4\u00e4n lasteta!\u201d\n43:15 Ja mehed v\u00f5tsid selle kingituse, v\u00f5tsid \u00fches kahekordse raha ja Benjamini, asusid teele ja l\u00e4ksid alla Egiptusesse ning astusid Joosepi ette.\n43:16 Kui Joosep n\u00e4gi, et Benjamin oli nendega kaasas, siis ta \u00fctles oma koja\u00fclemale: \u201eVii need mehed mu kotta ja tapa tapaveis ning valmista see, sest need mehed s\u00f6\u00f6vad minuga l\u00f5unat!\u201d\n43:17 Ja mees tegi, nagu Joosep oli \u00f6elnud; ja mees viis mehed Joosepi kotta.\n43:18 Aga mehed kartsid, kui neid Joosepi kotta viidi, ja \u00fctlesid: \u201eMeid viiakse raha p\u00e4rast, mis eelmisel korral meie kottides tagasi tuli, et veeretada meie peale s\u00fc\u00fcd ja kippuda meile kallale ning v\u00f5tta orjadeks meid ja meie eeslid!\u201d\n43:19 Ja nad astusid mehe juurde, kes oli Joosepi koja\u00fclem, ja r\u00e4\u00e4kisid temaga koja ukse ees\n43:20 ning \u00fctlesid: \u201eOh mu isand, me kord juba k\u00e4isime siin leiba ostmas!\n43:21 Aga kui me seej\u00e4rel j\u00f5udsime \u00f6\u00f6majale ja tegime oma kotid lahti, vaata, siis oli igamehe raha ta koti suus, meie raha selle t\u00e4iskaalus! Me t\u00f5ime selle n\u00fc\u00fcd tagasi.\n43:22 Ja me t\u00f5ime ka teise raha leiva ostmiseks enestega kaasa. Me ei tea, kes oli pannud meie raha meie kottidesse.\u201d\n43:23 Aga tema \u00fctles: \u201eRahustuge, \u00e4rge kartke! Teie Jumal ja teie isa Jumal on pannud teile varanduse kottidesse! Teie raha ma olen saanud.\u201d Ja ta t\u00f5i Siimeoni v\u00e4lja nende juurde.\n43:24 Siis mees viis mehed Joosepi kotta ja andis neile vett ning nad pesid oma jalgu; ja ta andis toitu nende eeslitele.\n43:25 Ja nad seadsid kingitused valmis, kuni Joosep tuli l\u00f5unale, sest nad olid kuulnud, et nad seal pidid leiba v\u00f5tma.\n43:26 Kui Joosep koju tuli, siis nad viisid temale kotta kingituse, mis neil kaasas oli, ja kummardasid maha tema ette.\n43:27 Ja tema k\u00fcsis neilt, kuidas nende k\u00e4si k\u00e4ib, ja \u00fctles: \u201eKas teie vana isa, kellest te r\u00e4\u00e4kisite, k\u00e4si h\u00e4sti k\u00e4ib? Ons ta alles elus?\u201d\n43:28 Ja nad vastasid: \u201eSu sulase, meie isa k\u00e4si k\u00e4ib h\u00e4sti, ta elab alles.\u201d Ja nad kummardasid ning heitsid maha.\n43:29 Kui ta oma silmad \u00fcles t\u00f5stis ja n\u00e4gi oma venda Benjamini, oma ema poega, siis ta k\u00fcsis: \u201eOns see teie noorim vend, kellest te mulle r\u00e4\u00e4kisite?\u201d Ja ta \u00fctles: \u201eJumal olgu sulle armuline, mu poeg!\u201d\n43:30 Aga Joosep vaikis \u00e4kki, sest ta oli s\u00fcdamest liigutatud oma venna p\u00e4rast ja otsis v\u00f5imalust nutmiseks. Ta l\u00e4ks \u00fchte siseruumi ja nuttis seal.\n43:31 Ja kui ta oma silmi oli pesnud, siis ta tuli v\u00e4lja, valitses enese \u00fcle ja \u00fctles: \u201ePange toit lauale!\u201d\n43:32 Ja temale pandi eraldi ja neile eraldi, ja egiptlastele, kes tema juures s\u00f5id, eraldi, sest egiptlased ei s\u00f6\u00f6 leiba \u00fcheskoos heebrealastega \u2014 see on egiptlastele j\u00e4ledus!\n43:33 Ja nad pandi istuma temaga vastamisi, esmas\u00fcndinu esimesena ja noorim viimsena, ja mehed panid seda isekeskis imeks.\n43:34 Ja ta laskis t\u00f5sta rooga enda eest nende ette, aga Benjamini osa oli viis korda suurem kui k\u00f5igi teiste osad. Ja nad j\u00f5id \u00fches temaga ning j\u00e4id joobnuks.\n44:1 Siis ta k\u00e4skis oma koja\u00fclemat, \u00f6eldes: \u201eT\u00e4ida meeste kotid viljaga, nii palju kui nad jaksavad kanda, ja pane igamehe raha ta koti suhu.\n44:2 Ja minu karikas, see h\u00f5bekarikas, pane noorima koti suhu \u00fches ta viljarahaga!\u201d Ja ta tegi, nagu Joosep k\u00e4skis.\n44:3 Hommikul, kui l\u00e4ks valgeks, lasti minema mehed ja nende eeslid.\n44:4 Kui nad olid linnast v\u00e4ljunud ega olnud veel kaugele j\u00f5udnud, \u00fctles Joosep oma koja\u00fclemale: \u201eV\u00f5ta k\u00e4tte, aja mehi taga, ja kui oled nad tabanud, siis \u00fctle neile: miks tasute head kurjaga?\n44:5 Eks see ole see, millest mu isand joob ja millest ta endeid otsib? Olete k\u00e4itunud halvasti, et tegite n\u00f5nda!\u201d\n44:6 Ja kui ta nad tabas, siis ta r\u00e4\u00e4kis neile needsamad s\u00f5nad.\n44:7 Aga nad vastasid temale: \u201eMiks r\u00e4\u00e4gib mu isand n\u00f5ndaviisi? Su sulasele oleks teotuseks n\u00f5nda teha.