{"collection":"Bible & Christianity","html_url":"https://unchartedknowledge.5gfusion.net/browse/bib/wb/est/luk.htm","path":"bib/wb/est/luk.htm","source_url":"https://sacred-texts.com/bib/wb/est/luk.htm","text":"1:1 Et juba mitmed on v\n1:2 n\n1:3 siis olen minagi arvanud heaks algusest peale k\n1:4 et sa\n1:5 Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija j\u00e4rjekorrast, ja temal oli naine Aaroni t\u00fctardest, ja selle nimi oli Eliisabet.\n1:6 Nad olid m\n1:7 Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad m\n1:8 Aga s\u00fcndis, kui ta oma teenistuse j\u00e4rjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees,\n1:9 et preestriameti kombe j\u00e4rele langes liisk temale minna suitsutama, ja ta l\u00e4ks Issanda templisse.\n1:10 Ja k\n1:11 Seal ilmus temale Issanda Ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.\n1:12 Teda n\u00e4hes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda.\n1:13 Aga Ingel \u00fctles talle: \u201e\u00c4ra karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes.\n1:14 Ja temast on sul r\n1:15 Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega v\u00e4gijooki ei joo ta mitte, ja ta t\u00e4itub P\u00fcha Vaimuga juba oma ema ihus;\n1:16 ja ta p\u00f6\u00f6rab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole;\n1:17 ja ta k\u00e4ib Tema eel Eeiija vaimus ja v\u00e4es, et k\u00e4\u00e4nata isade s\u00fcdamed laste poole ja s\n1:18 Ja Sakarias \u00fctles Inglile: \u201eMillest ma seda v\n1:19 Ingel vastas ning \u00fctles temale: \u201eMina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen l\u00e4kitatud r\u00e4\u00e4kima sinuga ja kuulutama sulle seda r\n1:20 Ja vaata, sa j\u00e4\u00e4d keeletumaks ega saa r\u00e4\u00e4kida p\u00e4evani, mii see s\u00fcnnib, sellep\u00e4rast et sa ei ole uskunud mu s\n1:21 Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.\n1:22 Aga v\u00e4ljudes ta ei saanud nendega r\u00e4\u00e4kida. Siis nad said aru, et ta templis oli n\u00e4inud n\u00e4gemust. Ja tema andis neile k\u00e4ega m\u00e4rku ning j\u00e4i keeletumaks.\n1:23 Ja kui tema teenistuskorra p\u00e4evad t\u00e4is said, siis ta l\u00e4ks koju.\n1:24 Aga p\u00e4rast neid p\u00e4evi sai tema naine Eliisabet k\u00e4ima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, \u00fcteldes:\n1:25 \u201eN\n1:26 Aga kuuendas kuus l\u00e4kitas Jumal Ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret,\n1:27 Neitsi juure, Kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja.\n1:28 Ja tulles sisse Tema juure, \u00fctles Ingel: \u201eTere, Sa armuleidnu, Issand olgu Sinuga!\u201d\n1:29 Aga Tema ehmus v\u00e4ga sellest s\n1:30 Siis Ingel \u00fctles temale: \u201e\u00c4ra karda, Maarja, sest Sa oled leidnud armu Jumala juures!\n1:31 Ja vaata, Sa saad k\u00e4ima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus.\n1:32 Tema saab suur olema ja Teda peab h\u00fc\u00fctama K\n1:33 ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo \u00fcle ning Tema Kuningriigil ei ole otsa!\u201d\n1:34 Aga Maarja \u00fctles Inglile: \u201eKuidas see v\n1:35 Ingel vastas ning \u00fctles Temale: \u201eP\u00fcha Vaim tuleb Su peale ja K\n1:36 Ja vaata, Su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga k\u00e4ima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda \u00fcteldi olevat sigimatu,\n1:37 sest Jumalal ei ole \u00fckski asi v\n1:38 Aga Maarja \u00fctles: \u201eVaata, siin on Issanda \u016ammardaja; Mulle s\u00fcndigu su s\n1:39 Neil p\u00e4evil asus Maarja teele ja l\u00e4ks rutuga m\u00e4gestikku Juuda linna.\n1:40 Ja Ta tuli Sakariase kotta ja teretas Eliisabetti.\n1:41 Ja s\u00fcndis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps h\u00fcppas tema ihus. Ja Eliisabet sai t\u00e4is P\u00fcha Vaimu\n1:42 ja h\u00fc\u00fcdis suure h\u00e4\u00e4lega ning \u00fctles: \u201e\n1:43 Kust see tuleb, et minu Issanda Ema on tulnud minu juure?\n1:44 Sest vaata, kui Su teretuse h\u00e4\u00e4l kostis mu k\n1:45 Ja\n1:46 Siis Maarja \u00fctles: \u201eMu hing \u00fclistab v\u00e4ga Issandat\n1:47 ja Mu vaim r\n1:48 sest Ta on vaadanud oma \u016ammardaja alanduse peale! Vaata, n\u00fc\u00fcdsest peake kiidavad Mind\n1:49 sest Minule on teinud suuri asju V\u00e4gev, ja Tema nimi on p\u00fcha,\n1:50 ja Tema halastus kestab p\n1:51 Ta on Oma k\u00e4sivarrega teinud v\n1:52 Ta on t\n1:53 n\u00e4ljased on Ta t\u00e4itnud heade andidega, aga rikkad t\u00fchjalt minema saatnud;\n1:54 Ta on vastu v\n1:55 n\n1:56 Ja Maarja j\u00e4i tema juure umbes kolm kuud ja l\u00e4ks siis tagasi koju.\n1:57 Aga Eliisabeti mahasaamise aeg tuli k\u00e4tte, ja ta t\n1:58 Kui tema \u00fcleaedsed ja sugulased kuulsid, et Issand oli temale osutanud suurt halastust, olid nad r\n1:59 Ja nad tulid kaheksandal p\u00e4eval lapsukest \u00fcmber l\n1:60 Aga tema ema kostis ning \u00fctles: \u201eEi sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!\u201d\n1:61 Kuid nemad \u00fctlesid temale: \u201eSu suguv\n1:62 Ja viibates isale k\u00fcsisid nad, kuidas tema tahaks teda nimetada.\n1:63 Tema n\n1:64 Aga sedamaid l\u00e4ks tema suu ning keel lahti, ja ta hakkas r\u00e4\u00e4kima, kiites Jumalat.\n1:65 Ja kartus tuli k\n1:66 Ja k\n1:67 Ja Sakarias, tema isa, sai t\u00e4is P\u00fcha Vaimu ja hakkas ennustama, \u00fcteldes:\n1:68 \u201eKiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et Ta on tulnud katsuma Oma rahvast ja on saatnud Oma rahvale lunastuse\n1:69 ning on meile \u00e4ratanud p\u00e4\u00e4stesarve Taaveti, Oma sulase kojast\n1:70 - n\n1:71 p\u00e4\u00e4stu meie vaenlasist ja k\n1:72 et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma p\u00fcha lepingut,\n1:73 seda vannet, mille Ta vandus meie isale Aabrahamile,\n1:74 et ta laseb meid p\u00e4\u00e4stetuina meie vaenlaste k\u00e4est kartmatult\n1:75 Teda teenida p\u00fchaduses ja\n1:76 Ja sina, lapsuke, sind peab h\u00fc\u00fctama K\n1:77 et anda Tema rahvale p\u00e4\u00e4ste tunnetus nende pattude andeksandmises\n1:78 meie Jumala s\u00fcdamliku halastuse l\u00e4bi, millega meid on tulnud katsuma p\u00e4evat\n1:79 paistma meile, kes istume pimeduses ja surma varjus, ja juhtima meie jalgu rahuteele!\u201d\n1:80 Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli k\n2:1 Neil p\u00e4evil s\u00fcndis, et keiser Augustus andis k\u00e4su \u00fcles kirjutada kogu maailm.\n2:2 See \u00fcleskirjutus oli esimene ja toimus, kui K\u00fcreenius oli S\u00fc\u00fcria maavalitseja.\n2:3 Ja k\n2:4 Siis l\u00e4ks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast \u00fcles Juudamaale Taaveti linna, mida h\u00fc\u00fctakse Petlemaks, sest ta oli p\u00e4rit Taaveti kojast ning soost,\n2:5 ennast laskma kirja panna \u00fches Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli k\u00e4ima peal.\n2:6 Aga nende seal olles sai aeg t\u00e4is, et Maarja pidi maha saama,\n2:7 ja Ta t\n2:8 Ja seal paigus oli karjaseid v\u00e4ljal \u00f6itsis pidamas valvet \u00f6\u00f6sel oma karja juures.\n2:9 Ja Issanda Ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende \u00fcmber, ja nemad kartsid \u00fcliv\u00e4ga.\n2:10 Ja Ingel \u00fctles neile: \u201e\u00c4rge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt r\n2:11 sest teile on t\u00e4na Taaveti linnas s\u00fcndinud\n2:12 Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse m\u00e4hitud ja s\n2:13 Ja \u00e4kitselt oli Ingliga \u00fches taeva s\n2:14 \u201eAu olgu Jumalale k\n2:15 Kui siis Inglid olid l\u00e4inud nende juurest \u00e4ra taevasse, \u00fctlesid karjased \u00fcksteisele: \u201eL\u00e4ki n\u00fc\u00fcd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on s\u00fcndinud, mis Issand on meile teada annud!\u201d\n2:16 Ja nad tulid t\n2:17 Aga kui nad seda n\u00e4gid, teatasid nad asjast, mis neile oli \u00fcteldud selle lapsukese kohta.\n2:18 Ja k\n2:19 Ent Maarja pidas k\n2:20 Ja karjased l\u00e4ksid tagasi Jumalale au andes ja Teda kiites k\n2:21 Ja kui kaheksa p\u00e4eva t\u00e4is sai ja Laps pidi \u00fcmber l\n2:22 Ja kui nende puhastusp\u00e4evad t\u00e4is said Moosese k\u00e4su\n2:23 nagu on kirjutatud Issanda k\u00e4su\n2:24 - ja tuua ohver, nagu Issanda k\u00e4su\n2:25 Ja vaata, Jeruusalemas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli\n2:26 Temale oli P\u00fcha Vaim ilmutanud, et ta ei n\u00e4e surma, enne kui ta on n\u00e4inud Issanda V\n2:27 Ja ta tuli Vaimu sunnil p\u00fchakotta. Ja kui vanemad Lapsukese Jeesuse sinna t\n2:28 siis ta v\n2:29 \u201eIssand, n\u00fc\u00fcd Sa lased Oma sulase rahus minna Oma s\n2:30 sest mu silmad on n\u00e4inud Sinu p\u00e4\u00e4stet,\n2:31 mille Sa oled valmistanud k\n2:32 valguseks, mis peab ilmuma paganaile ja auhiilguseks Oma rahvale Iisraelile!\u201d\n2:33 Ja Ta isa ja Ema panid imeks, mida Temast r\u00e4\u00e4giti.\n2:34 Ja Siimeon\n2:35 ent Sinu Omastki hingest peab m\n2:36 Ja seal oli naisprohvet Anna, Fanueli t\u00fctar, Aaseri suguharust. See oli v\u00e4ga elatanud ja oli elanud oma mehega seitse aastat p\u00e4rast oma neitsip\n2:37 ja tema oli lesk, ligi kaheksak\u00fcmmend neli aastat vana. See ei l\u00e4inud \u00e4ra p\u00fchakojast, vaid teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad.\n2:38 Tema tuli sinna samal tunnil ja \u00fclistas Jumalat ning k\n2:39 Ja kui nad olid l\n2:40 Aga Lapsuke kasvas ja sai tugevaks ning t\u00e4itus tarkusega. Ja Jumala arm oli Tema peal.\n2:41 Ja Tema vanemad k\u00e4isid iga aasta Jeruusalemas paasap\u00fchil.\n2:42 Ja kui Ta sai kaheteistk\u00fcmneaastaseks, l\u00e4ksid nad \u00fcles Jeruusalemma p\u00fchadeaja kommet m\u00f6\u00f6da.\n2:43 Ja kui p\u00e4rast nende p\u00e4evade m\u00f6\u00f6dumist nad olid kodu poole minemas, j\u00e4i Laps Jeesus Jeruusalemma; ja Tema vanemad ei pannud seda t\u00e4hele.\n2:44 Nad arvasid Tema olevat kaasteek\u00e4ijate seas, ja k\u00e4isid \u00fche \u00fche p\u00e4eva tee ning otsisid Teda sugulaste ja tuttavate juurest;\n2:45 ja kui nad Teda ei leidnud, l\u00e4ksid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid Teda sealt.\n2:46 Ja kolme p\u00e4eva p\u00e4rast s\u00fcndis, et nad Ta leidsid p\u00fchakojas istumast\n2:47 Aga k\n2:48 Ja Teda n\u00e4hes ehmusid Tema vanemad v\u00e4ga, ja Ta Ema \u00fctles Temale: \u201ePoeg, miks Sa oled meile n\n2:49 siis Ta \u00fctles neile: \u201eMiks te Mind otsite? Eks te teadnud, et Ma pean olema selles, mis on Mu Isa Oma?\u201d\n2:50 Aga nemad ei m\n2:51 Ja ta l\u00e4ks \u00fches nendega ja tuli Naatsaretti ja oli neile allaheitlik. Ja Tema Ema pidas k\n2:52 Ja Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.