{"collection":"Bible & Christianity","html_url":"https://unchartedknowledge.5gfusion.net/browse/bib/wb/est/joh.htm","path":"bib/wb/est/joh.htm","source_url":"https://sacred-texts.com/bib/wb/est/joh.htm","text":"1:1 Alguses oli S\u00f5na, ja S\u00f5na oli Jumala juures, ja S\u00f5na oli Jumal.\n1:2 Seesama oli alguses Jumala juures.\n1:3 K\u00f5ik on tekkinud Tema l\u00e4bi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.\n1:4 Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus,\n1:5 ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda v\u00f5tnud omaks.\n1:6 Oli mees, Jumala l\u00e4kitatud; selle nimi oli Johannes.\n1:7 See tuli tunnistuseks, tunnistama Valgusest, et k\u00f5lk usuksid tema kaudu.\n1:8 Tema ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistama Valgusest.\n1:9 See t\u00f5eline Valgus, Mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma.\n1:10 Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema l\u00e4bi, ja maailm ei tunnud Teda.\n1:11 Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei v\u00f5tnud Teda vastu.\n1:12 Aga k\u00f5igile, kes Teda vastu v\u00f5tsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse.\n1:13 kes ei ole s\u00fcndinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast.\n1:14 Ja S\u00f5na sai lihaks ja elas meie keskel, ja me n\u00e4gime Tema au kui Isast Ainus\u00fcndinud Poja au, t\u00e4is armu ja t\u00f5de.\n1:15 Johannes annab tunnistust Temast, ja ta h\u00fc\u00fcdis n\u00f5nda: \u201eTema oli See, Kellest ma \u00fctlesin: Kes tuleb p\u00e4rast mind, See on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!\u201d\n1:16 Sest Tema t\u00e4iusest me k\u00f5ik oleme saanud, ja armu armu peale.\n1:17 Sest k\u00e4su\u00f5petus on antud Moosese kaudu, arm ja t\u00f5de on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.\n1:18 \u016akski ei ole Jumalat iialgi n\u00e4inud; ainus\u00fcndinud Poeg, kes on Isa s\u00fcles, on Temast k\u00f5nelnud.\n1:19 Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid l\u00e4kitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt k\u00fcsima: \u201eKes sa oled?\u201d\n1:20 Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: \u201eMina ei ole Kristus!\u201d\n1:21 Ja nad k\u00fcsisid temale: \u201eKes siis? Oled sa Eelija?\u201d Tema \u00fctles: \u201eEi ole!\u201d - \u201eOled sina see prohvet?\u201d Tema vastas: \u201eEi!\u201d\n1:22 Siis nad \u00fctlesid talle: \u201eKes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid l\u00e4kitasid. Mis sa \u00fctled enesest?\u201d\n1:23 Tema \u00fctles: \u201eMina olen h\u00fc\u00fcdja h\u00e4\u00e4l k\u00f5rves: Tehke tasaseks Issanda tee, n\u00f5nda nagu prohvet Jesaja on \u00fctelnud!\u201d\n1:24 Ja need, kes olid l\u00e4kitatud, olid variseride seast.\n1:25 Ja nad k\u00fcsisid temalt ja \u00fctlesid talle: \u201eMiks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?\u201d\n1:26 Johannes vastas neile ning \u00fctles: \u201eMina ristin veega; aga teie keskel seisab See, Keda te ei tunne,\n1:27 Kes tuleb p\u00e4rast mind, Kelle jalatsi paela lahti p\u00e4\u00e4stma mina ei ole v\u00e4\u00e4riline!\u201d\n1:28 See s\u00fcndis Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes ristis.\n1:29 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval n\u00e4eb Johannes Jeesuse tulevat tema juure ja ta \u00fctleb: \u201eVaata, see on Jumala Tall, Kes v\u00f5tab \u00e4ra maailma patu!\n1:30 See on, Kellest ma \u00fctlesin: P\u00e4rast mind tuleb Mees, Kes on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!\n1:31 Ja mina ei tunnud Teda, kuid selleks, et Ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima!\u201d\n1:32 Ja Johannes tunnistas ning \u00fctles: \u201eMa n\u00e4gin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja Ta j\u00e4i Tema peale.\n1:33 Ja mina ei tunnud Teda mitte; aga Kes mind l\u00e4kitas veega ristima, See \u00fctles mulle: Kelle peale sa n\u00e4ed Vaimu alla laskuvat ja Tema peale j\u00e4\u00e4vat, See on, Kes ristib P\u00fcha Vaimuga!\n1:34 Ja mina olen n\u00e4inud ja tunnistanud, et Seesinane on Jumala Poeg.\u201d\n1:35 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval seisis Johannes j\u00e4lle seal, ja kaks tema j\u00fcngrit.\n1:36 Ja kui ta n\u00e4gi Jeesust k\u00f5ndivat, \u00fctles ta: \u201eEnn\u00e4e, See on Jumala Tall!\u201d\n1:37 Ja need kaks j\u00fcngrit kuulsid tema \u00fctlust ja j\u00e4rgisid Jeesust.\n1:38 Aga Jeesus p\u00f6\u00f6rdus \u00fcmber, ja n\u00e4hes neid Teda j\u00e4rgivat, \u00fctles Ta neile: \u201eMida te otsite?\u201d Aga nemad \u00fctlesid Talle: \u201eRabi! - see t\u00e4hendab meie keeli \u00f5petaja - kus Sa asud?\u201d\n1:39 Ta \u00fctles neile: \u201eTulge ja vaadake!\u201d Nad tulidki ja n\u00e4gid, kus Ta asus, ja nad j\u00e4id Tema juure selle p\u00e4eva. See oli arvata k\u00fcmnes tund.\n1:40 Andreas, Siimon Peetruse vend, oli \u00fcks neist kahest, kes oli kuulnud Johannese \u00fctlust ja hakanud Jeesust j\u00e4rgima.\n1:41 Tema leiab esiteks oma venna Siimona ja \u00fctleb temale: \u201eMe oleme leidnud Messia!\u201d - see on meie keeli Kristuse.\n1:42 Ja ta viis tema Jeesuse juure. Jeesus vaatas temale otsa ja \u00fctles: \u201eSina oled Siimon, Joona poeg, sind peab h\u00fc\u00fctama Keefaseks!\u201d - see t\u00e4hendab Peetruseks.\n1:43 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval Jeesus tahtis minna Galileasse; ja Ta leiab Filippuse ning \u00fctleb temale: \u201eJ\u00e4rgi mind!\u201d\n1:44 Aga Filippus oli p\u00e4rit Betsaidast, Andrease ja Peetruse linnast.\n1:45 Filippus leiab Naatanaeli ja \u00fctleb temale: \u201eKellest Mooses on kirjutanud k\u00e4su\u00f5petuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist!\u201d\n1:46 Naatanael \u00fctles talle: \u201eKas Naatsaretist v\u00f5ib tulla midagi head?\u201d Filippus \u00fctles temale: \u201eTule ja vaata!\u201d\n1:47 Jeesus n\u00e4gi Naatanaeli tema juure tulevat ja \u00fctles temast: \u201eEnn\u00e4e, t\u00f5eline iisraellane, kelles ei ole kavalust!\u201d\n1:48 Naatanael \u00fctles talle: \u201eKust Sa mind tunned?\u201d Jeesus vastas ja \u00fctles temale: \u201eEnne kui Filippus sind kutsus, n\u00e4gin ma sind, kui sa olid viigipuu all!\u201d\n1:49 Naatanael vastas Temale: \u201eRabi, sina oled Jumala Poeg, Sina oled Iisraeli Kuningas!\u201d\n1:50 Jeesus vastas ja \u00fctles talle: \u201eSelleparast et Ma \u00fctlesin: Ma n\u00e4gin sind viigipuu all! usud sa. Sa saad n\u00e4ha suuremaid asju kui need!\u201d\n1:51 Ja Ta \u00fctles talle: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, te n\u00e4ete ka taeva olevat avatud ja Jumala inglid astuvat \u00fcles ja alla Inimese Poja peale!\u201d\n2:1 Ja kolmandal p\u00e4eval olid pulmad Kaanas Galileamaal, ja Jeesuse Ema oli seal.\n2:2 Ja ka Jeesus ja Tema j\u00fcngrid olid kutsutud pulma.\n2:3 Ja kui tuli puudus viinast, \u00fctles Jeesuse Ema Temale: \u201eNeil ei ole viina!\u201d\n2:4 Jeesus \u00fctles Talle: \u201eMis Sul minuga asja, Naine? Minu aeg ei ole veel tulnud!\u201d\n2:5 Tema Ema \u00fctles teenijaile: \u201eMis Tema teile iganes \u00fctleb, seda tehke!\u201d\n2:6 Aga seal oli kuus kivist anumat seismas juutide puhastuskombe p\u00e4rast ja iga\u00fchte mahtus kaks v\u00f5i kolm m\u00f5\u00f5tu.\n2:7 Jeesus \u00fctles neile: \u201eT\u00e4itke anumad veega!\u201d Ja nemad t\u00e4itsid need \u00e4\u00e4retasa.\n2:8 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eAmmutage n\u00fc\u00fcd neist ja viige pidukorraldajale!\u201d Ja nemad viisid.\n2:9 Aga kui pidukorraldaja maitses vett, mis oli viinaks saanud, ega teadnud, kust see oli, kuna teenijad, kes vee olid toonud, teadsid, siis kutsus pidukorraldaja peigmehe.\n2:10 ja \u00fctles talle: \u201eIga\u00fcks paneb enne lauale hea viina, ja kui juba k\u00fcllalt on joodud, lahjema. Sina oled hoidnud hea viina siitsaadik!\u201d\n2:11 Selle esimese tunnust\u00e4he tegi Jeesus Kaanas Galileamaal ja ilmutas Oma au. Ja Tema j\u00fcngrid uskusid Temasse.\n2:12 P\u00e4rast Ta l\u00e4ks alla Kapernauma, Tema ja Ta Ema ja Ta vennad ja Ta j\u00fcngrid; ja sinna nad ei j\u00e4\u00e4nud kauaks ajaks.\n2:13 Ja juutide paasap\u00fchad olid ligidal. Ja Jeesus l\u00e4ks \u00fcles Jeruusalemma.\n2:14 Seal Ta leidis p\u00fchakojas neid, kes m\u00fc\u00fcsid h\u00e4rgi ja lambaid ja tuvisid, ja rahavahetajaid istumas.\n2:15 Ja Ta tegi paelust piitsa ja ajas k\u00f5ik p\u00fchakojast v\u00e4lja, niih\u00e4sti lambad kui h\u00e4rjad, ja rahavahetajate raha Ta puistas laiali ning kummutas nende lauad\n2:16 ja \u00fctles tuvim\u00fc\u00fcjaile: \u201eViige need siit \u00e4ra! \u00c4rge tehke Minu Isa koda kaubakojaks!\u201d\n2:17 Tema j\u00fcngritele meenus, et on kirjutatud: \u201eP\u00fcha viha Sinu koja p\u00e4rast s\u00f6\u00f6b Mind \u00e4ra!\u201d\n2:18 Siis kostsid juudid ning \u00fctlesid Temale: \u201eMis tunnust\u00e4hte Sa n\u00e4itad meile, et Sa seda teed?\u201d\n2:19 Jeesus vastas ning \u00fctles neile: \u201eLammutage see tempel, ja Ma p\u00fcstitan selle kolme p\u00e4evaga!\u201d\n2:20 Siis \u00fctlesid juudid: \u201eSeda templit on ehitatud nelik\u00fcmmend ja kuus aastat, ja Sina p\u00fcstitad selle kolme p\u00e4evaga?\u201d\n2:21 Ent Tema r\u00e4\u00e4kis Oma ihu templist.\n2:22 Aga kui Ta oli surnuist \u00fcles t\u00f5usnud, meenus Tema j\u00fcngritele, et Ta seda oli \u00fctelnud. Ja nad uskusid Kirja ja s\u00f5na, mis Jeesus oli \u00fctelnud.\n2:23 Aga kui Ta oli Jeruusalemas paasap\u00fchal, uskusid paljud Tema nimesse, n\u00e4hes Tema imetegusid, mida Ta tegi.\n2:24 Kuid Jeesus Ise ei usaldanud Ennast nende k\u00e4tte, sest Ta tundis neid k\u00f5iki\n2:25 ega olnud Tal tarvis, et keegi oleks annud tunnistust kellegi inimese kohta; sest Ta ise teadis, mis oli inimeses.\n3:1 Oli variseride seas mees, Nikodeemus nimi, uks juutide \u00fclem.\n3:2 See tuli Jeesuse juure \u00f6\u00f6sel ja \u00fctles Temale: \u201eRabi, me teame, et Sa Jumalalt oled tulnud \u00f5petajaks; sest keegi ei v\u00f5i teha neid imet\u00e4hti, mida Sina teed, kui Jumal ei ole temaga!\u201d\n3:3 Jeesus vastas ning \u00fctles talle: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen sulle, kui keegi ei sunni \u00fclalt, ei v\u00f5i ta Jumala riiki n\u00e4ha!\u201d\n3:4 Nikodeemus \u00fctles Temale: \u201eKuidas v\u00f5ib inimene s\u00fcndida, kui ta on vana? Ega ta v\u00f5i teist korda minna oma ema ihusse ja s\u00fcndida?\u201d\n3:5 Jeesus vastas: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen sulle, kui keegi ei s\u00fcnni veest ja Vaimust, ei v\u00f5i ta Jumala riiki p\u00e4\u00e4seda!\n3:6 Mis lihast on s\u00fcndinud, on liha, ja mis Vaimust on s\u00fcndinud, on vaim!\n3:7 \u00c4ra pane imeks, et Ma \u00fctlesin sulle: Te peate uuesti s\u00fcndima!\n3:8 Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta h\u00e4\u00e4lt, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta l\u00e4heb; n\u00f5nda on iga\u00fcks, kes on s\u00fcndinud Vaimust!\u201d\n3:9 Nikodeemus vastas ning \u00fctles Talle: \u201eKuidas see v\u00f5ib s\u00fcndida?\u201d\n3:10 Jeesus vastas ning \u00fctles talle: \u201eSina oled Iisraeli \u00f5petaja, ja ei tea seda?\n3:11 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen sulle, Me r\u00e4\u00e4gime, mida Me teame, ja tunnistame, mis Me oleme n\u00e4inud, ja te ei v\u00f5ta Meie tunnistust vastu!\n3:12 Kui Ma teile r\u00e4\u00e4gin maisist asjust, ja te ei usu, kuidas te usuksite, kui Ma teile r\u00e4\u00e4giksin taevasist asjust?\n3:13 Ja ometi ei ole \u00fckski muu l\u00e4inud taevasse kui aga See, Kes taevast on maha tulnud, Inimese Poeg!\n3:14 Ja n\u00f5nda nagu Mooses k\u00f5rves mao \u00fclendas, n\u00f5nda \u00fclendatakse Inimese Poeg,\n3:15 et iga\u00fchel, kes usub Temasse, oleks igavene elu!\n3:16 Sest n\u00f5nda on Jumal maailma armastanud, et Ta Oma Ainus\u00fcndinud Poja , on annud, et \u00fckski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!\n3:17 Sest Jumal ei ole Oma Poega l\u00e4kitanud maailma, et Ta maailma \u00fcle kohut m\u00f5istaks, vaid et maailm Tema l\u00e4bi \u00f5ndsaks saaks!\n3:18 Kes usub Temasse, selle \u00fcle ei m\u00f5isteta kohut; aga kes ei usu, selle \u00fcle on juba kohus m\u00f5istetud, sest Ta ei ole uskunud Jumala ainus\u00fcndinud Poja nimesse.\n3:19 Aga see on kohus, et valgus on tulnud maailma ja inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad.\n3:20 Sest iga\u00fcks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juure, et ta tegusid ei laidetaks.\n3:21 Aga kes teeb t\u00f5tt, see tuleb valguse juure, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!\u201d\n3:22 P\u00e4rast seda tulid Jeesus ja Tema j\u00fcngrid Juudamaale; ja seal Ta viibis nendega ja ristis.\n3:23 Aga ka Johannes oli ristimas Ainonis Salimi l\u00e4hedal, sest seal oli palju vett ja sinna tuli inimesi ja nad ristiti.\n3:24 Sest Johannes ei olnud veel vangitorni heidetud.\n3:25 Siis hakkasid Johannese j\u00fcngrid vaidlema \u00fche juudiga puhastuse p\u00e4rast.\n3:26 Ja nad tulid Johannese juure ja \u00fctlesid temale: \u201eRabi! See, Kes oli Sinuga sealpool Jordanit, Kellest sina tunnistasid, vaata, see ristib ja k\u00f5ik l\u00e4hevad Tema juure!\u201d\n3:27 Johannes vastas ning \u00fctles: \u201eInimene ei v\u00f5i midagi v\u00f5tta, kui see temale ei ole antud taevast.\n3:28 Te ise olete minu tunnistajad, et ma \u00fctlesin: Mina ei ole Kristus, vaid mind on l\u00e4kitatud Tema eele!\n3:29 Kellel on pruut, see on peigmees; aga peigmehe s\u00f5ber seisab ja kuulab teda ja on v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus peigmehe h\u00e4\u00e4lest. See mu r\u00f5\u00f5m on n\u00fc\u00fcd saanud t\u00e4ielikuks!\n3:30 Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!\n3:31 Kes tuleb \u00fclalt, see on \u00fcle k\u00f5ikide! Kes on maast, see on maast ja r\u00e4\u00e4gib maast; Kes tuleb taevast, on \u00fcle k\u00f5ikide\n3:32 ja tunnistab seda, mida Ta on n\u00e4inud ja kuulnud, ja Tema tunnistust ei v\u00f5ta \u00fckski vastu!\n3:33 Kes v\u00f5tab vastu Tema tunnistuse, see kinnitab, et Jumal on t\u00f5eline!\n3:34 Sest See, Kelle Jumal on l\u00e4kitanud, r\u00e4\u00e4gib Jumala s\u00f5nu; sest Jumal ei anna Vaimu m\u00f5\u00f5du j\u00e4rele!\n3:35 Isa armastab Poega ja on k\u00f5ik annud Tema k\u00e4tte!\n3:36 Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja s\u00f5na, see ei saa elu n\u00e4ha, vaid Jumala viha j\u00e4\u00e4b tema peale!\u201d\n4:1 Kui n\u00fc\u00fcd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus rohkem j\u00fcngreid tegevat ja ristivat kui Johannes -\n4:2 ehk k\u00fcll Jeesus ise ei ristinud, vaid Tema j\u00fcngrid -\n4:3 siis Ta lahkus Judeast ja l\u00e4ks Galileasse.\n4:4 Aga Tal tuli Samaariast l\u00e4bi minna.