{"collection":"Bible & Christianity","html_url":"https://unchartedknowledge.5gfusion.net/browse/bib/wb/est/heb.htm","path":"bib/wb/est/heb.htm","source_url":"https://sacred-texts.com/bib/wb/est/heb.htm","text":"1:1 Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli r\u00e4\u00e4kinud prohvetite kaudu,\n1:2 siis on Ta neil viimseil p\u00e4evil meile r\u00e4\u00e4kinud Poja kaudu, Kelle Ta on pannud k\u00f5igi asjade p\u00e4rijaks, Kelle l\u00e4bi Ta on teinud maailmaajastud,\n1:3 Kes, olles Tema aupaistus ning Ta olemuse kuju ja kandes k\u00f5ike Oma v\u00e4geva s\u00f5naga, p\u00e4rast seda kui Ta Iseenese l\u00e4bi oli toimetanud meie pattude puhastuse, istus Ausuuruse paremale k\u00e4ele k\u00f5rguses\n1:4 ning sai seda \u00fclemaks Inglitest, mida k\u00f5rgema nime Ta on p\u00e4rinud kui nemad.\n1:5 Sest missugusele Inglile on Ta iganes \u00f6elnud: \u201eSina oled Mu Poeg, t\u00e4na Ma s\u00fcnnitasin Sind!\u201d, v\u00f5i j\u00e4lle: \u201eMina tahan olla Temale Isaks ja Tema peab olema Mulle Pojaks!\u201d?\n1:6 Ent sellest, kui Ta j\u00e4lle toob esmas\u00fcndinu maailma, \u00fctleb Ta: \u201eKa k\u00f5ik Jumala Inglid kummardagu Teda!\u201d\n1:7 Ent Inglitest Ta \u00fctleb k\u00fcll: \u201eTa teeb Oma Inglid tuulteks ja Oma teenijad tuleleegiks!\u201d\n1:8 Aga Pojale Ta \u00fctleb: \u201eSu auj\u00e4rg, Jumal, on ikka ja igavesti, Su valitsuskepp on \u00f5igluse kepp!\n1:9 Sa armastad \u00f5igust ja vihkad \u00fclekohut; sellep\u00e4rast on Jumal, Sinu Jumal, Sind v\u00f5idnud r\u00f5\u00f5mu\u00f5liga enam kui Su kaaslasi!\u201d\n1:10 Ja: \u201eSina, Issand, panid maale aluse ja taevad on Su k\u00e4te t\u00f6\u00f6d!\n1:11 Need h\u00e4vivad, aga Sina p\u00fcsid; nad k\u00f5ik kuluvad nagu kuub\n1:12 ja Sa rullid nad kokku nagu mantli, nagu kuue, ja nad muudetakse; aga Sina oled seesama ja Sinu aastad ei l\u00f5pe!\u201d\n1:13 V\u00f5i missugusele Inglile on Ta kunagi \u00f6elnud: \u201eIstu Mu paremale k\u00e4ele, kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks j\u00e4riks!\u201d\n1:14 Eks nad k\u00f5ik ole teenijad vaimud, l\u00e4kitatud abistama neid, kes \u00f5ndsuse p\u00e4rivad?\n2:1 Sellep\u00e4rast tuleb meil palju hoolsamini silmas pidada seda, mida oleme kuulnud, et me kuidagi m\u00f6\u00f6da ei libiseks.\n2:2 Sest kui Inglite kaudu r\u00e4\u00e4gitud s\u00f5na p\u00fcsis kindlana ja k\u00f5ik \u00fcleastumine ja s\u00f5nakuulmatus sai oma \u00f5ige palga,\n2:3 kuidas me siis v\u00f5ime p\u00e4\u00e4seda pakku, kui me ei hooli nii suurest p\u00e4\u00e4stest, mis oma kuulutuse alguse sai Issandalt ja mille kinnitasid meisse need, kes seda kuulsid,\n2:4 kui Jumal \u00fches nendega andis tunnistust tunnust\u00e4htedega ja imedega ja m\u00f5nesuguste v\u00e4gevate tegudega ja P\u00fcha Vaimu jagamistega Oma tahte j\u00e4rgi.\n2:5 Sest mitte Inglitele ei alistanud Ta tulevast maailma, millest me r\u00e4\u00e4gime,\n2:6 vaid keegi on kuskil tunnistanud, \u00f6eldes: \u201eMis on inimene, et Sa temale m\u00f5tled, v\u00f5i inimese poeg, et Sa tema eest hoolitsed?\n2:7 Sa tegid ta pisut alamaks Inglitest; Sa ehtisid teda au ja austusega;\n2:8 k\u00f5ik Sa panid tema jalge alla!\u201d Sest alistades k\u00f5ik temale, ei j\u00e4tnud ta midagi temale alistamata. Aga n\u00fc\u00fcd me ei n\u00e4e veel k\u00f5ike temale alistatuna.\n2:9 Ent Teda, Kes sai \u00fc\u00fcrikeseks ajaks alamaks Inglitest, Jeesust, me n\u00e4eme Tema surma kannatamise p\u00e4rast au ja austusega ehitud, et Ta Jumala armust iga\u00fche eest maitseks surma.\n2:10 Sest Temale, Kelle p\u00e4rast ja Kelle l\u00e4bi on k\u00f5ik, sobis, et Ta selle, kes palju lapsi ausse viib, nende \u00f5ndsuse \u00fclemjuhi, teeks t\u00e4iuslikuks kannatuste kaudu.\n2:11 Sest niih\u00e4sti p\u00fchitseja kui p\u00fchitsetavad on k\u00f5ik \u00fcht Isa; sel p\u00f5hjusel Tema ka ei h\u00e4bene neid nimetada vendadeks,\n2:12 \u00f6eldes: \u201eMa tahan Su nime kuulutada Oma vendadele, keset kogudust Ma tahan laulda Sulle kiitust!\u201d\n2:13 Ja j\u00e4lle: \u201eMa loodan Tema peale!\u201d; ja j\u00e4lle: \u201eVaata, siin olen Mina ja lapsed, keda Jumal Mulle on andnud!\u201d\n2:14 Et n\u00fc\u00fcd lapsed on liha ja vere osalised, siis Temagi sai otse samal viisil osa sellest, et Ta surma l\u00e4bi kaotaks selle, kelle v\u00f5imu all oli surm, see on kuradi,\n2:15 ja vabastaks need, kes surma kartusest olid kogu eluaja kinni orjap\u00f5lves.\n2:16 Sest ega Ta ometi hoolitse Inglite eest, vaid Ta hoolitseb Aabrahami soo eest!\n2:17 Sellep\u00e4rast pidi Ta k\u00f5iges saama vendade sarnaseks, et Ta oleks halastaja ja ustav \u00fclempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.\n2:18 Sest selles, milles Ta on kannatanud kiusatud olles, v\u00f5ib Ta aidata neid, keda kiusatakse.\n3:1 Sellep\u00e4rast, p\u00fchad vennad, taevase kutsumise osalised, pange t\u00e4hele meie tunnistuse Apostlit ja \u00fclempreestrit Jeesust,\n3:2 Kes on ustav Oma ametisseseadjale nagu Mooseski kogu Tema kojas.\n3:3 Sest Tema on Moosesest niiv\u00f5rd suurema au v\u00e4\u00e4riline, kuiv\u00f5rd maja valmistajal on suurem au kui majal.\n3:4 Sest igal majal on oma valmistaja; aga kes k\u00f5ik on valmistanud, see on Jumal.\n3:5 Ja Mooses oli k\u00fcll ustav sulasena kogu Tema kojas tunnistuseks sellest, mida pidi r\u00e4\u00e4gitama,\n3:6 aga Kristus kui Poeg on Tema koja \u00fcle; ja Tema koda oleme meie, kui me julguse ning lootuse kiitlemise hoiame otsani kindla.