\n44:8 Vaata, raha, mis me leidsime oma kottide suust, t\u00f5ime sulle tagasi Kaananimaalt. Kuidas v\u00f5iksime siis varastada su isanda kojast h\u00f5bedat v\u00f5i kulda?\n44:9 Kelle juurest su sulaste hulgast see leitakse, surgu, ja me teised j\u00e4\u00e4me su isandale orjadeks!\u201d\n44:10 Siis ta \u00fctles: \u201eOlgu see n\u00fc\u00fcd ka n\u00f5nda teie s\u00f5nade j\u00e4rgi. Kelle juurest see leitakse, j\u00e4\u00e4gu mulle sulaseks, ja te teised olete s\u00fc\u00fcta!\u201d\n44:11 Ja nad t\u00f5ttasid ning t\u00f5stsid iga\u00fcks oma koti maha ja iga mees tegi oma koti lahti.\n44:12 Ja ta otsis nad l\u00e4bi, alates vanemast ja l\u00f5petades nooremaga \u2014 ja karikas leiti Benjamini kotist!\n44:13 Siis nad k\u00e4ristasid oma riided l\u00f5hki, iga mees pani oma eeslile koorma selga ja nad l\u00e4ksid tagasi linna.\n44:14 Ja Juuda l\u00e4ks \u00fches oma vendadega Joosepi kotta, kes oli alles seal, ja nad heitsid maha tema ette.\n44:15 Ja Joosep \u00fctles neile: \u201eMis tegu see on, mis te olete teinud? Eks te tea, et niisugune mees nagu mina, oskab endeid seletada?\u201d\n44:16 Siis vastas Juuda: \u201eMida me oma isandale \u00fctleme? Kuidas peame r\u00e4\u00e4kima ja kuidas endid \u00f5igustama? Jumal on avastanud su sulaste s\u00fc\u00fc! Vaata, me j\u00e4\u00e4me oma isandale sulaseiks, niih\u00e4sti meie kui see, kelle k\u00e4est karikas leiti!\u201d\n44:17 Aga ta \u00fctles: \u201eEi tule mulle m\u00f5ttessegi seda teha! Mees, kelle k\u00e4est karikas leiti, peab j\u00e4\u00e4ma mulle sulaseks, te teised aga minge rahuga oma isa juurde!\u201d\n44:18 Siis astus Juuda tema juurde ja \u00fctles: \u201eMu isand, luba ometi oma sulast r\u00e4\u00e4kida \u00fcks s\u00f5na mu isanda k\u00f5rva ees ja su viha \u00e4rgu s\u00fcttigu p\u00f5lema oma sulase vastu, sest sina oled nagu vaarao ise!\n44:19 Mu isand k\u00fcsis oma sulaseilt, \u00f6eldes: ons teil isa v\u00f5i m\u00f5ni vend?\n44:20 Ja meie vastasime oma isandale: meil on vana isa ja \u00fcks nooruk, ta vanas eas s\u00fcndinud, alles noor; aga selle vend on surnud ja ta on \u00fcksi oma emast j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud, ja ta isa armastab teda.\n44:21 Ja sa \u00fctlesid oma sulaseile: tooge ta minu juurde, et ma n\u00e4eksin teda oma silmaga.\n44:22 Ja me vastasime oma isandale: nooruk ei v\u00f5i isast lahkuda. Kui ta lahkuks oma isast, siis see sureks.\n44:23 Ja sa \u00fctlesid oma sulaseile: kui teie noorim vend ei tule \u00fches teiega, siis te ei saa enam n\u00e4ha mu n\u00e4gu.\n44:24 Ja kui me l\u00e4ksime su sulase, meie isa juurde ja andsime temale teada oma isanda s\u00f5nad,\n44:25 siis \u00fctles meie isa: minge j\u00e4lle tagasi, ostke meile pisut leiba.\n44:26 Aga me vastasime: me ei v\u00f5i minna. Kui meie noorim vend on \u00fches meiega, siis me l\u00e4heme, sest me ei saa n\u00e4ha selle mehe n\u00e4gu, kui meie noorim vend ei ole \u00fches meiega.\n44:27 Ja su sulane, minu isa, \u00fctles meile: te teate, et mu naine on mulle kaks poega ilmale toonud.\n44:28 Aga \u00fcks l\u00e4ks mu juurest \u00e4ra ja ma \u00fctlesin: ta on t\u00f5esti maha murtud! Ja ma pole teda t\u00e4nini enam n\u00e4inud.\n44:29 Kui te n\u00fc\u00fcd v\u00f5tate ka selle mu silma alt ja temaga juhtub \u00f5nnetus, siis saadate mu hallid juuksed kurvastusega hauda.\n44:30 Ja kui ma n\u00fc\u00fcd tuleksin su sulase, oma isa juurde ja \u00fches meiega ei oleks poiss, kelle hingesse tema hing on kiindunud,\n44:31 ja kui ta siis n\u00e4eb, et poissi ei ole, ta sureb ja su sulased on sinu sulase, meie isa hallid juuksed saatnud murega hauda,\n44:32 sest su sulane on poisile k\u00e4emeheks mu isa juures, kuna ma olen \u00f6elnud: kui ma ei too teda sinu juurde, siis ma j\u00e4\u00e4n oma isa ees alatiseks s\u00fc\u00fcdlaseks.\n44:33 Ja n\u00fc\u00fcd siis j\u00e4\u00e4gu su sulane poisi asemel sulaseks mu isandale ja poiss mingu \u00fches oma vendadega.\n44:34 Sest kuidas v\u00f5iksin minna oma isa juurde, kui poiss ei oleks \u00fches minuga? Et ma ei n\u00e4eks seda \u00f5nnetust, mis juhtub mu isaga!\u201d\n45:1 Siis Joosep ei suutnud enam enese \u00fcle valitseda k\u00f5igi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta h\u00fc\u00fcdis: \u201eMinge k\u00f5ik mu juurest \u00e4ra!