\n3:1 Keiser Tibeeriuse valitsuse viieteistk\u00fcmnendal aastal, kui Pontius Pilaatus oli Judea maavalitseja ja Heroodes Galilea neliv\u00fcrst ja Filippus, tema vend, Iturea ja Trahhoniitisemaa neliv\u00fcrst ja L\u00fcsaanias Abileene neliv\u00fcrst,\n3:2 kui \u00fclempreestreiks olid Annas ja Kaifas, sai Jumala s\n3:3 Ja ta tuli kogu Jordani \u00fcmberkaudsele maale ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andekssaamiseks,\n3:4 nagu on kirjutatud prohvet Jesaja s\n3:5 K\n3:6 siis k\n3:7 Siis ta \u00fctles rahvale, kes tuli v\u00e4lja ennast laskma tema poolt ristida: \u201eTe r\u00e4stikute sigitis, kes on teile annud m\u00e4rku p\n3:8 Seep\u00e4rast kandke\n3:9 Kuid kirves on ka juba puude juure k\u00fcljes! Iga puu n\u00fc\u00fcd, mis head vilja ei kanna, raiutakse maha ja visatakse tulle!\u201d\n3:10 Ja rahvas k\u00fcsis temalt ning \u00fctles: \u201eMis meil siis tuleb teha?\u201d\n3:11 Tema vastas ning \u00fctles neile: \u201eKellel on kaks vammust, see andku sellele, kellel ei ole, ja kellel on rooga, see tehku n\n3:12 Ent ka t\u00f6lnereid tuli endid laskma ristida, ja need \u00fctlesid temale: \u201e\n3:13 Aga ta \u00fctles neile: \u201e\u00c4rge n\n3:14 Ka k\u00fcsisid temalt s\n3:15 Aga kui rahvas ootas ja k\n3:16 siis kostis Johannes ja \u00fctles k\n3:17 Tema visklabidas on Ta k\u00e4es, et teha puhtaks Oma rehealune ja koguda nisud Oma aita, aga aganad p\n3:18 Ka veel muude asjade p\u00e4rast manitsedes kuulutas ta armu\n3:19 Aga kui neliv\u00fcrst Heroodes sai talt noomida Heroodiase, oma venna Filippuse naise p\u00e4rast ja k\n3:20 sai ta peale k\n3:21 Ent s\u00fcndis, kui k\n3:22 ja P\u00fcha Vaim tuli ihulikul kujul alla nagu tuvi Tema peale, ja h\u00e4\u00e4l kostis taevast: \u201eSina oled Mu armas Poeg, Sinust on Mul hea meel!\u201d\n3:23 Ja Jeesus oli Oma tegevust alates umbes kolmk\u00fcmmend aastat vana ja oli, nagu arvati, Joosepi Poeg, kes oli Eeli poeg.\n3:24 Eeli oli Mattati, see oli Leevi, see oli Melki, see oli Jannai, see oli Joosepi,\n3:25 see oli Matatia, see oli Aamose, see oli Nahumi, see oli Esli, see oli Nangai,\n3:26 see oli Mahati, see oli Matatia, see oli Simei, see oli Jooseki, see oli Jooda,\n3:27 see oli Joohanani, see oli Reesa, see oli Serubaabeli, see oli Sealtieli, see oli Neeri,\n3:28 see oli Melki, see oli Adi, see oli Koosami, see oli Elmadami, see oli Eeri,\n3:29 see oli Jeesuse, see oli Elieseri, see oli Joorimi, see oli Mattati, see oli Leevi,\n3:30 see oli Siimeoni, see oli Juuda, see oli Joosepi, see oli Joonami, see oli Eljakimi,\n3:31 see oli Melea, see oli Menna, see oli Matata, see oli Naatani, see oli Taaveti,\n3:32 see oli Jesse, see oli Oobedi, see oli Boase, see oli Salma, see oli Nahsoni,\n3:33 see oli Amminaadabi, see oli Admini, see oli Arni, see oli Hesromi, see oli Peretsi, see oli Juuda,\n3:34 see oli Jaakobi, see oli Iisaki, see oli Aabrahami, see oli Taara, see oli Naahori,\n3:35 see oli Serugi, see oli Reu, see oli Pelegi, see oli Eeberi, see oli Sela,\n3:36 see oli Keenani, see oli Arpaksadi, see oli Seemi, see oli Noa, see oli Lenseki,\n3:37 see oli Metuusala, see oli Eenoki, see oli Jeredi, see oli Mahalaleli, see oli Keenani,\n3:38 see oli Eenose, see oli Seti, see oli Aadama, see oli Jumala poeg.\n4:1 Siis tuli Jeesus, t\u00e4is P\u00fcha Vaimu, tagasi Jordani \u00e4\u00e4rest, ja Ta aeti Vaimu l\u00e4bi k\n4:2 ja nelik\u00fcmmend p\u00e4eva kurat kiusas Teda. Ja Ta ei s\u00f6\u00f6nud midagi neil p\u00e4evil. Ja kui need m\u00f6\u00f6dusid, tuli Temale n\u00e4lg.\n4:3 Siis \u00fctles kurat Temale: \u201eKui Sa oled Jumala Poeg, siis \u00fctle sellele kivile, et ta leivaks muutuks!\u201d\n4:4 Jeesus vastas temale: \u201eKirjutatud on, et inimene ei ela \u00fcksp\u00e4inis leivast!\u201d\n4:5 Siis kurat viis Tema k\n4:6 Ja kurat \u00fctles Temale: \u201eMa annan Sulle meelevalla k\n4:7 Kui Sa n\u00fc\u00fcd kummardad minu ette, on k\n4:8 Jeesus vastas ning \u00fctles temale: \u201eKirjutatud on: Sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja \u00fcksp\u00e4inis Teda teenima!\u201d\n4:9 Ja ta viis Tema Jeruusalemma ja asetas ta p\u00fchakoja harjale ning \u00fctles Talle: \u201eKui Sa oled Jumala Poeg, siis kukuta Ennast siit alla;\n4:10 sest on kirjutatud: Ta annab Oma Inglitele k\u00e4su Sinu p\u00e4rast, et nad Sind hoiaksid\n4:11 ja et nad Sind k\u00e4tel kannaksid, et Sa Oma jalga vastu kivi ei t\n4:12 Jeesus vastas ning \u00fctles temale: \u201e\u016ateldud on: Sa ei tohi Issandat, oma Jumalat kiusata!\u201d\n4:13 Ja kui kurat k\n4:14 Ja Jeesus l\u00e4ks tagasi Vaimu v\u00e4es Galileasse; ja kuuldus Temast levis kogu \u00fcmberkaudsele maale.\n4:15 Ja Ta\n4:16 Ja Ta tuli Naatsaretti, kus Ta oli \u00fcles kasvanud, ja l\u00e4ks Oma harjumust m\u00f6\u00f6da hingamisp\u00e4eval kogudusekotta ja\n4:17 Ja Tema k\u00e4tte anti prohvet Jesaja raamat. Ja kui Ta raamatu avas, leidis Ta koha, kuhu oli kirjutatud:\n4:18 \u201eIssanda Vaim on Minu peal; seep\u00e4rast on Ta Mind v\n4:19 kuulutama Issanda meelep\u00e4rast aastat!\u201d\n4:20 Ja kui Ta raamatu oli kokku keeranud, andis Ta selle kojasulase k\u00e4tte ja istus maha; ja k\n4:21 Ta hakkas neile k\n4:22 Ja k\n4:23 Siis Ta \u00fctles neile: \u201eK\u00fcllap te Mulle \u00fctlete selle vanas\n4:24 Aga Ta \u00fctles: \u201eT\n4:25 T\n4:26 aga ei \u00fchegi juure nende seast ei l\u00e4kitatud Eelijat kui vaid Sareptasse Siidonimaale lesknaise juure.\n4:27 Ja palju pidalit\n4:28 Seda kuuldes said k\n4:29 ja t\n4:30 Aga Tema sammus nende keskelt l\u00e4bi ja l\u00e4ks Oma teed.\n4:31 Ja Ta tuli Kapernauma, Galilea linna, ja\n4:32 Ja nemad h\u00e4mmastusid Tema\n4:33 Ja kogudusekojas oli mees, kellel oli r\u00fcveda pahareti vaim, see kisendas suure h\u00e4\u00e4lega:\n4:34 \u201eOeh, mis on meil Sinuga tegemist, Jeesus Naatsaretlane? Oled Sa tulnud meid h\u00e4vitama? Ma tunnen Sind, kes Sa oled, Jumala P\u00fcha!\u201d\n4:35 Siis Jeesus s\n4:36 Ja kohkumine valdas k\n4:37 Ja kuuldus Temast levis k\n4:38 Aga ta t\n4:39 Ja Ta astus tema juure ja \u00e4hvardas palavikku, ja see lahkus temast. Ja sedamaid t\n4:40 Aga kui p\u00e4ike looja l\u00e4ks, t\n4:41 Aga ka kurjad vaimud l\u00e4ksid paljudest v\u00e4lja kisendades ning \u00fcteldes: \u201eSina oled Jumala Poeg!\u201d Ja Tema s\n4:42 Ja p\u00e4eva tulles v\u00e4ljus Ta ja l\u00e4ks t\u00fchja paika; kuid rahvahulgad otsisid Teda ning tulid Tema juure. Ja nad pidasid Teda kinni, et Ta ei l\u00e4heks \u00e4ra nende juurest.\n4:43 Aga Tema \u00fctles neile: \u201eMa pean ka muudele linnadele kuulutama Jumala Riigi Evangeeliumi, sest selleks Ma olen l\u00e4kitatud!\u201d\n4:44 Ja Ta jutlustas Galilea kogudusekodades.\n5:1 Aga s\u00fcndis, kui rahvas tema juure tungis Jumala s\n5:2 et Ta n\u00e4gi kaht paati j\u00e4rve rannas seisvat; aga kalamehed olid neist v\u00e4ljunud ja loputasid v\n5:3 Tema astus \u00fchte paati, mis oli Siimona oma, ja palus teda natuke maad rannast eemale s\n5:4 Aga kui Ta lakkas k\n5:5 Siimon vastas ning \u00fctles Temale: \u201e\n5:6 Ja kui nad seda tegid, said nad suure hulga kalu; ja nende v\n5:7 Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et nad tuleksid ja neid aitaksid. Ja nad tulid ja t\u00e4itsid m\n5:8 Seda n\u00e4hes heitis Siimon Peetrus maha Jeesuse p\n5:9 Sest kohkumine oli vallanud teda ja k\n5:10 n\n5:11 Ja nad vedasid paadid maale ja j\u00e4tsid k\n5:12 Ja kui Ta viibis \u00fches linnas, vaata, siis oli seal mees t\u00e4is pidalit\n5:13 Ja Ta sirutas oma k\u00e4e ja puudutas teda ning \u00fctles: \u201eMa tahan, saa puhtaks!\u201d Ja sedamaid lahkus pidalit\n5:14 Ja Tema keelas teda seda kellelegi \u00fctlemast \u201eMine vaid\u201d \u2014 \u00fctles Ta \u2014 \u201eja n\u00e4ita ennast preestrile ja ohverda oma puhastuse eest, n\n5:15 Aga s\n5:16 Aga Tema l\u00e4ks k\n5:17 Ja \u00fchel p\u00e4eval, kui Ta\n5:18 Ja vaata, mehed t\n5:20 Kui Tema nende usku n\u00e4gi, \u00fctles Ta: \u201eInimene, sinu patud on sulle andeks antud!\u201d\n5:21 Siis kirjatundjad ja variserid hakkasid m\n5:22 Aga Jeesus tundis \u00e4ra nende m\n5:23 Kumb on h\n5:24 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda,\u201d \u2014 siis \u00fctles Ta halvatule: \u201eMa \u00fctlen sulle, t\n5:25 Ja sedamaid t\n5:26 Ja h\u00e4mmastus valdas k\n5:27 P\u00e4rast seda Ta l\u00e4ks v\u00e4lja ja n\u00e4gi t\u00f6lnerit, Leevi nimi, tollihoones istuvat ja \u00fctles temale: \u201eJ\u00e4rgi Mind!\u201d\n5:28 Ja ta j\u00e4ttis k\n5:29 Ja Leevi tegi Temale suure v\n5:30 Siis variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema j\u00fcngrite vastu ning \u00fctlesid: \u201eMiks te s\u00f6\u00f6te ja joote \u00fches t\u00f6lnerite ja patustega?\u201d\n5:31 Ja Jeesus vastas neile ning \u00fctles: \u201eEi ole arsti vaja tervetele, ainult haigetele!\n5:32 Ma ei ole tulnud\n5:33 Aga nemad \u00fctlesid Temale: \u201eJohannese j\u00fcngrid paastuvad sagedasti ja peavad palveid, samuti variseridegi omad, aga Sinu j\u00fcngrid s\u00f6\u00f6vad ja joovad!\u201d\n5:34 Jeesus \u00fctles neile: \u201eKas te v\n5:35 Ent p\u00e4evad tulevad, mil peigmees v\n5:36 Aga Ta \u00fctles neile ka t\u00e4hendamiss\n5:37 Ka ei pane keegi v\u00e4rsket viina vanusse nahkl\u00e4hkreisse, muidu v\u00e4rske viin ratkub l\u00e4hkrid ja ta jookseb maha ning l\u00e4hkrid l\u00e4hevad rikki; 38. vaid v\u00e4rske viin tuleb panna uutesse nahkl\u00e4hkritesse,\n5:39 siis keegi, kes joob vana, ei himusta v\u00e4rsket, vaid \u00fctleb: Vana on maitsev!\u201d\n6:1 Ja hingamisp\u00e4eval Ta juhtus minema l\u00e4bi viljap\n6:2 Ent m\n6:3 Aga Jeesus vastas ning \u00fctles neile: \u201eEks te ole seda lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel oli n\u00e4lg,\n6:4 kuidas ta l\u00e4ks Jumala kotta ja v\n6:5 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eInimese Poeg on hingamisp\u00e4eva isand!\u201d\n6:6 Aga juhtus \u00fchel teisel hingamisp\u00e4eval, et ta l\u00e4ks kogudusekotta ja\n6:7 Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid Teda, kas Ta hingamisp\u00e4eval peaks terveks tegema, et nad leiaksid kaebust Tema peale.\n6:8 Tema aga teadis nende m\n6:9 Siis \u00fctles Jeesus neile: \u201eMa k\u00fcsin teilt: Kas hingamisp\u00e4eval on luba teha head v\n6:10 Ja Ta vaatas \u00fcmber nende k\n6:11 Nemad aga sattusid meeletumasse vimma ja r\u00e4\u00e4kisid \u00fcksteisega sellest, mida nad k\u00fcll v\n6:12 Neil p\u00e4evil s\u00fcndis ka, et Ta l\u00e4ks v\u00e4lja m\u00e4ele palvetama ja viibis kogu \u00f6\u00f6 Jumala palumises.\n6:13 Ja kui valgeks l\u00e4ks, kutsus Ta Oma j\u00fcngrid Enese juure ja valis nende seast kaksteistk\u00fcmmend, kelled Ta nimetas ka apostliteks:\n6:14 Siimona, keda Ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, Jakoobuse ja Johannese, Filippuse ja Bartolomeuse,\n6:15 Matteuse ja Tooma, Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda h\u00fc\u00fctakse Selooteseks,\n6:16 ja Juuda, Jakoobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai \u00e4raandjaks.