\n3:7 Sellep\u00e4rast n\u00f5nda nagu P\u00fcha Vaim \u00fctleb: \u201eT\u00e4na, kui te kuulete Tema h\u00e4\u00e4lt,\n3:8 \u00e4rge paadutage oma s\u00fcdameid, n\u00f5nda nagu s\u00fcndis nurina ajal, kiusatuse p\u00e4eval k\u00f5rbes,\n3:9 kus teie isad Mind kiusasid ning katsusid, kuigi nad olid n\u00e4inud Minu tegusid nelik\u00fcmmend aastat,\n3:10 misp\u00e4rast Ma vihastusin selle sugup\u00f5lve peale ning \u00fctlesin: nemad eksivad alati oma s\u00fcdamega, ent Minu teid nad ei \u00f5ppinud tundma;\n3:11 sellep\u00e4rast Ma vandusin Oma vihas: nad ei p\u00e4\u00e4se mitte Minu hingamisse!\u201d\n3:12 Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu s\u00fcda, mis loobub elavast Jumalast,\n3:13 vaid manitsege \u00fcksteist iga p\u00e4ev, niikaua kui veel \u00f6eldakse \u201et\u00e4na\u201d, et \u00fckski teie seast ei paaduks patu pettusest!\n3:14 Sest me oleme saanud Kristuse osalisiks, kui me vaid otsani kindla hoiame esimese usulootuse.\n3:15 Kui \u00f6eldakse: \u201eT\u00e4na, kui te kuulete Tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge paadutage oma s\u00fcdameid, n\u00f5nda nagu s\u00fcndis nurina ajal\u201d, \u2014\n3:16 kes siis olid need kuuljad, kes hakkasid nurisema? Kas need ei olnud k\u00f5ik, kes olid v\u00e4ljunud Egiptusest Moosese juhatusel?\n3:17 Aga kellele Ta oli vihane nelik\u00fcmmend aastat? Kas mitte neile, kes olid pattu teinud, kelle kehad langesid k\u00f5rbes?\n3:18 Kellele Ta siis vandus, et nad ei p\u00e4\u00e4se mitte Tema hingamisse? Kas mitte neile, kes olid s\u00f5nakuulmatud?\n3:19 Ja nii me n\u00e4eme, et nad oma uskmatuse p\u00e4rast ei v\u00f5inud sisse saada.\n4:1 Siis kartkem, et niikaua kui t\u00f5otus p\u00e4\u00e4seda Tema hingamisse on t\u00e4itumata, keegi teist kuidagi ei osutuks hiljaks j\u00e4\u00e4nuks.\n4:2 Sest r\u00f5\u00f5mus\u00f5num on kuulutatud meile n\u00f5nda nagu neilegi. Ent kuuldud s\u00f5nast ei olnud neil kasu, sest see ei imbunud usu l\u00e4bi neisse, kes seda kuulsid.\n4:3 Sest meie, kes usume, saame hingamisse, n\u00f5nda nagu Tema on \u00f6elnud: \u201eSiis ma vandusin Oma vihas: nad ei p\u00e4\u00e4se mitte Minu hingamisse!\u201d, ehk k\u00fcll Tema teod olid valmis maailma asutamisest alates.\n4:4 Sest kuskil on Ta seitsmendast p\u00e4evast \u00f6elnud n\u00f5nda: \u201eJa Jumal hingas seitsmendal p\u00e4eval k\u00f5igist Oma tegudest\u201d;\n4:5 ja siin j\u00e4lle: \u201eNad ei p\u00e4\u00e4se mitte Minu hingamisse!\u201d\n4:6 Et n\u00fc\u00fcd asi nii on, et m\u00f5ned p\u00e4\u00e4sevad sinna ja et need, kellele r\u00f5\u00f5mus\u00f5numit esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud s\u00f5nakuulmatuse p\u00e4rast,\n4:7 siis Ta m\u00e4\u00e4rab uuesti \u00fche p\u00e4eva \u201et\u00e4nap\u00e4evaks\u201d, \u00f6eldes Taaveti kaudu nii pika aja p\u00e4rast, nagu on enne \u00f6eldud: \u201eT\u00e4na, kui te kuulete tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge paadutage oma s\u00fcdameid!\u201d\n4:8 Sest kui Joosua nad oleks viinud hingamisse, siis ta ei r\u00e4\u00e4giks teisest, p\u00e4rastisest p\u00e4evast.\n4:9 Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees.\n4:10 Sest kes Tema hingamisse on p\u00e4\u00e4senud, see hingab ka ise oma tegudest, otsekui Jumal Oma tegudest.\n4:11 Siis olgem agarad sellesse hingamisse minema, et keegi ei langeks s\u00f5nakuulmatusse samal eeskujul.\n4:12 Sest Jumala s\u00f5na on elav ja v\u00e4gev ja teravam kui \u00fckski kaheterane m\u00f5\u00f5k ning tungib l\u00e4bi, kuni ta l\u00f5hestab hinge ja vaimu, liikmed ja \u00fcdi, ja on s\u00fcdame meelsuse ja m\u00f5tete hindaja;\n4:13 ja \u00fckski loodu ei ole temale n\u00e4htamatu, vaid k\u00f5ik on alasti ja paljastatud Tema silma ees; ja Temale tuleb meil aru anda.\n4:14 Et meil n\u00fc\u00fcd on suur \u00fclempreester Jeesus, Jumala Poeg, Kes taevad on l\u00e4binud, siis pidagem kinni tunnistusest!\n4:15 Sest meil pole niisugune \u00fclempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie n\u00f5trustega, vaid kes k\u00f5iges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta.\n4:16 L\u00e4ki siis julgusega armuauj\u00e4rje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks \u00f5igeks ajaks.\n5:1 Sest iga \u00fclempreester, kes v\u00f5etakse inimeste seast, seatakse inimeste heaks toimetama teenistust Jumala ees, tooma ande ja ohvreid pattude eest;\n5:2 ja tema v\u00f5ib s\u00e4\u00e4sta m\u00f5istmatuid ning eksijaid; on ta ju ise ka n\u00f5truse sees.\n5:3 Ja selle n\u00f5truse p\u00e4rast peab tema niisamuti nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude p\u00e4rast.\n5:4 Ka ei v\u00f5ta keegi enesele ise seda au, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.\n5:5 N\u00f5nda Kristuski ei v\u00f5tnud Ise Enesele au saada \u00fclempreestriks, vaid Ta sai selle Temalt, Kes Temale \u00fctles: \u201eSina oled Mu Poeg, t\u00e4na Ma s\u00fcnnitasin Sind!\u201d,\n5:6 n\u00f5nda nagu Ta teiseski kohas \u00fctleb: \u201eSina oled preester igavesti Melkisedeki korra j\u00e4rgi!\u201d\n5:7 Tema ohverdas Oma liha p\u00e4evil palveid ja anumisi suure h\u00fc\u00fcdmise ja silmaveega Sellele, Kes Teda v\u00f5is p\u00e4\u00e4sta surmast, ja Tema palvet kuuldi Ta jumalakartuse p\u00e4rast.