\n4:5 Siis Ta tuli Samaaria linna, mida h\u00fc\u00fctakse S\u00fchhariks, p\u00f5llu l\u00e4hedale, mille Jaakob oli annud oma pojale Joosepile.\n4:6 Seal oli Jaakobi allikas. V\u00e4sinuna teek\u00e4imisest istus siis Jeesus maha allika \u00e4\u00e4re. Oli arvata kuues tund.\n4:7 Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus \u00fctleb talle: \u201eAnna Mulle juua!\u201d\n4:8 Ent Tema j\u00fcngrid olid l\u00e4inud linna toidust ostma.\n4:9 Siis \u00fctleb Samaaria naine Temale: \u201eKuidas Sina, olles juut, k\u00fcsid juua minult, kes olen Samaaria naine?\u201d Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega.\n4:10 Jeesus vastas ning \u00fctles talle: \u201eKui sa teaksid Jumala andi ja Kes See on, Kes sinule \u00fctleb: Anna Mulle juua! siis sa paluksid Teda ja Ta annaks sinule elavat vett!\u201d\n4:11 Naine \u00fctleb temale: \u201eIsand, Sul ei ole \u00e4mbrit ja kaev on s\u00fcgav; kust Sa siis saad selle elava vee?\n4:12 Kas Sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja j\u00f5i sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?\u201d\n4:13 Jeesus vastas ning \u00fctles temale: \u201eIga\u00fcks, kes seda vett joob, see januneb j\u00e4lle;\n4:14 aga kes iganes joob seda vett, mida Mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida Mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!\u201d\n4:15 Naine \u00fctleb Temale: \u201eIsand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks ega oleks mul vaja siia tulla vett ammutama!\u201d\n4:16 Jeesus \u00fctleb talle: \u201eMine kutsu oma mees ja tule siia!\u201d\n4:17 Naine vastas ning \u00fctles: \u201eMinul ei ole meest!\u201d Jeesus \u00fctleb temale: \u201eSina \u00fctled \u00f5igesti: Mul ei ole meest!\n4:18 sest viis meest on sul olnud ja kes sul n\u00fc\u00fcd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled \u00f5igesti \u00fctelnud.\u201d\n4:19 Naine \u00fctleb Temale: \u201eIssand, ma n\u00e4en, et Sa oled prohvet!\n4:20 Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel m\u00e4el ja teie \u00fctlete, et Jeruusalemas olevat paik, kus tuleb kummardada!\u201d\n4:21 Jeesus \u00fctleb talle: \u201eNaine, usu Mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel m\u00e4el ega Jeruusalemas!\n4:22 Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest \u00f5ndsus tuleb juutidelt.\n4:23 Aga tund tuleb ja on n\u00fc\u00fcd, et t\u00f5elised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja t\u00f5es; sest Isa otsib neid, kes Teda n\u00f5nda kummardavad.\n4:24 Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja t\u00f5es teda kummardama!\u201d\n4:25 Naine \u00fctles Temale: \u201eMa tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks, kui See tuleb, siis Ta kuulutab meile k\u00f5ik!\u201d\n4:26 Jeesus \u00fctleb talle: \u201eMina, kes sinuga r\u00e4gin, olen See!\u201d\n4:27 Ja seepeale tulid Tema j\u00fcngrid ja imestasid, et Ta naisega k\u00f5neles. Siiski keegi ei \u00fctelnud: \u201eMis Sa k\u00fcsid v\u00f5i mis Sa r\u00e4\u00e4gid temaga?\u201d\n4:28 Siis naine j\u00e4ttis oma veekannu sinna ja l\u00e4ks linna ning \u00fctles inimestele:\n4:29 \u201eTulge vaadake Inimest, Kes mulle on \u00fctelnud k\u00f5ik, mis ma olen teinud! Kas See ei ole Kristus? \u201e\n4:30 Nad v\u00e4ljusid linnast ja tulid Tema juure.\n4:31 Vaheajal palusid j\u00fcngrid Teda ning \u00fctlesid: \u201eRabi, s\u00f6\u00f6!\u201d\n4:32 Aga Tema \u00fctles neile: \u201eMinul on s\u00fc\u00fca rooga, millest teie ei tea!\u201d\n4:33 Siis \u00fctlesid j\u00fcngrid isekeskis: \u201eKas ehk keegi on Temale s\u00fc\u00fca toonud?\u201d\n4:34 Jeesus \u00fctleb neile: \u201eMinu roog on see, et Ma teen Selle tahtmist, Kes Mind on l\u00e4kitanud, ja l\u00f5petan Tema t\u00f6\u00f6.\n4:35 Eks te ise \u00fctle, et on veel neli kuud, ja siis tuleb l\u00f5ikus? Vaata, Ma \u00fctlen teile, t\u00f5stke oma silmad \u00fcles ja vaadake p\u00f5lde, et need on valged l\u00f5ikuseks!\n4:36 Ja n\u00fc\u00fcd saab l\u00f5ikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niih\u00e4sti k\u00fclvaja kui l\u00f5ikaja \u00fchtlasi saaksid r\u00f5\u00f5mutseda.\n4:37 Sest siin on s\u00f5na t\u00f5si: \u016aks on, kes k\u00fclvab, ja teine, kes l\u00f5ikab!\n4:38 Mina olen teid l\u00e4kitanud l\u00f5ikama seda, mille kallal teie pole vaeva n\u00e4inud, teised on vaeva n\u00e4inud, ja teie olete tulnud nende vaevavilja l\u00f5ikama!\u201d\n4:39 Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus Temasse naise k\u00f5ne t\u00f5ttu, kes tunnistas: \u201eTema \u00fctles mulle k\u00f5ik, mis ma olen teinud!\u201d\n4:40 Kui n\u00fc\u00fcd samaarlased tulid Tema juure, palusid nad Teda j\u00e4\u00e4da nende juure. Ja Ta viibis seal kaks p\u00e4eva.\n4:41 Ja veel palju rohkem samaarlasi hakkas uskuma Tema s\u00f5na t\u00f5ttu.\n4:42 Nad \u00fctlesid naisele: \u201eMe ei usu mitte enam sinu k\u00f5ne p\u00e4rast; sest me ise oleme kuulnud ja teame, et Tema on t\u00f5esti maailma \u00d5nnistegija!\u201d43. Aga kahe p\u00e4eva p\u00e4rast tuli Ta sealt \u00e4ra Galileasse.\n4:44 Sest Jeesus ise tunnistas, et prohvetist ei peeta lugu ta omal isamaal.\n4:45 Kui Ta n\u00fc\u00fcd oli tulnud Galileasse, v\u00f5tsid galilealased Tema vastu, sest nad olid n\u00e4inud k\u00f5ike seda, mis Ta oli teinud Jeruusalemas suurel p\u00fchal, sest ka nemad olid k\u00e4inud neil p\u00fchil.\n4:46 Siis tuli Jeesus j\u00e4lle Galilea Kaanasse, kus Ta oli teinud vee viinaks. Ja seal oli \u00fcks kuninga ametnik, kelle poeg oli haige Kapernaumas.\n4:47 Kui see sai kuulda, et Jeesus on tulnud Judeast Galileasse, l\u00e4ks ta Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.\n4:48 Siis Jeesus \u00fctles talle: \u201eKui te ei n\u00e4e tunnust\u00e4hti ega imetegusid, siis te ei usu!\u201d\n4:49 Kuninga ametnik \u00fctles Temale: \u201eIssand, tule alla, enne kui mu laps sureb!\u201d\n4:50 Jeesus \u00fctles talle: \u201eMine, su poeg elab!\u201d Ja inimene uskus s\u00f5na, mis Jeesus talle \u00fctles, ja l\u00e4ks.\n4:51 Aga kui ta alles oli minemas, tulid ta sulased talle vastu ja kuulutasid ning \u00fctlesid, et ta poeg elab.\n4:52 Siis ta kuulas neilt tundi, mil ta oli hakanud toibuma. Nad \u00fctlesid siis talle: \u201eEile seitsmendal tunnil lahkus temast palavik!\u201d\n4:53 Siis isa m\u00e4rkas, et see oli s\u00fcndinud samal tunnil, mil Jeesus talle \u00fctles: \u201eSu poeg elab!\u201d Ja tema uskus, samuti k\u00f5ik ta pere.\n4:54 Selle teise tunnust\u00e4he tegi Jeesus, kui Ta Judeast oli tulnud Galileasse.\n5:1 P\u00e4rast seda oli juutide p\u00fcha ja Jeesus l\u00e4ks Jeruusalemma.\n5:2 Aga Jeruusalemas on Lambav\u00e4rava ligi tiik, seda h\u00fc\u00fctakse heebrea keeli Betsataks. Sellel on viis v\u00f5lvitud hoonet.\n5:3 Neis lamas hulk haigeid, pimedaid, jalutumaid, k\u00f5hetuid, [kes ootasid vee liikumist.\n5:4 Sest aeg-ajalt tuli Ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena p\u00e4rast veesegamist sisse astus, sai terveks, olgu mis tahes haiguses ta oli.]\n5:5 Aga seal oli inimene, kes oli kolmk\u00fcmmend kaheksa aastat haige olnud.\n5:6 Kui Jeesus teda n\u00e4gi seal lamavat ja teada sai, et ta juba kaua aega oli maas olnud, \u00fctles Ta talle: \u201eKas sa tahad terveks saada?\u201d\n5:7 Haige vastas temale: \u201eIsand, mul ei ole seda inimest, kes mind aitaks tiiki, kui vett segatakse; seni, kui ma tulen, astub teine minu eel sisse!\u201d\n5:8 Jeesus \u00fctles temale: \u201eT\u00f5use \u00fcles, v\u00f5ta oma voodi ja k\u00f5nni!\u201d\n5:9 Ja inimene sai kohe terveks, v\u00f5ttis oma voodi ja k\u00f5ndis! Aga see p\u00e4ev oli hingamisp\u00e4ev.\n5:10 Siis \u00fctlesid juudid sellele, kes oli terveks saanud: \u201eN\u00fc\u00fcd on hingamisp\u00e4ev, sul ei sobi voodit kanda!\u201d\n5:11 Tema vastas neile: \u201eKes mind terveks tegi, \u00fctles mulle: V\u00f5ta oma voodi ja k\u00f5nni!\u201d\n5:12 Nad k\u00fcsisid temalt: \u201eKes on See Inimene, kes sulle \u00fctles: V\u00f5ta oma voodi ja k\u00f5nni?\u201d\n5:13 Aga tervekssaanu ei teadnud, Kes Ta on, sest Jeesus oli l\u00e4inud k\u00f5rvale, seal paigas oleva rahva hulka.\n5:14 P\u00e4rast seda leiab Jeesus tema p\u00fchakojast ja \u00fctleb talle: \u201eVaata, sa oled terveks saanud, \u00e4ra tee enam pattu, et sulle ei juhtuks midagi halvemat!\u201d\n5:15 Inimene l\u00e4ks \u00e4ra ja \u00fctles juutidele, et see oli Jeesus, Kes ta terveks tegi.\n5:16 Ja sellep\u00e4rast juudid kiusasid Jeesust taga, et Ta seda oli teinud hingamisp\u00e4eval.\n5:17 Aga Jeesus kostis neile: \u201eMinu Isa tegutseb t\u00e4nini ja Mina tegutsen!\u201d\n5:18 Sellep\u00e4rast p\u00fc\u00fcdsid n\u00fc\u00fcd juudid veel enam Teda tappa, et Ta mitte ainult ei olnud pannud mikski hingamisp\u00e4eva, vaid oli ka \u00fctelnud Jumala Oma Isa olevat, tehes Ennast Jumala sarnaseks.\n5:19 Siis Jeesus vastas ning \u00fctles neile: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, Poeg ei v\u00f5i Iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida Ta n\u00e4eb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg n\u00f5ndasamuti.\n5:20 Sest Isa armastab Poega ja n\u00e4itab Talle k\u00f5ik, mida Ta Ise teeb, ja tahab Temale n\u00e4idata suuremaid tegusid kui need on, n\u00f5nda et te seda panete imeks.\n5:21 Sest otsegu Isa \u00e4ratab \u00fcles surnuid ja teeb elavaks, n\u00f5nda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.\n5:22 Sest Isa ei m\u00f5ista kohut kellegi \u00fcle, vaid k\u00f5ik kohtu on Ta annud Poja k\u00e4tte,\n5:23 et k\u00f5ik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa Isa, kes Tema on l\u00e4kitanud. 24. T\u00f5esti, t\u00f5esti ma \u00fctlen teile, kes Minu s\u00f5na kuuleb ja usub seda, kes Mind on l\u00e4kitanud, sellel on igavene elu ja see ei tule mitte kohtu alla, vaid on surmast l\u00e4inud elusse!\n5:25 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, tund tuleb ja on juba k\u00e4es, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja h\u00e4\u00e4lt, ja kes seda kuulevad, peavad elama!\n5:26 Sest otsegu Isal on elu iseeneses, n\u00f5nda on Ta annud ka Pojale, et elu on Temas Eneses.\n5:27 Ja Ta on Temale annud meelevalla ka kohut pidada, sellep\u00e4rast et Ta on Inimese Poeg.\n5:28 \u00c4rge pange seda imeks, sest tuleb tund, mil k\u00f5ik, kes on haudades, kuulevad Tema h\u00e4\u00e4lt\n5:29 ning tulevad v\u00e4lja need, kes on teinud head, elu \u00fclest\u00f5usmiseks, aga kes on teinud halba, hukkam\u00f5istmise \u00fclest\u00f5usmiseks.30. Mina ei v\u00f5i Iseenesest \u00fchtki teha. Nagu Ma kuulen, n\u00f5nda Ma m\u00f5istan kohut ja Minu otsus on \u00f5ige, sest Mina ei n\u00f5ua Oma tahtmist, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on l\u00e4kitanud.\n5:31 Kui Mina tunnistan Iseenesest, siis ei ole Mu tunnistus mitte t\u00f5si.\n5:32 On Teine, Kes Minust tunnistab, ja Ma tean, et see tunnistus, mida Ta Minust tunnistab, on t\u00f5si.\n5:33 Teie l\u00e4kitasite Johannese juure ja tema andis t\u00f5ele tunnistust.\n5:34 Aga Mina ei v\u00f5ta tunnistust inimeselt, vaid r\u00e4\u00e4gin seda, et teie saaksite \u00f5ndsaks.\n5:35 Tema oli k\u00fc\u00fcnal, mis p\u00f5les ja paistis; aga teie tahtsite natuke aega ilutseda tema valguses.\n5:36 Aga Minul on suurem tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa Minule on annud, et Ma needl\u00f5petaksin, needsamad teod, mida Ma teen, tunnistavad Minust, et Isa Mind on l\u00e4kitanud.\n5:37 Ja Isa, Kes Mind on l\u00e4kitanud, see on tunnistanud Minust. Teie ei ole iialgi kuulnud Tema h\u00e4\u00e4lt ega ole n\u00e4inud Tema n\u00e4gu,\n5:38 ega ole teil Tema s\u00f5na p\u00fcsivana teie sees, sest te ei usu Teda, Kelle Tema on l\u00e4kitanud.\n5:39 Te uurite P\u00fchi Kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad Minust,\n5:40 ja te ei taha tulla Minu juure, et te saaksite elu.\n5:41 Mina ei v\u00f5ta vastu austust inimestelt,42. aga Mina tunnen teid, et teil ei ole Jumala armastust iseenestes.\n5:43 Mina olen tulnud Oma Isa nimel, ja te ei v\u00f5ta Mind vastu, kui teine tuleb iseenese nimel, tema te v\u00f5tate vastu.\n5:44 Kuidas te v\u00f5ite uskuda, kui te v\u00f5tate austust vastu \u00fcksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb \u016aksnes Jumalalt?\n5:45 \u00c4rge m\u00f5telge, et Mina kaebaksin teie peale Isa ees, on olemas, kes teie peale kaebab - Mooses, kelle peale te loodate.\n5:46 Sest kui te usuksite Moosest, usuksite te ka Mind; sest tema on kirjutanud Minust.\n5:47 Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis usuksite Minu s\u00f5nu?\u201d\n6:1 P\u00e4rast seda l\u00e4ks Jeesus Tibeeria poolt Galilea mere teisele poole.\n6:2 ja palju rahvast j\u00e4rgis Teda, sest nad n\u00e4gid Tema imet\u00e4hti, mida Ta tegi haigete juures.\n6:3 Aga Jeesus l\u00e4ks \u00fcles m\u00e4ele ja istus sinna Oma j\u00fcngritega.\n6:4 Ja paasa, juutide p\u00fcha, oli ligi.\n6:5 Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus Oma silmad \u00fcle t\u00f5stis ja n\u00e4gi palju rahvast enese juure tulevat, \u00fctles Ta Filippusele: \u201eKust me ostame leiba, et need saaksid s\u00fc\u00fca?\u201d\n6:6 Ent seda Ta \u00fctles teda kiusates, sest Ta teadis k\u00fcll, mida Ta tahtis teha.\n6:7 Filippus vastas Talle: \u201eLeibu kahesaja teenari eest ei j\u00e4tku neile, et iga\u00fcks natukesegi v\u00f5taks!\u201d\n6:8 \u016aks Tema j\u00fcngritest, Andreas, Siimon Peetruse vend, \u00fctleb Talle:\n6:10 Jeesus \u00fctles: \u201eAsetage inimesed maha istuma!\u201d Ja seal paigas oli palju rohtu. Siis asetusid maha arvult umbes viis tuhat meest!\n6:11 Jeesus v\u00f5ttis n\u00fc\u00fcd leivad, t\u00e4nas ja, andis neile, kes maas istusid, samuti kai neist kalukesist, niipalju kui nad tahtsid.\n6:12 Aga kui nende k\u00f5hud olid t\u00e4is saanud, \u00fctles Ta oma j\u00fcngritele: \u201eKoguge \u00fclej\u00e4\u00e4nud palukesed kokku, et midagi ei l\u00e4heks raisku!\u201d\n6:13 Siis nad kogusid kokku kaksteistk\u00fcmmend korvit\u00e4it palukesi, mis oli \u00fcle j\u00e4\u00e4nud viiest odraleivas nendelt, kes olid s\u00f6\u00f6nud.\n6:14 Kui n\u00fc\u00fcd rahvas n\u00e4gi tunnust\u00e4hte, mille Jeesus oli teinud, \u00fctlesid nad: \u201eSee on t\u00f5esti Prohvet, kes maailma pidi tulema!\u201d\n6:15 Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja Teda v\u00e4gisi v\u00f5tta ning teha kuningaks. Ja Ta l\u00e4ks j\u00e4lle k\u00f5rvale m\u00e4e ainu\u00fcksi.16. Aga kui \u00f5htu tuli, l\u00e4ksid Tema j\u00fcngrid mereranda\n6:17 ja astusid paati ja tulid teisele poole merd Kapernauma. Aga pimedus oli juba k\u00e4es ja Jeesus ei olnud veel tulnud nende juure.\n6:18 Ja meri hakkas lainetama, sest suur tuul puhus.\n6:19 Kui nad n\u00fc\u00fcd olid s\u00f5udnud umbes kaksk\u00fcmmend viis v\u00f5i kolmk\u00fcmmend vagu maad, n\u00e4gid nad Jeesust merel k\u00f5ndivat ja paadi l\u00e4hedale j\u00f5udvat, ja nad l\u00f5id kartma.