\n6:17 Nendega Ta astus alla ja j\u00e4i peatuma lagedale paigale; ja seal oli suur hulk Tema j\u00fcngreid ja kogu Juudamaalt ja Jeruusalemast ning T\u00fc\u00fcrose ja Siidoni rannamaalt suur rahvakogu,\n6:18 kes oli tulnud Teda kuulama ja ennast laskma parandada oma haigustest. Ja ka need, keda r\u00fcvedad vaimud vaevasid, said terveks.\n6:19 Ja k\n6:20 Ja Tema t\n6:23 R\n6:24 Kuid h\u00e4da teile rikastele! Sest teil on troost k\u00e4es.\n6:25 H\u00e4da teile, kes n\u00fc\u00fcd olete t\u00e4idetud, sest teile tuleb n\u00e4lg! H\u00e4da teile, kes n\u00fc\u00fcd naerate, sest te saate veel leinata ja nutta!\n6:26 H\u00e4da teile, kui k\n6:27 Aga teile, kes kuulete, \u00fctlen Ma: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad;\n6:29 Kes sind l\u00f6\u00f6b vastu k\n6:30 Anna iga\u00fchele, kes sind palub, ja sellelt, kes v\n6:31 Ja n\n6:32 Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis t\u00e4nu on teil sellest? Sest patusedki armastavad neid, kes neid armastavad.\n6:33 Ja kui te teete head oma heategijaile, mis t\u00e4nu on teil sellest? Sest patusedki teevad sedasama.\n6:34 Ja kui te laenate neile, kelledelt te loodate tagasi saada, mis t\u00e4nu on teil sellest? Patusedki laenavad patustele, et nad samav\n6:36 Olge armulised, n\n6:37 Ja \u00e4rge m\n6:38 Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga m\n6:39 Aga Ta \u00fctles neile v\n6:40 Ei ole\n6:41 Aga miks sa n\u00e4ed pindu oma venna silmas, kuid palki su omas silmas sa ei pane t\u00e4hele?\n6:42 Ehk kuidas sa v\n6:43 Sest ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega j\u00e4lle halba puud, mis kannaks head vilja.\n6:44 Sest igat puud tuntakse tema viljast. Ei nopita ju viigimarju kibuvitsust ega korjata viinakobaraid ohakaist.\n6:45 Hea inimene toob esile head oma s\u00fcdame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma s\u00fcdame halvast tagavarast. Sest mida s\u00fcda t\u00e4is, sellest suu r\u00e4\u00e4gib!\n6:46 Aga miks te Mind h\u00fc\u00fcate: Issand, Issand! ega tee, mida Ma \u00fctlen?\n6:47 Iga\u00fcks, kes tuleb Minu juure ja kuuleb Mu s\n6:48 Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja v\n6:49 Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes maja rajas maa peale ilma aluseta; ja voolav vesi r\n7:1 Kui Ta k\n7:2 Ja \u00fche s\n7:3 Aga kui ta Jeesusest kuulis, l\u00e4kitas ta juutide vanemad Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks tema sulase terveks.\n7:4 Kui need saabusid Jeesuse juure, palusid nad Teda \u00fcliv\u00e4ga ning \u00fctlesid: \u201eTa on seda v\u00e4\u00e4rt, et Sa temale seda teed;\n7:5 sest ta armastab meie rahvast ja tema on meile ehitanud kogudusekoja.\u201d\n7:6 Jeesus l\u00e4ks nendega. Aga kui ta enam ei olnud majast kaugel, l\u00e4kitas pealik oma s\n7:7 Sellep\u00e4rast ei ole mina ennast arvanud v\u00e4\u00e4rt tulema Sinu juure, vaid \u00fctle aga s\n7:9 Kui Jeesus seda kuulis imetles Ta teda ja p\u00f6\u00f6rdudes rahva poole, kes j\u00e4rel k\u00e4is, \u00fctles Ta: \u201eMa \u00fctlen teile, ei ole ma Iisraelistki leidnud nii suurt usku!\u201d\n7:10 Ja kui need, kes olid l\u00e4kitatud, j\u00e4lle koju said, leidsid nad sulase terve olevat.\n7:11 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ks Ta linna, mida h\u00fc\u00fctakse Nainiks, ja Temaga \u00fches l\u00e4ksid Tema j\u00fcngrid ja palju rahvast.\n7:12 Kui Ta linna v\u00e4rava ligi j\n7:13 Ja kui Issand teda n\u00e4gi, oli tal v\u00e4ga hale meel temast ja \u00fctles talle: \u201e\u00c4ra nuta!\u201d\n7:14 Ja ta astus ligi ja puudutas puus\u00e4rki; aga kandjad j\u00e4id seisma. Ja Ta \u00fctles: \u201eNoormees, ma \u00fctlen sulle, t\n7:15 Ja surnu t\n7:16 Aga neid k\n7:17 Ja see jutt Temast levis kogu Juudamaale ja k\n7:18 Ja seda k\n7:19 ja l\u00e4kitas nad Issanda juure k\u00fcsima: \u201eKas oled Sina See, Kes tuleb, v\n7:20 Aga kui mehed Tema juure j\n7:21 Ent samal tunnil Ta tegi paljud terveks t\n7:22 Ja Ta vastas ning \u00fctles neile: \u201eMinge ja kuulutage Johannesele, mida te olete n\u00e4inud ja kuulnud: pimedad n\u00e4evad j\u00e4lle, jalutumad k\u00e4ivad, pidalit\n7:23 ja\n7:24 Aga kui Johannese k\u00e4skjalad olid \u00e4ra l\u00e4inud, hakkas Ta rahvale r\u00e4\u00e4kima Johannesest: \u201eMida te olete l\u00e4inud v\u00e4lja k\n7:25 V\n7:26 V\n7:27 Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina l\u00e4kitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees!\n7:28 Mina \u00fctlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest s\u00fcndinute seas kui Johannes, aga v\u00e4ikseim Jumala Riigis on suurem temast!\u201d\n7:29 Ja k\n7:30 Variserid ja k\u00e4sutundjad aga tegid t\u00fchjaks Jumala tahte eneste kohta ega lasknud teda endid ristida.\n7:31 \u201eKellega Ma siis v\n7:32 Nad on laste sarnased, kes turul istuvad ja \u00fcksteisele h\u00fc\u00fcavad n\n7:33 Sest Ristija Johannes on tulnud, ja ta ei s\u00f6\u00f6nud leiba ega joonud viina; ja te \u00fctlete: Temal on kuri vaim!\n7:34 Inimese Poeg on tulnud, ja ta s\u00f6\u00f6b ja joob, ja te \u00fctlete: Vaata, see inimene on s\u00f6\u00f6dik ja viinajoodik, t\u00f6lnerite ja patuste s\n7:35 Ometi m\n7:36 Aga keegi variseridest palus Teda enesega leiba v\n7:37 Ja vaata, selles linnas oli naine, kes oli patune. Kui see teada sai, et Ta istub lauas variseri kojas, t\n7:38 ja astus nuttes Tema taha ta jalgade juure ja hakkas Tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles Tema jalgu ning v\n7:39 Aga kui variser, kes Teda oli kutsunud, seda n\u00e4gi, m\n7:41 \u201e\u016ahel rahalaenajal oli kaks v\n7:42 Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta m\n7:43 Siimon vastas ning \u00fctles: \u201eMa arvan see, kellele ta rohkem kinkis.\u201d Tema \u00fctles temale: \u201eSa otsustasid\n7:44 Ja p\u00f6\u00f6rdudes naise poole, \u00fctles Ta Siimonale: \u201eKas sa n\u00e4ed seda naist? Ma tulin sinu majasse, sa ei annud vett Mu jalgade tarvis, tema aga on pisaratega Mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.\n7:45 Sa ei annud Mulle suud; tema aga ei ole sellest ajast, kui ta sisse tuli, lakanud Minu jalgadele suud andmast.\n7:46 Sa ei v\n7:47 Sellep\u00e4rast, \u00fctlen Ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele pisut andeks antakse, see armastab pisut!\u201d\n7:48 Ja Ta \u00fctles naisele: \u201eSinu patud on sulle andeks antud!\u201d\n7:49 Siis need, kes Temaga lauas istusid, hakkasid iseeneses m\n7:50 Aga Tema \u00fctles naisele: \u201eSinu usk on sind aidanud; mine rahuga!\u201d\n8:1 P\u00e4rast seda aega r\u00e4ndas Tema linnast linna ja k\u00fclast k\u00fclla ning jutlustas ja kuulutas Evangeeliumi Jumala Riigist. Ja need kaksteistk\u00fcmmend olid Temaga,\n8:2 ja m\n8:3 ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes Teda toetasid oma varaga.\n8:4 Aga kui palju rahvast kogunes ja k\n8:5 \u201eK\u00fclvaja l\u00e4ks v\u00e4lja oma seemet k\u00fclvama. Ja kui ta k\u00fclvas, kukkus muist tee \u00e4\u00e4re ja tallati \u00e4ra, ja taeva linnud s\n8:6 Ja muist kukkus kaljule. Ja kui see t\u00e4rkas, kuivas see \u00e4ra, sest sellel ei olnud niiskust.\n8:7 Ja muist kukkus ohakate keskele, ja ohakad kasvasid \u00fchtlasi \u00fcles ja l\u00e4mmatasid selle.\n8:8 Ja muist kukkus heale maale, ja kui see t\u00e4rkas, kandis see sajakordse vilja.\u201d Seda \u00fcteldes Ta h\u00fc\u00fcdis: \u201eKellel k\n8:9 Siis k\u00fcsisid Tema j\u00fcngrid Temalt, mida see t\u00e4hendamiss\n8:10 Tema \u00fctles: \u201eTeile on antud m\n8:11 Ent t\u00e4hendamiss\n8:12 Tee\u00e4\u00e4rsed on need, kes kuulevad; p\u00e4rast tuleb kurat ja v\n8:13 Kaljupealsed on need, kes kuuldes s\n8:14 Mis ohakate sekka kukkus, need on need, kes kuulevad ja l\u00e4hevad \u00e4ra ning l\u00e4mbuvad muredest ja rikkusest ja elu l\n8:15 Aga mis on heas maas, on need, kes s\n8:16 \u016akski, kes s\u00fc\u00fctab k\u00fc\u00fcnla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle k\u00fc\u00fcnlajalale, et sissetulijad n\u00e4eksid valgust.\n8:17 Sest midagi ei ole varjul, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi salajas, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.\n8:18 Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt v\n8:19 Aga Tema juure tulid Ta ema ja vennad ega v\n8:20 Ja Temale teatati: \u201eSinu Ema ja Su vennad seisavad\n8:21 Aga Ta kostis ning \u00fctles neile: \u201eMinu Ema ja Mu vennad on need, kes Jumala s\n8:22 Ja \u00fchel p\u00e4eval astusid Tema ja Ta j\u00fcngrid paati, ja Ta \u00fctles neile: \u201eL\u00e4hme teisele poole j\u00e4rve!\u201d Ja nad s\n8:23 Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus Ta magama. Siis t\n8:24 Siis nad tulid Tema juure, \u00e4ratasid Ta \u00fcles ja \u00fctlesid: \u201e\n8:25 Aga Tema \u00fctles neile: \u201eKus on teie usk?\u201d Ent nad kartsid ja imestasid ning \u00fctlesid \u00fcksteisele: \u201eKes see\n8:26 Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastas.\n8:27 Aga kui Tema astus maale, tuli linnast Talle vastu mees, kelle sees oli kurje vaime; ja ta ei olnud ammust ajast kuube selga pannud ega asunud majas, vaid surnuhaudades.\n8:28 Jeesust n\u00e4hes ta hakkas karjuma, heitis Tema ette maha ning \u00fctles suure h\u00e4\u00e4lega: \u201eMis on mul tegemist Sinuga,\n8:29 Sest Ta k\u00e4skis r\u00fcvedat vaimu v\u00e4ljuda inimesest. See oli teda juba kaua aega vaevanud, ja teda oli ahelatega seotud ja peetud jalgrau\u2019us, aga ta oli rauad katki kiskunud ja kuri vaim oli teda ajanud k\n8:30 Jeesus k\u00fcsis temalt: \u201eMis su nimi on?\u201d Tema vastas: \u201eLeegion!\u201d Sest palju kurje vaime oli l\u00e4inud tema sisse.\n8:31 Ja need palusid Teda, et Ta neid ei k\u00e4siks minna \u00e4ra p\n8:32 Aga seal oli suur seakari m\u00e4el s\u00f6\u00f6mas. Ja nad palusid Teda, et Ta neid lubaks minna nende sisse. Ja Ta andis neile loa.\n8:33 Aga kui kurjad vaimud olid inimesest v\u00e4ljunud, l\u00e4ksid nad sigade sisse, ja seakari kukutas enese \u00fclepeakaela kaldalt j\u00e4rve ning uppus.\n8:34 Kui karjatsejad n\u00e4gid, mis s\u00fcndis, p\n8:36 Siis jutustasid neile need, kes olid n\u00e4inud, kuidas seestunu oli terveks saanud.\n8:37 Ja kogu rahvahulk gerasalaste maa \u00fcmbruskonnast palus Teda, et Ta l\u00e4heks \u00e4ra nende juurest. Sest suur hirm oli neid vallanud. Tema aga astus paati ja p\u00f6\u00f6rdus tagasi.\n8:38 Aga mees, kellest kurjad vaimud olid v\u00e4lja l\u00e4inud, palus Teda, et ta v\n8:39 \u201eMine tagasi koju ja jutusta, mis suuri asju Jumal sulle on teinud!