\n5:8 Ja ehk Ta oligi Poeg, \u00f5ppis Ta s\u00f5nakuulmist sellest, mida Ta kannatas.\n5:9 Ja kui Ta oli saanud t\u00e4ielikuks, sai Tema igavese \u00f5ndsuse alustajaks k\u00f5igile, kes on Temale s\u00f5nakuulelikud,\n5:10 ja Jumal nimetas Tema \u00fclempreestriks Melkisedeki korra j\u00e4rgi.\n5:11 Sellest oleks meil palju r\u00e4\u00e4kida ning seda on raske s\u00f5nadega seletada, sest te olete l\u00e4inud tuimaks kuulma.\n5:12 Sest teie, kes aja poolest peaksite olema \u00f5petajad, vajate j\u00e4lle, et teile \u00f5petataks Jumala s\u00f5nade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kellele l\u00e4heb tarvis piima, aga mitte tahket rooga.\n5:13 Sest iga\u00fcks, kes veel tarvitab piima, ei saa \u00f5ieti aru \u00f5iguse s\u00f5nast, sest ta on alles laps.\n5:14 Aga t\u00e4isealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse t\u00f5ttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel.\n6:1 Sellep\u00e4rast j\u00e4tkem k\u00f5rvale alg\u00f5petus Kristusest ja p\u00fc\u00fcdkem t\u00e4iuslikkusele ning \u00e4rgem hakakem uuesti rajama alust p\u00f6\u00f6rdumisele surnud tegudest ja usule Jumalasse,\n6:2 \u00f5petusele ristimisest ja k\u00e4te pealepanemisest, surnute \u00fclest\u00f5usmisest ja igavesest hukatusest.\n6:3 Ja nii me teemegi, kui Jumal lubab.\n6:4 Sest on v\u00f5imatu neid, kes korra olid valgustatud ning maitsesid taevalist andi ja said osa P\u00fchast Vaimust,\n6:5 ja maitsesid Jumala head s\u00f5na ja tulevase maailmaajastu v\u00e4ge\n6:6 ja siis \u00e4ra taganesid, uuesti tuua meeleparandamisele, sellep\u00e4rast et nad iseeneste kahjuks Jumala Poja risti l\u00f6\u00f6vad ja naeruks panevad.\n6:7 Sest maa, mis joob enesesse rikkalikult sadanud vihma ja kasvatab tarvilist vilja neile, kes seda harivad, saab \u00f5nnistuse Jumalalt;\n6:8 kuid maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on k\u00f5lbmatu ja l\u00e4hedal needusele, ja l\u00f5ppeks ta p\u00f5letatakse.\n6:9 Aga, armsad, teie suhtes me usume seda, mis on parem ja soodus \u00f5ndsusele, kuigi me r\u00e4\u00e4gime n\u00f5nda.\n6:10 Sest Jumal ei ole \u00fclekohtune, et Ta unustaks \u00e4ra teie teod ja armastuse, mida olete osutanud Tema nimele, kui te p\u00fchadele abiks olite ja veelgi olete.\n6:11 Aga me ihaldame seda, et te iga\u00fcks osutaksite sama indu t\u00e4ieliku lootuse s\u00e4ilitamiseks otsani;\n6:12 et te ei l\u00e4heks loiuks, vaid j\u00e4rgiksite neid, kes usu ja pika meele t\u00f5ttu p\u00e4rivad selle, mis on t\u00f5otatud.\n6:13 Sest kui Jumal Aabrahamile andis t\u00f5otuse, vandus Ta Iseenese juures, sest ei olnud kedagi suuremat, kelle juures Ta oleks v\u00f5inud vanduda,\n6:14 ning \u00fctles: \u201eT\u00f5esti, \u00f5nnistusega Ma \u00f5nnistan sind ja teen sind v\u00e4ga paljuks!\u201d\n6:15 Ja nii Aabraham ootas kannatlikult ning sai t\u00f5otuse k\u00e4tte.\n6:16 Sest inimesed vannuvad suurema juures ja vanne on neile kinnituseks kui k\u00f5ige vastur\u00e4\u00e4kimise l\u00f5petus.\n6:17 Nii on Jumal selleks, et t\u00f5otuse p\u00e4rijaile veel selgemini n\u00e4idata oma n\u00f5u kindlust, vannet tarvitanud vahendiks,\n6:18 et kahe k\u00f5ikumatu asja l\u00e4bi, milles Jumalal on v\u00f5imatu valetada, oleks v\u00e4gev julgustus meil, kes oleme usaldanud kinni haarata eelolevast lootusest,\n6:19 mis meile on otsekui hinge ankur, kindel ja tugev ning ulatub sissepoole eesriide taha,\n6:20 kuhu eeljooksjana meie heaks on l\u00e4inud sisse Jeesus, kui ta sai \u00fclempreestriks igavesti Melkisedeki korra j\u00e4rgi.\n7:1 Sest see Melkisedek - Saalemi kuningas, k\u00f5ige k\u00f5rgema Jumala preester, kes tuli vastu Aabrahamile, kui see oli koju minemas p\u00e4rast v\u00f5itu kuningate \u00fcle, ja \u00f5nnistas teda,\n7:2 kellele ka Aabraham jagas k\u00fcmnist k\u00f5igest saagist ja kes on esmalt, nagu teda t\u00f5lgitsetakse, \u201e\u00d5iguse kuningas\u201d, aga siis ka Saalemi kuningas, see on \u201eRahu kuningas\u201d,\n7:3 kes on isata, emata, ilma suguv\u00f5sata, ilma p\u00e4evade alguseta ja ilma eluotsata, ent kes on sarnastatud Jumala Pojaga - j\u00e4\u00e4b preestriks igavesti.\n7:4 Vaadake siis, kui suur on see, kellele ka peavanem Aabraham andis saagist k\u00fcmnist.\n7:5 On ju neil Leevi poegadelgi, kes saavad preestriameti, k\u00e4sk v\u00f5tta k\u00fcmnist k\u00e4su\u00f5petuse j\u00e4rgi rahva, see on oma vendade k\u00e4est, ehk k\u00fcll nemadki on l\u00e4htunud Aabrahami niudeist.\n7:6 Kuid see, kes ei p\u00f5lvnenudki nendest, v\u00f5ttis k\u00fcmnise Aabrahami k\u00e4est ja \u00f5nnistas teda, kellel olid t\u00f5otused.\n7:7 Ent vastur\u00e4\u00e4kimata on selge, et alam saab \u00f5nnistuse \u00fclemalt.\n7:8 Ja siin v\u00f5tavad k\u00fcmnist surelikud inimesed, aga seal see, kellest tunnistatakse, et ta elab.\n7:9 Ja Aabrahami kaudu on, nii\u00f6elda, Leevigi, kes v\u00f5tab k\u00fcmnist, pidanud k\u00fcmnist maksma;\n7:10 sest ta oli veel isa niudeis, kui Melkisedek temale vastu tuli.\n7:11 Kui n\u00fc\u00fcd t\u00e4iuslikkus oleks leviitide preestriameti kaudu olnud saavutatud \u2014 sest sellele on rajatud rahva k\u00e4su\u00f5petus \u2014 mis vajadust siis veel oli, et teistsugune preester t\u00f5usis Melkisedeki korra j\u00e4rgi ega nimetatud teda Aaroni korra j\u00e4rgi?\n7:12 Sest preestriameti muutmisega s\u00fcnnib paratamatult ka k\u00e4su\u00f5petuse muutus.