\u201d Ja \u00fckski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.\n45:2 Ja ta puhkes valjusti nutma, n\u00f5nda et egiptlased seda kuulsid ja vaarao kojas saadi sellest teada.\n45:3 Ja Joosep \u00fctles oma vendadele: \u201eMina olen Joosep! Kas mu isa alles elab?\u201d Aga vennad ei suutnud temale vastata, n\u00f5nda hirmunud olid nad tema palge ees!\n45:4 Siis \u00fctles Joosep, oma vendadele: \u201eAstuge ligemale!\u201d Ja nad astusid ligemale ning ta \u00fctles: \u201eMina olen Joosep teie vend, kelle te m\u00fc\u00fcsite Egiptusesse.\n45:5 Aga n\u00fc\u00fcd \u00e4rge kurvastage ja \u00e4rgu s\u00fcttigu teil isekeskis viha, et m\u00fc\u00fcsite mind siia, sest elu s\u00e4ilitamiseks l\u00e4kitas Jumal mind teie eele.\n45:6 Sest kaks aastat on olnud n\u00fc\u00fcd n\u00e4lg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole k\u00fcndi ega l\u00f5ikust.\n45:7 Seep\u00e4rast Jumal l\u00e4kitas mind teie eele kindlustama teile j\u00e4reltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, p\u00e4\u00e4semiseks paljudele.\n45:8 N\u00fc\u00fcd aga ei ole teie mind l\u00e4kitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja kogu ta kojale isandaks ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.\n45:9 T\u00f5take ja minge mu isa juurde ning \u00f6elge temale: n\u00f5nda \u00fctleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, \u00e4ra viivita!\n45:10 Sa v\u00f5id elada Gooseni maakonnas ja olla mu l\u00e4heduses, sina ja pojad ja su poegade pojad, ja su pudulojused ja su veised ja k\u00f5ik, mis sul on.\n45:11 Ma tahan seal hoolitseda sinu eest, sest veel viis aastat on n\u00e4ljah\u00e4da, et ei j\u00e4\u00e4ks vaeseks sina ega su pere ega k\u00f5ik, kes sul on.\n45:12 Ja vaata, te n\u00e4ete oma silmaga, samuti n\u00e4eb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma t\u00f5epoolest ise teiega r\u00e4\u00e4gin!\n45:13 Jutustage mu isale k\u00f5igest minu aust Egiptuses ja k\u00f5igest, mida olete n\u00e4inud, ja t\u00f5take ning tooge mu isa siia!\u201d\n45:14 Siis ta langes oma vennale Benjaminile \u00fcmber kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela \u00fcmber.\n45:15 Ja ta andis suud k\u00f5igile oma vendadele ning nuttis \u00fcheskoos nendega; ja seej\u00e4rel ta vennad r\u00e4\u00e4kisid temaga.\n45:16 Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud, ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.\n45:17 Ja vaarao \u00fctles Joosepile: \u201e\u00dctle oma vendadele: tehke n\u00f5nda: koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,\n45:18 v\u00f5tke oma isa ja oma pered ning tulge minu juure, siis ma annan teile Egiptusemaa parimat ja te saate s\u00fc\u00fca maa rasva!\n45:19 Ja sul tuleb anda k\u00e4sk: tehke n\u00f5nda: v\u00f5tke endile Egiptusemaalt vankrid v\u00e4etite laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge.\n45:20 Teie silm \u00e4rgu kurvastagu teie asjade p\u00e4rast, sest parim kogu Egiptusemaal peab olema teie p\u00e4ralt!\u201d\n45:21 Ja Iisraeli pojad tegid n\u00f5nda ja Joosep andis neile vaarao k\u00e4su peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.\n45:22 Ta andis neile k\u00f5igile peoriided, aga Benjaminile andis ta kolmsada h\u00f5beseeklit ja viied peoriided.\n45:23 Samuti l\u00e4kitas ta oma isale k\u00fcmme eeslit, kes olid koormatud Egiptuse parimate kaupadega, ja k\u00fcmme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.\n45:24 Siis ta saatis oma vennad minema ja nad l\u00e4ksid. Ja ta \u00fctles neile: \u201eTeel \u00e4rge riielge!\u201d\n45:25 Ja nad l\u00e4ksid \u00e4ra Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa Jaakobi juurde.\n45:26 Ja nad jutustasid temale ning \u00fctlesid: \u201eJoosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!\u201d Aga ta s\u00fcda j\u00e4i k\u00fclmaks, sest ta ei uskunud neid.\n45:27 Siis nad jutustasid temale k\u00f5igest, mis Joosep nendega oli r\u00e4\u00e4kinud. Ja kui ta n\u00e4gi vankreid, mis Joosep oli l\u00e4kitanud teda \u00e4ra tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.\n45:28 Ja Iisrael \u00fctles: \u201eK\u00fcllalt! Mu poeg Joosep elab alles! Ma tahan minna ja teda n\u00e4ha, enne kui suren!