\n6:20 Aga Tema \u00fctles neile: \u201eMina olen see, \u00e4rge kartke!\u201d\n6:21 N\u00fc\u00fcd nad tahtsid Teda paati v\u00f5tta, ja varsti sai paat sinna randa, kuhu nad s\u00f5itsid.\n6:22 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval n\u00e4gi rahvas, kes viibis mere teisel rannal, et teist lootsikut ei olnud seal, vaid oli ainult \u00fcks, ja et Jeesus ei olnud astunud \u00fches Oma j\u00fcngritega paati, vaid et ainult Tema j\u00fcngrid olid \u00e4ra l\u00e4inud.\n6:23 Oli aga tulnud veel lootsikuid Tibeeriast selle paiga l\u00e4hedale, kus nad olid leiba s\u00f6\u00f6nud, kui Issand oli Jumalat t\u00e4nanud.\n6:24 Kui n\u00fc\u00fcd rahvas n\u00e4gi, et seal ei olnud Jeesust ega Tema j\u00fcngreid, l\u00e4ksid nad lootsikusse ja tulid Kapernauma ning otsisid Jeesust.\n6:25 Ja kui nad Ta leidsid mere teiselt rannalt, \u00fctlesid nad Talle: \u201eRabi, millal Sa siia said?\u201d26. Jeesus vastas neile ning \u00fctles: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et te ei otsi Mind, sellep\u00e4rast et te n\u00e4gite tunnust\u00e4hti, vaid et te s\u00f5ite leiba ja teie k\u00f5hud said t\u00e4is!\n6:27 \u00c4rge hankige rooga, mis h\u00e4vib, vaid rooga, mis j\u00e4\u00e4b igaveseks eluks, mida Inimese Poeg tahab teile anda, sest Teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud!\u201d\n6:28 Siis \u00fctlesid nad Temale: \u201eMis me peame tegema, et v\u00f5iksime teha Jumala tegusid?\u201d\n6:29 Jeesus vastas ning \u00fctles neile: \u201eSee on Jumala tegu, et te usute Temasse, Kelle Ta on l\u00e4kitanud!\u201d\n6:30 Siis nad \u00fctlesid Temale: \u201eMis tunnust\u00e4he sa Siis teed, et me n\u00e4eksime ja usuksime Sind? Mis Sa teed?\n6:31 Meie esiisad s\u00f5id k\u00f5rves mannat, nagu on kirjutatud: Ta andis neile s\u00fc\u00fca leiba taevast!\u201d\n6:32 Siis Jeesus \u00fctles neile: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile! Mooses ei annud teile leiba taevast, aga Minu Isa annab teile t\u00f5elise leiva taevast!\n6:33 Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!\u201d\n6:34 Siis nad \u00fctlesid Talle: \u201eIssand, anna meile ikka seda leiba!\u201d\n6:36 Aga Mina olen teile \u00fctelnud, et te olete Mind n\u00e4inud ega usu mitte!\n6:37 K\u00f5ik, mis Isa Minule annab, tuleb Minu juure, ja kes Minu juure tuleb, seda Ma ei l\u00fckka v\u00e4lja.\n6:38 Sest Ma olen taevast alla tulnud mitte Oma tahtmist tegema, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on l\u00e4kit\u00e4nud.\n6:39 Aga see on Selle tahtmine, Kes Mind on l\u00e4kitanud, et Ma \u00fchtki ei kaota sellest k\u00f5igest, mis Ta Minule on annud, vaid et Ma selle \u00fcles \u00e4ratan viimsel p\u00e4eval.\n6:40 Sest see on Mu Isa tahtmine, et iga\u00fchel, kes Poega n\u00e4eb ja Temasse usub, on igavene elu, ja Ma \u00e4ratan tema \u00fcles viimsel p\u00e4eval!\u201d41. Siis nurisesid juudid Tema \u00fcle, et Ta oli \u00fctelnud: \u201eMina olen leib, mis taevast on alla tulnud!\u201d\n6:42 Ja nad \u00fctlesid: \u201eEks see ole Jeesus, Joosepi poeg, Kelle isa ja Ema me tunneme? Kuidas Ta siis \u00fctleb: Ma olen tulnud taevast?\u201d\n6:43 Jeesus vastas ning \u00fctles neile: \u201e\u00c4rge nurisege isekeskis!\n6:44 \u016akski ei v\u00f5i tulla Minu juure, kui teda ei t\u00f5mba Isa, kes Mind on l\u00e4kitanud; ja Mina \u00e4ratan tema \u00fcles viimsel p\u00e4eval.\n6:45 Prohvetite raamatuis on kirjutatud: Nad k\u00f5ik peavad olema Jumala poolt \u00f5petatud! Iga\u00fcks, kes on Isalt kuulnud ja on \u00f5ppinud, tuleb Minu juure.\n6:46 Mitte, et keegi teine oleks n\u00e4inud Isa kui See, Kes on Jumala juurest; See on n\u00e4inud Isa.\n6:47 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile: Kes usub, sellel on igavene elu!\n6:48 Mina olen Eluleib.\n6:49 Teie esiisad s\u00f5id k\u00f5rves mannat ja surid.\n6:50 See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda s\u00f6\u00f6ks ega sureks.\n6:51 Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi s\u00f6\u00f6b seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille Mina annan, on Minu Liha, mille annan maailma elu eest !\u201e\n6:52 Siis riidlesid juudid isekeskis, \u00fcteldes: \u201eKuidas see v\u00f5ib meile anda Oma Liha s\u00fc\u00fca?\u201d\n6:53 Siis Jeesus \u00fctles neile: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et kui te ei s\u00f6\u00f6 Inimese Poja Liha ega joo Tema Verd, siis ei ole elu teis enestes!\n6:54 Kes s\u00f6\u00f6b Minu Liha ja joob Minu Verd, sel on igavene elu; ja Mina \u00e4ratan tema \u00fcles viimsel p\u00e4eval.\n6:55 Sest Mu Liha on t\u00f5eline roog ja Mu Veri on t\u00f5eline jook.\n6:56 Kes s\u00f6\u00f6b Minu Liha ja joob Minu Verd, j\u00e4\u00e4b Minusse ja Mina temasse.\n6:57 Nagu elav Isa Mind on l\u00e4kitanud ja Mina elan Isa l\u00e4bi, n\u00f5nda ka see, kes Mind s\u00f6\u00f6b, elab Minu l\u00e4bi.\n6:58 See on leib, mis taevast on alla tulnud; see ei ole niisugune, mida s\u00f5id teie vanemad ja surid. Kes seda leiba s\u00f6\u00f6b, elab igavesti!\u201d\n6:59 Seda Ta \u00fctles kogudusekojas, \u00f5petades Kapernaumas.\n6:60 Siis paljud Tema j\u00fcngrid, kui nad seda kuulsid, \u00fctlesid: \u201eSee k\u00f5ne on k\u00f5va, kes v\u00f5ib seda kuulda?\u201d\n6:61 Aga et Jeesus Iseenesest teadis, et Tema j\u00fcngrid selle \u00fcle nurisesid, \u00fctles Ta neile: \u201eKas see teid pahandab?\n6:62 Aga mis on siis, kui te n\u00e4ete Inimese Poja \u00fcles minevat sinna, kus Ta enne oli?\n6:63 Vaim on, kes teeb elavaks; lihast ei ole kasu millekski; s\u00f5nad, mis mina teile olen r\u00e4\u00e4kinud, on vaim ja on elu.\n6:64 Aga teie seas on m\u00f5ned, kes ei usu!\u201d Sest Jeesus teadis algusest peale, kes need olid, kes ei uskunud, ja kes see on, kes Tema \u00e4ra annab.\n6:65 Ja Ta \u00fctles: \u201eSellep\u00e4rast Ma olen teile \u00fctelnud, et \u00fckski ei v\u00f5i tulla Minu juure, kui temale seda ei ole annud Minu Isa!\u201d\n6:66 Sellest ajast l\u00e4ksid paljud Tema j\u00fcngrid \u00e4ra Ta j\u00e4relt ega k\u00f5ndinud enam Temaga.\n6:67 Siis Jeesus \u00fctles neile kaheteistk\u00fcmnele: \u201eKas ka teie tahate \u00e4ra minna?\u201d\n6:68 Siimon Peetrus vastas Temale: \u201eIssand, kelle juure me l\u00e4heme? Sinul on igavese elu s\u00f5nad,\n6:69 ja me oleme uskunud ja tunnud, et Sina oled Jumala P\u00fcha!\u201d\n6:70 Jeesus kostis neile: \u201eEks ole Mina teid kaksteistk\u00fcmmend \u00e4ra valinud, ja \u00fcks teie seast on kurat?\u201d\n6:71 Aga Ta r\u00e4\u00e4kis Juudast, Iskarioti Siimona pojast, sest see pidi Tema \u00e4ra andma ja oli \u00fcks neist kaheteistk\u00fcmnest.\n7:1 Ja p\u00e4rast seda k\u00e4is Jeesus m\u00f6\u00f6da Galileamaad, sest Ta ei tahtnud k\u00e4ia Juudamaal, kuna juudid p\u00fc\u00fcdsid Teda tappa.\n7:2 Aga juutide lehtmajade p\u00fcha oli ligi.\n7:3 Siis \u00fctlesid ta vennad Temale \u201eMine siit \u00e4ra Judeasse, et ka Su j\u00fcngrid n\u00e4eksid Su tegusid, mida Sa teed;\n7:4 sest \u00fckski ei tee midagi salajas, kui ta tahab olla avalikkuses. Kui Sa niisuguseid asju teed, siis ilmuta Ennast maailmale!\u201d\n7:5 Sest Ta vennadki ei uskunud Temasse.\n7:6 Siis \u00fctles Jeesus neile: \u201eMinu aeg ei ole veel tulnud, aga teie aeg on alati soodus.\n7:7 Maailm ei v\u00f5i teid vihata, aga Mind ta vihkab, sest Mina tunnistan temast, et Tema teod on kurjad.\n7:8 Minge teie \u00fcles p\u00fchiks; Mina veel ei l\u00e4he \u00fcles neiks p\u00fchiks, sest Minu aeg ei ole veel t\u00e4is saanud.\u201d\n7:9 Kui Ta neile seda oli \u00fctelnud, j\u00e4i Ta Galileasse.\n7:10 Ent kui Ta vennad olid \u00fcles l\u00e4inud p\u00fchiks, l\u00e4ks Temagi \u00fcles, mitte avalikult, vaid otsegu\n7:11 Siis otsisid juudid Teda p\u00fchil ja \u00fctlesid: \u201eKus Ta on?\u201d\n7:12 Ja nurisemine Tema p\u00e4rast oli suur hulkade seas. M\u00f5ned \u00fctlesid: \u201eTema on hea!\u201d Teised \u00fctlesid: \u201eEi, vaid Ta eksitab rahvast!\u201d\n7:13 Kuid \u00fckski ei r\u00e4\u00e4kinud Temast julgesti hirmu p\u00e4rast juutide ees.\n7:14 Aga kui p\u00fchad juba olid poole peale j\u00f5udnud, l\u00e4ks Jeesus \u00fcles p\u00fchakotta ja \u00f5petas.\n7:15 Siis juudid panid seda imeks ning \u00fctlesid: \u201eKuidas see Kirja tunneb ilma \u00f5ppimata?\u201d\n7:16 Jeesus aga vastas neile ning \u00fctles: \u201eMinu \u00f5petus ei ole Minu oma, vaid Selle, Kes Mind on l\u00e4kitanud.\n7:17 Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, see tunneb, kas see \u00f5petus on Jumalast v\u00f5i kas Mina r\u00e4\u00e4gin Iseenesest.\n7:18 Kes iseenesest r\u00e4\u00e4gib, see otsib iseenese austust; aga Kes otsib selle austust, Kes Teda on l\u00e4kitanud, See on t\u00f5eline ja Temas ei ole \u00fclekohut.\n7:19 Eks Mooses ole teile annud k\u00e4su\u00f5petuse, ja \u00fckski teie seast ei tee k\u00e4su\u00f5petuse j\u00e4rele. Miks te p\u00fc\u00fcate Mind tappa?\u201d\n7:20 Rahvas vastas: \u201eSul on kuri vaim; kes p\u00fc\u00fcab Sind tappa?\u201d\n7:21 Jeesus kostis ning \u00fctles neile: \u201e\u016ahe teo Ma tegin ja te k\u00f5ik imestate.\n7:22 Sellep\u00e4rast on Mooses teile annud \u00fcmberl\u00f5ikamise - mitte nii, et see on Moosesest, vaid esiisadest - ja te l\u00f5ikate inimese \u00fcmber ka hingamisp\u00e4eval.\n7:23 Kui inimene l\u00f5igatakse \u00fcmber hingamisp\u00e4eval, et Moosese k\u00e4su\u00f5petust ei rikutaks, miks te siis olete pahased Minule, et Ma olen kogu inimese terveks teinud hingamisp\u00e4eval?\n7:24 \u00c4rge m\u00f5istke kohut silmn\u00e4o j\u00e4rele, vaid m\u00f5istke \u00f5iget kohut!\u201d\n7:25 Siis \u00fctlesid m\u00f5ned Jeruusalema elanikest: \u201eEks See ole See, Keda nad p\u00fc\u00fcavad tappa?\n7:26 Ja enn\u00e4e, Tema r\u00e4\u00e4gib vabalt ja nad ei \u00fctle Talle midagi. Kas on ehk meie \u00fclemad t\u00f5esti \u00e4ra tunnud, et Tema on Kristus?\n7:27 Ometi me teame, kust Ta on. Aga kui Kristus tuleb, siis ei tea \u00fckski, kust Ta on!\u201d\n7:28 Siis Jeesus h\u00fc\u00fcdis p\u00fchakojas \u00f5petades ning \u00fctles: \u201eK\u00fcll te tunnete Mind ja teate, kust Ma olen, ja Ma ei ole tulnud iseenesest; aga t\u00f5eline on See, Kes Mind on l\u00e4kitanud, Keda te ei tunne.\n7:29 Mina tunnen Teda, sest Ma olen Temast, ja Tema on Mind l\u00e4kitanud!\u201d\n7:30 Siis nad p\u00fc\u00fcdsid Teda kinni v\u00f5tta, aga \u00fckski ei pistnud k\u00e4tt Tema k\u00fclge, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.\n7:31 Aga paljud rahva seast uskusid Temasse ja \u00fctlesid: \u201eKui Kristus tuleb, kas Ta peaks tegema veel rohkem tunnust\u00e4hti kui See on teinud?\u201d\n7:32 Variserid kuulsid rahvast isekeskis seda Temast sosistavat. Ja variserid ja \u00fclempreestrid l\u00e4kitasid sulaseid Teda kinni v\u00f5tma.\n7:33 Siis \u00fctles Jeesus neile: \u201eMa olen veel \u00fc\u00fcrikese aja teie juures ja siis Ma l\u00e4hen Selle juure, Kes Mind on l\u00e4kitanud.\n7:34 Siis te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna Te ei v\u00f5i tulla!\u201d\n7:35 Siis \u00fctlesid juudid isekeskis: \u201eKuhu Ta tahab minna, et me Teda ei peaks leidma? M\u00f5tleb Ta minna hajuvil asuvate kreeklaste juure ja \u00f5petada kreeklasi?\n7:36 Mis s\u00f5na see on, mis Ta \u00fctles: Te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna te ei v\u00f5i tulla?\u201d\n7:37 Aga p\u00fchade viimsel, suurel p\u00e4eval seisis Jeesus ja k\u00f5neles valju h\u00e4\u00e4lega ning \u00fctles: \u201eKui kellelgi on janu, see tulgu Minu juure ja joogu!\n7:38 Kes usub Minusse, nagu Kiri \u00fctleb, selle ihust peavad voolama elava vee j\u00f5ed!\u201d\n7:39 Aga seda Ta \u00fctles Vaimust, Kelle pidid saama need, kes Temasse usuvad; sest veel ei olnud Vaimu, ei olnud ju Jeesust veel mitte austatud.\n7:40 Siis \u00fctlesid paljud rahva seast, kes seda k\u00f5net kuulsid: \u201eTema on t\u00f5esti see prohvet!\u201d\n7:42 Eks Kiri \u00fctle, et Kristus tuleb Taaveti soost ja Petlemast, alevist, kust oli Taavet?\u201d\n7:43 Siis tekkis lahkmeel rahva sekka Tema p\u00e4rast.\n7:44 Aga m\u00f5ned neist tahtsid Teda kinni v\u00f5tta, kuid \u00fckski ei pistnud k\u00e4tt Tema k\u00fclge.\n7:45 Nii tulid sulased \u00fclempreestrite ja variseride juure tagasi. Ja need k\u00fcsisid neilt: \u201eMisp\u00e4rast te ei ole Teda toonud?\u201d\n7:46 Sulased kostsid: \u201e\u016akski inimene ei ole iialgi n\u00f5nda r\u00e4\u00e4kinud nagu See Inimene!\u201d\n7:47 Siis vastasid variserid neile: \u201eKas teiegi olete eksitatud?\n7:48 Kas \u00fckski \u00fclemaist v\u00f5i variseridest on uskunud Temasse?\n7:49 Aga see rahvahulk, kes ei tunne k\u00e4su\u00f5petust, on neetud!\u201d\n7:50 Nikodeemus, kes enne oli Tema juure tulnud ja oli \u00fcks nende seast, \u00fctleb neile:\n7:51 \u201eKas meie seadus inimese hukka m\u00f5istab, enne kui ta tema \u00fcle kuulab ja teada saab, mis ta on teinud?\u201d\n7:52 Nad vastasid ning \u00fctlesid temale: \u201eOled ka sina Galileast? Uuri ja vaata, ei Galileast ei t\u00f5use prohvetit!\u201d\n7:53 Ja iga\u00fcks l\u00e4ks koju.\n8:1 Aga Jeesus l\u00e4ks \u00f5lim\u00e4ele.\n8:2 Vara hommikul Ta tuli j\u00e4lle p\u00fchakoita ja k\u00f5ik rahvas tuli Tema juure; ja Ta istus maha ja \u00f5petas neid.\n8:3 Seal kirjatundjad ja variserid t\u00f5id Tema juure naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskpaika seisma\n8:4 ning \u00fctlesid Temale: \u201e\u00d5petaja, see naine tabati abielurikkumiselt!\n8:5 Aga Mooses on k\u00e4su\u00f5petuses k\u00e4skinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis Sina \u00fctled?\u201d\n8:6 Seda nad \u00fctlesid Teda kiusates, et neil oleks kaebamist tema peale. - Jeesus kummardas ja kirjutas s\u00f5rmega maa peale.\n8:7 Kui nad siis k\u00fcsides k\u00e4isid Temale peale, ajas Ta enese sirgu ning \u00fctles neile: \u201eKes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!\u201d\n8:8 Ja Ta kummardas j\u00e4lle ning kirjutas maa peale.\n8:9 Kui nad seda kuulsid ja s\u00fcdametunnistus neid s\u00fc\u00fcdistas, l\u00e4ksid nad v\u00e4lja \u00fcksteise j\u00e4rele, vanemad eesotsas. Ja Jeesus j\u00e4i sinna \u00fcksi ja naine, nagu ta seal seisis.\n8:10 Ent Jeesus ajas Enese sirgu ega n\u00e4inud kedagi n\u00e4inud kui naist; ja Ta \u00fctles naisele: \u201eNaine, kus on need sinu s\u00fc\u00fcdistaiad? Ega keegi ole sind hukka m\u00f5istnud?\u201d\n8:11 Naine vastas: \u201eMitte keegi, Issand!\u201d Jeesus \u00fctles: \u201eEga Minagi sind hukka m\u00f5ista; mine ja \u00e4ra tee enam pattu!\u201d\n8:12 Siis r\u00e4\u00e4kis Jeesus j\u00e4lle neile ning \u00fctles: \u201eMina olen maailma valgus. Kes Mind j\u00e4rgib, see ei k\u00e4i pimeduses, vaid temal on elu valgus!