\n7:13 Sest See, Kellest seda \u00f6eldakse, on p\u00e4rit teisest suguharust, kellest veel \u00fckski ei ole saanud altari juurde.\n7:14 On ju teada, et meie Issand on t\u00e4rganud Juudast, kelle suguharule Mooses ei ole midagi k\u00f5nelnud preestriametist.\n7:15 Ja asi saab veel palju selgemaks, kui t\u00f5useb teistsugune Melkisedeki sarnane Preester,\n7:16 Kes ei ole lihaliku k\u00e4sus\u00f5na k\u00e4sku m\u00f6\u00f6da saanud preestriks, vaid h\u00e4\u00e4bumatu elu v\u00e4ge m\u00f6\u00f6da.\n7:17 Sest tunnistatakse: \u201eSina oled preester igavesti Melkisedeki korra j\u00e4rgi!\u201d\n7:18 Endise k\u00e4sus\u00f5na t\u00fchistus s\u00fcnnib ju selle t\u00f5ttu, et see oli j\u00f5uetu ja kasutu -\n7:19 ei ole ju k\u00e4sk midagi viinud t\u00e4iuslikkusele - ent asemele seatakse parem lootus, mille kaudu me tuleme Jumala ligi.\n7:20 Ja niiv\u00f5rd kui see ei tekkinud ilma vandeta \u2014 sest need on saanud preestreiks ilma vandeta,\n7:21 Tema aga vandega selle seadmisel, kes Temale \u00fctles: \u201eIssand on vandunud ja Tema ei kahetse seda mitte: Sina oled preester igavesti!\u201d \u2014\n7:22 Sedav\u00f5rd on palju parem ka leping, mille k\u00e4emeheks on saanud Jeesus.\n7:23 Oli ju neid palju, kes said preestreiks, sellep\u00e4rast et surm neid keelas j\u00e4\u00e4mast.\n7:24 Aga Temal on selle t\u00f5ttu, et Ta j\u00e4\u00e4b igavesti, preestriamet, mis ei l\u00e4he kellegi teise k\u00e4tte.\n7:25 Sellep\u00e4rast v\u00f5ib Ta ka t\u00e4ielikult p\u00e4\u00e4sta need, kes tulevad Tema l\u00e4bi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest.\n7:26 Niisugune \u00dclempreester peabki ju meil olema: p\u00fcha, veatu, laitmatu, eraldatud patustest ja k\u00f5rgemale saanud kui taevad,\n7:27 Kellel ei ole mitte iga p\u00e4ev vaja n\u00f5nda nagu \u00fclempreestril esiti tuua ohvreid enese pattude eest ja siis rahva pattude eest; sest seda on Ta igaks puhuks teinud, kui Ta Iseenese t\u00f5i ohvriks.\n7:28 Sest k\u00e4sk seab n\u00f5drad inimesed \u00fclempreestreiks, aga vande s\u00f5na, mis on hilisem k\u00e4su\u00f5petusest, seab Poja, Kes on t\u00e4iuslikuks saanud igaveseks.\n8:1 Aga peaasi selles, millest me k\u00f5neleme, on see: meil on selline \u00dclempreester, Kes istub Ausuuruse istme paremal k\u00e4el taevas,\n8:2 p\u00fchamu ja t\u00f5elise telgi ametitalitaja, mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene.\n8:3 Sest iga \u00fclempreester seatakse ohverdama ande ja ohvreid, misp\u00e4rast on paratamata vajalik, et Tal oleks midagi ning seda, mida ohverdada.\n8:4 Kui Ta n\u00fc\u00fcd oleks maa peal, ei Ta siis olekski preester, sest on olemas neid, kes k\u00e4su\u00f5petuse j\u00e4rgi ohverdavad ande\n8:5 ja kes teenivad selles, mis on taevase p\u00fchamu kuju ja vari, nagu Moosesele ilmutati, kui ta hakkas telki valmistama. Sest nii \u00f6eldi talle: \u201eVaata, et sa k\u00f5ik teed selle eeskuju j\u00e4rgi, mis sulle m\u00e4el n\u00e4idati!\u201d\n8:6 Aga n\u00fc\u00fcd on Tema saanud seda kallima ameti, mida parema lepingu vahemees Ta ka on, mis on rajatud parematele t\u00f5otustele.\n8:7 Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, ei siis oleks otsitud aset teisele.\n8:8 Sest neid laites \u00fctleb prohvet neile: \u201eVaata, p\u00e4evad tulevad, \u00fctleb Issand, mil Ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:\n8:9 mitte selle lepingu sarnase, mille Ma tegin nende vanematega sel p\u00e4eval, mil Ma v\u00f5tsin nad k\u00e4ttpidi, et viia nad v\u00e4lja Egiptusemaalt \u2014 sest nad ei j\u00e4\u00e4nud Minu lepingusse ja nii Minagi ei hoolinud neist, \u00fctleb Issand \u2014\n8:10 vaid leping, mille Ma teen Iisraeli sooga p\u00e4rast neid p\u00e4evi, \u00fctleb Issand, on niisugune: Ma panen neile meelde Oma k\u00e4sud ja kirjutan need neile s\u00fcdamesse; siis Ma olen neile Jumalaks ja nemad on Mulle rahvaks!\n8:11 Siis ei \u00f5peta keegi enam oma kaaskodanikku ega vend oma venda, \u00f6eldes: \u201eTunne Issandat!\u201d, sest nad k\u00f5ik tunnevad Mind, niih\u00e4sti nende pisukesed kui nende suured.\n8:12 Sest Ma olen armuline nende \u00fclekohtustele tegudele ega tuleta enam meelde nende patte!\u201d\n8:13 Kui ta nimetab uut, siis on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis vananeb ja iganeb, on h\u00e4vimisele ligi!\n9:1 Esimesel lepingul olid ju ka oma Jumalateenistuse korraldused ja oma maine p\u00fchamu.\n9:2 Sest enne valmistati esimene telk, milles olid k\u00fc\u00fcnlajalg ja laud ja vaateleivad laual; seda kutsutakse \u201ep\u00fchaks paigaks.\u201d\n9:3 Ent teise eesriide taga oli telk, mida kutsutakse \u201ek\u00f5ige p\u00fchamaks paigaks.\u201d\n9:4 Seal oli kuldne suitsutusaltar ja seaduselaegas, mis oli \u00fcleni kullaga karratud; selle sees oli kuldkruus mannaga ja Aaroni kepp, mis oli \u00f5itsenud, ja seaduselauad.\n9:5 Ent laeka peal olid auhiilguse keerubid, kes varjasid lepituskaant. Sellest k\u00f5igest ei ole n\u00fc\u00fcd tarvis \u00fcksikasjalikult r\u00e4\u00e4kida.\n9:6 Et need k\u00f5ik n\u00f5nda on korrastatud, siis l\u00e4hevad eestelki alati preestrid, kes toimetavad Jumalateenistusi,\n9:7 aga teise l\u00e4heb korra aastas \u00fcksnes \u00fclempreester, mitte ilma vereta, mille ta ohverdab oma ja rahva eksimuste eest.\n9:8 Sel kombel n\u00e4itab P\u00fcha Vaim, et tee p\u00fchasse paika veel ei ole avatud, niikaua kui esimene telk veel on olemas.