\u201d Ja ta l\u00e4ks \u00e4ra ja kuulutas m\u00f6\u00f6da kogu linna, kui suuri asju Jeesus temale oli teinud.\n8:40 Aga kui Jeesus tagasi tuli, v\n8:41 Ja vaata, siis tuli mees, Jairus nimi, ja see oli kogudusekoja \u00fclem; ja ta heitis Jeesuse jalge ette ning palus Teda tulla enese kotta.\n8:42 Sest tal oli ainus t\u00fctar, kaksteistk\u00fcmmend aastat vana, ja see oli suremas. Aga Tema sinna minnes tungis rahvas Temale peale.\n8:43 Ja keegi naine, kes oli kaksteistk\u00fcmmend aastat p\n8:44 tuli Tema selja taha ja puudutas Ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks.\n8:45 Ja Jeesus \u00fctles: \u201eKes puudutas Mind?\u201d Aga kui k\n8:46 Kuid Jeesus \u00fctles: \u201eKeegi puudutas Mind, sest Ma tundsin v\u00e4e Enesest v\u00e4lja minevat!\u201d\n8:47 Kui n\u00fc\u00fcd naine n\u00e4gi, et ta ei olnud varjule j\u00e4\u00e4nud, tuli ta v\u00e4risedes ja heitis Tema ette maha ja teatas Temale k\n8:48 Siis Ta \u00fctles naisele: \u201eT\u00fctar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!\u201d\n8:49 Kui Tema alles r\u00e4\u00e4kis, tuli kogudusekoja \u00fclema perest keegi ning \u00fctles: \u201eSu t\u00fctar on surnud, \u00e4ra t\u00fclita enam\n8:50 Aga seda kuuldes vastas Jeesus temale: \u201eAra karda, usu vaid, siis ta saab abi!\u201d\n8:51 Kui Ta siis j\n8:52 Ja k\n8:53 Ja nad naersid Teda, teades, et lapsuke on surnud.\n8:54 Ent Tema haaras lapse k\u00e4est kinni ja \u00fctles h\u00fc\u00fcdes: \u201eT\u00fctarlaps, t\n8:55 Ja tema vaim tuli tagasi, ja ta t\n8:56 Ja t\u00fctarlapse vanemad kohkusid; aga Tema keelas neid \u00fchelegi r\u00e4\u00e4kimast seda, mis oli s\u00fcndinud.\n9:1 Aga Ta kutsus kokku need kaksteistk\u00fcmmend ja andis neile v\u00e4e ja meelevalla k\n9:2 ja l\u00e4kitas nad v\u00e4lja kuulutama Jumala Riiki ja tegema haigeid terveks,\n9:3 ja \u00fctles neile: \u201e\u00c4rge v\n9:4 Ja kuhu majasse te iganes sisse l\u00e4hete, sinna j\u00e4\u00e4ge ja sealt minge teele.\n9:5 Ja kes iganes teid vastu ei v\n9:6 Nii nad l\u00e4ksid teele ja k\u00e4isid m\u00f6\u00f6da k\u00fclasid, kuulutades Evangeeliumi ja tehes haigeid terveks igal pool.\n9:7 Aga neliv\u00fcrst Heroodes sai kuulda k\n9:8 aga teised: \u201eEelija on ilmunud!\u201d aga m\n9:9 Ent Heroodes \u00fctles: \u201eJohannese pea ma lasksin maha raiuda; kes on siis See, Kellest ma kuulen niisuguseid asju?\u201d Ja ta p\u00fc\u00fcdis Teda n\u00e4ha saada.\n9:10 Ja kui Apostlid tagasi tulid, jutustasid nad Temale, mis nad olid teinud. Ja Ta v\n9:11 Aga kui rahvahulgad seda teada said, l\u00e4ksid nad Temale j\u00e4rele. Ja Ta v\n9:12 Siis p\u00e4ev hakkas veerema. Ja need kaksteistk\u00fcmmend tulid Ta juure ja \u00fctlesid Talle: \u201eLase rahvas minema, et nad l\u00e4heksid \u00fcmberkaudseisse k\u00fcladesse ja asulaisse puhkama ja otsima rooga; sest me oleme siin t\u00fchjas paigas!\u201d\n9:13 Aga Ta \u00fctles neile: \u201eAndke teie neile s\u00fc\u00fca!\u201d Nemad vastasid: \u201eMeil pole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, v\n9:14 Ent neid oli ligi viis tuhat meest. Siis Ta \u00fctles Oma j\u00fcngritele: \u201eSeadke nad maha istuma salkadesse viiek\u00fcmne kaupa!\u201d\n9:15 Ja nad tegid n\n9:16 Ent Ta v\n9:17 Ja k\n9:18 Ja s\u00fcndis, kui Ta \u00fcksip\u00e4ini oli palvetamas, et Ta j\u00fcngrid olid \u00fches Temaga. Ja Ta k\u00fcsis neilt: \u201eKeda rahvas \u00fctleb Mind olevat?\u201d\n9:19 Aga nemad vastasid ning \u00fctlesid: \u201eRistija Johannese, aga m\n9:20 Siis Ta \u00fctles neile: \u201eEnt teie, keda teie \u00fctlete Mind olevat?\u201d Peetrus vastas ning \u00fctles: \u201eJumala Kristuse!\u201d\n9:21 Ja Ta \u00e4hvardas neid kangesti ning keelas neid sellest \u00fchelegi r\u00e4\u00e4kimast,\n9:22 \u00fcteldes: \u201eInimese Poeg peab palju kannatama ja k\n9:23 Aga Ta \u00fctles k\n9:24 Sest kes iganes oma hinge tahab p\u00e4\u00e4sta, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab Minu p\u00e4rast, see p\u00e4\u00e4stab selle!\n9:25 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese v\n9:26 Sest kes Minu ja Mu s\n9:27 Aga Ma \u00fctlen teile t\n9:28 Ent arvata kaheksa p\u00e4eva p\u00e4rast neid k\n9:29 Ja kui Ta palvetas, muutus Tema n\u00e4oilme teissuguseks ja Tema riietus l\u00e4ks valgeks ja hiilgavaks.\n9:30 Ja vaata, kaks meest k\n9:31 Nemad olid ilmunud auhiilguses ja k\n9:32 Aga Peetrus ja ta kaaslased olid suikunud raskesse unne; ent \u00fcles \u00e4rgates nad n\u00e4gid Tema auhiilgust ja neid kaht meest seisvat Tema juures.\n9:33 Kui siis need Temast olid lahkumas, \u00fctles Peetrus Jeesusele: \u201e\n9:34 Aga kui ta seda r\u00e4\u00e4kis, tekkis pilv ja varjas nad; ja nemad kartsid pilve sisse j\n9:35 Ja h\u00e4\u00e4l kostis pilvest ning \u00fctles: \u201eSee on Minu \u00c4ravalitud Poeg, Teda kuulake!\u201d\n9:36 Ja kui see h\u00e4\u00e4l oli kostnud, leiti Jeesus \u00fcksi olevat. Ja nad olid vait ega kuulutanud neil p\u00e4evil kellelegi midagi sellest, mida nad olid n\u00e4inud.\n9:37 J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui nad m\u00e4elt alla l\u00e4ksid, tuli palju rahvast Temale vastu.\n9:38 Ja vaata, \u00fcks mees rahvahulga seast kisendas ning \u00fctles: \u201e\n9:39 Ja vaata, vaim haarab teda, ja ta karjatab \u00e4kki, ja vaim raputab teda, n\n9:40 Ja mina palusin Sinu j\u00fcngreid, et nad ajaksid ta v\u00e4lja, ja nad ei suutnud!\u201d\n9:41 Aga Jeesus vastas ning \u00fctles: \u201eOh sa uskmatu ja p\u00f6\u00f6rane t\n9:42 Kui ta alles oli tulemas, kiskus teda kuri vaim ja raputas teda. Aga Jeesus s\n9:43 Ent k\n9:44 \u201ePange teie oma k\n9:45 Ent nemad ei m\n9:46 Aga nende seas t\n9:47 Jeesus, teades nende s\u00fcdame m\n9:48 ning \u00fctles neile: \u201eKes iganes selle lapsukese v\n9:49 Siis Johannes hakkas r\u00e4\u00e4kima ning \u00fctles: \u201e\n9:50 Jeesus \u00fctles talle: \u201e\u00c4rge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!\u201d\n9:51 Aga s\u00fcndis, kui Tema \u00fclesv\n9:52 ja Ta l\u00e4kitas k\u00e4skjalad Enese eele. Ja need l\u00e4ksid ja tulid \u00fchte samaarlaste k\u00fclla, valmistama Temale \u00f6\u00f6maja.\n9:53 Ent need ei v\n9:54 Kui Ta j\u00fcngrid Jakoobus ja Johannes seda n\u00e4gid, \u00fctlesid nad: \u201eIssand, kas tahad, et me k\u00e4sime tulla tule taevast maha ja nad h\u00e4vitada?\u201d\n9:55 Aga ta p\u00f6\u00f6rdus \u00fcmber ja s\n9:56 Ja nad l\u00e4ksid teise alevisse.\n9:57 Ja kui nad olid sinna minemas, \u00fctles teel keegi Temale: \u201eIssand, ma tahan Sind j\u00e4rgida, kuhu Sa iganes l\u00e4hed!\u201d\n9:58 Jeesus \u00fctles talle: \u201eRebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, aga Inimese Pojal ei ole aset, kuhu Ta Oma pea paneks!\u201d\n9:59 Kellelegi teisele Ta \u00fctles: \u201eJ\u00e4rgi mind!\u201d Ent see \u00fctles: \u201eIssand, luba mind enne minna ja oma isa maha matta!\u201d\n9:60 Aga Ta \u00fctles temale: \u201eLase surnuid oma surnud matta, sina aga mine ja kuuluta Jumala Riiki!\u201d\n9:61 Ja veel \u00fcks teine \u00fctles: \u201eIssand, ma tahan Sind j\u00e4rgida! Aga luba mind enne j\u00e4tta jumalaga oma kodakondsed!\u201d\n9:62 Aga Jeesus \u00fctles temale: \u201e\u016akski, kes paneb oma k\u00e4e adra k\u00fclge ja vaatab tagasi, ei k\n10:1 P\u00e4rast seda m\u00e4\u00e4ras Issand teised seitsek\u00fcmmend ja l\u00e4kitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu Ta ise m\n10:2 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eL\n10:3 Minge! Vaata, ma l\u00e4kitan teid kui tallesid huntide keskele!\n10:4 \u00c4rge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja teel \u00e4rge kedagi teretage.\n10:5 Kuhu majasse te aga iganes sisse l\u00e4hete, seal \u00fctelge esiti: \u201eRahu olgu sellele kojale!\u201d\n10:6 Ja kui iganes seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal; aga kui mitte, siis tuleb rahu tagasi teie peale.\n10:7 Aga sinna majasse j\u00e4\u00e4ge, s\u00f6\u00f6ge ja jooge, mis neil on, sest t\u00f6\u00f6tegija on oma palga v\u00e4\u00e4rt; \u00e4rge k\u00e4ige \u00fchest majast teise.\n10:8 Ja kuhu linna te iganes l\u00e4hete ja kus teid vastu v\n10:9 ja tehke selle paiga haiged terveks ja \u00fctlege neile: Jumala Riik on teie l\u00e4hedal!\n10:10 Aga kuhu linna te iganes l\u00e4hete ja kus teid vastu ei v\n10:11 Tolmugi, mis teie linnast on hakanud meie jalgade kulge, me p\u00fchime \u00e4ra teile; ometi teadke, et Jumala Riik on l\u00e4hedal!\n10:12 Ma \u00fctlen teile, et Soodomal on sel p\u00e4eval H\n10:13 H\u00e4da sulle, Korasin, h\u00e4da sulle, Betsaida! Sest kui T\u00fc\u00fcroses ja Siidonis oleksid s\u00fcndinud need v\u00e4gevad teod, mis teie juures on s\u00fcndinud, k\u00fcll nad oleksid ammu kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt!\n10:14 Ometi peab T\u00fc\u00fcrosel ja Siidonil olema kohtus h\n10:15 Ja sina, Kapernaum, eks sa olnud \u00fclendatud taevani? Sind t\n10:16 Kes teid kuuleb, see kuuleb Mind, ja kes teid h\u00fclgab, see h\u00fclgab Mind; aga kes h\u00fclgab Mind, see h\u00fclgab Selle, Kes Mind on l\u00e4kitanud!\u201d\n10:17 Siis need seitsek\u00fcmmend tulid tagasi r\n10:18 Aga Ta \u00fctles neile: \u201eMa n\u00e4gin saatana nagu v\u00e4lgu taevast maha langevat!\n10:19 Vaata, Ma olen annud teile meelevalla astuda madude ja skorpionide peale ja vaenlase k\n10:20 Ometi \u00e4rge r\n10:21 Selsamal tunnil Ta r\n10:22 K\n10:23 Ja Ta p\u00f6\u00f6rdus j\u00fcngrite poole eriti ning \u00fctles: \u201e\n10:24 Sest Ma \u00fctlen teile, et palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud n\u00e4ha, mida teie n\u00e4ete, ja ei ole n\u00e4inud, ja kuulda, mida teie kuulete, ja ei ole kuulnud!\u201d\n10:25 Ja vaata, keegi k\u00e4sutundja astus esile, kiusas Teda ja \u00fctles: \u201e\n10:26 Aga Tema \u00fctles talle: \u201eMis on k\u00e4su\n10:27 Tema vastas ning \u00fctles: \u201eArmasta Issandat, oma Jumalat, k\n10:28 Aga Ta \u00fctles temale: \u201eSa oled\n10:29 Tema aga tahtis iseennast\n10:30 Aga vastates Jeesus \u00fctles: \u201e\u016aks inimene l\u00e4ks Jeruusalemast alla Jeerikosse ja sattus r\u00f6\u00f6vlite k\u00e4tte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope annud, l\u00e4ksid nad \u00e4ra, j\u00e4ttes ta poolsurnuna maha.\n10:31 Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed m\u00f6\u00f6da alla ja n\u00e4gi teda ning l\u00e4ks m\u00f6\u00f6da.\n10:32 N\n10:33 Aga \u00fcks samaarlane k\u00e4is seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda n\u00e4gi, l\u00e4ks ta meel haledaks.