\u201d\n8:13 Siis variserid \u00fctlesid Talle: \u201eSina tunnistad Iseenesest, Sinu tunnistus ei ole t\u00f5si!\u201d\n8:14 Jeesus vastas ning \u00fctles neile: \u201eEhk Mina k\u00fcll Iseenesest tunnistan, on Mu tunnistus siiski t\u00f5si, sest Ma tean, kust Ma olen tulnud ja kuhu Ma l\u00e4hen. Aga teie ei tea, kust Ma tulen ja kuhu Ma l\u00e4hen.\n8:15 Teie m\u00f5istate kohut liha j\u00e4rele, Mina ei m\u00f5ista kohut kellegi \u00fcle!\n8:16 Aga kui Mina ka kohut m\u00f5istan, siis on Minu otsus t\u00f5si, sest Mina ei ole \u00fcksi, vaid Minuga on see, Kes Mind on l\u00e4kitanud.\n8:17 Ja teie k\u00e4su\u00f5petuseski on kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on t\u00f5si.\n8:18 Mina annan Enesest Ise tunnistust, ja ka Isa, Kes Mind on l\u00e4kitanud, tunnistab Minust!\u201d\n8:19 Siis nad \u00fctlesid Temale: \u201eKus on Sinu Isa?\u201d Jeesus vastas: \u201eTeie ei tunne Mind ega Mu Isa. Kui te Mind tunneksite, siis Te tunneksite ka Mu Isa!\u201d\n8:20 Need s\u00f5nad r\u00e4\u00e4kis Jeesus ohvriraha kirstu juures, kui Ta p\u00fchakojas \u00f5petas. Ja \u00fckski ei v\u00f5tnud Teda kinni, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.\n8:21 Siis \u00fctles Jeesus taas neile: \u201eMina l\u00e4hen \u00e4ra ja te otsite Mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu Mina l\u00e4hen, sinna teie ei v\u00f5i tulla!\u201d\n8:22 Siis \u00fctlesid juudid: \u201eKas Ta \u00f5ige tahab ennast tappa, et Ta \u00fctleb: Kuhu mina l\u00e4hen, sinna teie ei v\u00f5i tulla?\u201d\n8:23 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eTeie olete alt, Mina olen \u00fclalt, teie olete sellest maailmast, Mina ei ole sellest maailmast.\n8:24 Sellep\u00e4rast Ma \u00fctlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et Mina see olen, siis te surete oma pattudesse!\u201d\n8:25 Nemad aga \u00fctlesid Temale: \u201eKes Sa siis oled?\u201e Jeesus vastas neile: \u201eK\u00f5igepealt See, mida Mina teile \u00fctlengi.\n8:26 Mul on teist palju \u00fctelda ja teie kohta otsustada; aga See, Kes Mind on l\u00e4kitanud, on t\u00f5eline, ja mis Ma Temalt olen kuulnud, seda Ma r\u00e4\u00e4gin maailmale!\u201d\n8:27 Nad ei saanud aru, et Ta r\u00e4\u00e4kis neile Isast.\n8:28 Siis \u00fctles Jeesus: \u201eKui te Inimese Poja olete \u00fclendanud, siis te m\u00f5istate, et Mina see olen ja et Ma ei tee midagi Iseenesest, vaid r\u00e4\u00e4gin seda selle j\u00e4rele, kuidas Mu Isa Mind on \u00f5petanud.\n8:29 Ja See, kes Mind on l\u00e4kitanud, on Minuga; Ta ei ole Mind \u00fcksi j\u00e4tnud, sest Ma teen ikka, mis on Tema meelt m\u00f6\u00f6da!\u201d\n8:30 Kui Ta seda r\u00e4\u00e4kis, uskusid paljud Temasse.\n8:32 ja tunnetate t\u00f5e, ja t\u00f5de teeb teid vabaks!\u201d\n8:33 Nemad kostsid Temale: \u201eMeie oleme Aabrahami sugu ega ole veel iialgi kedagi orjanud; kuidas Sa siis \u00fctled: Te saate vabaks?\u201d\n8:34 Jeesus kostis neile: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et iga\u00fcks, kes teeb pattu, on patu ori!\n8:35 Ent ori ei j\u00e4\u00e4 majasse igavesti, poeg j\u00e4\u00e4b igavesti.\n8:36 Kui n\u00fc\u00fcd Poeg teid vabaks teeb, siis te olete \u00f5ieti vabad!\n8:37 Ma tean, et te olete Aabrahami sugu; aga te p\u00fc\u00fcate Mind tappa, sest Mu s\u00f5na ei mahu teisse.\n8:38 Mina r\u00e4\u00e4gin, mida olen n\u00e4inud Oma Isalt, ja teie teete, mida olete kuulnud oma isalt!\u201d\n8:39 Nad vastasid ning \u00fctlesid Temale: \u201eMeie isa on Aabraham!\u201d Jeesus \u00fctles neile: \u201eKui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite ka Aabrahami tegusid.\n8:40 Aga n\u00fc\u00fcd te p\u00fc\u00fcate tappa Mind, Inimest, Kes olen r\u00e4\u00e4kinud teile t\u00f5tt, mida Ma olen kuulnud Jumalalt. Seda ei ole Aabraham teinud.\n8:42 Jeesus \u00fctles neile: \u201eOleks Jumal teie isa, siis te armastaksite Mind, sest Mina olen l\u00e4htunud Jumalast ja tulen Temast, sest Ma ei ole ju tulnud Iseenesest, vaid Tema on Mind l\u00e4kitanud.\n8:43 Misp\u00e4rast te ei m\u00f5ista Minu k\u00f5net? Sellep\u00e4rast et te ei v\u00f5i kuulda Minu s\u00f5na.\n8:44 Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude j\u00e4rele te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole j\u00e4\u00e4nud p\u00fcsima t\u00f5esse, sest t\u00f5de ei ole tema sees. Kui ta r\u00e4\u00e4gib valet, siis ta r\u00e4\u00e4gib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!\n8:45 Aga et Mina t\u00f5tt r\u00e4\u00e4gin, siis te ei usu Mind!\n8:46 Kes teie seast v\u00f5ib Mind patus s\u00fc\u00fcdistada? Kui Mina t\u00f5tt r\u00e4\u00e4gin, miks te siis ei usu Mind?\n8:47 Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala s\u00f5nu. Teie ei kuule selle p\u00e4rast, et teie ei ole Jumalasi!\u201d\n8:48 Siis kostsid juudid ning \u00fctlesid Talle: \u201eEks me \u00fctle \u00f5igesti, et Sina oled samaarlane ja et Sul on kuri vaim?\u201d\n8:49 Jeesus vastas: \u201eMul ei ole kurja vaimu, aga Ma austan Oma Isa ja teie teotate Mind.\n8:50 Mina aga ei otsi Oma au; \u016aks on, Kes seda otsib ja kohut m\u00f5istab!\n8:52 Juudid \u00fctlesid Temale: \u201eN\u00fc\u00fcd me oleme \u00e4ra tunnud, et Sul on kuri vaim! Aabraham on surnud ja prohvetid, ja Sina \u00fctled: Kui keegi Minu s\u00f5na peab, siis ta ei maitse surma igavesti!\n8:53 Kas Sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on surnud. Kelleks Sina ennast pead?\u201d\n8:54 Jeesus vastas: \u201eKui Mina Iseenesele annan austust, siis ei ole Mu austus midagi; Minu Isa on, Kes Mulle annab austuse, Keda te \u00fctlete oma Jumala olevat.\n8:55 Ja teie ei ole Teda tunnud, aga Mina tunnen Teda. Ja kui Ma \u00fctleksin, et Ma Teda ei tunne, siis Ma oleksin teie sarnane valelik; aga Ma tunnen Teda ja pean Tema s\u00f5na.\n8:56 Aabraham, teie isa, hakkas r\u00f5\u00f5mutsema, et tema saab n\u00e4ha Minu p\u00e4eva. Ja Ta n\u00e4gi seda ja oli r\u00f5\u00f5mus!\u201d\n8:57 Siis \u00fctlesid juudid Temale: \u201eSa ei ole veel viisk\u00fcmmend aastat vana ja oled n\u00e4inud Aabrahami?\u201d\n8:58 Jeesus \u00fctles neile: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et enne kui Aabraham s\u00fcndis, olin Mina!\u201d\n8:59 Siis nad haarasid kive, ei Tema peale visata. Aga Jeesus peitis enese \u00e4ra ja v\u00e4ljus p\u00fchakojast.\n9:1 Ja m\u00f6\u00f6da minnes Ta n\u00e4gi inimest, kes s\u00fcndimisest saadik oli olnud pime.\n9:2 Ja Tema j\u00fcngrid k\u00fcsisid Temalt: \u201eRabi, kes on pattu teinud, kas tema v\u00f5i ta vanemad, et ta on s\u00fcndinud pimedana?\u201d\n9:3 Jeesus vastas: \u201eEi ole tema pattu teinud ega ta vanemad, vaid et Jumala teod saaksid temas avalikuks.\n9:4 Meie peame tegema Selle tegusid, Kes Mind on l\u00e4kitanud, niikaua kui p\u00e4eva on; \u00f6\u00f6 tuleb, mil \u00fckski ei v\u00f5i midagi teha!\n9:5 Niikaua kui Ma olen maailmas, olen Ma maailma valgus!\u201d\n9:6 Kui Ta seda oli \u00fctelnud, s\u00fclitas Ta maha ja tegi s\u00fcljest muda ning v\u00f5idis selle mudaga tema silmad.\n9:7 ja \u00fctles talle: \u201eMine pese silmi Siiloa tiigis!\u201d - Siiloa t\u00e4hendab \u201eL\u00e4kitatu\u201d. - Siis ta l\u00e4ks sinna ja pesi, ja tuli n\u00e4gijana tagasi.\n9:8 Aga naabrid ja kes teda varemini olid n\u00e4inud kerjuse olevat, \u00fctlesid: \u201eEks see ole sama, kes istus ja kerjas?\u201d\n9:9 \u016ahed \u00fctlesid: \u201eSee on sama!\u201d Aga teised: \u201eEi ole, vaid ta on tema sarnane!\u201d Tema ise \u00fctles: \u201eMina olen see!\u201d\n9:10 Siis nad k\u00fcsisid temalt: \u201eKuidas siis sinu silmad avati?\u201d\n9:11 Tema vastas: \u201eInimene, Keda kutsutakse Jeesuseks, tegi muda ja v\u00f5idis sellega mu silmi ja \u00fctles mulle: Mine Siiloa tiigi \u00e4\u00e4re ja pese silmi! Aga kui ma sinna l\u00e4ksin ja pesin, sain ma n\u00e4gijaks!\u201d\n9:12 Siis \u00fctlesid nad temale: \u201eKus Ta on?\u201d Tema \u00fctles: \u201eEi mina tea!\u201d\n9:13 Siis nad viisid tema, kes enne oli pime olnud, variseride juure.\n9:14 Aga see oli hingamisp\u00e4ev, kui Jeesus tegi muda ja avas ta silmad.\n9:15 Siis k\u00fcsisid variseridki taas temalt, kuidas ta oli n\u00e4gijaks saanud. Aga tema \u00fctles neile: \u201eTa pani muda mu silmadele ja, ma pesin n\u00e4o ning sain n\u00e4gijaks!\u201d\n9:16 Siis \u00fctlesid m\u00f5ned variseridest: \u201eSee inimene ei ole Jumalast, sest ta ei pea hingamisp\u00e4eva!\u201d Teised \u00fctlesid: \u201eKuidas v\u00f5ib patune inimene teha niisuguseid tunnust\u00e4hti?\u201d Ja nende seas oli lahkmeel.\n9:17 N\u00fc\u00fcd nad \u00fctlesid taas pimedale: \u201eSina, mis sina \u00fctled Temast, et Ta su silmad avas?\u201d Tema \u00fctles: \u201eTa on prohvet!\u201d\n9:18 Aga juudid ei uskunud, et ta oli olnud pime ja oli saanud n\u00e4gijaks, kuni nad kutsusid n\u00e4gijaks-saanu vanemad\n9:19 ja k\u00fcsisid neilt ning \u00fctlesid: \u201eKas see on teie poeg, kelle te \u00fctlete pimedana s\u00fcndinud olevat? Kuidas ta siis n\u00fc\u00fcd n\u00e4eb?\u201d\n9:20 Ta vanemad kostsid neile ning \u00fctlesid: \u201eMe teame, et see on meie poeg ja et ta s\u00fcndis pimedana.\n9:21 Aga kuidas ta n\u00fc\u00fcd n\u00e4eb, seda me ei tea; v\u00f5i kes ta silmad avas, seda me ei tea. Ta on k\u00fcllalt vana, k\u00fcsige temalt eneselt, k\u00fcllap ta ise kostab enese eest!\u201d\n9:22 Seda \u00fctlesid ta vanemad, sest nad kartsid juute; sest juudid olid juba isekeskis v\u00f5tnud n\u00f5uks, et kui keegi peaks Teda tunnistama Kristuseks, siis see l\u00fckatakse kogudusest v\u00e4lja.\n9:23 Sellep\u00e4rast \u00fctlesid ta vanemad: \u201eTa on k\u00fcllalt vana, k\u00fcsige temalt eneselt!\u201d\n9:24 Siis nad kutsusid teist korda inimese, kes oli pime olnud, ja \u00fctlesid temale: \u201eAnna Jumalale au! Me teame, et See Inimene on patune!\u201d\n9:25 Tema vastas n\u00fc\u00fcd: \u201eKas Ta on patune, seda ma ei tea; \u00fcht ma tean, et olin pime ja n\u00fc\u00fcd n\u00e4en!\u201d\n9:26 Nad k\u00fcsisid n\u00fc\u00fcd temalt: \u201eMis Ta tegi sulle? Kuidas Ta su silmad avas?\u201d\n9:27 Ta vastas neile: \u201eMa juba \u00fctlesin teile, aga te ei v\u00f5tnud kuulda. Miks te j\u00e4lle tahate kuulda? V\u00f5i tahate teiegi hakata Tema j\u00fcngreiks?\u201d\n9:28 Siis nad hakkasid teda s\u00f5imama ja \u00fctlesid: \u201eSina oled Tema j\u00fcnger, meie aga oleme Moosese j\u00fcngrid!\n9:29 Me teame, et Jumal on r\u00e4\u00e4kinud Moosesega, aga kust See Inimene on, seda me ei tea!\u201d\n9:30 Mees kostis ning \u00fctles neile: \u201eSee ongi imelik, et te ei tea, kust Ta on, ja Tema avas mu silmad!\n9:31 Me ju teame, et Jumal ei kuule patuseid, vaid kui keegi on jumalakartlik ja teeb Tema tahtmist, siis seda Ta kuuleb.\n9:32 Maailma algusest ei ole kuuldud, et keegi on avanud s\u00fcndinud pimeda silmad.\n9:33 Kui Ta ei oleks Jumalast, siis Ta ei v\u00f5iks midagi teha!\u201d\n9:34 Nad kostsid ning \u00fctlesid talle: \u201eSina oled koguni pattudes s\u00fcndinud ja sina \u00f5petad meid?\u201d Ja nad t\u00f5ukasid ta v\u00e4lja.\n9:35 Jeesus sai kuulda, et nad olid ta v\u00e4lja t\u00f5uganud; ja kui Ta tema leidis, \u00fctles Ta: \u201eKas sa usud Inimese Pojasse?\u201d\n9:36 Tema vastas ja \u00fctles: \u201eIssand, Kes See on, et v\u00f5iksin uskuda Temasse?\u201d\n9:37 Jeesus \u00fctles temale: \u201eSa oled ju Teda n\u00e4inud ja See on Tema, Kes sinuga r\u00e4\u00e4gib!\u201d\n9:38 Aga tema \u00fctles: \u201eIssand, ma usun!\u201d Ja ta kummardas Teda.\n9:39 Ja Jeesus \u00fctles: \u201eMina olen tulnud kohtu m\u00f5istmiseks sellesse maailma, et need, kes ei n\u00e4e, saaksid n\u00e4gijaks, ja kes n\u00e4evad, saaksid pimedaks!\u201d\n9:40 Ja m\u00f5ned variseridest, kes olid Tema juures, kuulsid seda ja \u00fctlesid: \u201eKas meiegi oleme pimedad?\u201d\n9:41 Jeesus \u00fctles neile: \u201eKui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu; aga et te n\u00fc\u00fcd \u00fctlete: Me n\u00e4eme! siis j\u00e4\u00e4b teie patt teile!\n10:1 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile: kes ei l\u00e4he uksest sisse lambatarasse, vaid astub sisse mujalt, see on varas ja r\u00f6\u00f6vel!\n10:2 Aga kes uksest sisse l\u00e4heb, see on lammaste karjane,\n10:3 sellele avab uksehoidja, ja lambad kuulevad ta h\u00e4\u00e4lt, ja ta kutsub omi lambaid nimepidi ja viib nad v\u00e4lja.\n10:4 Ja kui ta oma lambad on v\u00e4lja ajanud, k\u00e4ib ta nende ees ja lambad j\u00e4rgivad teda, sest nad tunnevad tema h\u00e4\u00e4lt.\n10:5 Aga v\u00f5\u00f5rast nad ei j\u00e4rgi, vaid p\u00f5genevad tema eest, sest nad ei tunne v\u00f6\u00f6raste h\u00e4\u00e4lt!\u201d\n10:6 Selle v\u00f5rduim Jeesus \u00fctles neile; nemad aga ei saanud aru, mis see on, mida Ta neile r\u00e4\u00e4kis.\n10:7 Sellep\u00e4rast \u00fctles Jeesus taas: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et Mina olen lammaste \u00fcks!\n10:8 K\u00f5ik, kes on tulnud enne Mind, on vargad ja r\u00f6\u00f6vlid; lambad aga ei ole neid kuulnud!\n10:9 Mina olen uks. Kui keegi Minu kaudu sisse l\u00e4heb, siis ta saab \u00f5ndsaks ja k\u00e4ib sisse ja v\u00e4lja ja leiab karjamaad.\n10:10 Varas ei tule muu p\u00e4rast kui varastama ja tapma ning hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja k\u00f5ike \u00fclirohkesti!\n10:11 Mina olen hea karjane. Hea karjane j\u00e4tab oma elu lammaste eest.\n10:12 Palgaline ja kes ei ole karjane, kelle omad lambad ei ole, n\u00e4eb hundi tulevat ja j\u00e4tab lambad maha ja p\u00f5geneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali.\n10:13 - Ta p\u00f5geneb, sest ta on palgaline ega hooli lammastest.\n10:14 Mina olen hea karjane ja tunnen Omi ja Minu Omad tunnevad Mind,\n10:15 n\u00f5nda nagu Isa tunneb Mind ja Mina tunnen Isa, ja Ma j\u00e4tan Oma elu lammaste eest.\n10:16 Ja Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad Minu h\u00e4\u00e4lt, ja siis on \u00fcks kari ja \u00fcks Karjane.\n10:17 Sellep\u00e4rast Isa armastab Mind, et Ma j\u00e4tan Oma elu, et seda j\u00e4lle v\u00f5tta.\n10:18 \u016akski ei v\u00f5ta seda Minult, vaid Ma j\u00e4tan selle Iseenesest. Mul on meelevald seda j\u00e4tta ja Mul on meelevald seda j\u00e4lle v\u00f5tta. Selle k\u00e4sus\u00f5na Ma olen saanud Oma Isalt!\u201d\n10:19 Siis tekkis taas vaidlus juutide keskel nende s\u00f5nade p\u00e4rast.\n10:20 Ja paljud nende seast \u00fctlesid: \u201eTemas on kuri vaim ja Ta jampsib! Miks te Teda kuulate?\u201d\n10:22 Siis tulid templi uuendamise p\u00fchad Jeruusalemas. 0li talv.\n10:23 Ja Jeesus k\u00f6ndis p\u00fchakojas Saalomoni v\u00f5lvitud hoones.\n10:24 Siis juudid asusid Ta \u00fcmber ja \u00fctlesid Temale: \u201eKaua sa pead meie hinge kahevahel? Oled Sa Kristus, siis \u00fctle meile seda lausa!\u201d\n10:25 Jeesus kostis neile: \u201eMa olen teile juba \u00fctelnud aga te ei usu! Teod, mis Ma teen Oma Isa nimel, need tunnistavad Minust.