\u201d\n46:1 N\u00f5nda Iisrael l\u00e4ks teele \u00fches k\u00f5igega, mis tal oli, ja tuli Beer-Sebasse ning ohverdas tapaohvreid oma isa Iisaki Jumalale.\n46:2 Ja Jumal r\u00e4\u00e4kis Iisraeliga \u00f6\u00f6sel n\u00e4gemuses; ta \u00fctles: \u201eJaakob, Jaakob!\u201d Ja see vastas: \u201eSiin ma olen!\u201d\n46:3 Siis ta \u00fctles: \u201eMina olen Jumal, sinu isa Jumal, \u00e4ra karda minna Egiptusesse, sest ma teen sind seal suureks rahvaks!\n46:4 Mina l\u00e4hen \u00fches sinuga Egiptusesse ja ma toon sind sealt tagasi, ja Joosep suleb oma k\u00e4ega su silmad!\u201d\n46:5 Ja Jaakob asus Beer-Sebast minekule; Iisraeli pojad panid oma isa Jaakobi ja oma v\u00e4etid lapsed ja naised vankritesse, mis vaarao oli l\u00e4kitanud teda tooma.\n46:6 Ja nad v\u00f5tsid oma karjad ja varanduse, mis nad Kaananimaal olid soetanud, ja tulid Egiptusesse, Jaakob ja k\u00f5ik ta sugu \u00fches temaga.\n46:7 Oma pojad ja poegade pojad, t\u00fctred ja poegade t\u00fctred ja kogu oma soo viis ta \u00fches enesega Egiptusesse.\n46:8 Ja need on Iisraeli laste nimed, kes Egiptusesse tulid: Jaakob ja tema pojad. Jaakobi esmas\u00fcndinu oli Ruuben.\n46:9 Ruubeni pojad olid Hanok, Pallu, Hesron ja Karmi.\n46:10 Siimeoni pojad olid Jemuel, Jaamin, Ohad, Jaakin, Sohar ja Saul, kaananlanna poeg.\n46:11 Leevi pojad olid Geerson, Kehat ja Merari.\n46:12 Juuda pojad olid Eer, Oonan, Seela, Perets ja Serah; aga Eer ja Oonan surid Kaananimaal. Peretsi pojad olid Hesron ja Haamul.\n46:13 Issaskari pojad olid Toola, Puuva, Joob ja Simron.\n46:14 Sebuloni pojad olid Sered, Eelon ja Jahleel.\n46:15 Need olid Lea pojad, keda ta Jaakobile ilmale t\u00f5i Mesopotaamias; peale nende oli tal t\u00fctar Diina. K\u00f5iki ta poegi ja t\u00fctreid oli \u00fchtekokku kolmk\u00fcmmend kolm hinge.\n46:16 Gaadi pojad olid Sifjon, Haggi, Suuni, Esbon, Eeri, Arodi ja Areli.\n46:17 Aaseri pojad olid Jimna, Jisva, Jisvi ja Beria; nende \u00f5de oli Serah. Beria pojad olid Heber ja Malkiel.\n46:18 Need olid Silpa pojad, kelle Laaban andis oma t\u00fctrele Leale ja kes t\u00f5i need Jaakobile ilmale, kuusteist hinge.\n46:19 Jaakobi naise Raaheli pojad olid Joosep ja Benjamin.\n46:20 Joosepile s\u00fcndisid Egiptusemaal pojad, keda temale ilmale t\u00f5i Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera t\u00fctar: Manasse ja Efraim.\n46:21 Benjamini pojad olid Bela, Beker, Asbel, Geera, Naaman, Eehi, Roos, Muppim, Huppim ja Aard.\n46:22 Need olid Raaheli pojad, kes Jaakobile s\u00fcndisid, \u00fchtekokku neliteist hinge.\n46:23 Daani poeg oli Husim.\n46:24 Naftali pojad olid Jahsel, Guuni, Jeeser ja Sillem.\n46:25 Need olid Billa pojad, kelle Laaban andis oma t\u00fctrele Raahelile ja kes t\u00f5i need Jaakobile ilmale, \u00fchtekokku seitse hinge.\n46:26 K\u00f5iki hingi, kes Jaakobiga Egiptusesse tulid, kes tema niudeist olid v\u00e4ljunud, peale Jaakobi poegade naiste, oli \u00fchtekokku kuusk\u00fcmmend kuus hinge.\n46:27 Ja Joosepi poegi, kes temale Egiptuses olid s\u00fcndinud, oli kaks hinge; k\u00f5iki Jaakobi soo hingi, kes Egiptusesse tulid, oli seitsek\u00fcmmend.\n46:28 Ja ta l\u00e4kitas Juuda enese eel Joosepi juurde, et see teda juhataks Goosenisse; n\u00f5nda nad tulid Gooseni maakonda.\n46:29 Ja Joosep laskis hobused oma vankri ette rakendada ning l\u00e4ks Goosenisse vastu oma isale Iisraelile; kui ta teda n\u00e4gi, siis ta langes temale kaela ja nuttis kaua tema kaelas.\n46:30 Ja Iisrael \u00fctles Joosepile: \u201eN\u00fc\u00fcd ma v\u00f5in surra, sest olen n\u00e4inud su n\u00e4gu ja tean, et oled alles elus!\u201d\n46:31 Ja Joosep \u00fctles oma vendadele ja oma isa perele: \u201eMa l\u00e4hen ja teatan vaaraole ning \u00fctlen temale: mu vennad ja mu isa pere, kes olid Kaananimaal, on minu juurde tulnud.\n46:32 Ja need mehed on pudulojuste karjased, sest nad olidki karjakasvatajad, ja nad on oma pudulojused ja veised ja k\u00f5ik, mis neil oli, kaasa toonud.\n46:33 Kui juhtub, et vaarao teid kutsub ja k\u00fcsib: mis teie amet on?\n46:34 siis vastake: su sulased on olnud karjakasvatajad noorest p\u00f5lvest kuni t\u00e4nini, niih\u00e4sti meie kui meie isad \u2014 et saaksite elada Gooseni maakonnas, sest egiptlased p\u00f5lgavad k\u00f5iki pudulojuste karjaseid!