\n10:34 Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale\n10:35 Ja teisel hommikul \u00e4ra minnes v\n10:36 Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud r\u00f6\u00f6vlite k\u00e4tte?\u201d\n10:37 Aga tema \u00fctles: \u201eSee, kes tema peale halastas!\u201d Siis \u00fctles Jeesus temale: \u201eMine ja tee sina n\n10:38 Aga kui nad r\u00e4ndasid, l\u00e4ks Ta \u00fchte alevisse. Ent \u00fcks naine, Marta nimi, v\n10:39 Ja temal oli\n10:40 Marta aga tegi tegemist mitmesuguse talitusega. Ta tuli sinna ja \u00fctles: \u201eIssand, kas Sa ei hooli sellest, et mu\n10:41 Aga Issand vastas ning \u00fctles talle: \u201eMarta, Marta, sa muretsed ja teed enesele t\u00fcli paljude asjadega;\n10:42 kuid tarvis on v\u00e4he,\n11:1 Ja kui Ta \u00fches paigas oli palvetamas ja oli l\n11:2 Aga Ta \u00fctles neile: \u201eKui te palvetate, siis \u00fctelge: Isa! P\u00fchitsetud olgu Sinu nimi; Sinu riik tulgu;\n11:3 meie igap\u00e4evane leib anna meile iga p\u00e4ev;\n11:4 ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks iga\u00fchele, kellel on meiega v\n11:5 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eKellel teie seast on s\n11:6 sest mu s\n11:7 Kas tema peaks toast vastama ning \u00fctlema: \u00c4ra tee mulle t\u00fcli, uks on juba lukus ja mu lapsukesed on minuga voodis; ma ei v\n11:8 Ma \u00fctlen teile, kui ta \u00fcles ei t\n11:9 Ka Mina \u00fctlen teile: Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.\n11:10 Sest iga\u00fcks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.\n11:11 Ent missugune isa on teie seas, kellelt poeg palub kala, et ta annaks sellele kala asemel mao?\n11:12 V\n11:13 Kui n\u00fc\u00fcd teie, kes olete kurjad, m\u00e4rkate anda h\u00e4id ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab P\u00fcha Vaimu neile, kes Teda paluvad.\u201d\n11:14 Ja kord Ta ajas kurja vaimu v\u00e4lja; ja see oli keeletu. Aga kui kuri vaim oli v\u00e4ljunud, hakkas keeletu r\u00e4\u00e4kima ja rahvahulgad panid seda imeks.\n11:15 Aga m\n11:16 Aga teised kiusasid Teda ning n\n11:17 Ent Tema m\n11:18 Kui saatangi on riius isekeskis, kuidas v\n11:19 Aga kui Mina kurje vaime v\u00e4lja ajan Peeltsebuli abil, kelle abil ajavad teie pojad neid v\u00e4lja? Sellep\u00e4rast saavad nemad teie kohtum\n11:20 Ent kui Mina kurje vaime v\u00e4lja ajan Jumala s\n11:21 Kui v\u00e4gev relvastatud mees valvab oma elamut, siis on ta vara rahus.\n11:22 Aga kui temast v\u00e4gevam peale tuleb ja v\n11:23 Kes Minu poolt ei ole, on Minu vastu; ja kes Minuga ei kogu, see hajutab.\n11:24 Kui r\u00fcve vaim on inimesest v\u00e4lja l\u00e4inud, k\u00e4ib ta m\u00f6\u00f6da p\n11:25 Ja kui ta tuleb, leiab ta selle p\u00fchitud ning ehitud olevat.\n11:26 Siis ta l\u00e4heb ja v\n11:27 Kui Ta seda r\u00e4\u00e4kis, s\u00fcndis, et \u00fcks naine rahva seast t\n11:28 Aga Tema \u00fctles: \u201eJah,\n11:29 Kui rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Ta k\n11:30 Sest n\n11:31 L\n11:32 Niinive mehed t\n11:33 \u016akski ei s\u00fc\u00fcta k\u00fc\u00fcnalt ega pane seda varjule ega vaka alla, vaid k\u00fc\u00fcnlajalale, et sissetulijad valgust n\u00e4eksid.\n11:34 Ihu k\u00fc\u00fcnal on su silm. Kui su silm on korras, siis on ka k\n11:35 Katsu siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!\n11:36 Kui n\u00fc\u00fcd kogu su ihu on valguses, n\n11:37 Kui Tema alles n\n11:38 Aga variser pani imeks, kui ta n\u00e4gi, et Ta enne s\u00f6\u00f6mist ennast ei pesnud.\n11:39 Siis Issand \u00fctles temale: \u201eTeie, variserid, teete k\u00fcll v\u00e4ljastpoolt puhtaks karika ja vaagna, aga seestpoolt te olete t\u00e4is r\u00fc\u00fcstet ja kurjust!\n11:40 Te m\n11:41 Ent andke armuanniks, mis teie sees on, ja vaata, siis on teile k\n11:42 Aga h\u00e4da teile, variseridele, et te maksate k\u00fcmnist m\u00fcndist ja ruudist ja k\n11:43 H\u00e4da teile variseridele, et te armastate esimest istet kogudusekodades ja teretusi turgudel!\n11:44 H\u00e4da teile, et te olete nagu \u00e4ravajunud hauad, ja inimesed k\u00e4ivad nende peal, ilma et nad teaksid!\u201d\n11:45 Aga \u00fcks k\u00e4sutundjaist kostis ja \u00fctles Temale: \u201e\n11:46 Ent Tema \u00fctles: \u201eH\u00e4da ka teile k\u00e4sutundjaile, sest te panete inimestele peale r\u00e4ngad koormad ja ise ei puutu \u00fche oma s\n11:47 H\u00e4da teile, et te ehitate prohvetitele hauam\u00e4rke, aga teie isad on nad tapnud!\n11:48 Nii te olete ise tunnistajad, et teil on hea meel oma isade tegudest; sest nemad tapsid nad, aga teie ehitate nende hauam\u00e4rke!\n11:49 Sellep\u00e4rast \u00fctleb ka Jumala tarkus: Ma l\u00e4kitan nende juure prohveteid ja apostleid, ja nad tapavad m\n11:50 et sellelt sugup\n11:51 Aabeli verest Sakarja verest saadik, kes sai hukka altari ja Jumala koja vahel. T\n11:52 H\u00e4da teile k\u00e4sutundjaile, et te olete \u00e4ra v\n11:53 Ja kui Ta sealt v\u00e4ljus, hakkasid kirjatundjad ja variserid Teda kangesti kimbutama ja usutlema mitmeis asjus,\n11:54 et kavaldamisega midagi Tema suust k\u00e4tte saada.\n12:1 Kui sel ajal rahvast oli tuhandeti kokku tulnud, n\n12:2 Ei ole midagi varjatud, mis ei tuleks ilmsiks, ega ole midagi salajas, mida ei saadaks teada.\n12:3 Sellep\u00e4rast peab k\n12:4 Aga Ma \u00fctlen teile, Oma s\n12:5 Ent Ma n\u00e4itan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald p\u00e4rast tapmist heita p\n12:6 Eks viis varblast m\u00fc\u00fcda kahe veeringu eest? Ja \u00fckski neist ei ole unustatud Jumala ees!\n12:7 Aga teie juuksekarvadki on k\n12:8 Ent Ma \u00fctlen teile: Kes iganes Mind tunnistab inimeste ees, seda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala Inglite ees!\n12:9 Aga kes Mind salgab inimeste ees, see salatakse Jumala Inglite ees!\n12:10 Ja iga\u00fcks, kes Inimese Poja vastu r\u00e4\u00e4gib s\n12:11 Aga kui teid viiakse kogudusekodadesse ja \u00fclemate ja valitsejate ette, \u00e4rge olge mures, kuidas v\n12:12 sest P\u00fcha Vaim\n12:13 Siis keegi rahva seast \u00fctles Talle: \u201e\n12:14 Aga Tema \u00fctles talle: \u201eInimene, kes on Mind seadnud teile kohtum\n12:15 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eVaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest k\u00fclluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!\u201d\n12:16 Ja Ta r\u00e4\u00e4kis neile ka t\u00e4hendamiss\n12:17 Ja ta m\n12:18 Ja ta \u00fctles: Seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun k\n12:19 ja \u00fctlen oma hingele: Hing, sul on palju h\u00fc\u00fct tagavaraks mitmeks aastaks; ole n\u00fc\u00fcd rahul, s\u00f6\u00f6, joo ja ole r\n12:20 Aga Jumal \u00fctles temale: Sina meeletu! Selsamal \u00f6\u00f6l n\n12:21 N\n12:22 Siis Ta \u00fctles oma j\u00fcngritele: \u201eSeep\u00e4rast ma \u00fctlen teile: \u00c4rge olge mures oma hinge p\u00e4rast, mida s\u00fc\u00fca, ega oma ihu p\u00e4rast, millega riietuda!\n12:23 Sest hing on enam kui toidus ja ihu enam kui riided!\n12:24 Pange t\u00e4hele kaarnaid! Nad ei k\u00fclva ega l\n12:25 Aga kes teie seast v\n12:26 Kui te n\u00fc\u00fcd k\n12:27 Pange t\u00e4hele lilli, kuidas nad ei ketra ega koo; aga ma \u00fctlen teile: Saalomongi k\n12:28 Kui n\u00fc\u00fcd Jumal rohtu, mis t\u00e4na kasvab ja homme visatakse ahju, n\n12:29 Ka teie \u00e4rge k\u00fcsige, mida s\u00fc\u00fca v\n12:30 Sest k\n12:31 Otsige vaid Tema Riiki, ja see k\n12:32 \u00c4ra karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile Kuningriigi!\n12:33 M\u00fc\u00fcge \u00e4ra, mis teil on, ja andke armuande! Valmistage enestele kukrud, mis ei vanane, ja varandus taevas, mis ei v\u00e4hene, kuhu varas ligi ei p\u00e4\u00e4se ja mida koi ei riku!\n12:34 Sest kus teie varandus on, seal on ka teie s\u00fcda!\n12:35 Teie niuded olgu v\u00f6\u00f6tatud ja k\u00fc\u00fcnlad p\n12:36 Ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat, millal ta lahkub pulmast, et kui ta tuleb ja koputab, nad kohe temale avaksid.\n12:38 Ja tulgu ta teisel v\n12:39 Aga seda teadke: Kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, ta ei laseks oma kotta sisse murda!\n12:40 Olge siis ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!\u201d\n12:41 Aga Peetrus k\u00fcsis: \u201eIssand, kas \u00fctled selle t\u00e4hendamiss\n12:42 Ja Issand \u00fctles: \u201eKes on siis ustav ja m\n12:44 T\n12:45 Aga kui see sulane \u00fctleb oma s\u00fcdames: Mu isand viibib tulles! ja ta hakkab peksma poisse ja t\u00fcdrukuid, ja s\u00f6\u00f6ma ja jooma ja purjutama,\n12:46 siis selle sulase isand tuleb p\u00e4eval, mil ta ei oota teda, ja tunnil, mida ta ei tea, ja raiub ta pooleks ja annab temale osa \u00fches uskmatutega.\n12:47 Aga sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, aga ei valmistanud ega teinud tema tahtmise j\u00e4rele, saab palju hoope.\n12:48 Aga kes ei teadnud, kuid tegi, mis on hoopide v\u00e4\u00e4rt, saab pisut hoope. Sest kellele on palju antud, sellelt n\n12:49 Tuld Ma tulin viskama maa peale; ja mis Ma muud tahaksin, kui et see juba oleks s\u00fc\u00fcdatud!\n12:50 Aga Mind peab ristitama ristimisega, ja kuidas on mul kitsas k\u00e4es, kuni see on l\n12:51 Kas m\n12:52 Sest n\u00fc\u00fcdsest alates peavad viis \u00fches majas olema lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu,\n12:53 isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema t\u00fctre vastu ja t\u00fctar ema vastu, \u00e4mm oma minia vastu ja minia \u00e4mma vastu!\u201d\n12:54 Aga Ta \u00fctles ka rahvale: \u201eKui te n\u00e4ete pilve t\n12:55 Ja kui n\u00e4ete l\n12:56 Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva n\u00e4gu te oskate m\n12:57 Ja miks te ka iseenestest ei otsusta, mis on\n12:58 Sellep\u00e4rast kui sa oma vastasega l\u00e4hed \u00fclema ette, siis p\u00fc\u00fca temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik sind ei annaks kohtusulase k\u00e4tte ja kohtusulane sind ei heidaks vanglasse.\n12:59 Ma \u00fctlen sulle, et sa ei p\u00e4\u00e4se sealt, enne kui maksad viimse leptoni!\u201d\n13:1 Selsamal ajal olid saabunud m\n13:2 Ja Jeesus hakkas k\n13:3 Ma \u00fctlen teile, et mitte sugugi, vaid kui te ei paranda meelt, l\u00e4hete k\n13:4 V\n13:6 Ja Ta \u00fctles selle t\u00e4hendamiss\n13:7 Siis ta \u00fctles viinam\u00e4e aednikule: Vaata, kolm aastat ma k\u00e4in otsimas sellelt viigipuult vilja, aga ei leia. Raiu ta maha! Miks ta maad raiskab?\n13:8 Aga see vastas ning \u00fctles talle: Isand, j\u00e4ta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta \u00fcmber kaevan ja talle panen s\n13:9 Ehk ta hakkab edaspidi vilja kandma; aga kui mitte, siis raiu ta maha!\u201d\n13:10 Ja Ta oli\n13:11 Ja vaata, seal oli naine, kellel oli olnud haiguse vaim kaheksateistk\u00fcmmend aastat; naine oli k\u00fc\u00fcrus ega saanud ennast sugugi sirgeks ajada.