\n10:26 Teie aga ei usu, sest teie ei ole Minu lammaste hulgast.\n10:27 Minu lambad kuulevad Minu h\u00e4\u00e4lt ja Mina tunnen neid ja nemad j\u00e4rgivad Mind.\n10:28 Ja mina annan neile igavese elu ja nemad ei saa iialgi hukka, ja \u00fckski ei kisu neid minu k\u00e4est.\n10:29 Minu Isa, Kes nad mulle on annud, on suurem kui k\u00f5ik; ja \u00fckski ei saa neid Minu Isa K\u00e4est \u00e4ra kiskuda.\n10:30 Mina ja Isa oleme \u00fcks.\n10:31 Siis v\u00f5tsid juudid j\u00e4lle maast kive, et Teda nendega visata.\n10:32 Jeesus kostis neile: \u201ePalju h\u00e4id tegusid Ma olen teile n\u00e4idanud Oma Isast; missuguse teo p\u00e4rast te tahate Mind kividega visata?\u201d\n10:33 Juudid vastasid Temale: \u201eHea teo p\u00e4rast me ei viska Sind kividega, vaid Jumala pilkamise p\u00e4rast ja et Sina, Kes oled inimene, pead Ennast Jumalaks!\u201d\n10:34 Jeesus vastas neile: \u201eEks teie k\u00e4su\u00f5petuses ole kirjutatud: Mina olen \u00fctelnud: Teie olete jumalad!?\n10:35 Kui Ta nimetab jumalaiks neid, kellede k\u00e4tte sai Jumala s\u00f5na - ja Kiri ei v\u00f5i j\u00e4\u00e4da valeks -\n10:36 kuidas te siis \u00fctlete Sellele, Keda Isa on p\u00fchitsenud ja l\u00e4kitanud maailma: Sina pilkad Jumalat! sellep\u00e4rast et Ma \u00fctlesin: Mina olen Jumala Poeg?\n10:37 Kui Ma ei tee Oma Isa tegusid, siis \u00e4rge Mind uskuge;\n10:38 aga kui Ma teen, siis uskuge neid tegusid, kui te ka Mind ei usu, et te tunneksite ja saaksite aru, et Isa on Minus ja Mina olen Isas!\u201d\n10:39 Siis nad p\u00fc\u00fcdsid taas Teda kinni v\u00f5tta aga Ta p\u00e4\u00e4sis nende k\u00e4est.\n10:40 Ja Tema l\u00e4ks j\u00e4lle teisele poole Jordanit, sinna paika, kus Johannes esmalt oli olnud ristimas; ja Ta viibis seal.\n10:41 Ja paljud tulid Tema juure ja \u00fctlesid: \u201eJohannes ei teinud k\u00fcll \u00fchtki tunnust\u00e4hte; aga k\u00f5ik, mis Johannes Sellest Mehest on \u00fctelnud, on t\u00f5si!\u201d\n10:42 Ja seal uskusid paljud Temasse.\n11:1 Aga keegi Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema \u00f5e Marta alevist, oli haige.\n11:2 Maarja aga oli see, kes Issandat oli kalli salviga v\u00f5idnud ja Tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oligi haigestunud.\n11:3 Siis l\u00e4kitasid \u00f5ed Tema juure \u00fctlema: \u201eIssand, vaata, see, keda Sa armastad, on haige!\u201d\n11:4 Kui Jeesus seda kuulis, \u00fctles Ta: \u201eSee haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle l\u00e4bi austataks!\u201d\n11:5 Aga Jeesus armastas Martat ja tema \u00f5de ja Laatsarust.\n11:6 Kui ta n\u00fc\u00fcd kuulis tema haige olevat, siis Ta viibis veel kaks p\u00e4eva seal paigas, kus Ta oli.\n11:7 P\u00e4rast seda \u00fctles Ta j\u00fcngritele: \u201eL\u00e4hme j\u00e4lle Juudamaale!\u201d\n11:8 J\u00fcngrid \u00fctlesid Temale: \u201eRabi, \u00e4sja p\u00fc\u00fcdsid juudid Sind kividega visata ja Sa l\u00e4hed j\u00e4lle sinna?\u201d\n11:9 Jeesus kostis: \u201eEks kaksteistk\u00fcmmend tundi ole p\u00e4evas? Kui keegi k\u00f5nnib p\u00e4eval, siis ta ei komista, sest ta n\u00e4eb selle maailma valgust.\n11:10 Aga kui keegi k\u00f5nnib \u00f6\u00f6sel siis ta komistab, sest temas ei ole valjust!\u201d\n11:13 Aga Jeesus r\u00e4\u00e4kis ta surmast; nemad aga m\u00f5tlesid, et Ta r\u00e4\u00e4gib une magamisest.\n11:14 Siis Jeesus \u00fctles neile lausa: \u201eLaatsarus on surnud,\n11:15 ja Ma olen r\u00f5\u00f5mus teie p\u00e4rast, et Ma ei olnud seal, et te usuksite. Aga l\u00e4ki tema juure!\u201d\n11:16 Siis \u00fctles Toomas, keda h\u00fc\u00fctakse Kaksikuks, kaasj\u00fcngritele: \u201eL\u00e4hme ka meie, et \u00fches Temaga surra!\u201d\n11:17 Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus tuli, leidis Ta, et Laatsarus oli juba neli p\u00e4eva hauas olnud.\n11:18 Aga Betaania oli Jeruusalema l\u00e4hedal, umbes viisteistk\u00fcmmend vagu maad sellest.\n11:19 Ja palju juute oli tulnud Marta ja Maarja juure neid tr\u00f6\u00f6stima nende venna p\u00e4rast.\n11:20 Kui n\u00fc\u00fcd Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, l\u00e4ks ta Temale vastu; aga Maarja j\u00e4i koju.\n11:21 Siis Marta \u00fctles Jeesusele: \u201eIssand, kui Sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!\n11:22 Aga n\u00fc\u00fcdki ma tean, et Jumal Sulle annab, mis Sa iganes Jumalalt palud!\u201d\n11:23 Jeesus \u00fctles talle: \u201eSinu vend t\u00f5useb \u00fcles!\u201d\n11:24 Marta \u00fctles Talle: \u201eMa tean, et ta \u00fcles t\u00f5useb \u00fclest\u00f5usmises viimsel p\u00e4eval!\u201d\n11:25 Jeesus \u00fctles temale: \u201eMina olen \u00fclest\u00f5usmine ja elu; kes Minusse usub, see elab, ehk ta k\u00fcll sureb!\n11:26 Ja iga\u00fcks, kes elab ja Minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?\u201d\n11:27 Ta \u00fctleb Temale: \u201eJah, Issand, mul on see usk, et Sina oled Kristus Jumala Poeg, Kes maailma on tulemas!\u201d\n11:28 Ja kui ta seda oli \u00fctelnud, l\u00e4ks ta ja kutsus oma \u00f5e Maarja salaja ning \u00fctles: \u201e\u00d5petaja on siin ja kutsub sind!\u201d\n11:29 Kui \u00f5de seda kuulis, t\u00f5usis ta sedamaid ja l\u00e4ks Tema juure.\n11:30 Sest Jeesus ei olnud veel j\u00f5udnud alevisse, vaid oli veel seal paigas, kus Marta Teda oli kohanud.\n11:31 Kui n\u00fc\u00fcd juudid, kes olid Maarja juures toas teda tr\u00f6\u00f6stimas, n\u00e4gid, et Maarja rutates t\u00f5usis ja v\u00e4ljus, j\u00e4rgisid nad teda m\u00f5teldes, et ta l\u00e4heb haua juure nutma.\n11:32 Kui siis Maarja j\u00f5udis sinna, kus Jeesus oli, ja Teda n\u00e4gi, heitis ta maha Tema jalgade ette ning \u00fctles Talle: \u201eIssand, oleksid Sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!\u201d\n11:33 Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus n\u00e4gi teda nutvat ja juute, kes temaga olid tulnud, ka nutvat, \u00e4rritus Ta vaimus ja v\u00f5patas.\n11:34 Ja Ta \u00fctles: \u201eKuhu te olete ta pannud?\u201d Nad \u00fctlesid Temale: \u201eIssand, tule ja vaata!\u201d\n11:35 Jeesus nuttis.\n11:36 Siis \u00fctlesid Juudid: \u201eVaata, kuidas Ta teda armastas!\u201d\n11:37 Aga m\u00f5ned nende seast \u00fctlesid: \u201eKas Tema, kes avas pimeda silmad, ei v\u00f5inud teha, et ka see ei oleks surnud?\u201d\n11:38 Siis Jeesus \u00e4rritus taas Iseeneses ning tuli haua juure. See oli koobas ja selle avausel lasus kivi.\n11:39 Jeesus \u00fctleb: \u201eT\u00f5stke kivi \u00e4ra!\u201d Siis \u00fctleb surnu \u00f5de Marta Temale: \u201eIssand, ta lehkab juba, sest on juba neljas p\u00e4ev!\u201d\n11:40 Jeesus \u00fctleb temale: \u201eEks Ma \u00fctelnud sulle: kui sa usuksid, siis sa n\u00e4ha Jumala au?\u201d\n11:41 Siis nad t\u00f5stsid kivi \u00e4ra. Aga Jeesus t\u00f5stis Oma silmad \u00fctles: \u201eMa t\u00e4nan Sind, Isa, et sa oled kuulnud!\n11:42 Mina ju teadsin, et Sa Mind ikka kuuled; kuid rahva p\u00e4rast, kes siin \u00fcmber seisab, Ma r\u00e4\u00e4gin, et nad usuksid, et Sina Mind oled l\u00e4kitanud!\u201d\n11:43 Ja kui Ta seda oli \u00fctelnud, h\u00fc\u00fcdis Ta suure h\u00e4\u00e4lega: \u201eLaatsarus, tule v\u00e4lja!\u201d\n11:44 Ja surnu tuli v\u00e4lja jalust ja k\u00e4sist m\u00e4hkmetega m\u00e4hitud ja n\u00e4gu higir\u00e4tikusse m\u00e4ssitud. Jeesus \u00fctleb neile \u201eP\u00e4\u00e4stke ta lahti ja laske ta minna!\u201d\n11:45 Siis palju juute, kes olid tulnud Maarja juure ja olid n\u00e4inud, mis Jeesus oli teinud, uskusid Temasse.\n11:46 Aga m\u00f5ned neist l\u00e4ksid variseride juure ja \u00fctlesid neile, mis Jeesus oli teinud.\n11:47 Siis \u00fclempreestrid ja variserid kogusid kokku Suurkohtu ja \u00fctlesid: \u201eMida me peame tegema? Sest See Inimene teeb palju tunnust\u00e4hti.\n11:48 Kui me Ta n\u00f5nda j\u00e4tame, usuvad k\u00f5ik Temasse; siis tulevad roomlased ja v\u00f5tavad \u00e4ra meie paiga ja rahva!\u201d\n11:49 Aga \u00fcks nende seast, Kaifas, kes oli sel aastal \u00fclempreester, \u00fctles neile: \u201eTe ei tea midagi\n11:50 ega sellele, et teile on parem, et \u00fcks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!\u201d\n11:51 Ent seda ta ei \u00fctelnud iseenesest, vaid olles sel aastal \u00fclempreester, kuulutas ta prohveti viisil, et Jeesus pidi surema rahva eest,\n11:52 ja mitte ainult selle rahva eest, vaid et Ta ka hajuvil elavad Jumala lapsed koguks \u00fchtekokku.\n11:53 Sellest p\u00e4evast alates nad pidasid n\u00fc\u00fcd \u00fcheskoos n\u00f5u Teda \u00e4ra tapma.\n11:54 Siis ei k\u00e4inud Jeesus enam avalikult juutide seas, vaid l\u00e4ks sealt \u00e4ra k\u00f5rvel\u00e4hedasse kohta, Efraimi-nimelisse linna; ja Ta viibis seal Oma j\u00fcngritega.\n11:55 Aga juutide paasap\u00fchad olid ligi, ja paljud l\u00e4ksid sealt maalt enne paasap\u00fchi Jeruusalemma endid puhastama.\n11:56 Siis nad otsisid Jeesust ja r\u00e4\u00e4kisid \u00fcksteisega p\u00fchakojas seistes: \u201eMis te arvate, kas Ta ei tule p\u00fchiks?\u201d\n11:57 \u016alempreestrid ja variserid olid aga annud k\u00e4sud, et kui keegi peaks teadma, kus Ta on, see annaks seda teada, et nad Ta kinni v\u00f5taksid.\n12:1 Kuus p\u00e4eva enne paasap\u00fcha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuis \u00fcles \u00e4ratanud.\n12:2 Siis nad tegid seal Temale s\u00f6\u00f6maaja ja Marta \u00fcmmardas. Ja Laatsarus oli \u00fcks neist, kes \u00fches Temaga lauas istusid.\n12:3 Siis v\u00f5ttis Maarja naela selget, v\u00e4ga kallist nardisalvi ning v\u00f5idis Jeesuse jalgu ja kuivatas Ta jalgu oma juustega. Ja maja sai t\u00e4is salvi l\u00f5hna.\n12:4 Aga \u00fcks Tema j\u00fcngritest, Juudas Iskariot, kes p\u00e4rast Tema \u00e4ra andis, \u00fctles:\n12:5 \u201eMisp\u00e4rast ei ole see salv \u00e4ra m\u00fc\u00fcdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?\u201d\n12:6 Aga seda ta ei \u00fctelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta k\u00e4es oli kukkur, ja ta k\u00f5rvaldas, mis sisse pandi.\n12:7 Siis \u00fctles Jeesus: \u201eJ\u00e4ta ta rahule, et ta seda saaks hoida Minu matuse p\u00e4evaks.\n12:8 Sest vaeseid on ikka teie juures, aga Mind ei ole teil ikka!\u201d\n12:9 Siis sai suur hulk juute teada, et Tema on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult Jeesuse p\u00e4rast, vaid et ka n\u00e4ha saada Laatsarust, kelle Ta oli surnuist \u00fcles \u00e4ratanud.\n12:10 Aga \u00fclempreestrid pidasid n\u00f5u Laatsarusegi \u00e4ra tappa,\n12:11 sest tema p\u00e4rast l\u00e4ks sinna palju juute ja uskus Jeesusesse.\n12:12 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui palju rahvast, kes oli tulnud p\u00fchi pidama, kuulis, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,\n12:13 v\u00f5tsid nad palmipuude oksi ja l\u00e4ksid v\u00e4lja Temale vastu ning h\u00fc\u00fcdsid: \u201eHoosianna, \u00f5nnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!\u201d\n12:14 Aga Jeesus leidis noore eesli ja istus tema selga, n\u00f5nda nagu on kirjutatud:\n12:15 \u201e\u00c4ra karda, Siioni t\u00fctar! Vaata, sinu kuningas tuleb ning istub eeslis\u00e4lu seljas!\u201d\n12:16 Sellest ei saanud j\u00fcngrid esialgu aru; aga kui Jeesus oli austatud, siis meenus neile, et see oli kirjutatud Tema kohta ja et nad Temale seda olid teinud.\n12:17 Nii andis Temast tunnistust rahvas, kes oli Tema juures, kui ta Laatsaruse v\u00e4lja h\u00fc\u00fcdis hauast ja tema \u00fcles \u00e4ratas surnuist.\n12:18 Sellep\u00e4rast ka rahvas l\u00e4ks Temale vastu, sest nad kuulsid Teda selle tunnust\u00e4he teinud olevat.\n12:19 Siis variserid r\u00e4\u00e4kisid isekeskis: \u201eEks te n\u00e4e, et te ei saa midagi teha? Vaata, maailm jookseb Tema j\u00e4rele!\u201d\n12:20 Aga nende seas, kes olid tulnud p\u00fchiks palvetama, leidusid m\u00f5ned kreeklased.\n12:21 Need tulid n\u00fc\u00fcd Filippuse juure, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, \u00fcteldes: \u201eIsand, me tahame Jeesust n\u00e4ha!\u201d\n12:22 Filippus tuleb ja \u00fctleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning \u00fctlevad seda Jeesusele.\n12:23 Aga Jeesus vastab neile ning \u00fctleb: \u201eTund on tulnud, et Inimese Poega austataks!\n12:24 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, j\u00e4\u00e4b ta \u00fcksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!\n12:25 Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.\n12:26 Kui keegi Mind teenib, see j\u00e4rgigu Mind, ja kus Mina olen, seal peab olema ka Minu teenija; ja kes Mind teenib, seda tahab Isa austada. Ja mis\n12:28 Isa, austa Oma nime!\u201d Siis tuli h\u00e4\u00e4l taevast: \u201eMina olen juba austanud ja austan veel!\u201d\n12:29 Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, \u00fctles pikse olevat m\u00fcristanud. Aga teised \u00fctlesid: \u201eIngel r\u00e4\u00e4kis Temaga!\u201d\n12:30 Jeesus kostis ning \u00fctles: \u201eSee h\u00e4\u00e4l ei s\u00fcndinud Minu p\u00e4rast, vaid teie p\u00e4rast.\n12:31 N\u00fc\u00fcd k\u00e4ib kohus \u00fcle selle maailma; n\u00fc\u00fcd t\u00f5ugatakse v\u00e4lja selle maailma v\u00fcrst.\n12:32 Ja Mina tahan, kui Mind maast \u00fcles t\u00f5stetakse, k\u00f5ik t\u00f5mmata Enese juure!\u201d\n12:33 Aga seda Ta \u00fctles t\u00e4hendades, mis surma Ta pidi surema.\n12:34 Siis vastas rahvas Temale: \u201eMe oleme kuulnud k\u00e4su\u00f5petusest, et Kristus j\u00e4\u00e4b igavesti. Kuidas siis Sina \u00fctled, et Inimese Poeg \u00fclendatakse? Kes on See Inimese Poeg?\u201d\n12:35 Jeesus \u00fctles n\u00fc\u00fcd neile: \u201eValgus on veel \u00fc\u00fcrikeseks ajaks teie keskel; k\u00e4ige niikaua kui teil valgust on, et pimedus teid ei tabaks; sest kes k\u00e4ib pimeduses, ei tea, kuhu ja l\u00e4heb.\n12:36 Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks!\u201d Seda r\u00e4\u00e4kis Jeesus ja l\u00e4ks ning, peitis Enese \u00e4ra nende eest.\n12:37 Ja ehk Ta k\u00fcll palju tunnust\u00e4hti oli teinud nende n\u00e4hes, ei uskunud nad siiski Temasse,\n12:38 et l\u00e4heks t\u00e4ide prohvet Jesaja s\u00f5na, mis ta \u00fctles: \u201eIssand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda k\u00e4sivars?\u201d\n12:39 Sellep\u00e4rast nad ei v\u00f5inud uskuda, et Jesaja oli veel \u00fctelnud:\n12:40 \u201eTema on teinud nende silmad pimedaks ja nende s\u00fcdamed k\u00f5vaks, et nad silmadega ei n\u00e4eks ja s\u00fcdamega ei m\u00f5istaks ega p\u00f6\u00f6rduks, et Mina neid parandaksin!\u201d\n12:41 Seda \u00fctles Jesaja, kui ta n\u00e4gi Jeesuse auhiilgust ja r\u00e4\u00e4kis Temast.\n12:42 Siiski uskus ka palju \u00fclemaid Temasse; kuid variseride p\u00e4rast nad ei tunnistatud seda, et neid ei l\u00fckataks kogudusest v\u00e4lja.\n12:43 Sest nad armastasid austust inimeselt rohkem kui austust Jumalalt.