\u201d\n47:1 Ja Joosep l\u00e4ks ja teatas vaaraole ning \u00fctles: \u201eMu isa ja vennad ja nende pudulojused ja veised ja k\u00f5ik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas!\u201d\n47:2 Ja ta v\u00f5ttis oma vendade hulgast viis meest ja t\u00f5i need vaarao ette.\n47:3 Ja vaarao k\u00fcsis tema vendadelt: \u201eMis teie amet on?\u201d Ja nad vastasid vaaraole: \u201eSu sulased on pudulojuste karjased, niih\u00e4sti meie ise kui meie isad.\u201d\n47:4 Ja nad \u00fctlesid vaaraole: \u201eMe oleme maale tulnud v\u00f5\u00f5rastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud s\u00f6\u00f6ta, kuna Kaananimaal on kange n\u00e4lg. Luba siis n\u00fc\u00fcd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!\u201d\n47:5 Ja vaarao r\u00e4\u00e4kis Joosepiga, \u00f6eldes: \u201eSinu isa ja vennad on su juurde tulnud.\n47:6 Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja \u00fclevaatajaiks.\u201d\n47:7 Siis Joosep t\u00f5i sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob \u00f5nnistas vaaraot.\n47:8 Ja vaarao k\u00fcsis Jaakobilt: \u201eKui palju sul eluaastaid on?\u201d\n47:9 Ja Jaakob vastas vaaraole: \u201eAastaid, mis ma v\u00f5\u00f5rana olen elanud, on sada kolmk\u00fcmmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende v\u00f5\u00f5rsiloleku ajal!\u201d\n47:10 Siis Jaakob \u00f5nnistas vaaraot ja l\u00e4ks \u00e4ra vaarao juurest.\n47:11 Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal k\u00f5ige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli k\u00e4skinud.\n47:12 Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende v\u00e4etite laste suudele.\n47:13 Aga kogu maal ei olnud leiba, sest n\u00e4ljah\u00e4da oli v\u00e4ga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid n\u00e4ljast n\u00f5rkemas.\n47:14 Ja Joosep kogus kokku k\u00f5ik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.\n47:15 Kui raha oli l\u00f5ppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid k\u00f5ik egiptlased Joosepi juurde, \u00f6eldes: \u201eAnna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellep\u00e4rast et raha on otsas?\u201d\n47:16 Ja Joosep vastas: \u201eAndke oma lojused ja mina annan teile lojuste eest, kui raha on otsas!\u201d\n47:17 Ja nad t\u00f5id oma lojused Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, pudulojuste karjade, veiste karjade ja eeslite eest; n\u00f5nda muretses ta neile sel aastal leiba k\u00f5igi nende lojuste eest.\n47:18 Kui see aasta l\u00f5ppes, siis j\u00e4rgmisel aastal nad tulid tema juurde ja \u00fctlesid temale: \u201eMe ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja lojuste karjad on meie isanda k\u00e4es. Meil ei ole isanda ees muud \u00fcle j\u00e4\u00e4nud kui ainult meie ihud ja p\u00f5llumaa.\n47:19 Kas peame su silma ees surema, niih\u00e4sti me ise kui meie p\u00f5llud? Osta meid ja meie p\u00f5llud leiva eest, et me oma p\u00f5ldudega saaksime vaaraole orjadeks. Anna meile seemet, et j\u00e4\u00e4ksime elama ega sureks ja et p\u00f5llud ei j\u00e4\u00e4ks t\u00fchjaks!\u201d\n47:20 Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse p\u00f5llumaa, sest egiptlased m\u00fc\u00fcsid iga\u00fcks oma p\u00f5llu, sellep\u00e4rast, et n\u00e4lg ahistas neid. N\u00f5nda sai maa vaarao omaks.\n47:21 Ja ta tegi rahva temale orjaks, \u00fchest Egiptuse raja \u00e4\u00e4rest teise \u00e4\u00e4reni.\n47:22 Ainult preestrite p\u00f5ldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seep\u00e4rast nemad ei m\u00fc\u00fcnud oma p\u00f5ldusid.\n47:23 Ja Joosep \u00fctles rahvale: \u201eVaata, ma olen n\u00fc\u00fcd ostnud teid ja teie p\u00f5llud vaaraole. N\u00e4e, siin on teile seemet, k\u00fclvake see p\u00f5ldudele!\n47:24 Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa j\u00e4\u00e4gu teie k\u00e4tte teile p\u00f5lluseemneks, samuti toiduseks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduseks teie v\u00e4eteile lastele.\u201d\n47:25 Ja nad vastasid: \u201eSina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis j\u00e4\u00e4me vaaraole orjadeks!\u201d\n47:26 Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse p\u00f5llumaa kohta t\u00e4nap\u00e4evani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite p\u00f5llud ei saanud vaarao omaks.