\n13:12 Teda n\u00e4hes kutsus Jeesus ta enese juure ja \u00fctles talle: \u201eNaine, sa oled lahti oma haigusest!\u201d\n13:13 Ja Ta pani oma k\u00e4ed tema peale; ja kohe ajas naine enese sirgeks ja andis Jumalale au.\n13:14 Aga kogudusekoja \u00fclem, kes pahandus sellest, et Jeesus tegi terveks hingamisp\u00e4eval, hakkas r\u00e4\u00e4kima ning \u00fctles rahvale: \u201eKuus p\u00e4eva on, mil t\u00f6\u00f6d tehakse; tulge ometi neil p\u00e4evil ja laske endid ravida, aga mitte hingamisp\u00e4eval!\u201d\n13:15 Aga Issand vastas temale ning \u00fctles: \u201eTe silmakirjatsejad! Eks iga\u00fcks teie seast p\u00e4\u00e4sta oma h\u00e4rja v\n13:16 Kas siis teda, kes on Aabrahami t\u00fctar, keda saatan, vaata, kaheksateistk\u00fcmmend aastat on sidunud, ei pidanud p\u00e4\u00e4stetama sellest k\u00f6idikust hingamisp\u00e4eval?\u201d\n13:17 Ja kui Ta seda \u00fctles, h\u00e4benesid k\n13:18 Siis Ta \u00fctles: \u201eMille sarnane on Jumala Riik ja millega Ma v\n13:19 See on sinepiivakese sarnane, mille inimene v\n13:20 Ja Ta \u00fctles veel: \u201eMillega Ma v\n13:21 See on haputaigna sarnane, mille \u00fcks naine v\n13:22 Ja Ta r\u00e4ndas m\u00f6\u00f6da linnu ja k\u00fclasid\n13:23 Siis k\u00fcsis keegi Temalt: \u201eIssand, kas on pisut neid, kes saavad\n13:24 \u201eV\n13:25 Sellest ajast, kui peremees on \u00fcles t\n13:26 Siis te hakkate \u00fctlema: Me oleme Sinu ees S\u00f6\u00f6nud ja joonud ja meie uulitsais Sa\n13:27 Ja Tema \u00fctleb teile: Ma ei tunne teid, kust te olete! J\u00e4\u00e4ge Minust eemale, k\n13:28 Seal on ulumine ja hammaste kiristamine, kui te n\u00e4ete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja k\n13:29 Ja tuleb inimesi idast ja l\u00e4\u00e4nest, p\n13:30 Ja vaata, on viimseid, kes saavad esimesiks, ja esimesi, kes j\u00e4\u00e4vad viimseiks!\u201d\n13:31 Samal tunnil tulid m\n13:33 Siiski Ma pean veel r\u00e4ndama t\u00e4na ja homme ja tunahomme; sest see ei sobi, et prohvet saab hukka mujal kui Jeruusalemas!\n13:34 Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on l\u00e4kitatud! Kui mitu korda Ma olen tahmud koguda sinu lapsi otsegu kana oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!\n13:35 Vaata, teie koda j\u00e4etakse teil maha! Ja t\n14:1 Ja s\u00fcndis, kui Tema hingamisp\u00e4eval tuli \u00fche variseride \u00fclema kotta leiba v\n14:2 Ja vaata, \u00fcks vesit\n14:3 Ja Jeesus hakkas r\u00e4\u00e4kima kirjatundjatele ja variseridele ning \u00fctles: \u201eKas on luba hingamisp\u00e4eval terveks teha?\u201d\n14:4 Aga nad j\u00e4id vait. Ja puudutades Ta tegi tema terveks ja laskis ta minna.\n14:5 Siis Ta \u00fctles neile: \u201eKes on teie seast, kelle poeg v\n14:6 Ja nad ei suutnud selle peale midagi vastata.\n14:7 Aga t\u00e4hele pannes, kuidas need, kes olid kutsutud, valisid \u00fclemaid istekohti, r\u00e4\u00e4kis Ta neile t\u00e4hendamiss\n14:8 \u201eKui sind keegi on pulma kutsunud, siis \u00e4ra istu \u00fclemasse paika, sest vahest on tema poolt kutsutud keegi sinust aulisem,\n14:9 ja et see, kes sind ja teda kutsus, ei \u00fctleks sulle: Anna sellele aset! ja sa peaksid siis h\u00e4biga istuma alamasse paika.\n14:10 Aga kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu alamasse paika, ja kui tuleb see, kes sind kutsus, ja \u00fctleb sulle: S\n14:11 Sest iga\u00fcht, kes ennast \u00fclendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, \u00fclendatakse!\u201d\n14:12 Aga Ta \u00fctles ka sellele, kes Teda oli kutsunud: \u201eKui sa teed l\n14:14 siis sa oled\n14:15 Kui \u00fcks lauas kaasistujaist seda kuulis, \u00fctles ta Temale: \u201e\n14:16 Aga Ta \u00fctles temale: \u201e\u016aks inimene tegi suure\n14:17 Ja\n14:18 Ja nad hakkasid endid k\n14:19 Ja teine \u00fctles: Ma olen ostnud viis paari h\u00e4rgi ja l\u00e4hen neid katsuma; ma palun sind, vabanda mind!\n14:20 Ja veel teine \u00fctles: Ma olen v\n14:21 Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis vihastus kojaisand ja \u00fctles oma sulasele: Mine kohe v\u00e4lja linna laiadele uulitsatele ja kurudesse ja too siia sisse vaesed ja vigased ja jalutumad ja pimedad!\n14:22 Ja sulane \u00fctles: Isand, see on tehtud, n\n14:23 Ja isand \u00fctles sulasele: Mine v\u00e4lja teede peale ja aedade \u00e4\u00e4re ja sunni sisse tulema, et minu koda t\u00e4is saaks!\n14:24 Sest Ma \u00fctlen teile, et \u00fckski neist kutsutud meestest ei saa maitsta Mu\n14:25 Aga Temaga \u00fches k\u00e4is palju rahvast ja Tema p\u00f6\u00f6rdus ning \u00fctles neile:\n14:26 \u201eKui keegi tuleb Minu juure ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja\n14:27 Ja kes ei kanna oma risti ega k\u00e4i Minu j\u00e4rel, see ei v\n14:28 Sest kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja l\u00e4heb teostamiseks?\n14:29 Et kui ta aluse on rajanud ega suuda l\n14:30 \u00fcteldes: See mees hakkas ehitama ega suuda l\n14:31 V\n14:32 Ja kui mitte, eks ta l\u00e4kita, kui teine alles on kaugel, ja palu rahu?\n14:33 N\n14:34 Sool on hea; aga kui sool tuimub, millega seda teha soolaseks?\n14:35 Ei see k\n15:1 Aga k\n15:2 Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid ning \u00fctlesid: \u201eSee v\n15:3 Aga Ta r\u00e4\u00e4kis neile selle t\u00e4hendamiss\n15:4 \u201eKes teie seast, kui tal on sada lammast ja \u00fche neist kaotab, ei j\u00e4ta need \u00fcheksak\u00fcmmend \u00fcheksa k\n15:5 Ja kui ta on leidnud, v\n15:6 ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku s\n15:7 Ma \u00fctlen teile, n\n15:8 V\n15:9 Ja kui ta selle on leidnud, siis ta kutsub kokku s\n15:10 N\n15:11 Veel \u00fctles ta: \u201e\u016ahel inimesel oli kaks poega.\n15:12 Ja noorem neist \u00fctles isale: Isa, anna mulle k\u00e4tte see osa vara, mis saab minule! Ja isa jagas varanduse nende vahel.\n15:13 Ja ei m\u00f6\u00f6dunud palju p\u00e4evi, kui noorem poeg kogus kokku k\n15:14 Aga kui ta k\n15:15 Ja ta l\u00e4ks ja poetas enese \u00fche kodaniku juure seal maal, ja see saatis ta oma v\u00e4ljadele sigu hoidma.\n15:16 Ja ta p\u00fc\u00fcdis oma k\n15:17 Aga kui ta keskenes endasse, \u00fctles ta: Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba k\u00fcllalt, mina aga suren siia n\u00e4lja k\u00e4tte!\n15:18 Ma asun teele ning l\u00e4hen oma isa juure ja \u00fctlen temale: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees\n15:19 ega ole enam v\u00e4\u00e4rt, et mind su pojaks h\u00fc\u00fctaks; pea mind kui \u00fcht oma palgalist!\n15:20 Ja ta l\u00e4ks teele ja tuli oma isa juure. Aga kui ta alles kaugel oli, n\u00e4gi teda tema isa ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale \u00fcmber kaela ja andis temale suud.\n15:21 Aga poeg \u00fctles talle: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam v\u00e4\u00e4rt, et mind su pojaks h\u00fc\u00fctaks!\n15:22 Ent isa \u00fctles oma sulastele: Tooge k\n15:23 ja tooge, veristage nuumvasikas ja s\u00f6\u00f6gem ning olgem r\n15:24 sest see mu poeg oli surnud ja on ellu virgunud, ta oli kadunud ja on leitud! Ja nemad hakkasid r\n15:25 Aga tema vanem poeg oli v\u00e4ljal; ja kui ta sealt tulles j\n15:26 Siis ta kutsus \u00fche teenijaist enda juure ja kuulas, mis see peaks olema.\n15:27 See \u00fctles temale: Su vend on tulnud ja su isa on veristanud nuumvasika, et ta on saanud tema tervisega tagasi!\n15:28 Aga ta vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli ta isa v\u00e4lja ja palus teda.\n15:29 Kuid tema vastas ning \u00fctles isale: Vaata, nii mitu aastat orjan mina sind ja ei ole iialgi astunud \u00fcle sinu k\u00e4su, ja sina ei ole mulle elades annud \u00fcht sikkugi, et ma oleksin v\n15:30 Aga kui tuli see sinu poeg, kes su vara on \u00e4ra raisanud hooradega, veristasid sina temale nuumvasika!\n15:31 Tema \u00fctles temale: Laps, sina oled ikka minu juures ja k\n15:32 N\u00fc\u00fcd oli tarvis pidu teha ja r\n16:1 Aga Ta \u00fctles ka Oma j\u00fcngritele: \u201eOli keegi rikas mees, kellel oli majapidaja, ja seda oli tema ees s\u00fc\u00fcdistatud, nagu pillaks see tema vara.\n16:2 Ta kutsus tema ja \u00fctles talle: Kuidas ma seda kuulen sinust? Tee aru oma majapidamisest, sest sa ei v\n16:3 Aga majapidaja m\n16:4 Ma tean, mis ma teen, et kui ma majapidamisest lahti saan, mind vastu v\n16:5 Ja ta kutsus enda juure iga\u00fche oma isanda v\n16:6 See \u00fctles: Sada vaati\n16:8 Ja isand kiitis seda \u00fclekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud, sest selle maailma lapsed on oma sugup\n16:9 Ja Mina \u00fctlen teile: Tehke endile s\n16:10 Kes ustav on k\n16:11 Kui te n\u00fc\u00fcd \u00fclekohtuses mammonas ei ole ustavad olnud, kes v\n16:12 Ja kui te v\n16:13 \u016akski sulane ei v\n16:14 Aga seda k\n16:15 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eTeie olete need, kes endid teevad\n16:16 K\u00e4su\n16:17 Aga kergem on, et taevas ja maa hukka l\u00e4hevad, kui et \u00fcks t\u00e4heke k\u00e4su\n16:18 Igauks, kes oma naise enesest lahutab ja v\n16:19 Oli \u00fcks rikas mees. See riietus purpuri ja kalli l\n16:20 Aga \u00fcks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema v\u00e4rava ees t\u00e4is paiseid\n16:21 ja p\u00fc\u00fcdis oma k\n16:22 Siis s\u00fcndis, et vaene suri, ja Inglid kandsid ta Aabrahami s\u00fclle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.\n16:23 Ja kui ta p\n16:25 Aga Aabraham \u00fctles: Laps, m\n16:26 Ja k\n16:27 Aga ta \u00fctles: Ma palun siis sind, isa, et sa l\u00e4kitaksid tema mu isa majasse,\n16:28 sest mul on viis venda - et ta kinnitaks neile, et nemadki ei satuks siia piinapaika!\n16:29 Kuid Aabraham \u00fctles: Neil on Mooses ja prohvetid; kuulaku nad neid!\n16:30 Aga tema \u00fctles: Ei mitte, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist l\u00e4heks nende juure, siis nad parandaksid meelt!\n16:31 Siis Aabraham \u00fctles talle: Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei nad veenduks ka, kui keegi surnuist \u00fcles t\n17:1 Ja Ta \u00fctles oma j\u00fcngritele: \u201eV\n17:2 Sellele oleks tulusam, et veskikivi pandaks temale kaela ja ta visataks merre, kui et ta pahandaks \u00fche neist pisukesist.\n17:3 Pidage endid silmas! Kui su vend pattu teeb, siis noomi teda; ja kui ta kahetseb, anna talle andeks.\n17:4 Ja kui ta seitse korda p\u00e4evas eksib su vastu ja seitse korda p\u00e4evas p\u00f6\u00f6rdub su poole ning \u00fctleb: Ma kahetsen! siis anna temale andeks!\u201d\n17:5 Ja Apostlid \u00fctlesid Issandale: \u201eKasvata meie usku!\u201d\n17:6 Aga Issand \u00fctles: \u201eKui teil usku oleks sinepiivakese v\n17:7 Aga kes teie seast, kellel sulane on k\u00fcndmas v\n17:8 Eks ta pigemini \u00fctle temale: Valmista, mida ma\n17:9 Kas ta seda sulast t\u00e4nab, et see tegi, mida k\u00e4sti?