\n9:9 See on praeguse aja kohta v\u00f5rdum, mille kohaselt ohverdatakse ande ja ohvreid, mis ei suuda teha s\u00fcdametunnistuse poolest t\u00e4iuslikuks seda, kes toimetab teenistust,\n9:10 vaid mis samuti nagu toidud ja joogid ja mitmesugused pesemised on ainult liha korraldused, kehtivad seniks, kui k\u00e4tte j\u00f5uab uuendatud korra aeg.\n9:11 Aga Kristus, kui Tema tuli tulevaste heade andide \u00dclempreestrina, suurema ja t\u00e4iuslikuma telgiga, mis ei ole k\u00e4tega tehtud, see on, mis ei ole p\u00e4rit sellest loomisest,\n9:12 ja ka mitte sikkude ega vasikate verega, vaid Iseenese Verega, l\u00e4ks \u00fckskord sinna p\u00fchasse paika ning saavutas igavese lunastuse.\n9:13 Sest kui sikkude ja h\u00e4rgade veri ja lehma tuhk, mis riputatakse nende peale, kes on r\u00fcvetunud, p\u00fchitseb liha puhtuseks,\n9:14 kui palju enam Kristuse Veri, Kes igavese Vaimu l\u00e4bi Iseenese veatuna ohverdas Jumalale, puhastab meie s\u00fcdametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.\n9:15 Ja sellep\u00e4rast on Tema uue lepingu vahemees, et p\u00e4rast Tema surma, mis oli lunastuseks esimese lepingu ajal olnud \u00fcleastumistest, need, kes on kutsutud, k\u00e4tte saaksid igavese p\u00e4randi.\n9:16 Sest seal, kus on olemas testament, on h\u00e4davajalik, et t\u00f5endataks ka testamenditegija surm.\n9:17 Sest testament hakkab kehtima p\u00e4rast surma; sest see ei ole kunagi j\u00f5us, niikaua kui testamenditegija on elus.\n9:18 Sellep\u00e4rast ei ole ka esimest lepingut p\u00fchitsetud ilma vereta.\n9:19 Sest kui Mooses k\u00f5igele rahvale oli ette lugenud kogu k\u00e4su k\u00e4su\u00f5petuse j\u00e4rgi, v\u00f5ttis ta vasikate ja sikkude vere \u00fches vee ja punase villa ja iisopiga ja piserdas seda niih\u00e4sti raamatu enese kui ka k\u00f5ige rahva peale\n9:20 ning \u00fctles: \u201eSee on selle lepingu veri, mille Jumal on seadnud teie jaoks!\u201d\n9:21 Ja samuti ta piserdas verd ka telgi ja k\u00f5igi Jumalateenistuseriistade peale.\n9:22 Ja peaaegu k\u00f5ik puhastatakse verega k\u00e4su\u00f5petuse j\u00e4rgi, ja ilma verd valamata ei ole andeksandmist olemas.\n9:23 Nii on siis tarvis, et taevalike asjade kujud puhastatakse sel teel, aga taevasi asju endid puhastatakse paremate ohvritega kui need.\n9:24 Sest Kristus ei l\u00e4inud k\u00e4tega tehtud p\u00fchamusse kui t\u00f5elise p\u00fcha paiga kujusse, vaid taevasse Enesesse, et n\u00fc\u00fcd ilmuda Jumala palge ette meie eest,\n9:25 aga mitte Ennast mitu korda ohverdama, n\u00f5nda nagu \u00fclempreester igal aastal l\u00e4ks p\u00fchasse paika v\u00f5\u00f5ra verega,\n9:26 sest muidu oleks Ta pidanud mitu korda kannatama maailma rajamisest alates; aga n\u00fc\u00fcd on Ta maailmaajastute l\u00f5pul korra ilmunud, et Oma ohvriga kaotada patt.\n9:27 Ja otsekui inimestele on m\u00e4\u00e4ratud kord surra, aga p\u00e4rast seda kohus,\n9:28 n\u00f5nda ka Kristus, Kes \u00fcks kord t\u00f5i Enese ohvriks, et \u00e4ra v\u00f5tta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes Teda ootavad \u00f5ndsuseks.\n10:1 K\u00e4sk, olles ainult tulevaste h\u00fcvede vari, aga mitte asjade t\u00e4iskuju ise, ei v\u00f5i iialgi samade iga-aastaste ohvritega, mida \u00fchtelugu ohverdatakse, teha t\u00e4iuslikuks nende toojaid,\n10:2 sest eks muidu oleksid ju ohvrite toomised l\u00f5ppenud, sellep\u00e4rast et neil, kes toimetavad jumalateenistust, ei oleks enam mingit patust s\u00fcdametunnistust, kui nad kord on puhtaks tehtud.\n10:3 Ent ohvritega tuletatakse iga aasta patte meelde.\n10:4 Sest on v\u00f5imatu, et h\u00e4rgade ja sikkude veri v\u00f5ib patud \u00e4ra v\u00f5tta.\n10:5 Sellep\u00e4rast Ta maailma tulles \u00fctleb: \u201eOhvrit ega andi Sa ei tahtnud, aga Sa valmistasid Mulle ihu:\n10:6 p\u00f5letus- ja patuohvrid ei olnud Sulle meelep\u00e4rast!\n10:7 Siis Ma \u00fctlesin: vaata, Ma tulen \u2014 rullraamatus on Minust kirjutatud \u2014 tegema Su tahtmist, oh Jumal!\u201d\n10:8 Kuna Ta eespool \u00fctleb: \u201eOhvreid ja ande ning p\u00f5letus- ja patuohvreid Sa ei tahtnud ega olegi need Su meele j\u00e4rgi, kuigi neid k\u00e4su j\u00e4rgi tuuakse\u201d,\n10:9 siis \u00fctleb Ta p\u00e4rast: \u201eVaata, Ma tulen tegema Su tahtmist!\u201d Sellega Ta tunnistab t\u00fchjaks esimese ohvri, et panna kehtima teine.\n10:10 Selles tahtmises oleme meiegi p\u00fchitsetud Jeesuse Kristuse Ihu ohvriga \u00fchel hoobil.\n10:11 Ja iga preester seisab p\u00e4evast p\u00e4eva oma ametis ja ohverdab sageli samu ohvreid, mis iialgi ei v\u00f5i patte \u00e4ra v\u00f5tta;\n10:12 aga Tema, kui Ta \u00fcheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud j\u00e4\u00e4davalt Jumala paremale k\u00e4ele\n10:13 ja ootab n\u00fc\u00fcd ainult, kuni Ta vaenlased pannakse Tema jalgealuseks j\u00e4riks.\n10:14 Sest \u00fche ohvriga on Ta j\u00e4\u00e4davalt teinud t\u00e4iuslikeks need, keda p\u00fchitsetakse.\n10:15 Seda tunnistab meile ju ka P\u00fcha Vaim; sest kui Ta oli \u00f6elnud:\n10:16 \u201eNiisugune on leping, mille Ma teen nendega p\u00e4rast neid p\u00e4evi, \u00fctleb Issand: Ma panen neile s\u00fcdamesse Oma k\u00e4sud ja kirjutan need neile meelde\n10:17 ega m\u00e4leta enam nende patte ja \u00fclekohtutegusid!\u201d\n10:18 Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.