\n47:27 Ja Iisrael j\u00e4i elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad j\u00e4id sinna paigale, olid viljakad ja neid sai v\u00e4ga palju.\n47:28 Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi p\u00e4evi, tema eluaastaid, oli sada nelik\u00fcmmend seitse aastat.\n47:29 Kui Iisraeli surma p\u00e4ev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning \u00fctles temale: \u201eKui ma n\u00fc\u00fcd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma k\u00e4si mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: \u00e4ra mata mind Egiptusesse,\n47:30 sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest \u00e4ra ja mata nende hauda!\u201d Ja ta vastas: \u201eMa teen su s\u00f5na j\u00e4rgi!\u201d\n47:31 Ja tema \u00fctles: \u201eVannu mulle!\u201d Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.\n48:1 P\u00e4rast seda s\u00fcndmust \u00f6eldi Joosepile: \u201eVaata, su isa on haige!\u201d Siis ta v\u00f5ttis oma kaks poega enesega, Manasse ja Efraimi.\n48:2 Ja Jaakobile anti teada ning \u00f6eldi: \u201eN\u00e4e, su poeg Joosep tuleb sinu juurde!\u201d Iisrael v\u00f5ttis siis j\u00f5u kokku ning t\u00f5usis voodis istukile.\n48:3 Ja Jaakob \u00fctles Joosepile: \u201eK\u00f5igev\u00e4eline Jumal ilmutas ennast mulle Luusis Kaananimaal, ja \u00f5nnistas mind\n48:4 ning \u00fctles mulle: vaata, ma teen sind viljakaks ja paljuks ja teen sinust rahvaste hulga ja annan selle maa sinu soole p\u00e4rast sind igaveseks omandiks!\n48:5 Ja n\u00fc\u00fcd olgu su kaks poega, kes sulle Egiptusemaal on s\u00fcndinud, enne kui ma tulin sinu juurde Egiptusesse, minu omad: Efraim ja Manasse olgu minu omad nagu Ruuben ja Siimeongi!\n48:6 Aga su j\u00e4reltulijad, kes sulle p\u00e4rast neid s\u00fcnnivad, olgu sinu p\u00e4ralt ja neid nimetatagu nende vendade nimede j\u00e4rgi nende p\u00e4risosades.\n48:7 Kui ma Mesopotaamiast tulin, suri mul Raahel Kaananimaal, tee peal, kui veel t\u00fckk maad oli minna Efratasse. Ja ma matsin tema Efrata tee \u00e4\u00e4rde, see on Petlemma.\u201d\n48:8 Kui Iisrael n\u00e4gi Joosepi poegi, siis ta k\u00fcsis: \u201eKes need on?\u201d\n48:9 Ja Joosep vastas oma isale: \u201eNeed on mu pojad, keda Jumal mulle siin on andnud!\u201d Siis ta \u00fctles: \u201eToo nad minu juurde, et ma neid \u00f5nnistaksin!\u201d\n48:10 Aga Iisraeli silmad olid vanadusest tuhmid ja ta ei n\u00e4inud enam. Siis Joosep viis nad tema juurde ja tema andis neile suud ning s\u00fcleles neid.\n48:11 Ja Iisrael \u00fctles Joosepile: \u201eEi oleks uskunud, et saan n\u00e4ha su n\u00e4gu, aga vaata, Jumal on mind lasknud n\u00e4ha ka su j\u00e4rglasi!\u201d\n48:12 Siis Joosep v\u00f5ttis nad \u00e4ra tema p\u00f5lvilt ja kummardas silmili maha.\n48:13 Ja Joosep v\u00f5ttis nad m\u00f5lemad, Efraimi oma paremale k\u00e4ele, Iisraelist vasakule poole, ja Manasse oma vasakule k\u00e4ele, Iisraelist paremale poole, ja viis nad tema juurde.\n48:14 Aga Iisrael sirutas oma parema k\u00e4e ja pani Efraimi pea peale, kes oli noorem, ja oma vasaku k\u00e4e Manasse pea peale; ta pani oma k\u00e4ed ristamisi, sest Manasse oli esmas\u00fcndinu.\n48:15 Ja ta \u00f5nnistas Joosepit ning \u00fctles: \u201eJumal, Kelle palge ees mu isad Aabraham ja Iisak on r\u00e4nnanud, Jumal, Kes on olnud mu karjane kogu mu elu kuni t\u00e4nap\u00e4evani,\n48:16 Ingel, Kes mind on p\u00e4\u00e4stnud k\u00f5igest kurjast, \u00f5nnistagu neid poisse; neid nimetades nimetatagu minu nime ja mu isade Aabrahami ja Iisaki nime! Ja nad siginegu rohkesti keset maad!\u201d\n48:17 Aga kui Joosep n\u00e4gi, et ta isa oma parema k\u00e4e asetas Efraimi pea peale, siis ta pani seda pahaks ja haaras kinni oma isa k\u00e4est, et seda Efraimi pea pealt t\u00f5sta Manasse pea peale.\n48:18 Ja Joosep \u00fctles oma isale: \u201eMitte n\u00f5nda, mu isa, sest see on mu esmas\u00fcndinu! Pane oma parem k\u00e4si tema pea peale!\u201d\n48:19 Aga ta isa keeldus ja \u00fctles: \u201eMa tean, mu poeg, ma tean, ka tema peab saama rahvaks ja temagi peab olema suur! Ometi peab ta noorem vend saama temast suuremaks ja selle sugu olema rahvarohke!\u201d\n48:20 Ja ta \u00f5nnistas neid sel p\u00e4eval, \u00f6eldes: \u201eSinu nimel \u00f5nnistatagu Iisraelis, \u00f6eldagu: Jumal tehku sind Efraimi ja Manasse sarnaseks!