\n12:44 Aga Jeesus h\u00fc\u00fcdis ning \u00fctles: \u201eKes Minusse usub, see ei usu Minusse, vaid Sellesse, Kes Mind on l\u00e4kitanud!\n12:45 Ja kes n\u00e4eb Mind, see n\u00e4eb Seda, Kes Mind on l\u00e4kitanud.\n12:46 Mina olen tulnud valguseks maailma, et \u00fckski, kes usub Minusse, ei j\u00e4\u00e4ks pimedusse.\n12:47 Ja kui keegi kuuleb Minu s\u00f5nu ega pea neid, selle \u00fcle ei m\u00f5ista Mina kohut; sest Mina ei ole tulnud kohut m\u00f5istma maailma \u00fcle, vaid maailma \u00f5ndsaks tegema.\n12:48 Kes Mind p\u00f5lgab ega v\u00f5ta vastu Minu s\u00f5na, sellel oma kohtum\u00f5istja. S\u00f5na, mis Ma olen r\u00e4\u00e4kinud, see m\u00f5istab tema \u00fcle kohut viimsel p\u00e4eval.\n12:49 Sest Ma ei ole r\u00e4\u00e4kinud Iseenesest, vaid Isa, Kes Mind on l\u00e4kitanud, on Mulle annud kasu, mida Ma pean r\u00e4\u00e4kima.\n12:50 Ja Ma tean, et Tema k\u00e4sk on igavene elu. Mida Ma n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gin, seda r\u00e4\u00e4gin n\u00f5nda, kuidas Isa mulle on \u00fctelnud!\u201d\n13:1 Aga enne paasap\u00fchi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et Ta siit maailmast l\u00e4heb Isa juure, armastas Ta neid otsani, n\u00f5nda Ta oli armastanud Omi, kes olid maailmas.\n13:2 Ja \u00f5htus\u00f6\u00f6maajal olles, kui kurat juba oli Juuda, Siimona poja Iskarioti s\u00fcdamesse pannud, et ta Tema \u00e4ra annaks,\n13:3 ja kui Jeesus teadis et Isa k\u00f5ik Tema k\u00e4tte oli annud ja et Tema oli l\u00e4htunud Jumalast Ja l\u00e4heb Jumala juure,\n13:4 t\u00f5useb Ta \u00fcles \u00f5htus\u00f6\u00f6maajalt ja v\u00f5tab Oma kuue seljast ja v\u00f5tab r\u00e4tiku ja v\u00f6\u00f6tub sellega.\n13:5 P\u00e4rast seda Ta valab vett vaagnasse ja hakkab pesema j\u00fcngrite jalgu ja kuivatama r\u00e4tikuga, millega Ta oli v\u00f6\u00f6tatud.\n13:6 Siis Ta tuleb Siimon Peetruse juure, ja see \u00fctleb Temale: \u201eIssand, kas Sina mu jalg pesed?\u201d\n13:7 Jeesus vastas \u00fctles temale: \u201eMida Mina teen, seda sina n\u00fc\u00fcd ei tea, aga p\u00e4rast seda sa pead teada saama!\u201d\n13:8 Peetrus \u00fctleb Temale: \u201eEladeski ei v\u00f5i Sina minu jalgu pesta!\u201d Jeesus vastas temale: \u201eKui Ma sind ei pese, siis ei ole sul osa Minuga!\u201d\n13:9 Siimon Peetrus \u00fctleb Temale: \u201eIssand, mitte \u00fcksnes minu jalgu, vaid ka k\u00e4ed ja pea!\u201d\n13:10 Jeesus \u00fctleb temale: \u201eKes on pestud, sellel ei ole vaja muud kui jalgu pesta, sest ta on \u00fcldse puhas; ja teie olete puhtad, kuid mitte k\u00f5ik!\u201d\n13:11 Sest Ta teadis, kes Tema \u00e4ra annab, sellep\u00e4rast Ta \u00fctles: \u201eTeie ei ole k\u00f5ik puhtad!\u201d\n13:12 Kui Ta n\u00fc\u00fcd nende jalad on pesnud ja Oma kuue oli v\u00f5tnud, istus Ta j\u00e4lle maha ja \u00fctles neile: \u201eKas teate, mis Ma teile olen teinud?\n13:13 Te h\u00fc\u00fcate Mind \u00d5petajaks ja Issandaks ja \u00fctlete \u00f5igesti, sest Mina olen See.\n13:14 Kui n\u00fc\u00fcd Mina, Isaand ja \u00d5petaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi \u00fcksteise jalgu pesema.\n13:15 Sest Ma olen teile annud eeskuju, et ka teie n\u00f5nda teeksite,\n13:16 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile: Ei ole ori suurem kui tema isand ega k\u00e4skjalg suurem kui tema l\u00e4kitaja!\n13:17 Kui te seda teate; \u00f5ndsad olete, kui te seda teete!\n13:18 Ma ei \u00fctle seda teie k\u00f5ikide kohta; Ma tean, kelled Ma olen valinud. Aga Ma \u00fctlen seda, et Kiri t\u00e4ide l\u00e4heks: Kes Minu leiba s\u00f6\u00f6b, on t\u00f5stnud oma kanna Minu vastu!\n13:19 N\u00fc\u00fcd \u00fctlen Ma teile seda, enne kui see s\u00fcnnib, et kui see s\u00fcnnib, te usuksite, et Mina See olen.\n13:20 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et kes vastu v\u00f5tab selle, kelle Ma l\u00e4kitan, see v\u00f5tab Mind vastu; aga kes Mind vastu v\u00f5tab, see v\u00f5tab vastu Tema, kes Mind on l\u00e4kitanud!\u201d\n13:21 Kui Jeesus seda oli \u00fctelnud, v\u00f5patas Ta oma vaimus ja tunnistas ning \u00fctles: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et \u00fcks teie seast annab Mind \u00e4ra!\u201d\n13:22 Siis vaatasid j\u00fcngrid \u00fcksteisele otsa ja olid kahevahel, kellest Ta r\u00e4\u00e4gib.\n13:23 \u016aks Tema j\u00fcngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.\n13:24 Selle poole n\u00fc\u00fcd Siimon Peetrus noogutas peaga ning \u00fctles temale: \u201e\u016atle, kes see on, kellest Ta r\u00e4\u00e4gib?\u201d\n13:25 See laskus siis Jeesuse rinnale ja \u00fctles Temale: Issand, kes see on?\u201d\n13:26 Jeesus vastas: \u201eSee on see, kellele Mina kastutan ja annan selle palukese!\u201d Ja Tema kastis palukese ning v\u00f5ttis ja andis selle Juudale, Siimona pojale Iskariotile.\n13:27 Ja palukese j\u00e4rele l\u00e4ks saatan temasse. Siis Jeesus \u00fctles temale: \u201eMis sa teed, seda tee k\u00e4hku!\u201d\n13:28 Aga sellest ei saanud aru \u00fckski neist, kes lauas istusid, miks Ta seda temale \u00fctles.\n13:29 Sest m\u00f5ned m\u00f5tlesid, et Jeesus, kuna Juuda k\u00e4es seisis kukkur, temale \u00fctleb: \u201e0sta, mis meile p\u00fchiks vaja on!\u201d V\u00f5i et ta midagi vaestele annaks.\n13:30 Kui ta n\u00fc\u00fcd palukese oli v\u00f5tnud, l\u00e4ks ta sedamaid v\u00e4lja. Aga oli \u00f6\u00f6.\n13:31 Kui ta n\u00fc\u00fcd oli v\u00e4ljunud, \u00fctles Jeesus: \u201eN\u00fc\u00fcd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud Temas!\n13:32 0ns Jumal Temas austatud, siis austab Teda ka Jumal Eneses ja austab Teda varsti!\n13:33 Lapsukesed, Ma olen veel \u00fc\u00fcrikese aja teie juures; te hakkate Mind otsima. Ja nagu Ma juutidele \u00fctlesin: Kuhu Mina l\u00e4hen, sinna teie ei v\u00f5i tulla! n\u00f5nda Ma \u00fctlen n\u00fc\u00fcd ka teile.\n13:34 Uue k\u00e4sus\u00f5na Ma annan teile, et te \u00fcksteist peate armastama, n\u00f5nda nagu Mina teid olen armastanud; et teiegi \u00fcksteist armastaksite!\n13:35 Sellest tunnevad k\u00f5ik, et teie olete Minu j\u00fcngrid, kui teil on armastus isekeskis!\u201d\n13:36 Siimon Peetrus \u00fctleb Temale: \u201eIssand, kuhu sa l\u00e4hed?\u201d Jeesus vastas: \u201eKuhu Ma l\u00e4hen, sinna sa ei v\u00f5id Mind j\u00e4rgida, aga edaspidi sa j\u00e4rgid Mind!\u201d\n13:37 Peetrus \u00fctleb Temale: \u201eIssand, miks ma n\u00fc\u00fcd ei v\u00f5i Sind j\u00e4rgida? Ma annan oma elu Sinu eest!\u201d\n13:38 Jeesus vastab temale: \u201eAnnad sina oma elu Minu eest? T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen sulle, et kukk ei laula mitte enne, kui sa Mind juba kolm korda oled salanud!\n14:1 Teie s\u00fcda \u00e4rgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge Minusse.\n14:2 Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas Ma oleksin teile \u00fctelnud: Ma l\u00e4hen teile aset valmistama?\n14:3 Ja kui Ma olen l\u00e4inud ja teile aseme valmistanud, tulen Ma j\u00e4lle tagasi ja v\u00f5tan teid Enese juure, et teiegi oleksite, kus Mina olen.\n14:4 Ja kuhu Mina l\u00e4hen, seda teed te teate!\u201d\n14:5 Toomas \u00fctleb Temale: \u201eIssand, me ei tea, kuhu Sa l\u00e4hed! Kuidas v\u00f5ime teada teed?\u201d\n14:6 Jeesus \u00fctleb temale: \u201eMina olen tee ja t\u00f5de ja elu, \u00fckski ei saa Isa juure muidu kui Minu kaudu!\n14:7 Kui te Mind oleksite \u00e4ra tunnud, siis te tunneksite ka Minu Isa, ja sellest ajast te tunnete Teda ja olete Teda n\u00e4inud!\u201d\n14:8 Filippus \u00fctleb Temale: \u201eIssand, n\u00e4ita meile Isa, siis me j\u00e4\u00e4me rahule!\u201d\n14:9 Jeesus \u00fctleb temale: \u201eNiikaua aega olen Ma teie juures ja sa ei ole Mind tunnud, Filippus? Kes Mind on n\u00e4inud, see on n\u00e4inud Isa. Kuidas sa \u00fctled: N\u00e4ita meile Isa!?\n14:10 Kas sa ei usu, et Mina olen Isas ja Isa on Minus? Neid s\u00f5nu, mida Ma r\u00e4\u00e4gin, ei r\u00e4\u00e4gi Ma Iseenesest, vaid Isa, Kes asub Minus, teeb Oma tegusid.\n14:11 Uskuge Mind, et Mina olen Isas ja et Isa on Minus; aga kui mitte, siis uskuge nende tegude p\u00e4rast.\n14:12 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et kes usub Minusse, see teeb ka neid tegusid, mida Mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest Mina l\u00e4hen Isa juure!\n14:13 Ja mida te iganes palute Minu nimel, seda Ma teen, et Isa austaks Pojas!\n14:14 Kui te midagi Minult palute Minu nimel, siis Ma teen seda.\n14:15 Kui te Mind armastate, siis pidage Minu k\u00e4sus\u00f5nu!\n14:16 Ja Mina palun Isa, ja Tema annab teile Tr\u00f6\u00f6stija, et see teie juure j\u00e4\u00e4ks igavesti,\n14:17 t\u00f5e Vaimu, Keda maailm ei v\u00f5i vastu v\u00f5tta, sellep\u00e4rast et ta Teda ei n\u00e4e ega tunne, aga teie tunnete Teda, sest Tema j\u00e4\u00e4b teie juure ja tahab olla teie sees.\n14:18 Ma ei j\u00e4ta teid vaestekslasteks; Ma tulen teie juure.\n14:19 Veel on pisut aega, siis maailm ei n\u00e4e Mind enam, aga teie n\u00e4ete Mind; sest Mina elan ja teie saate elama!\n14:21 Kellel on minu k\u00e4sus\u00f5nad ja kes neid peab, see on, kes Mind armastab; kes aga Mind armastab, seda armastab Minu Isa ja Ma tahan teda armastada ja Iseennast temale ilmutada!\u201d\n14:22 Temale \u00fctleb Juudas, mitte Iskariot: \u201eIssand, millest see oleneb, et Sa meile tahad Ennast ilmutada, aga mitte maailmale?\u201d\n14:23 Jeesus vastas ning \u00fctles temale: \u201eKui keegi Mind armastab, k\u00fcll ta peab Minu s\u00f5na, ja Minu Isa armastab Teda, ja Me tuleme tema juure\u201e ja teeme eluaseme tema juure.\n14:24 Kes Mind ei armasta, see ei pea Minu s\u00f5nu, ja s\u00f5na, mida te kuulete, ei ole Minu, vaid on Isa s\u00f5na, kes Mind on l\u00e4kitanud.\n14:25 Seda olen Mina teile r\u00e4\u00e4kinud teie juures viibides.\n14:26 Aga Tr\u00f6\u00f6stija, P\u00fcha Vaim, kelle Minu Isa l\u00e4kitab Minu nimel, see \u00f5petab teile k\u00f5ik ja tuletab teile meele k\u00f5ik, mis Mina teile olen \u00fctelnud.\n14:27 Rahu Ma j\u00e4tan teile; Oma rahu Ma annan teile; Mina ei anna teile n\u00f5nda nagu maailm annab. Teie s\u00fcda \u00e4rgu ehmugu ja \u00e4rgu mingu araks!\n14:28 Te kuulsite Mind teile \u00fctlevat: Ma l\u00e4hen \u00e4ra ja tulen taas teie juurde. Kui te Mind armastaksite, siis te r\u00f5\u00f5mutseksite, et Ma l\u00e4hen Isa juure; sest Minu Isa on suurem kui Mind!\n14:29 Ja n\u00fc\u00fcd Ma olen teile seda \u00fctelnud, enne kui see s\u00fcnnib, et te usuksite, kui see s\u00fcnnib.\n14:30 Ma ei r\u00e4\u00e4gi enam palju teiega, sest selle maailma v\u00fcrst tuleb ja ta ei saa Minust midagi.\n14:31 Aga et maailm aru, et Ma armastan Isa ja teen n\u00f5nda, kuidas Isa mind on k\u00e4skinud. T\u00f5uske, mingem siit \u00e4ra!\u201d\n15:1 \u201eMina olen t\u00f5eline viinapuu ja Minu Isa on viinam\u00e4e aednik.\n15:2 Iga oksa Minu k\u00fcljes, mis ei kanna vilja, Tema k\u00f5rvaldab ja iga\u00fcht, mis kannab vilja, Tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja.\n15:3 Teie olete juba puhtad selle s\u00f5na p\u00e4rast, mis Mina teile r\u00e4\u00e4kinud!\n15:4 J\u00e4\u00e4ge Minusse ja Mina j\u00e4\u00e4n teisse. Nagu oks ei v\u00f5i vilja kanda iseenesest, kui ta ei j\u00e4\u00e4 viinapuu k\u00fclge, n\u00f5nda ka teie, kui te ei j\u00e4\u00e4 Minusse.\n15:5 Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes j\u00e4\u00e4b Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma Minuta ei v\u00f5i te midagi teha!\n15:6 Kui keegi ei j\u00e4\u00e4 Minusse, siis ta heidetakse v\u00e4lja nagu viinapuu oks ning kuivab \u00e4ra. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning p\u00f5letatakse \u00e4ra.\n15:7 Kui te j\u00e4\u00e4te Minusse ja Minu s\u00f5nad j\u00e4\u00e4vad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see s\u00fcnnib teile!\n15:8 Selles on Minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute Minu j\u00fcngriteks.\n15:9 Otsegu Minu Isa on armastanud Mind, n\u00f5nda olen ka Mina teid armastanud; j\u00e4\u00e4ge Minu armastusse.\n15:10 Kui te peate Minu k\u00e4sus\u00f5nu, siis te j\u00e4\u00e4te Minu armastusse, n\u00f5nda nagu Mina olen pidanud Oma Isa k\u00e4sus\u00f5nu ja j\u00e4\u00e4n Tema armasusse.\n15:11 Seda Ma olen teile r\u00e4\u00e4kinud, et Minu r\u00f5\u00f5m oleks teie sees ja teie r\u00f5\u00f5m saaks t\u00e4ielikuks.\n15:12 See on Minu k\u00e4sus\u00f5na, et te armastaksite \u00fcksteist n\u00f5nda nagu Mina teid olen armastanud!\n15:13 Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta j\u00e4tab oma elu oma s\u00f5prade eest!\n15:14 Teie olete Mu s\u00f5brad, kui te teete, mida Mina teid k\u00e4sin.\n15:15 Ma ei \u00fctle teid enam orjad olevat, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid Ma olen teid nimetanud s\u00f5pradeks, sest Ma olen teile teada annud k\u00f5ik, mis Ma Oma Isalt olen kuulnud.\n15:16 Mitte teie ei ole Mind valinud, vaid Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te l\u00e4heksite ja kannaksite vilja ja et teie vili j\u00e4\u00e4ks ja Isa teile annaks, mida te iganes palute Minu nimel.\n15:17 Seda Ma k\u00e4sin teid, et te armastaksite \u00fcksteist!\n15:18 Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta Mind on enne teid vihanud.\n15:19 Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid Mina olen teid \u00e4ra valinud maailmast, sellep\u00e4rast vihkab teid maailm!\n15:20 Pidage meeles seda s\u00f5na, mis Ma teile olen \u00fctelnud: Ei ole ori suurem oma isandast! On nemad Mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga. On nad pidanud Minu s\u00f5na, siis nad peavad teiegi s\u00f5na.\n15:21 Aga seda k\u00f5ike nad teevad teile Minu nime p\u00e4rast, sest nad ei tunne Teda, Kes Mind on l\u00e4kitanud.\n15:22 Kui Ma ei oleks tulnud ega oleks neile r\u00e4\u00e4kinud, siis ei oleks neil pattu. Aga n\u00fc\u00fcd ei ole neil oma pattu millegagi vabandada.\n15:23 Kes vihkab Mind, see vihkab Mu Isa!\n15:24 Kui Ma ei oleks nende keskel teinud neid tegusid, mida \u00fckski muu ei ole teinud, ei oleks neil pattu, aga n\u00fc\u00fcd on nad n\u00e4inud ja vihanud niih\u00e4sti Mind kui Mu Isa.\n15:25 Aga see on s\u00fcndinud, et l\u00e4heks t\u00e4ide s\u00f5na, mis on kirjutatud nende k\u00e4su\u00f5petuses: Nad on Mind vihanud ilmaasjata!\n15:26 Aga kui Tr\u00f6\u00f6stija tuleb, kelle Mina teile l\u00e4kitan Isalt, t\u00f5e Vaim, Kes l\u00e4htub Isast, See tunnistab Minust.\n16:1 Seda Ma olen teile r\u00e4\u00e4kinud, et te ei taganeks.\n16:2 Nad heidavad teid kogudusest v\u00e4lja ja tuleb aeg, mil iga\u00fcks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale.\n16:3 Ja seda nad teevad, sellep\u00e4rast et nad ei tunne Isa ega Mind.\n16:4 Aga seda Ma olen teile r\u00e4\u00e4kinud, et kui tuleb see aeg, te m\u00f5tleksite sellele, et Mina teile seda olen \u00fctelnud. Ent seda Ma ei ole teile \u00fctelnud algusest, sest Ma olin \u00fches teiega.