\n10:19 Nii on meil siis, vennad, Jeesuse Veres julgus sissep\u00e4\u00e4suks p\u00fchasse paika;\n10:20 ja selle on Ta meile avanud uueks ja elavaks teeks eesriide, see on Oma liha kaudu;\n10:21 ja meil on suur Preester Jumala koja \u00fcle.\n10:22 Astugem siis ligi t\u00f5elise s\u00fcdamega, t\u00e4ielikus usus, s\u00fcdame poolest piserdamisega puhastatud kurjast s\u00fcdametunnistusest,\n10:23 ja ihu poolest pestud puhta veega, pidagem k\u00f5ikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on See, Kes seda on t\u00f5otanud.\n10:24 Ja pidagem \u00fcksteist silmas \u00f5hutamiseks armastusele ja headele tegudele.\n10:25 Ning \u00e4rgem j\u00e4tkem maha oma koguduse koosk\u00e4imisi, n\u00f5nda nagu m\u00f5nel on kombeks, vaid manitsegem \u00fcksteist, ja seda enam, et n\u00e4ete selle p\u00e4eva l\u00e4henevat.\n10:26 Sest kui me meelega pattu teeme, p\u00e4rast seda kui oleme saanud t\u00f5e tunnetuse, siis ei j\u00e4\u00e4 enam mingit ohvrit \u00fcle pattude eest;\n10:27 vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja \u00e4ge tuli, mis tahab \u00e4ra s\u00fc\u00fca vastupanijad.\n10:28 Kui keegi rikub Moosese k\u00e4sku, siis peab ta ilma armuta surema kahe v\u00f5i kolme tunnistaja s\u00f5na peale,\n10:29 kui palju hirmsama nuhtluse te arvate siis \u00e4ra teeninud olevat selle, kes Jumala Poega jalgadega tallab ega pea p\u00fchaks lepingu Verd, millega ta on p\u00fchitsetud, ja teotab armu Vaimu?\n10:30 Me tunneme ju Seda, Kes \u00fctleb: \u201eMinu k\u00e4es on k\u00e4ttemaks, Mina tasun k\u00e4tte!\u201d ja taas: \u201eIssand m\u00f5istab kohut Oma rahvale!\u201d\n10:31 Hirmus on elava Jumala k\u00e4tte langeda!\n10:32 Aga tuletage meelde endisi p\u00e4evi, mil teie, olles valgustatud, talusite palju kannatamiste v\u00f5itlust,\n10:33 kord nii, et te teotamiste ja viletsuste l\u00e4bi olite tehtud maailma naeruks, kord j\u00e4lle nii, et saite nende osalisteks, kellel oli sama saatus.\n10:34 Sest te olete \u00fches vangidega kannatanud ja r\u00f5\u00f5muga vastu v\u00f5tnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja j\u00e4\u00e4dav vara taevas.\n10:35 \u00c4rge siis heitke \u00e4ra oma julgust, mis saab suure palga.\n10:36 Sest kannatlikkust l\u00e4heb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite k\u00e4tte t\u00f5otuse.\n10:37 Sest \u201eveel \u00fcsna pisut, pisut aega, siis tuleb See, Kes peab tulema ega viivita mitte!\n10:38 Aga Minu \u00f5ige peab usust elama, ja kui ta hakkab k\u00f5hklema, siis ei ole Minu hingel temast head meelt!\u201d\n10:39 Ent meie ei ole need, kes k\u00f5hklevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge p\u00e4\u00e4stmiseks!\n11:1 Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei n\u00e4hta.\n11:2 Selle kohta on ju vanad saanud tunnistuse.\n11:3 Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala s\u00f5na l\u00e4bi, nii et mitte sellest, mida v\u00f5ib n\u00e4ha, ei ole tekkinud see, mida n\u00e4hakse.\n11:4 Usu l\u00e4bi t\u00f5i Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu ta sai tunnistuse, et tema oli \u00f5ige, kui Jumal andis tunnistuse tema andide kohta, ja usu kaudu ta r\u00e4\u00e4gib veel p\u00e4rast surmagi.\n11:5 Usu l\u00e4bi v\u00f5eti \u00e4ra Eenok, et ta surma ei n\u00e4eks, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta \u00e4ra v\u00f5tnud. Sest enne \u00e4rav\u00f5ttu oli ta juba saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelep\u00e4rane.\n11:6 Aga ilma usuta on v\u00f5imatu olla meelep\u00e4rane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et Tema on olemas ja et Ta annab palga neile, kes Teda otsivad.\n11:7 Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud n\u00e4ha, ja ehitas p\u00fchas kartuses laeva oma perekonna p\u00e4\u00e4stmiseks; ja selle kaudu ta m\u00f5istis hukka maailma ning sai selle \u00f5iguse p\u00e4rijaks, mis tuleb usust.\n11:8 Usu l\u00e4bi kuulas Aabraham s\u00f5na, kui teda kutsuti v\u00e4lja minema paika, mille ta pidi saama p\u00e4randiks; ja ta l\u00e4ks v\u00e4lja ilma teadmata, kuhu ta l\u00e4heb.\n11:9 Usu l\u00e4bi asus ta v\u00f5\u00f5rana elama t\u00f5otusemaale otsekui v\u00f5\u00f5rale maale ja elas telkides \u00fches Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama t\u00f5otuse kaasp\u00e4rijad;\n11:10 sest ta ootas linna, millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal.\n11:11 Usu l\u00e4bi sai isegi Saara rammu soo rajamiseks ja pealegi \u00fcle oma ea, sellep\u00e4rast et ta pidas ustavaks teda, kes t\u00f5otuse oli andnud.\n11:12 Sellep\u00e4rast s\u00fcndis ka \u00fchest ja pealegi elatanud mehest nii palju nagu taevas t\u00e4hti ja nagu mere \u00e4\u00e4res liiva, mida ei saa \u00e4ra lugeda.\n11:13 Usus need k\u00f5ik surid ega saanud t\u00f5otusi k\u00e4tte, vaid n\u00e4gid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat v\u00f5\u00f5rad ja majalised maa peal.\n11:14 Sest need, kes seda \u00fctlevad, n\u00e4itavad, et nad otsivad kodumaad.\n11:15 Ja kui nad oleksid m\u00f5elnud seda kodumaad, kust nad olid v\u00e4ljunud, siis oleks neil ju olnud juhust minna tagasi.\n11:16 Ent n\u00fc\u00fcd nad igatsevad paremat kodumaad, see on taevast; seep\u00e4rast ei ole Jumalal neist h\u00e4bi ja Ta laseb Ennast nimetada nende Jumalaks; sest Ta on neile valmistanud linna.\n11:17 Usu l\u00e4bi viis Aabraham ohvriks Iisaki, kui teda katsuti, ja ohverdas selle ainus\u00fcndinu, kui ta oli saanud t\u00f5otused\n11:18 ning kui temale oli \u00f6eldud: \u201eIisakist loetakse sinu sugu!