\u201d N\u00f5nda seadis ta Efraimi Manassest ettepoole.\n48:21 Ja Iisrael \u00fctles Joosepile: \u201eVaata, ma suren, aga Jumal on teiega ja viib teid tagasi teie isade maale.\n48:22 Ja ma annan sulle \u00fche m\u00e4eseljandiku rohkem kui su vendadele, mille olen m\u00f5\u00f5ga ja ammuga v\u00f5tnud emorlastelt!\u201d\n49:1 Ja Jaakob kutsus oma pojad enese juurde ning \u00fctles: \u201eTulge kokku, siis ma kuulutan teile, mis teiega s\u00fcnnib tulevasil p\u00e4evil!\n49:2 Kogunege ja kuulge, Jaakobi pojad, v\u00f5tke kuulda Iisraeli, oma isa!\n49:3 Ruuben, sina oled mu esmas\u00fcndinu, mu rammu ja sigitusj\u00f5u esikpoeg, v\u00e4ljapaistev v\u00e4\u00e4rikuselt ja v\u00e4ljapaistev v\u00f5imult!\n49:4 Veena oled vooganud \u2014 esikohale sa ei j\u00e4\u00e4, sest sa t\u00f5usid oma isa s\u00e4ngi! Sel korral sa r\u00fcvetasid mu voodi, kuhu sa olid t\u00f5usnud!\n49:5 Siimeon ja Leevi, vennaksed, nende \u00fcmberl\u00f5ikamisnoad on v\u00e4givalla riistad!\n49:6 Nende n\u00f5usse ei astu mu hing, nende seltsiga ei liitu mu s\u00fcda! Sest oma vihas nad tapsid mehi ja meelevallatuses halvasid h\u00e4rgi!\n49:7 Olgu neetud nende kange viha ja nende range raev! Ma jaotan nad Jaakobis ja hajutan Iisraelis!\n49:8 Juuda, sind \u00fclistavad su vennad! Sinu k\u00e4si on su vaenlaste turjal, sind kummardavad su isa pojad!\n49:9 Juuda on l\u00f5ukoera kutsikas \u2014 saagi kallalt, mu poeg, oled t\u00f5usnud! Ta on heitnud maha, ta lebab nagu kunagi l\u00f5ukoer v\u00f5i l\u00f5vi \u2014 kes julgeks teda \u00e4ratada?\n49:10 Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja, keda rahvad v\u00f5tavad kuulda!\n49:11 Ta seob oma eesli viinapuu k\u00fclge, hea viinapuu k\u00fclge oma eeslivarsa; ta peseb oma kuube viinaga ja oma vammust viinamarjade verega!\n49:12 Ta silmad on viinast h\u00e4mused ja hambad piimast valged!\n49:13 Sebulon elab mererannas, laevade rannikul, ja tema selg on p\u00f6\u00f6ratud Siidoni poole!\n49:14 Issaskar on kondine eesel, kes lebab sadulakorvide vahel!\n49:15 Kui ta n\u00e4gi head hingamispaika ja meeldivat maad, ta langetas oma turja koormat kandma ja sai t\u00f6\u00f6orjaks!\n49:16 Daan m\u00f5istab kohut oma rahvale, \u00fcks Iisraeli suguharu on temagi!\n49:17 Daan on madu teel, r\u00e4stik raja peal, kes salvab hobuse kandu, n\u00f5nda et ratsanik kukub selili!\n49:18 Ma ootan p\u00e4\u00e4stet sinult, Issand!\n49:19 Gaad \u2014 r\u00f6\u00f6vj\u00f5ugud r\u00fcndavad teda, aga ta ise r\u00fcndab neid, olles neil kannul!\n49:20 Aaserilt tuleb rammus roog ja temal on anda kuninglikke maiuspalu!\n49:21 Naftali on nobe emahirv, kes kannab haralisi sarvi!\n49:22 Joosep on noor viljapuu, noor viljapuu allika \u00e4\u00e4res, mille oksad ulatuvad \u00fcle m\u00fc\u00fcri!\n49:23 Ammuk\u00fctid vaenavad teda, peavad ta peale ajujahti,\n49:24 aga tema amb j\u00e4\u00e4b painduvaks ja ta k\u00e4sivarred on n\u00f5tked Jaakobi V\u00e4geva abiga, Karjase, Iisraeli Kalju nime abiga,\n49:25 su isa Jumala abiga, kes sind aidaku, K\u00f5igev\u00e4elise abiga, Kes sind \u00f5nnistagu \u00f5nnistustega \u00fclalt taevast, \u00f5nnistustega all asuvast p\u00f5hjaveest, \u00f5nnistustega emarindadest ja \u00fcskadest!\n49:26 Su isa \u00f5nnistused \u00fcletavad igaveste m\u00e4gede \u00f5nnistused, \u00fcrgsete k\u00fcngaste ihaldusv\u00e4\u00e4rsed annid! Need tulgu Joosepi pea peale, oma vendade v\u00fcrsti pealaele!\n49:27 Benjamin on kiskjalik hunt! Hommikul ta s\u00f6\u00f6b saaki ja \u00f5htul jaotab r\u00f6\u00f6vitut!\u201d\n49:28 Need k\u00f5ik olid Iisraeli suguharud, neid oli kaksteist, ja see oli, mis nende isa neile r\u00e4\u00e4kis, kui ta neid \u00f5nnistas: ta \u00f5nnistas iga\u00fcht temale kohase \u00f5nnistusega.\n49:29 Ja ta k\u00e4skis neid ning \u00fctles neile: \u201eMind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hetiit Efroni v\u00e4ljal,\n49:30 sellesse koopasse, mis on Makpela v\u00e4ljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos v\u00e4ljaga hetiit Efronilt p\u00e4randhauaks.\n49:31 Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea.\n49:32 V\u00e4li ja seal olev koobas on hetiitidelt ostetud!