\n17:10 N\n17:11 Ja s\u00fcndis, kui Ta oli teel Jeruusalemma, et Ta l\u00e4ks Samaaria ja Galilea vahelt l\u00e4bi.\n17:12 Ja kui Ta saabus \u00fchte alevisse, tulid Temale vastu k\u00fcmme pidalit\n17:13 ja nad t\n17:14 Neid n\u00e4hes \u00fctles ta neile: \u201eMinge ja n\u00e4idake endid preestritele!\u201d Ja kui nad l\u00e4ksid, said nad puhtaks.\n17:15 Aga \u00fcks nende seast, n\u00e4hes enese terveks saanud olevat, l\u00e4ks tagasi ja andis Jumalale suure h\u00e4\u00e4lega au\n17:16 ja heitis Tema jalge ette silmili maha ja t\u00e4nas Teda. Ja see oli samaarlane.\n17:17 Aga Jeesus kostis ning \u00fctles: \u201eEks k\u00fcmme ole saanud puhtaks? Ent kus on need \u00fcheksa?\n17:18 Kas muid ei ole leitud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalale au andma, kui aga see muulane?\u201d\n17:19 Ja Ta \u00fctles temale: \u201eT\n17:20 Aga kui variserid Temalt k\u00fcsisid, millal tuleb Jumala Riik, vastas Ta neile ning \u00fctles: \u201eJumala riik ei tule t\u00e4helepanu \u00e4ratades;\n17:21 ei \u00fctelda ka mitte: Vaata siin! v\n17:22 Ja Ta \u00fctles j\u00fcngritele: \u201eP\u00e4evad tulevad, mil te himustate n\u00e4ha \u00fcht Inimese Poja p\u00e4evist, ja te ei n\u00e4e mitte!\n17:23 Siis \u00fcteldakse teile: Vaata siin! v\n17:24 Sest otsegu v\u00e4lk, mis s\u00e4hvatab teisel pool taeva serval ja paistab teisele poole taeva servale, n\n17:25 Kuid enne Ta peab palju kannatama ja sellesinase sugup\n17:26 Ja n\n17:27 nad s\n17:28 Samuti ka, nagu oli Loti p\u00e4evil: nad s\n17:29 aga sel p\u00e4eval, mil Lott v\u00e4ljus Soodomast, sadas tuld ja v\u00e4\u00e4vlit taevast ning h\u00e4vitas nad k\n17:30 Otse nii peab olema sel p\u00e4eval, mil Inimese Poeg ilmub!\n17:31 Kes sel p\u00e4eval on katusel ja kelle riistad on toas, \u00e4rgu see tulgu maha neid v\n17:32 M\n17:33 Kes oma hinge p\u00fc\u00fcab s\u00e4\u00e4sta, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus!\n17:34 Ma \u00fctlen teile, selsamal \u00f6\u00f6l on kaks \u00fches voodis: \u00fcks v\n17:35 kaks naist jahvatavad \u00fcheskoos: \u00fcks v\n17:36 kaks meest on v\u00e4ljal: \u00fcks v\n17:37 Ja nad vastasid ning \u00fctlesid Temale: \u201eKus, Issand?\u201d Aga Ta \u00fctles neile: \u201eKus on korjus, sinna kogunevad ka kotkad!\u201d\n18:1 Aga ta \u00fctles neile t\u00e4hendamiss\n18:2 Ta \u00fctles: \u201e\u016ahes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega h\u00e4benenud inimesi.\n18:3 Samas linnas oli ka lesknaine. See tuli ta juure ja \u00fctles: Kaitse mu\n18:4 Ja kaua aega ta ei tahtnud. Kuid p\u00e4rast ta m\n18:5 siis ometigi, kuna see lesk mind t\u00fc\u00fctab, muretsen ma temale\n18:6 Siis \u00fctles Issand: \u201eKuulge, mida see \u00fclekohtune kohtunik \u00fctleb!\n18:7 Kas siis Jumal ei peaks muretsema\n18:8 Ma \u00fctlen teile: K\u00fcll ta peatselt muretseb neile\n18:9 Aga ka m\n18:10 \u201eKaks inimest l\u00e4ks \u00fcles p\u00fchakotta palvetama: \u00fcks oli variser ja teine t\u00f6lner.\n18:11 Variser seisis ning palus iseeneses n\n18:12 Ma paastun kaks korda n\u00e4dalas; ma annan k\u00fcmnist k\n18:13 Aga t\u00f6lner seisis eemal ega tahtnud oma silmigi t\n18:14 Ma \u00fctlen teile, et see l\u00e4ks alla oma kotta paremini\n18:15 Siis toodi ka lapsukesi Tema juure, et Ta neid puudutaks. Aga seda n\u00e4hes j\u00fcngrid s\n18:16 Jeesus aga kutsus lapsed Enese juure ja \u00fctles: \u201eLaske lapsukesed Minu juure tulla, \u00e4rge keelake neid, sest niisuguste p\u00e4ralt on Jumala Riik!\n18:17 T\n18:18 Ja \u00fcks \u00fclem k\u00fcsis Temalt ning \u00fctles: \u201eHea\n18:19 Aga Jeesus \u00fctles temale: \u201eMiks sa Mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.\n18:20 K\u00e4sud sa tead: Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa pead oma isa ja ema austama!\u201d\n18:21 Aga tema \u00fctles: \u201eSeda k\n18:22 Aga kui Jeesus seda kuulis, \u00fctles Ta temale: \u201e\u016aht asja on sulle vaja: m\u00fc\u00fc \u00e4ra k\n18:23 Aga seda kuuldes sai ta koguni kurvaks; sest ta oli v\u00e4ga rikas.\n18:24 Teda n\n18:25 Sest h\n18:26 Ent kuuljad \u00fctlesid: \u201eKes siis v\n18:27 Aga Tema \u00fctles: \u201eMis inimestel on v\n18:28 Siis \u00fctles Peetrus: \u201eVaata, meie oleme k\n18:29 Aga Tema \u00fctles neile: \u201eT\n18:30 kes mitte mitu korda rohkem tagasi ei saaks selsinasel ajal ja tulevases maailmas igavest elu!\u201d\n18:31 Aga Ta v\n18:32 Sest Ta antakse \u00e4ra paganate k\u00e4tte ja Teda naerdakse ja teotatakse ja Tema peale s\u00fclitatakse,\n18:33 ja kui nad Teda on rooskadega peksnud, tapavad nad Ta, ja kolmandal p\u00e4eval Ta t\n18:34 Aga nemad ei saanud midagi aru sellest, ja see k\n18:35 Aga kui Ta Jeerikole l\u00e4henes, istus \u00fcks pime tee \u00e4\u00e4res ja kerjas.\n18:36 Kuuldes rahvast m\u00f6\u00f6da minevat, p\u00e4ris ta, mis see peaks olema.\n18:37 Talle teatati: \u201eJeesus Naatsaretlane l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da!\u201d\n18:38 Siis ta kisendas ning \u00fctles: \u201eJeesus, Taaveti Poeg, halasta mu peale!\u201d\n18:39 Ja m\u00f6\u00f6daminejad s\n18:40 Jeesus j\u00e4i seisma ja k\u00e4skis talutada teda Enese juure. Kui ta ligidale j\n18:41 \u201eMis sa tahad, et Ma sulle teeksin?\u201d Tema \u00fctles: \u201eIssand, et ma j\u00e4lle n\u00e4eksin!\u201d\n18:42 Ja Jeesus \u00fctles temale: \u201eN\u00e4e j\u00e4lle! Sinu usk on sind aidanud!\u201d\n18:43 Ja kohe ta n\u00e4gi j\u00e4lle ja j\u00e4rgis Teda ning andis Jumalale au! Ja seda n\u00e4hes k\n19:1 Ja tema tuli Jeeriko linna ja l\u00e4ks sealt l\u00e4bi.\n19:2 Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi, ja see oli t\u00f6lnerite \u00fclem ja oli rikas.\n19:3 Ja ta p\u00fc\u00fcdis n\u00e4ha saada Jeesust, kes Ta on, aga ei saanud rahva p\u00e4rast, sest ta oli v\u00e4ikese kasvuga.\n19:4 Ja ta jooksis ettepoole ja ronis metsviigipuu otsa, et Teda n\u00e4ha; sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.\n19:5 Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus sinna paika j\n19:6 Ja ta tuli usinasti maha ja v\n19:7 Seda n\u00e4hes nurisesid k\n19:8 Aga Sakkeus astus Issanda ette ning \u00fctles: \u201eVaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen \u00fclekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!\u201d\n19:9 Siis Jeesus \u00fctles temale: \u201eT\u00e4na on sellele kojale\n19:10 sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja p\u00e4\u00e4stma, mis on kadunud!\u201d\n19:11 Aga kui nad seda kuulsid, \u00fctles Ta sinna juure veel t\u00e4hendamiss\n19:12 Sellep\u00e4rast Ta \u00fctles: \u201e\u016aks suursugune inimene l\u00e4ks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi.\n19:13 Aga ta kutsus oma k\u00fcmme sulast ja andis neile k\u00fcmme naela raha ning \u00fctles neile: Kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen.\n19:14 Aga tema kodanikud vihkasid teda ja l\u00e4kitasid k\u00e4skjalad temale j\u00e4rele ja lasksid \u00fctelda: Me ei taha, et ta on kuningaks meie \u00fcle!\n19:15 Ja s\u00fcndis, kui tema tuli tagasi ja oli omandanud selle riigi, et ta k\u00e4skis kutsuda enese juure need sulased, kelledele ta raha oli annud, et teada saada, missugust kasu iga\u00fcks kaubeldes oli saavutanud.\n19:16 Siis tuli sinna esimene ja \u00fctles: Isand, sinu nael raha on tootnud k\u00fcmme naela!\n19:17 Tema \u00fctles talle: See on hea, sa hea sulane! Et sa k\n19:18 Ja teine tuli ja \u00fctles: Isand, sinu nael on tootnud viis naela!\n19:19 Aga ta \u00fctles sellelegi: Ja sina valitse viie linna \u00fcle!\n19:20 Veelgi tuli teine ja \u00fctles: Isand, vaata, siin on su nael, mida ma olen hoidnud higir\u00e4tikus;\n19:21 sest ma kartsin sind, et sa oled vali inimene; sa v\n19:23 miks sa siis ei annud mu raha panka? K\u00fcll ma tulles oleksin selle tagasi n\n19:24 Ja ta \u00fctles juuresseisjaile: V\n19:25 Ja nad \u00fctlesid talle: Isand, temal on k\u00fcmme naela!\n19:26 Ma \u00fctlen teile: Kellel on, sellele antakse, aga kellel ei ole, sellelt v\n19:27 Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud mind kuningaks, tooge t\u00e4nna ja tapke nad \u00e4ra minu ees!\u201d\n19:28 Ja kui ta seda oli r\u00e4\u00e4kinud, l\u00e4ks ta edasi Jeruusalema poole.\n19:29 Ja s\u00fcndis, kui Ta Betfage ja Betaania ligi j\n19:30 ning \u00fctles: \u201eMinge vastasolevasse alevisse, ja kui te sinna j\n19:31 Ja kui keegi teilt k\u00fcsib: Miks te ta lahti p\u00e4\u00e4state? siis \u00fctelge nii: Issandal on teda tarvis!\u201d\n19:32 Aga need, kes olid l\u00e4kitatud, l\u00e4ksid ja leidsid k\n19:34 Nemad vastasid: \u201eIssandal on teda tarvis!\u201d\n19:35 Ja nad t\n19:36 Kui Ta n\u00fc\u00fcd edasi liikus, laotasid nad oma riided tee peale.\n19:37 Aga kui Ta l\u00e4henes\n19:38 ning \u00fctlesid: \u201eKiidetud olgu Kuningas, Kes tuleb Issanda nimel, rahu taevas ja au k\n19:39 Ja m\n19:40 Ta vastas ning \u00fctles: \u201eMa \u00fctlen teile, kui need vait j\u00e4\u00e4ksid, hakkaksid kivid kisendama!\u201d\n19:41 Ja kui ta ligi j\n19:42 ning \u00fctles: \u201eKui sina teaksid sellel p\u00e4eval, mis sinu rahule tarvis l\u00e4heb! Ent n\u00fc\u00fcd see on pandud varjule sinu silmade eest.\n19:43 Sest p\u00e4evad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu \u00fcmber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind k\n19:44 Ja l\n19:45 Ja Ta l\u00e4ks p\u00fchakotta ja hakkas v\u00e4lja ajama neid, kes seal m\u00fc\u00fcsid ja ostsid,\n19:46 ning \u00fctles neile: \u201eKirjutatud on: Minu koda on palvekoda, aga teie olete ta teinud r\u00f6\u00f6vliauguks!\u201d\n19:47 Ja Ta oli iga p\u00e4ev\n19:48 kuid ei leidnud, mis teha. Sest k\n20:1 Ja \u00fchel p\u00e4eval, kui Ta p\u00fchakojas rahvast\n20:2 k\n20:3 Tema kostis ning \u00fctles neile: \u201eMina k\u00fcsin ka teilt \u00fche asja; \u00fctelge Mulle:\n20:4 Kas oli Johannese ristimine taevast v\n20:5 Nemad pidasid n\n20:6 Aga kui me \u00fctleme inimestest, siis k\n20:7 Nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust.\n20:8 Siis Jeesus \u00fctles neile: \u201eEga Minagi \u00fctle teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen!\u201d\n20:9 Aga Ta hakkas r\u00e4\u00e4kima rahvale seda t\u00e4hendamiss\n20:10 Ja parajal ajal ta l\u00e4kitas sulase aednike juure, et nad temale annaksid viinam\u00e4e viljast. Aga aednikud peksid teda ja saatsid ta t\u00fchjalt minema.\n20:11 Ja ta l\u00e4kitas veel teise sulase. Aga nad peksid tedagi ja saatsid ta t\u00fchjalt minema.\n20:12 Ja ta l\u00e4kitas veel kolmanda. Aga nad haavasid ka seda ja t\n20:13 Siis \u00fctles viinam\u00e4e isand: Mis ma pean tegema? Ma l\u00e4kitan oma armsa poja, vahest nad h\u00e4benevad teda!