\u201d\n11:19 Sest ta m\u00f5tles, et Jumal on v\u00f5imeline ka surnuist \u00fcles \u00e4ratama; selle m\u00f5istukujuks ta sai tema ka tagasi.\n11:20 Usu l\u00e4bi \u00f5nnistas ka Iisak Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.\n11:21 Usu l\u00e4bi \u00f5nnistas Jaakob surres kumbagi Joosepi poegadest ja palvetas oma kepi p\u00e4ra najal.\n11:22 Usu l\u00e4bi tuletas Joosep oma eluotsal meelde Iisraeli laste v\u00e4ljumist ja tegi korralduse oma luude kohta.\n11:23 Usu l\u00e4bi varjasid vanemad Moosest p\u00e4rast ta s\u00fcndimist kolm kuud, sest nad n\u00e4gid ta ilusa lapse olevat ega kartnud kuninga k\u00e4sku.\n11:24 Usu l\u00e4bi keeldus Mooses, kui ta suureks sai, kandmast vaarao t\u00fctrepoja nime,\n11:25 pidades paremaks \u00fches Jumala rahvaga kannatada viletsust kui \u00fc\u00fcrikest aega nautida patur\u00f5\u00f5mu,\n11:26 arvates Kristuse teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aarded; sest ta t\u00f5stis oma silmad tasu poole.\n11:27 Usu l\u00e4bi ta j\u00e4ttis maha Egiptuse ega kartnud kuninga viha, sest otsekui n\u00e4hes teda, kes on n\u00e4htamatu, p\u00fcsis ta kindlana.\n11:28 Usu l\u00e4bi ta pidas Paasap\u00fcha ja vere piserdust, et esmas\u00fcndinute surmaja ei puudutaks neid.\n11:29 Usu l\u00e4bi nad l\u00e4ksid Punasest merest l\u00e4bi nagu kuiva maad m\u00f6\u00f6da, mida ka egiptlased katsusid teha, aga uppusid.\n11:30 Usu l\u00e4bi langesid Jeeriko m\u00fc\u00fcrid, kui seitse p\u00e4eva oli k\u00e4idud nende \u00fcmber.\n11:31 Usu l\u00e4bi ei saanud hoor Raahab hukka \u00fches s\u00f5nakuulmatutega, kui ta salakuulajad oli rahuga vastu v\u00f5tnud.\n11:32 Ja mida ma veel \u00fctleksin? Mul puudub aeg jutustada Giideonist ja Baarakist ja Simsonist ja Jeftast ja Taavetist ja Saamuelist ja prohvetitest,\n11:33 kes usu l\u00e4bi v\u00f5itsid \u00e4ra kuningriigid, viisid t\u00e4ide \u00f5iguse, said k\u00e4tte t\u00f5otused, sulgesid l\u00f5ukoerte l\u00f5uad,\n11:34 kustutasid tule v\u00e4e, p\u00e4\u00e4sesid \u00e4ra m\u00f5\u00f5gatera eest, said n\u00f5trusest tugevaks, said v\u00e4gevaks s\u00f5jas, ajasid pakku v\u00f5\u00f5raste s\u00f5jahulgad.\n11:35 Naised said tagasi oma surnud \u00fclest\u00f5usmise l\u00e4bi. Teised lasksid ennast piinata ega v\u00f5tnud vastu vabastamist, et saaksid parema \u00fclest\u00f5usmise osalisiks.\n11:36 Teised said kogeda pilget ja rooska, peale selle ahelaid ja vangitorni.\n11:37 Neid on kividega visatud, piinatud, l\u00f5hki saetud, m\u00f5\u00f5gaga surmatud; nad on lambanahas ja kitsenahas k\u00e4inud \u00fchest kohast teise, puuduses, viletsuses, kurja kannatades, nemad,\n11:38 kelle v\u00e4\u00e4rt maailm ei olnud. Nad eksisid \u00fcmber k\u00f5rbetes ja m\u00e4gedel ja koobastes ja maa-aukudes.\n11:39 Ja need k\u00f5ik, olles usu l\u00e4bi saanud tunnistuse, ei saavutanud ometi mitte seda, mis oli t\u00f5otatud;\n11:40 sest Jumal oli meile varunud midagi paremat, et nad ilma meieta ei p\u00e4\u00e4seks t\u00e4ielikkusesse.\n12:1 Sellep\u00e4rast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie \u00fcmber, pangem maha k\u00f5ik koorem ja meid nii h\u00f5lpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile m\u00e4\u00e4ratud v\u00f5idujooksmist,\n12:2 vaadates usu alustajale ja t\u00e4idesaatjale Jeesusele, Kes risti kannatas Temale oodatava r\u00f5\u00f5mu asemel, h\u00e4bist hoolimata, ja on istunud Jumala auj\u00e4rje paremale k\u00e4ele.\n12:3 Kujutlege ometi Teda, Kes niisugust vastuhakkamist Enese vastu on saanud kannatada patustelt, et te ei v\u00e4siks ega l\u00e4heks araks oma hinges.\n12:4 Teie ei ole veel vereni vastu pannud v\u00f5ideldes patuga\n12:5 ja olete unustanud manitsuse, mis teile otsekui lastele \u00fctleb: \u201eMu poeg, \u00e4ra p\u00f5lga Issanda karistust ja \u00e4ra saa araks, kui Tema sind noomib!\n12:6 Sest keda Issand armastab, seda Ta karistab; Ta peksab igat poega, keda Ta vastu v\u00f5tab.\u201d\n12:7 Taluge karistust kasvatuseks: Jumal kohtleb teid kui poegi; sest milline poeg on see, keda isa ei karista?\n12:8 Ent kui te olete ilma karistuseta, millest k\u00f5ik on osa saanud, siis te olete v\u00e4rdjad ja mitte pojad.\n12:9 Pealegi on meile meie lihased isad olnud karistajaiks ja me oleme neid kartnud; kas me palju enam ei tahaks alistuda vaimude Isale ning elada?\n12:10 Sest nemad on k\u00fcll meid m\u00f5nd p\u00e4eva oma heaksarvamist m\u00f6\u00f6da karistanud, aga Tema karistab meid t\u00f5esti selle hea otstarbega, et me saaksime osa Tema p\u00fchadusest.\n12:11 Aga mingi karistus, kui see on k\u00e4es, ei n\u00e4i olevat r\u00f5\u00f5muks, vaid on kurbuseks; aga p\u00e4rast toob see neile, kes sellega on \u00f5petatud, \u00f5iguse rahuvilja.\n12:12 Seep\u00e4rast ajage j\u00e4lle sirgu l\u00f5dvad k\u00e4ed ja halvatud p\u00f5lved\n12:13 ja \u00f5gvendage teerajad oma jalgadele, et see, mis lonkav, ei nikastuks, vaid ennemini saaks terveks.\n12:14 N\u00f5udke rahu k\u00f5ikidega ja p\u00fchitsust; ilma selleta ei saa \u00fckski Issandat n\u00e4ha.\n12:15 Ja pange t\u00e4hele, et keegi ei j\u00e4\u00e4ks ilma Jumala armust, et \u00fckski viha juur ei kasvaks \u00fcles ega tooks t\u00fcli ja selle l\u00e4bi paljud ei r\u00fcvetuks,\n12:16 et keegi ei oleks hooraja v\u00f5i roojane, kes nagu Eesav \u00fcheainsa k\u00f5hut\u00e4ie eest andis k\u00e4est esmas\u00fcnni\u00f5iguse.