\u201d\n49:33 Kui Jaakob oli oma poegadele k\u00e4su andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad v\u00e4lja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.\n50:1 Siis Joosep langes oma isa palge vastu, nuttis tema kohal ja suudles teda.\n50:2 Ja Joosep k\u00e4skis oma teenistuses olevaid arste tema isa palsameerida; ja arstid palsameerisid Iisraeli.\n50:3 Selleks kulus nelik\u00fcmmend p\u00e4eva, sest nii palju p\u00e4evi kulub palsameerimiseks; ja egiptlased nutsid teda seitsek\u00fcmmend p\u00e4eva.\n50:4 Kui tema nutup\u00e4evad olid m\u00f6\u00f6dunud, siis Joosep r\u00e4\u00e4kis vaarao hoovkonnaga, \u00f6eldes: \u201eKui ma n\u00fc\u00fcd teie silmis olen armu leidnud, siis r\u00e4\u00e4kige vaarao k\u00f5rva ees ja \u00f6elge:\n50:5 Minu isa laskis mind vanduda, \u00f6eldes: vaata, ma suren. Mata mind mu hauda, mille ma enesele olen kaevanud Kaananimaal. Ma tahaksin n\u00fc\u00fcd minna, oma isa matta ja siis tagasi tulla!\u201d\n50:6 Ja vaarao \u00fctles: \u201eMine ja mata oma isa, n\u00f5nda nagu ta sind on lasknud vanduda!\u201d\n50:7 Ja Joosep l\u00e4ks oma isa matma; ja temaga \u00fches l\u00e4ksid k\u00f5ik vaarao sulased, tema hoovkonna vanemad ja k\u00f5ik Egiptusemaa vanemad,\n50:8 ja kogu Joosepi pere ja tema vennad ja ta isa pere; ainult oma v\u00e4etid lapsed ja pudulojused ja veised j\u00e4tsid nad Gooseni maakonda.\n50:9 Ja temaga \u00fches l\u00e4ksid niih\u00e4sti vankrid kui ratsanikud, ja see oli v\u00e4ga suur killavoor.\n50:10 Kui nad j\u00f5udsid Atadi rehealuse juurde, mis on teispool Jordanit, siis nad panid seal toime v\u00e4ga suure ja m\u00f5juva leinakaebuse, ja ta pidas oma isa peiesid seitse p\u00e4eva.\n50:11 Kui maa elanikud, kaananlased, n\u00e4gid neid peiesid Atadi rehealuse juures, siis nad \u00fctlesid: \u201eNeed on egiptlastel suured peied!\u201d Seep\u00e4rast pandi sellele paigale nimeks Aabel-Mitsraim; see on teispool Jordanit.\n50:12 Ja ta pojad tegid temaga n\u00f5nda, nagu ta neid oli k\u00e4skinud:\n50:13 ta pojad viisid tema Kaananimaale ja matsid ta Makpela v\u00e4lja koopasse Mamre kohal, mille Aabraham \u00fches v\u00e4ljaga oli ostnud p\u00e4randhauaks hetiit Efronilt.\n50:14 Ja Joosep l\u00e4ks tagasi Egiptusesse, tema ja ta vennad ja k\u00f5ik, kes \u00fches temaga olid l\u00e4inud ta isa matma, p\u00e4rast seda kui ta oma isa oli matnud.\n50:15 Kui Joosepi vennad n\u00e4gid, et nende isa oli surnud, siis nad \u00fctlesid: \u201eKui Joosep meid n\u00fc\u00fcd vihkab ja t\u00f5esti tasub meile k\u00e4tte k\u00f5ige kurja eest, mis me temale oleme teinud?\u201d\n50:16 Ja nad k\u00e4skisid Joosepile \u00f6elda: \u201eSu isa andis k\u00e4su, enne kui ta suri, ja \u00fctles:\n50:17 \u00f6elge Joosepile n\u00f5nda: anna ometi andeks oma vendade \u00fcleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seep\u00e4rast anna siis n\u00fc\u00fcd andeks oma isa Jumala sulaste \u00fcleastumine!\u201d Ja Joosep nuttis, kui temale seda r\u00e4\u00e4giti.\n50:18 Siis tulid ka Joosepi vennad ise, heitsid maha ta ette ja \u00fctlesid: \u201eVaata, me j\u00e4\u00e4me sulle orjadeks!\u201d\n50:19 Aga Joosep vastas neile: \u201e\u00c4rge kartke! Kas mina olen Jumala asemik?\n50:20 Te m\u00f5tlesite k\u00fcll mu vastu kurja, aga Jumal p\u00f6\u00f6ras selle heaks, et teha, mis t\u00e4nap\u00e4eval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus!\n50:21 Ja n\u00fc\u00fcd \u00e4rge kartke, mina toidan teid ja teie v\u00e4eteid lapsi!\u201d Ja ta tr\u00f6\u00f6stis ning rahustas neid.\n50:22 Ja Joosep j\u00e4i Egiptusesse, tema ja ta isa pere. Ja Joosep elas saja k\u00fcmne aastaseks.\n50:23 Ja Joosep n\u00e4gi Efraimi lapsi kolm p\u00f5lve; ka Manasse pojast Maakirist s\u00fcndis lapsi Joosepi p\u00f5lvede peale.\n50:24 Ja Joosep \u00fctles oma vendadele: \u201eMina suren, aga Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja viib teid siit maalt sellele maale, mille Ta vandega on t\u00f5otanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!\u201d\n50:25 Ja Joosep vannutas Iisraeli poegi, \u00f6eldes: \u201eKui Jumal t\u00f5esti hoolitseb teie eest, siis viige ka minu luud siit \u00e4ra!\u201d\n50:26 Ja Joosep suri, sada k\u00fcmme aastat vana, ja ta palsameeriti ja pandi kirstu Egiptuses.","title":"Estonian Bible (partial): Genesis","type":"page"}