\n16:5 Aga n\u00fc\u00fcd Ma l\u00e4hen Selle juure, Kes Mind on l\u00e4kitanud, ja keegi teie seast ei k\u00fcsi Minult: Kuhu Sa l\u00e4hed?\n16:6 Ainult et Mina seda teile olen \u00fctelnud, siis on kurbus t\u00e4itnud teie s\u00fcdame.\n16:7 Aga Mina \u00fctlen teile t\u00f5tt: See tuleb teile heaks, et Mina l\u00e4hen \u00e4ra. Sest kui Ma ei l\u00e4heks, ei tuleks Tr\u00f6\u00f6stija teie juure. Aga kui Ma l\u00e4hen, siis Ma l\u00e4kitan Tema teie juure.\n16:8 Ja kui Ta tuleb, siis Ta toob maailmale selguse patu kohta ja \u00f5iguse kohta ja kohtu kohta:\n16:9 patu kohta, et nad ei usu Minusse,\n16:10 \u00f5iguse kohta, et Ma l\u00e4hen Isa juure ja te ei n\u00e4e Mind enam;\n16:11 ja kohtu kohta, et selle maailma v\u00fcrsti \u00fcle on kohus m\u00f5istetud.\n16:12 Mul on teile veel palju \u00fctlemist, aga te ei v\u00f5i n\u00fc\u00fcd seda kanda.\n16:13 Aga kui Tema, t\u00f5e Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid k\u00f5igesse t\u00f5tte, sest Tema ei r\u00e4\u00e4gi Iseenesest, vaid mida Ta kuuleb, seda ta r\u00e4\u00e4gib ja tulevasi asju Ta kuulutab teile.\n16:14 Tema austab Mind, sest Minu Omast Ta v\u00f5tab ja kuulutab teile.\n16:15 K\u00f5ik, mis Isal on, see on Minu p\u00e4ralt; sellep\u00e4rast ma \u00fctlesin, et Ta v\u00f5tab Minu Omast ja kuulutab teile.\n16:16 \u016a\u00fcrikese aja p\u00e4rast, siis te ei n\u00e4e Mind, ja taas \u00fc\u00fcrikese aja p\u00e4rast, siis te n\u00e4ete Mind!\u201d\n16:17 Siis \u00fctlesid m\u00f5ned Tema j\u00fcngritest isekeskis: \u201eMis see on, mis Ta \u00fctleb meile: \u016a\u00fcrikese aja p\u00e4rast, siis te ei n\u00e4e Mind, ja taas \u00fc\u00fcrikese aja p\u00e4rast, siis te n\u00e4ete Mind! ja: Mina l\u00e4hen Isa juure!?\u201d\n16:18 Nimelt nad k\u00fcsisid: \u201eMis see on, mis Ta \u00fctleb: \u00fc\u00fcrikese aja p\u00e4rast? Meie ei tea, mida Ta r\u00e4\u00e4gib.\u201d\n16:19 Siis Jeesus sai aru, et nad Temalt tahtsid k\u00fcsida, ja \u00fctles neile: \u201eSeda te k\u00fcsitlete isekeskis, et Ma \u00fctlesin: \u016a\u00fcrikese aja p\u00e4rast, siis te ei n\u00e4e Mind, ja taas \u00fc\u00fcrikese aja p\u00e4rast te n\u00e4ete Mind!\n16:20 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on r\u00f5\u00f5mus! Teid kurvastatakse, aga teie kurvastus muutub r\u00f5\u00f5muks!\n16:21 Kui naine s\u00fcnnitab, on ta murelik, sest tema hetk on tulnud; aga kui ta lapse on saanud, ei m\u00f5tle ta enam ahastusele r\u00f5\u00f5mu p\u00e4rast, et inimene on s\u00fcndinud maailma.\n16:22 Ja teilgi on n\u00fc\u00fcd meel murelik, aga Ma tahan teid j\u00e4lle n\u00e4ha ja teie s\u00fcda r\u00f5\u00f5mustub, ja \u00fckski ei v\u00f5ta teie r\u00f5\u00f5mu teilt \u00e4ra.\n16:23 Ja sel p\u00e4eval te ei k\u00fcsi Minult midagi. T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen teile, et mida te iganes Isalt palute, seda Ta annab teile Minu nimel!\n16:24 T\u00e4nini ei ole te midagi palunud Minu nimel. Paluge, siis te saate, et teie r\u00f5\u00f5m v\u00f5iks olla t\u00e4ielik.\n16:25 Seda Ma olen teile r\u00e4\u00e4kinud v\u00f5rdumitega; aga tuleb aeg, mil Ma teile enam ei r\u00e4\u00e4gi v\u00f5rdumitega, vaid kuulutan Isast teile avalikult.\n16:26 Sel p\u00e4eval te palute Minu nimel. Ja Ma ei \u00fctle teile, et Ma palun Isa teie eest.\n16:27 Sest Isa Ise armastab teid, sellep\u00e4rast et teie olete Mind armastanud ja uskunud, et Mina olen l\u00e4htunud Jumalast.\n16:28 Ma olen l\u00e4htunud Isast ja tulnud maailma; taas Ma j\u00e4tan maha maailma ja l\u00e4hen Isa juure!\u201d\n16:29 Tema j\u00fcngrid \u00fctlesid: \u201eVaata, n\u00fc\u00fcd Sa \u00fctled lausa ega r\u00e4\u00e4gi v\u00f5rdumitega!\n16:30 N\u00fc\u00fcd me teame, et Sa tead k\u00f5ik ja et Sul ei ole vaja, et keegi Sinult k\u00fcsib. Sellest me usume, et Sa oled l\u00e4htunud Jumala juurest!\u201d\n16:31 Jeesus vastas neile: \u201eKas te n\u00fc\u00fcd usute?\n16:32 Vaata, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse iga\u00fcks ise kohta ja te j\u00e4tate Mind \u00fcksi! Ja Mina ei ole ometi mitte \u00fcksi, sest Isa on Minuga.\n16:33 Seda Ma olen teil r\u00e4\u00e4kinud, et teil oleks rahu Minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, Mina olen maailma \u00e4ra v\u00f5itnud!\u201d\n17:1 Seda r\u00e4\u00e4kis Jeesus ja t\u00f5stis Oma silmad taeva poole ning \u00fctles: \u201eIsa, tund on tulnud! Austa Oma Poega, et ka Poeg austaks Sind,\n17:2 nagu Sa oled Temale annud meelevalla k\u00f5ige liha \u00fcle, et Ta annaks igavese elu k\u00f5igile, kelled Sina oled Temale annud!\n17:3 Aga see on igavene elu, et nad tunneksid Sind, ainust t\u00f5elist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Sina oled l\u00e4kitanud.\n17:5 Ja n\u00fc\u00fcd austa Mind Sina, Isa, Enese juures selle auga, mis Mul oli Sinu juures enne maailma olemasolu.\n17:6 Mina olen Sinu nime ilmutanud inimestele, kelled Sa Mulle oled annud maailmast. Nemad olid Sinu Omad ja Sina andsid nad Mulle, ja nad on pidanud Sinu s\u00f5na.\n17:7 N\u00fc\u00fcd nad teavad, et k\u00f5ik, mis Sina Mulle oled annud, on Sinult.\n17:8 Sest need s\u00f5nad, mis Sa andsid Mulle, olen Ma annud neile, ja nemad on vastu v\u00f5tnud ja teavad, et Ma t\u00f5esti olen l\u00e4htunud Sinu juurest, ja nemad on uskunud, et Sina oled Mind l\u00e4kitanud.\n17:9 Mina palun nende eest; maailma eest Ma ei palu, vaid nende eest, kelled Sina oled Mulle annud, sest nad on Sinu Omad.\n17:10 Ja k\u00f5ik, mis on Minu Oma, on Sinu, ja mis on Sinu Oma, on Minu, ja nendes Ma olen austatud.\n17:11 Ja Ma ei ole edaspidi enam maailmas, aga nemad on maailmaas, ja Mina tulen Sinu juure. P\u00fcha Isa, hoia neid Oma nimes, mille Sa oled mulle annud, et nad oleksid \u00fcks, n\u00f5nda nagu Meie!\n17:12 Kui Ma olin \u00fches nendega, hoidsin Ma neid Sinu nimes, mille Sa oled mulle annud; ja Ma hoidsin neid ning \u00fckski neist ei ole kadunud, kui ainult kadumisepoeg, et Kiri t\u00e4ide l\u00e4heks.\n17:13 Aga n\u00fc\u00fcd Ma tulen Sinu juure ja r\u00e4\u00e4gin seda maailmas, et Minu r\u00f5\u00f5m neil oleks t\u00e4ieline neis enestes.\n17:14 Mina olen neile annud Sinu s\u00f5na ja maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast, n\u00f5nda nagu Mina ei ole maailmast.\n17:15 Mina ei palu, et Sa v\u00f5taksid nad \u00e4ra maailmast, vaid et Sa neid hoiaksid tigeda eest.\n17:16 Nad ei ole maailmast, n\u00f5nda nagu Minagi ei ole maailmast.\n17:17 P\u00fchitse neid t\u00f5es: Sinu s\u00f5na on t\u00f5de!\n17:18 Otsegu Sina oled Mind l\u00e4kitanud maailma, n\u00f5nda Minagi olen nad l\u00e4kitanud maailma.\n17:19 Ja Mina p\u00fchitsen Iseennast nende eest, et nemadki oleksid p\u00fchitsetud t\u00f5e sees.\n17:20 Aga Ma ei palu mitte \u00fcksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende s\u00f5na kaudu usuvad Minusse,\n17:21 et nemad k\u00f5ik oleksid \u00fcks, n\u00f5nda nagu Sina, Isa, Minus ja Mina Sinus, et nemadki Meis oleksid ja maailm usuks, et Sa Mind oled l\u00e4kitanud.\n17:22 Selle au, mille Sa andsid Mulle, olen Mina annud neile, et nad oleksid \u00fcks, n\u00f5nda nagu Meie oleme \u00fcks:\n17:23 Mina nendes ja Sina Minus, et nad t\u00e4ielikult saaksid \u00fcheks ja maailm tunneks, et Sina oled Mind l\u00e4kitanud ja oled armastanud neid, n\u00f5nda nagu Sa Mind oled armastanud.\n17:24 Isa, Ma tahan, kus Mina olen, ka nemad oleksid Minu juures, kelled Sa Mulle oled annud; et nad n\u00e4eksid Minu auhiilgust, mille Sa mulle oled annud, sest Sa oled Mind armastanud enne maailma rajamist.\n17:25 \u00d5ige, Isa, maailm ei ole Sind tunnud; aga Mina tunnen Sind ja need on hakanud tundma, et Sina oled Mind l\u00e4kitanud.\n17:26 Ja Ma olen neile annud teada Sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega Sa Mind oled armastanud, oleks nendes ja Mina oleksin nendes!\u201d\n18:1 Kui Jeesus seda oli r\u00e4\u00e4kinud, l\u00e4ks ta Oma j\u00fcngritega v\u00e4lja \u00fcle Kiidroni j\u00f5e. Seal oli aed, kuhu Ta l\u00e4ks Oma j\u00fcngritega.\n18:2 Aga Juudas, kes Tema \u00e4ra andis, teadis ka seda paika, sest et Jeesus sagedasti sinna oli kokku tulnud Oma j\u00fcngritega.\n18:3 Juudas v\u00f5ttis n\u00fc\u00fcd enesega kaasa v\u00e4esalga ning \u00fclempreestritelt ja variseridelt sulaseid ja tuli sinna tulelontide, lampide ja relvadega.\n18:4 Siis Jeesus, kuna Ta teadis k\u00f5ik, mis Tema peale tuleb, l\u00e4ks v\u00e4lja ja \u00fctles neile: \u201eKeda te otsite?\u201d\n18:5 Nad vastasid Temale: \u201eJeesust Naatsaretlast!\u201d Tema \u00fctles neile: \u201eMina olen See!\u201d Ka Juudas, kes Tema \u00e4ra andis, seisis nende juures.\n18:6 Kui Ta n\u00fc\u00fcd neile \u00fctles: \u201eMina olen See!\u201d taganesid nad ja langesid maha.\n18:7 Siis Ta k\u00fcsis taas neilt: \u201eKeda te otsite?\u201d Nemad \u00fctlesid: \u201eJeesust Naatsaretlast!\u201d\n18:8 Jeesus vastas: \u201eMa olen teile \u00fctelnud, et Mina See olen! Kui te n\u00fc\u00fcd Mind otsite, siis laske need \u00e4ra minna!\u201d\n18:9 et t\u00e4ide l\u00e4heks s\u00f5na, mis Ta oli \u00fctelnud: Mina ei ole kaotanud kedagi neist, kelled Sa Mulle oled, annud!\n18:10 Siis Siimon Peetrus, kellel oli m\u00f5\u00f5k, t\u00f5mbas selle v\u00e4lja ja l\u00f5i \u00fclempreestri sulast ning raius tema parema k\u00f5rva \u00e4ra; sulase nimi aga oli Malkus.\n18:11 Siis Jeesus \u00fctles Peetrusele: \u201ePista oma m\u00f5\u00f5k tuppe! Eks Mina pea jooma seda karikat, mille Isa Mulle on annud?\u201d\n18:12 Aga v\u00e4esalk ja \u00fclempealik ja juutide sulased v\u00f5tsid Jeesuse ja sidusid Ta kinni\n18:13 ja viisid esiti Annase juure; sest see oli Kaifase \u00e4i, ja Kaifas oli tol aastal \u00fclempreester.\n18:14 Kaifas aga oli see, kes juutidele n\u00f5u andes oli \u00fctelnud: \u201eParem on, et \u00fcks inimene sureb rahva eest!\u201d\n18:15 Aga Siimon Peetrus j\u00e4rgis Jeesust ja \u00fcks teine j\u00fcnger. See j\u00fcnger oli tuttav \u00fclempreestrile ja l\u00e4ks Jeesusega \u00fches \u00fclempreestri \u00f5ue.\n18:16 Ja Peetrus seisis v\u00e4ljas ukse ees. Siis l\u00e4ks teine j\u00fcnger, kes oli tuttav \u00fclempreestrile, v\u00e4lja ja r\u00e4\u00e4kis uksehoidjaga ning viis Peetruse sisse.\n18:17 Siis \u00fctles uksehoidjat\u00fcdruk Peetrusele: \u201eEks sinagi ole \u00fcks Selle Inimese j\u00fcngritest?\u201d Tema \u00fctles: \u201eMina ei ole!\u201d\n18:18 Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud s\u00fctetule, sest oli k\u00fclm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.\n18:19 \u016alempreester k\u00fcsis n\u00fc\u00fcd Jeesuselt Tema j\u00fcngrite ja Tema \u00f5petuse kohta.\n18:20 Jeesus kostis temale: \u201eMina olen avalikult r\u00e4\u00e4kinud maailmale; Mina olen alati \u00f5petanud koguduse- ja p\u00fchakojas, kuhu k\u00f5ik juudid kokku tulevad, ja salaja Ma ei ole midagi r\u00e4\u00e4kinud.\n18:22 Aga kui Ta seda oli \u00fctelnud, l\u00f5i \u00fcks sulaseist, kes seisid seal juures, Jeesust k\u00f5rva \u00e4\u00e4re ning \u00fcttes: \u201eKas Sa n\u00f5nda vastad \u00fclempreestrile?\u201d\n18:23 Jeesus kostis temale: \u201eKui Ma olen r\u00e4\u00e4kinud pahasti, siis t\u00f5esta, et see on paha; aga kui Ma olen h\u00e4sti r\u00e4\u00e4kinud, miks sa Mind siis l\u00f6\u00f6d?\u201d\n18:24 Siis Annas saatis Tema seotult \u00fclempreester Kaifase juurde.\n18:25 Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas ennast. Siis \u00fctlesid nad temale: \u201eEks sinagi ole Tema j\u00fcngrite seast?\u201d Tema salgas ja \u00fctles: \u201eMina ei ole!\u201d\n18:26 \u016aks \u00fclempreestri teenreist, selle sugulane, kelle k\u00f5rva Peetrus oli \u00e4ra raiunud, \u00fctleb: \u201eKas mina sind ei n\u00e4inud \u00fches Temaga aias?\u201d\n18:27 Siis Peetrus salgas j\u00e4lle, ja sedamaid laulis kukk.\n18:29 Siis l\u00e4ks Pilaatus v\u00e4lja nende juure ja \u00fctles: \u201eMis teil on kaebamist Selle Inimese peale?\n18:30 Nemad vastasid ning \u00fctlesid temale: \u201eKui see ei oleks kurjategija, me ei oleks annud Teda sinu k\u00e4tte!\u201d\n18:31 Siis \u00fctles Pilaatus neile \u201eV\u00f5tke teie Ta ja m\u00f5istke oma k\u00e4su\u00f5petuse j\u00e4rele kohut Tema \u00fcle!\u201d Juudid \u00fctlesid temale: \u201eMeil ei ole luba kedagi tappa!\u201d\n18:32 et t\u00e4ide l\u00e4heks Jeesuse s\u00f5na, mis Ta oli \u00fctelnud, kui Ta t\u00e4hendas millist surma Ta sureb.\n18:33 Siis k\u00e4is Pilaatus j\u00e4lle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning \u00fctles Temale: \u201e0led Sina Juutide Kuningas?\u201d\n18:34 Jeesus vastas: \u201eR\u00e4\u00e4gid sa seda iseenesest v\u00f5i on sulle teised seda Minust \u00fctelnud?\u201d\n18:35 Pilaatus vastas: \u201eEgas ma juut ole! Sinu Oma rahvas ja \u00fclempreestrid on Sind annud minu k\u00e4tte. Mis Sa oled teinud?\u201d\n18:36 Jeesus kostis: \u201eMinu Riik ei ole sellest maailmast; oleks Mu Riik sellest maailmast, k\u00fcll Mu sulased oleksid v\u00f5idelnud, et Mind ei oleks antud juutide k\u00e4tte. Ent n\u00fc\u00fcd ei ole Mu Riik mitte siit!\u201d\n18:37 Siis \u00fctles Pilaatus Temale: \u201eSiis oled Sina ometi Kuningas?\u201d Jeesus vastas: \u201eJah, olen, sest Mina olen Kuningas!\u201d Ma olen selleks s\u00fcndinud ja selleks tulnud maailma, et Ma t\u00f5ele tunnistus annaksin. Kes t\u00f5e seest on, see kuuleb Minu h\u00e4\u00e4lt!\u201d\n18:38 Pilaatus \u00fctleb Temale: \u201eMis on t\u00f5de?\u201d Kui ta seda oli \u00fctelnud, l\u00e4ks ta uuesti v\u00e4lja juutide juure ja \u00fctles neile: \u201eMina ei leia Temast \u00fchtki s\u00fc\u00fcd!\u201d\n18:39 Aga teil on kombeks, et ma paasap\u00fchal lasen \u00fche teile vabaks. Kas tahate n\u00fc\u00fcd, et ma teile vabaks lasen Juutide Kuninga?\u201d\n18:40 Siis nad kisendasid j\u00e4lle k\u00f5ik ning \u00fctlesid: \u201eMitte Teda, vaid Barabas!\u201d Aga Barabas oli r\u00f6\u00f6vel.\n19:1 Siis Pilaatus v\u00f5ttis Jeesuse ja laskis Teda rooskadega peksta.\n19:2 Ja s\u00f5jamehed punusid kibuvitsust krooni ja panid selle Temale p\u00e4he ja riietasid Teda purpurkuuega\n19:3 ja tulid Tema juure ja \u00fctlesid: \u201eTere, Juutide Kuningas!! Ja nad l\u00f5id Teda k\u00f5rva \u00e4\u00e4re.\n19:4 Siis Pilaatus l\u00e4ks taas v\u00e4lja ja \u00fctles neile: \u201eVaata, ma toon Ta teile v\u00e4lja, et te aru saaksite, et ma ei leia Temast \u00fchtki s\u00fc\u00fcd!\u201d\n19:5 Siis tuli Jeesus v\u00e4lja ja kandis kibuvitsakrooni ja purpurkuube. Ja Pilaatus \u00fctles neile: \u201eEnn\u00e4e Inimest!\u201d\n19:6 Kui n\u00fc\u00fcd \u00fclempreestrid ja sulased Teda n\u00e4gid, kisendasid nad ning \u00fctlesid: \u201eL\u00f6\u00f6 risti! L\u00f6\u00f6 risti!\u201d Pilaatus \u00fctles neile: \u201eV\u00f5tke teie Tema ja l\u00f6\u00f6ge Ta risti, sest mina ei leia Temast s\u00fc\u00fcd!