\n12:17 Sest te teate, kuidas ta p\u00e4rast k\u00fcll tahtis p\u00e4rida \u00f5nnistust, aga siis h\u00fcljati kui k\u00f5lvatu; sest ta ei leidnud mahti meeleparanduseks, ehk ta seda k\u00fcll silmapisaratega otsis.\n12:18 Sest te ei ole astunud k\u00e4ega katsutava ja tules p\u00f5leva m\u00e4e ligi, ei pimeduse ega pilkase pimeduse, ei maru,\n12:19 ei pasuna helina ega niisuguse s\u00f5nade h\u00e4\u00e4le ligi, mille kuuljad palusid, et neile s\u00f5na enam ei r\u00e4\u00e4gitaks;\n12:20 sest nemad ei suutnud taluda seda keeldu: \u201eIsegi kui \u00fcks loom peaks puutuma m\u00e4e k\u00fclge, siis visatagu ta kividega surnuks!\u201d;\n12:21 ja nii hirmus oli see n\u00e4htus, et Mooses \u00fctles: \u201eMa olen ehmunud ja v\u00e4risen!\u201d;\n12:22 vaid te olete tulnud Siioni m\u00e4e ligi ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja lugematu hulga Inglite juurde,\n12:23 ja esmas\u00fcndinute piduliku kogu ning koguduse juurde, kes on kirja pandud taevasse, ja Jumala, k\u00f5ikide kohtum\u00f5istja juurde, ja \u00f5igete vaimude juurde, kes on saanud t\u00e4iuslikeks,\n12:24 ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde ja Piserdamisvere juurde, mis paremini r\u00e4\u00e4gib kui Aabeli veri.\n12:25 Katsuge, et teiegi teda ei h\u00fclga, Kes r\u00e4\u00e4gib! Sest kui ei ole p\u00e4\u00e4senud need, kes maapealse k\u00f5neleja h\u00fclgasid, kui palju v\u00e4hem p\u00e4\u00e4seme meie, kui me p\u00f6\u00f6rdume \u00e4ra Temast, kes on taevastest,\n12:26 Kelle h\u00e4\u00e4l tookord pani k\u00f5ikuma maa, aga Kes n\u00fc\u00fcd on t\u00f5otanud ja \u00f6elnud: \u201eVeel kord Ma panen v\u00e4risema mitte ainult maa, vaid ka taeva!\u201d\n12:27 Ent \u201eveel kord\u201d n\u00e4itab, et see, mis k\u00f5igub, peab muutuma, sest ta on loodud, et p\u00fcsiks see, mida ei saa k\u00f5igutada.\n12:28 Seep\u00e4rast, saades kuningriigi, mis ei k\u00f5igu, olgem t\u00e4nulikud ja teenigem seega Jumalat tema meelt m\u00f6\u00f6da pelglikkuse ja aukartusega.\n12:29 Sest meie Jumal on h\u00e4vitav tuli!\n13:1 Vendade armastus j\u00e4\u00e4gu p\u00fcsima!\n13:2 \u00c4rge unustage k\u00fclalislahkust, sest selle l\u00e4bi on m\u00f5ningad ilma teadmata k\u00fclalisteks vastu v\u00f5tnud Ingleid.\n13:3 Pidage meeles vange, otsekui oleksite kaasvangid, ja vaevatuid, sest ka teie olete veel ihus.\n13:4 Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi r\u00fcvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid.\n13:5 Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest Tema on \u00f6elnud: \u201eMa ei h\u00fclga sind ega j\u00e4ta sind maha!\u201d\n13:6 Nii v\u00f5ime siis julgesti \u00f6elda: \u201eIssand on minu abimees, ei ma karda! Mis v\u00f5ib inimene mulle teha?\u201d\n13:7 M\u00f5elge oma juhatajaile, kes teile on r\u00e4\u00e4kinud Jumala s\u00f5na, pannes t\u00e4hele nende eluotsa j\u00e4rgige nende usku!\n13:8 Jeesus Kristus on Seesama, eile ja t\u00e4na ja igavesti!\n13:9 \u00c4rge laske endid vintsutada mitmelaadiliste ja v\u00f5\u00f5raste \u00f5petustega; sest hea on, et s\u00fcda kinnitatakse armu l\u00e4bi, aga mitte toitudega, millest ei ole saanud kasu need, kes nende m\u00e4\u00e4ruste j\u00e4rgi k\u00e4ivad.\n13:10 Meil on ohvrialtar, kust toidust v\u00f5tta ei ole luba neil, kes telgis peavad teenistust.\n13:11 Sest nende loomade kehad, kelle vere \u00fclempreester viib ohvriks patu eest p\u00fchasse paika, p\u00f5letatakse v\u00e4ljaspool leeri.\n13:12 Seep\u00e4rast on ka Jeesus, et p\u00fchitseda rahvast Oma Vere l\u00e4bi, kannatanud v\u00e4ljaspool v\u00e4ravat.\n13:13 Siis mingem n\u00fc\u00fcd Tema juurde v\u00e4ljapoole leeri ning kandkem Tema teotust.\n13:14 Sest meil pole siin j\u00e4\u00e4davat linna, vaid meie otsime tulevast.\n13:15 Viigem siis n\u00fc\u00fcd Tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see on nende huulte vilja, kes tunnistavad Tema nime.\n13:16 \u00c4rge unustage head teha ja osadust pidada, sest sellised ohvrid on Jumala meele j\u00e4rgi.\n13:17 Olge s\u00f5nakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi n\u00f5nda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda r\u00f5\u00f5muga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu.\n13:18 Palvetage meie eest! Sest me oleme veendunud selles, et meil on hea s\u00fcdametunnistus ja me tahame k\u00f5iges k\u00e4ituda kaunisti.\n13:19 Eriti ma palun seda teha selleks, et mind rutemini antaks teile tagasi.\n13:20 Aga rahu Jumal, Kes surnuist on \u00fcles toonud igavese lepingu Vere l\u00e4bi lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse,\n13:21 varustagu teid k\u00f5ige heaga Tegema Tema tahtmist ja saatku teie sees korda seda, mis on Tema meelt m\u00f6\u00f6da, Jeesuse Kristuse l\u00e4bi, Kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.\n13:22 Aga ma palun teid, vennad, v\u00f5tke heaks see manitsuss\u00f5na! Ma olen teile ju l\u00fchidalt kirjutanud.\n13:23 Teadke, et meie vend Timoteos on j\u00e4lle vaba. Temaga \u00fches, kui ta varsti tuleb, saan ma teid n\u00e4ha.\n13:24 Tervitage k\u00f5iki oma juhatajaid ja k\u00f5iki p\u00fchasid! Teid tervitavad Itaalia vennad.\n13:25 Arm olgu teie k\u00f5ikidega!","title":"Estonian Bible (partial): Hebrews","type":"page"}