\u201d\n19:7 Juudid vastasid temale: \u201eMeil on k\u00e4su\u00f5petus, ja kasu j\u00e4rele Ta peab surema, sest Ta on Enese teinud Jumala Pojaks!\u201d\n19:8 Kui n\u00fc\u00fcd Pilaatus seda s\u00f5na kuulis, kartis ta veel enam.\n19:9 Ja ta l\u00e4ks j\u00e4lle kohtukotta ja \u00fctleb Jeesusele: \u201eKust Sa oled?\u201d Aga Jeesus ei annud temale vastust.\n19:10 Siis \u00fctleb Pilaatus Temale: \u201eKas Sa ei r\u00e4\u00e4gi minuga? Eks Sa tea, et mul on meelevald Sind vabaks lasta ja meelevald Sind risti l\u00fc\u00fca?\u201d\n19:11 Jeesus kostis: \u201eSinul ei oleks mingit meelevalda Minu \u00fcle, kui see sulle ei oleks antud \u00fclalt; sellep\u00e4rast on sellel, kes Mind sinu k\u00e4tte andis, suurem patt!\u201d\n19:12 Sellest alates p\u00fc\u00fcdis Pilaatus Teda vabaks lasta. Aga juudid kisendasid ning \u00fctlesid: \u201eKui sa Selle vabaks lased, siis sa ei ole keisri s\u00f5ber! Iga\u00fcks, kes iseenese teeb kuningaks, on keisri vastane!\u201d\n19:13 Kui n\u00fc\u00fcd Pilaatus neid s\u00f5nu kuulis, viis ta Jeesuse v\u00e4lja ja istus maha kohtuj\u00e4rjele sinna paika, mida h\u00fc\u00fctakse Kivip\u00f5randaks, aga heebrea keeli Gabbataks.\n19:14 Aga oli paasap\u00fcha valmistusp\u00e4ev, arvata kuues tund. Ja tema \u00fctles juutidele: \u201eEnn\u00e4e teie Kuningat!\u201d\n19:15 Aga nad kisendasid: \u201eVii \u00e4ra, vii \u00e4ra, l\u00f6\u00f6 Ta risti!\u201d Pilaatus \u00fctleb neile: \u201eKas ma pean teie Kuninga risti l\u00f6\u00f6ma?\u201d \u016alempreestrid vastasid: \u201eMeil ei ole kuningat, vaid on keiser!\u201d\n19:16 Siis ta andis Tema nende k\u00e4tte risti l\u00fc\u00fca. Ja nad v\u00f5tsid Jeesuse.\n19:17 Ja Tema kandis Ise Oma risti ning v\u00e4ljus n\u00f5ndanimetatud Pealae asemele, mida heebrea keeli h\u00fc\u00fctakse Kolgataks.\n19:18 Seal nad l\u00f5id Ta risti ja teised kaks Temaga, teise teisele poole, aga Jeesuse keskele.\n19:19 Aga Pilaatus kirjutas ka pealkirja ja pani selle risti k\u00fclge; ja sellele oli kirjutatud: \u201eJeesus Naatsaretlane, Juutide Kuningas!\u201d\n19:20 Seda pealkirja luges n\u00fc\u00fcd palju juute, sest paik, kus Jeesus risti l\u00f6\u00f6di, oli linna ligi. Ja pealkiri oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeli.\n19:21 Siis \u00fctlesid juutide \u00fclempreestrid Pilaatusele: \u201e\u00c4ra kirjuta \u201eJuutide Kuningas\u201d, vaid: \u201eTa on \u00fctelnud: Mina olen Juutide Kuningas!\u201d\n19:22 Pilaatus kostis: \u201eMis ma olen kirjutanud, olen ma kirjutanud!\u201d\n19:23 Kui n\u00fc\u00fcd s\u00f5jamehed Jeesuse olid risti l\u00f6\u00f6nud, v\u00f5tsid nad Tema riided ja tegid neli osa, igale s\u00f5jamehele \u00fche osa, ja kuue; kuub aga oli \u00f5mbluseta, \u00fclemisest \u00e4\u00e4rest alumiseni \u00fches t\u00fckis kootud.\n19:24 Siis nad \u00fctlesid \u00fcksteisele: \u201e\u00c4rgem kiskugem seda l\u00f5hki, vaid heitkem liisku selle kohta, kellele see saab!\u201d - et l\u00e4heks t\u00e4ide Kiri, mis \u00fctleb: \u201eNad on Mu riided isekeskis jaganud ja Minu kuue kohta liisku heitnud!\u201d Seda s\u00f5jamehed tegidki.\n19:25 Aga Jeesuse risti juures seisid Tema Ema ja Ta Ema \u00f5de Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena.\n19:26 Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus n\u00e4gi risti k\u00f5rval seisvat Oma Ema ja j\u00fcngrit, keda Ta armastas, \u00fctleb Ta Emale: \u201eNaine, vaata, see on Su poeg!\u201d\n19:27 P\u00e4rast Ta \u00fctleb j\u00fcngrile: \u201eVaata, See on su Ema!\u201d Ja sestsamast tunnist v\u00f5ttis j\u00fcnger Ta oma kotta.\n19:28 P\u00e4rast seda \u00fctleb Jeesus, teades, et k\u00f5ik juba on l\u00f5petatud, et Kiri t\u00e4ide l\u00e4heks: \u201eMul on janu!\u201d\n19:29 Seal seisis astja t\u00e4is \u00e4\u00e4dikat. Siis nad pistsid \u00e4\u00e4dikaga t\u00e4idetud k\u00e4sna iisopi otsa ja panid selle Tema suu ette.\n19:30 Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus \u00e4\u00e4dikat oli v\u00f5tnud, \u00fctles Ta: \u201eSee on l\u00f5petatud!\u201d Ja Ta n\u00f5rgutas pead ning heitis hinge.\n19:31 Aga et oli valmistusp\u00e4ev ja et kehad ei j\u00e4\u00e4ks hingamisp\u00e4evaks ristile - sest see hingamisp\u00e4ev oli suur - palusid juudid Pilaatust, et ristil\u00f6\u00f6dute s\u00e4\u00e4reluud murtaks ja nad maha v\u00f5etaks.\n19:32 Siis tulid s\u00f5jamehed ja murdsid esimese s\u00e4\u00e4reluud ja teise omad, kes \u00fches Temaga olid risti l\u00f6\u00f6dud.\n19:33 Aga kui nad tulid Jeesuse juure ja n\u00e4gid Ta juba surnud olevat, ei murdnud nad Tema s\u00e4\u00e4reluid, 34, vaid \u00fcks s\u00f5jameestest pistis odaga Tema k\u00fcljesse; ja kohe tuli v\u00e4lja verd ja vett.\n19:35 Ja see, kes seda n\u00e4gi, on seda tunnistanud, ja tema tunnistus on t\u00f5si, ja tema teab, et ta r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt, et teiegi usuksite.\n19:36 Sest see on s\u00fcndinud, et Kiri t\u00e4ide l\u00e4heks: \u201eTema luid \u00e4rgu murtagu!\u201d\n19:37 Ja taas \u00fctleb teine Kiri: \u201eNad saavad n\u00e4ha, Kellesse nad on pistnud!\u201d 38. Aga p\u00e4rast seda Joosep Arimaatiast, kes oli Jeesuse j\u00fcnger, kuid salaja, kartusest juutide eest, palus Pilaatuselt, ei ta tohiks maha v\u00f5tta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus andis temale loa. Siis ta tuli ja v\u00f5ttis Jeesuse ihu maha.\n19:39 Nikodeemuski, kes varem oli \u00f6\u00f6sel Jeesuse juure tulnud, tuli ja t\u00f5i segatud m\u00fcrri ja aaloet ligi sada naela.\n19:40 Siis nad v\u00f5tsid Jeesuse ihu ja m\u00e4hkisid ta linastesse riietesse l\u00f5hnarohtudega, n\u00f5nda nagu on juutide matmisviis.\n19:41 Aga seal paigas, kus Ta oli risti l\u00f6\u00f6dud, oli aed ja aias uus haud, kuhu veel iialgi ei olnud kedagi pandud.\n19:42 Sinna nad panid siis Jeesuse juutide valmistusp\u00e4eva p\u00e4rast; sest see haud oli l\u00e4hedal.\n20:1 Aga n\u00e4dala esimesel p\u00e4eval tuli Maarja Magdaleena vara, kui alles pime oli, hauale ja n\u00e4eb, et kivi on haua eest \u00e4ra v\u00f5etud.\n20:2 Siis ta jookseb ja tuleb Siimon Peetruse ja teise j\u00fcngri juure, keda Jeesus armastas, ja \u00fctleb neile: \u201eNad on Issanda hauast \u00e4ra v\u00f5tnud ja me ei tea, kuhu nad Ta on pannud!\u201d\n20:3 Siis l\u00e4ksid v\u00e4lja Peetrus ja teine j\u00fcnger ja tulid hauale.\n20:4 Aga nad jooksid m\u00f5lemad \u00fcheskoos, ja teine j\u00fcnger jooksis ees usinamini kui Peetrus ja j\u00f5udis enne hauale.\n20:5 Ja kummargile sisse vaadates n\u00e4eb ta surnulinad seal olevat, aga ta ei l\u00e4inud sisse.\n20:6 Siis tuli Siimon Peetrus, kes teda j\u00e4rgis, ja l\u00e4ks haua sisse. Ja ta n\u00e4eb surnulinad maas olevat,\n20:7 ja higir\u00e4tiku, mis oli Tema pea peal olnud et see ei ole surnulinadega maas, vaid on isep\u00e4inis kokkum\u00e4hitud teises kohas.\n20:8 Siis l\u00e4ks sisse ka teine j\u00fcnger, kes esimesena oli tulnud hauale, ja n\u00e4gi ja uskus.\n20:9 Sest nad ei saanud veel aru Kirjast, et Tema pidi surnuist \u00fcles t\u00f5usma.\n20:10 Siis need j\u00fcngrid l\u00e4ksid ja tagasi omaste juure.\n20:11 Maarja aga seisis haua juures v\u00e4ljas ja nuttis. Kui ta n\u00f5nda nuttis, vaatas ta kummargile hauda\n20:12 ja n\u00e4eb kaks Inglit valgeis riideis istuvat, \u00fche peatsis ja teise jalutsis, seal kus Jeesuse ihu maganud.\n20:13 Ja need \u00fctlevad temale: \u201eNaine, miks sa nutad?\u201d Ta \u00fctleb neile \u201eNemad on mu Issanda \u00e4ra viinud ja ei tea, kuhu nad Ta on pannud!\u201d\n20:14 Kui ta seda oli \u00fctelnud, p\u00f6\u00f6rdus ta \u00fcmber ja n\u00e4eb Jeesust seisvat, ja ta ei teadnud, et see on Jeesus.\n20:15 Jeesus \u00fctleb temale: \u201eNaine, miks sa nutad? Keda sa otsid?\u201d Naine m\u00f5tleb Tema aedniku olevat ja \u00fctleb Talle: \u201eIsand, kui sina Ta oled \u00e4ra kannud, siis \u00fctle mulle, kuhu sa Ta oled pannud, ja mina toon Ta \u00e4ra!\u201d\n20:16 Jeesus \u00fctleb temale: \u201eMaarja!\u201d See p\u00f6\u00f6rdub \u00fcmber ja \u00fctleb Talle heebrea keeli: \u201eRabuuni!\u201d See t\u00e4hendab: \u00f5petaja.\n20:17 Jeesus \u00fctleb talle: \u201e\u00c4ra puuduta Mind, sest Ma pole veel \u00fcles l\u00e4inud Oma Isa juure! Kuid mine Mu vendade juure ja \u00fctle neile: Mina l\u00e4hen \u00fcles Oma Isa ja teie Isa juure ja Oma Jumala ja teie Jumala juure!\u201d\n20:18 Maarja Magdaleena tuleb ja teatab j\u00fcngritele, et ta on Issandat n\u00e4inud ja et Ta temale seda on \u00fctelnud.\n20:19 Kui n\u00fc\u00fcd \u00f5htu aeg oli samal n\u00e4dala esimesel p\u00e4eval ja uks6d olid lukus seal, kus j\u00fcngrid olid kartuse p\u00e4rast juutide eest, siis tuli Jeesus ja seisis keset nende seas ja \u00fctles neile: \u201eRahu olgu teile!\u201d\n20:20 Ja kui Ta seda oli \u00fctelnud, n\u00e4itas Ta neile Oma k\u00e4si ja k\u00fclge. Siis j\u00fcngrid said r\u00f5\u00f5msaks Issandat n\u00e4hes.\n20:21 Jeesus \u00fctles n\u00fc\u00fcd taas neile: \u201eRahu olgu teile! N\u00f5nda nagu Minu Isa on Mind l\u00e4kitanud, n\u00f5nda l\u00e4kitan ka Mina teid!\u201d\n20:22 Ja kui Ta seda oli \u00fctelnud, puhus Ta nende peale ja \u00fctles neile: \u201eV\u00f5tke vastu P\u00fcha Vaim!\n20:23 Kelledele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud; kelledele te iganes patud kinnitate, neile i need kinnitatud!\u201d\n20:24 Aga Toomas, \u00fcks neist kaheteistk\u00fcmnest, keda nimetatakse Kaksikuks, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.\n20:25 Siis \u00fctlesid teised j\u00fcngrid temale: \u201eMe n\u00e4gime Issandat!\u201d Aga tema \u00fctles neile: \u201eKui ma ei n\u00e4e Tema k\u00e4tes naelte j\u00e4lgi ega pane oma s\u00f5rme naelte asemeisse ja oma k\u00e4tt Tema k\u00fclje sisse, siis ma ei usu!\u201d\n20:26 Ja kaheksa p\u00e4eva p\u00e4rast olid Tema j\u00fcngrid j\u00e4lle toas ja Toomas nendega. Siis tuli Jeesus uste lukus olles ja seisis nende keskel ja \u00fctles: \u201eRahu olgu teile!\u201d\n20:27 Selle j\u00e4rele Ta \u00fctleb Toomale: \u201ePane oma s\u00f5rm siia ja vaata Minu k\u00e4si, ja siruta oma k\u00e4si siia ja pista see Minu k\u00fcljesse, ja \u00e4ra ole uskmatu, vaid usklik!\u201d\n20:28 Toomas vastas ning \u00fctles Temale: \u201eMinu Issand ja minu Jumal!\u201d\n20:29 Jeesus \u00fctleb Temale: \u201eEt sa Mind oled n\u00e4inud, siis sa usud. \u00d5ndsad on need, kes ei n\u00e4e ja siiski usuvad!\u201d\n20:30 Nii tegi Jeesus ka veel muid tunnust\u00e4hti j\u00fcngrite ees, mida ei ole kirjutatud sellesse raamatusse.\n20:31 Aga need on kirjutatud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu Tema nime sees.\n21:1 P\u00e4rast seda ilmus Jeesus j\u00e4lle j\u00fcngritele Tibeeria mere \u00e4\u00e4res. Aga Ta ilmus n\u00f5nda:\n21:2 Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks Tema j\u00fcngritest olid seal koos.\n21:3 Siis \u00fctleb Siimon Peetrus neile: \u201eMa l\u00e4hen kalale.\u201d Nad \u00fctlevad temale: \u201eMe tuleme ka \u00fches sinuga.\u201d Nad l\u00e4ksid v\u00e4lja ja astusid varsti paati, aga ei saanud \u00fchtki sel \u00f6\u00f6l.\n21:4 Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent j\u00fcngrid ei teadnud, et see oli Jeesus.\n21:5 Siis \u00fctleb Jeesus neile: \u201eLapsed, kas teil on midagi toidupoolist?\u201d Nemad vastasid Temale: \u201eEi ole.\u201d\n21:6 Aga Tema \u00fctles neile: \u201eHeitke v\u00f5rk v\u00e4lja paremale poole paati, siis te leiate!\u201d Nad heitsid selle siis v\u00e4lja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga p\u00e4rast!\n21:7 Siis \u00fctles see j\u00fcnger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: \u201eSee on Issand!\u201d Kui n\u00fc\u00fcd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.\n21:8 Aga teised j\u00fcngrid tulid paadiga - sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada k\u00fc\u00fcnart maad - ja vedasid v\u00f5rku kaladega.\n21:9 Kui nad n\u00fc\u00fcd astusid maale, n\u00e4evad nad s\u00fctetule maas olevat ja kalukesi seal peal ja leiba.\n21:10 Jeesus \u00fctleb neile: \u201eTooge neid kalukesi, mis te praegu p\u00fc\u00fcdsite!\u201d\n21:11 Siimon Peetrus l\u00e4ks ja vedas v\u00f5rgu m\u00e4ele, mis oli t\u00e4is suuri kalu, arvult sada ja viisk\u00fcmmend kolm. Ja ehk k\u00fcll kalu nii palju oli, v\u00f5rk ei rebenenud mitte.\n21:12 Jeesus \u00fctleb neile: \u201eTulge einestama!\u201d Aga \u00fckski j\u00fcngritest ei julgenud Temalt k\u00fcsida: \u201eKes sa oled?\u201d Sest nad teadsid, et See oli Issand.\n21:13 Siis Jeesus tuleb ja v\u00f5tab leiva ja annab neile, ja samuti kalukesi.\n21:14 See oli juba kolmas kord, et Jeesus p\u00e4rast Oma \u00fclest\u00f5usmist surnuist n\u00e4itas Ennast Oma j\u00fcngritele.\n21:15 Aga kui nad olid einestanud, \u00fctleb Jeesus Siimon Peetrusele: \u201eSiimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind rohkem kui need?\u201d Ta \u00fctleb Temale: \u201eJah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!\u201d Ta \u00fctleb temale: \u201eS\u00f6\u00f6da Mu tallekesi!\u201d\n21:16 Ta \u00fctleb temale j\u00e4lle teist korda: \u201eSiimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind?\u201d Ta \u00fctleb Temale: \u201eJah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!\u201d Ta \u00fctleb temale: \u201eHoia Mu lambaid kui karjane!\u201d\n21:17 Kolmat korda Ta \u00fctleb temale: \u201eSiimon, Joona poeg, kas Ma olen sulle armas?\u201d Peetrus sai kurvaks, et Ta temale kolmat korda \u00fctles: \u201eKas Ma olen sulle armas?\u201d Ja ta \u00fctles Temale \u201eIssand, Sina tead k\u00f5ik, Sina tunned, et oled mulle armas!\u201d Jeesus \u00fctleb temale \u201eS\u00f6\u00f6da Mu lambaid!\n21:18 T\u00f5esti, t\u00f5esti Ma \u00fctlen sulle: Kui sa olid noorem, siis sa v\u00f6\u00f6tasid ennast ise ja l\u00e4ksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma k\u00e4ed ja keegi teine v\u00f6\u00f6tab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!\u201d\n21:19 Aga seda Ta \u00fctles t\u00e4hendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui Ta seda oli r\u00e4\u00e4kinud, \u00fctleb Ta temale: \u201eJ\u00e4rgi mind!\u201d\n21:20 Aga Peetrus p\u00f6\u00f6rdus ja n\u00e4eb j\u00fcngrit, keda Jeesus armastas, j\u00e4rel sammuvat, selle, kes \u00f5htus\u00f6\u00f6maajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja \u00fctelnud \u201eIssand, kes see on, kes Sind \u00e4ra annab?\u201d\n21:21 Kui n\u00fc\u00fcd Peetrus teda n\u00e4gi, \u00fctleb Jeesusele: \u201eIssand, aga kuidas j\u00e4\u00e4b temaga?\u201d\n21:22 Jeesus \u00fctleb talle: \u201eKui Ma tahan, et ta j\u00e4\u00e4b, kuni Ma tulen, mis see sinusse puutub? J\u00e4rgi sina Mind!\n21:24 See on see j\u00fcnger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on t\u00f5si.","title":"Estonian Bible (partial): John","type":"page"}