\n20:14 Aga kui aednikud teda n\u00e4gid, pidasid nad n\n20:15 Ja nad t\n20:16 Ta tuleb ja hukkab need aednikud ja annab viinam\u00e4e teiste k\u00e4tte!\u201d Seda kuuldes nad \u00fctlesid: \u201e\u00c4rgu seda s\u00fcndigu!\u201d\n20:17 Aga Tema vaatas neile otsa ja \u00fctles: \u201eMis see siis\n20:18 Iga\u00fcks, kes selle kivi peale kukub, l\u00e4heb rusuks; aga kelle peale see langeb, selle ta teeb pihuks!\u201d\n20:19 Ja \u00fclempreestrid ja kirjatundjad p\u00fc\u00fcdsid selsamal tunnil pista k\u00e4ed Tema k\u00fclge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et Ta nende kohta oli \u00fctelnud selle t\u00e4hendamiss\n20:20 Ja nad varitsesid Teda ja l\u00e4kitasid v\u00e4lja kavalad mehed, kes pidid teesklema\n20:21 Ja nad k\u00fcsisid Temalt ning \u00fctlesid: \u201e\n20:22 Kas meil s\u00fcnnib keisrile anda maksuraha v\n20:23 Aga Tema m\n20:24 N\u00e4idake Mulle teenariraha! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?\u201d Nemad vastasid: \u201eKeisri!\u201d\n20:25 Tema \u00fctles neile: \u201eSiis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!\u201d\n20:26 Ja nad ei saanud Teda kinni v\n20:27 Ent Ta juure tuli m\n20:28 n\n20:29 Oli kord seitse venda; ja esimene v\n20:30 Ja teine samuti.\n20:31 Ja kolmas v\n20:32 K\n20:33 Kelle naiseks nende seast n\u00fc\u00fcd see naine peab olema \u00fclest\n20:34 Jeesus kostis neile: \u201eSellesinase maailm-asjastu lapsed v\n20:35 aga kes on v\u00e4\u00e4rt arvatud j\n20:36 Sest nad ei v\n20:37 Aga et surnud t\n20:38 Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest k\n20:39 Siis m\n20:40 Ei nad julgenud Temalt ka enam midagi k\u00fcsida.\n20:41 Aga Ta \u00fctles neile: \u201eKuidas \u00fcteldakse Kristus olevat Taaveti Poeg,\n20:42 kuna Taavet ise \u00fctleb Laulude raamatus: Issand on \u00fctelnud minu Issandale: Istu Mu paremale poole,\n20:43 kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks j\u00e4riks?\n20:44 Taavet nimetab siis Teda Issandaks, ja kuidas Ta on tema Poeg?\u201d\n20:45 Aga Ta \u00fctles k\n20:46 \u201eHoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad k\u00e4ia pikis r\u00fc\u00fcdes ja armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid kogudusekodades ja \u00fclemat kohta lauas s\u00f6\u00f6maaegadel!\n20:47 Nemad s\u00f6\u00f6vad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Need saavad seda raskema hukatuse!\u201d\n21:1 Aga Ta vaatas ja n\u00e4gi rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat.\n21:2 Ent Ta n\u00e4gi ka \u00fcht vaest lesknaist kaks leptonit sinna sisse panevat.\n21:3 Ja Ta \u00fctles: \u201eT\n21:4 Sest need k\n21:5 Ja kui m\n21:6 \u201eP\u00e4evad tulevad, et sellest k\n21:7 Siis k\u00fcsiti Temalt: \u201e\n21:8 Aga Tema \u00fctles: \u201eKatsuge, et teid ei eksitataks; sest paljud tulevad Minu nime all ja \u00fctlevad: Mina olen see! ja: Aeg on l\u00e4henenud! \u00c4rge minge nende j\u00e4rele!\n21:9 Ja kui te kuulete s\n21:10 Siis ta \u00fctles neile: \u201eRahvas t\n21:11 ja suuri maav\u00e4risemisi on siis ja paiguti n\u00e4lga ning katku; ja hirmsaid asju on n\u00e4ha ning suuri tunnust\u00e4hti taeval!\n21:12 Aga enne k\n21:13 Aga see annab teile juhust tunnistamiseks.\n21:14 Seep\u00e4rast v\n21:15 Sest Mina annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa panna ega r\u00e4\u00e4kida \u00fckski teie vastaseist.\n21:16 Ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ning s\n21:17 ja teid vihatakse k\n21:18 Aga mitte juuksekarvgi ei saa hukka teie peast!\n21:19 Oma p\u00fcsivusega kannatustes te p\u00e4\u00e4state oma hinged.\n21:20 Aga kui te n\u00e4ete Jeruusalma olevat s\n21:21 Siis p\n21:22 Sest need on k\u00e4ttemaksu p\u00e4evad, et l\u00e4heks t\u00e4ide, mis on kirjutatud.\n21:23 H\u00e4da k\u00e4ima peal olijaile ja imetajaile neil p\u00e4evil, sest suur h\u00e4da on maa peal ja viha selle rahva vastu!\n21:24 Ja nad langevad m\n21:25 Ja p\u00e4ikeses, kuus ja t\u00e4htedes on ennustusm\u00e4rke ja maa peal on rahvastel ahastus ja n\n21:26 Ja inimesed l\u00e4hevad rammetumaks kartuse ja s\u00fcndmuste ootamise p\u00e4rast, mis maailma peale on tulemas; sest taeva v\u00e4gesid k\n21:27 Ja siis nad n\u00e4evad Inimese Poja tulevat pilves suure v\u00e4e ja auhiilgusega!\n21:28 Aga kui see k\n21:29 Ja Ta \u00fctles neile v\n21:30 Kui nad juba pakatavad ja te n\u00e4ete seda, siis tunnete iseenesest, et suvi on juba ligidal.\n21:31 N\n21:32 T\n21:33 Taevas ja maa h\u00e4vivad, kuid Minu s\n21:34 Aga hoidke, et te oma s\u00fcdameid ei koormaks liigs\u00f6\u00f6mise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see p\u00e4ev ei tuleks teie peale \u00e4kitselt\n21:35 otsegu linnupael! Sest ta tuleb k\n21:36 Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks v\u00e4\u00e4rt p\n21:37 Ja Ta\n21:38 Ja k\n22:1 Aga hapnemata leibade p\u00e4ev, mida kutsutakse paasap\u00fchaks, oli ligidal.\n22:2 Ja \u00fclempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Teda surmata; sest nad kartsid rahvast.\n22:3 Aga saatan oli l\u00e4inud Juudase sisse, keda liignimega h\u00fc\u00fcti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistk\u00fcmne arvust.\n22:4 Ja ta l\u00e4ks \u00e4ra ja r\u00e4\u00e4kis \u00fclempreestrite ja s\n22:5 Ja nad said r\n22:6 Tema n\n22:7 Nii j\n22:8 Ja Ta l\u00e4kitas Peetruse ja Johannese ning \u00fctles: \u201eMinge ja valmistage meile paasatall, et me seda s\u00f6\u00f6ksime.\u201d\n22:9 Aga nad k\u00fcsisid Temalt: \u201eKus Sa tahad, et me selle valmistame?\u201d\n22:10 Tema vastas neile: \u201eVaata, kui te linna sisse l\u00e4hete, siis tuleb teile vastu inimene, kes kannab veekruusi; minge Tema j\u00e4rele sinna majasse, kuhu Ta sisse l\u00e4heb,\n22:11 ja \u00fctelge selle maja isandale:\n22:12 Siis ta n\u00e4itab teile suure \u00fclemise toa; seal valmistage.\u201d\n22:13 Ent kui nad \u00e4ra l\u00e4ksid, leidsid nad n\n22:14 Ja kui tund k\u00e4tte j\n22:15 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eMa olen s\u00fcdamest igatsenud seda paasatalle s\u00fc\u00fca \u00fches teiega, enne kui Ma kannatan.\n22:16 Sest Ma \u00fctlen teile, et Ma ei s\u00f6\u00f6 enam sellest, kuni k\n22:17 Ja Ta v\n22:18 Sest Ma \u00fctlen teile, et Mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala Riik!\u201d\n22:19 Ja Ta v\n22:20 Samuti ka karika p\u00e4rast\n22:22 Ja Inimese Poeg l\u00e4heb k\u00fcll \u00e4ra, n\n22:23 Ja nemad hakkasid k\u00fcsima \u00fcksteiselt, kes see k\u00fcll peaks nende seast olema, kes seda teeb.\n22:24 Aga nende seas t\n22:25 Siis Tema \u00fctles neile: \u201eRahvaste kuningad valitsevad isandaina nende \u00fcle ja nende v\n22:26 Kuid teie \u00e4rge olge n\n22:27 Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, v\n22:28 Aga teie olete need, kes Minu juure on j\u00e4\u00e4nud Mu kiusatustes;\n22:29 ja Mina sean teile Riigi, n\n22:30 et te s\u00f6\u00f6ksite ja jooksite Minu lauas Minu Riigis ja istuksite auj\u00e4rgedel ja m\n22:31 \u201eSiimon, Siimon, vaata, saatan on v\u00e4ga p\u00fc\u00fcdnud s\n22:32 Aga Mina olen sinu eest palunud, et su usk \u00e4ra ei l\n22:33 Aga tema \u00fctles Talle: \u201eIssand, ma olen valmis Sinuga minema niih\u00e4sti vangi kui surma!\u201d\n22:34 Kuid Ta \u00fctles: \u201eMa \u00fctlen sulle, Peetrus: kukk ei laula t\u00e4na mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa Mind tunned!\u201d\n22:35 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eKui Ma teid l\u00e4kitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu?\u201d Nemad vastasid: \u201eEi midagi!\u201d\n22:36 Siis ta \u00fctles neile: \u201eAga n\u00fc\u00fcd, kellel on kukkur, see v\n22:37 Sest Ma \u00fctlen teile, et Minus peab veel t\u00e4ide minema, mis on kirjutatud: \u201eJa Teda arvati \u00fcleastujate hulka!\u201d Sest mis Minusse puutub, j\n22:38 Aga nemad \u00fctlesid: \u201eIssand, enn\u00e4e, siin on kaks m\n22:39 Ja Ta l\u00e4ks v\u00e4lja ja tuli Oma viisi j\u00e4rele\n22:40 Ja kui ta j\n22:41 Ta ise l\u00e4ks neist eemale, niikaugele kui kiviga j\n22:42 \u00fcteldes: \u201eIsa, kui Sa tahad, siis v\n22:43 Siis ilmus Temale Ingel taevast ja kinnitas Teda.\n22:44 Ja heideldes raskesti, palvetas Ta veel pinevamalt; ja Tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale.\n22:45 Ja Ta t\n22:46 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eMiks te magate? T\n22:47 Kui Tema alles r\u00e4\u00e4kis, vaata, siis tuli rahvast ja see, keda h\u00fc\u00fcti Juudaseks, \u00fcks neist kaheteistk\u00fcmnest, k\u00e4is nende ees ja tuli Jeesuse ligi teda suudlema.\n22:48 Aga Jeesus \u00fctles temale: \u201eJuudas, annad sa Inimese Poja suudlusega \u00e4ra?\u201d\n22:49 Kui n\u00fc\u00fcd kaaslased seda n\u00e4gid, mis oli tulemas, \u00fctlesid nad: \u201eIssand, kas me peame m\n22:50 Ja \u00fcks neist l\n22:51 Aga Jeesus kostis ning \u00fctles: \u201eJ\u00e4tke sellega!\u201d Ja Ta puudutas tema k\n22:52 Siis Jeesus \u00fctles \u00fclempreestritele ja p\u00fchakoja pealikuile ja vanemaile, kes Tema vastu olid tulnud: \u201eTe olete tulnud v\u00e4lja otsegu r\u00f6\u00f6vli vastu m\n22:53 Kui Ma iga p\u00e4ev teie juures olin p\u00fchakojas, ei ole te pistnud k\u00e4si Mu k\u00fclge. Ent see on teie tund ja pimeduse v\n22:54 Aga nad v\n22:55 Ja kui nad keset\n22:56 Siis n\u00e4gi \u00fcks \u00fcmmardaja teda tule \u00e4\u00e4res istuvat ning j\u00e4i temale otsa vaatama ja \u00fctles: \u201eKa seesinane oli \u00fches Temaga!\u201d\n22:57 Aga tema salgas ning \u00fctles: \u201eNaine, mina Teda ei tunne!\u201d\n22:58 \u016a\u00fcrikese aja p\u00e4rast n\u00e4gi teda teine, keegi mees, ning \u00fctles: \u201eSinagi oled nende seast!\u201d Kuid Peetrus \u00fctles: \u201eInimene, mina ei ole mitte!\u201d\n22:59 Ja umbes tund aega hiljemini kinnitas seda keegi teine ning \u00fctles: \u201eT\n22:60 Aga Peetrus \u00fctles: \u201eInimene, ma ei m\n22:61 Ja Issand p\u00f6\u00f6rdus ja vaatas Peetrusele; ja Peetrusele tuli meele Issanda s\n22:62 Ja ta l\u00e4ks v\u00e4lja ja nuttis kibedasti.\n22:63 Aga mehed, kes Jeesust kinni hoidsid, naersid ja peksid Teda,\n22:64 ja nad katsid Ta silmad kinni ja k\u00fcsisid Temalt ning \u00fctlesid: \u201eM\n22:65 Ja palju muid pilkes\n22:66 Ja kui valgeks l\u00e4ks, tulid rahvavanemad, \u00fclempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid Ta \u00fcles oma Suurkohtu ette\n22:67 ning \u00fctlesid: \u201eKui Sina oled Kristus, siis \u00fctle meile!\u201d Tema vastas neile: \u201eKui Ma teile \u00fctlen, ei usu te ju mitte,\n22:68 ja kui Ma k\u00fcsin, ei vasta te mitte!\n22:69 Ent n\u00fc\u00fcdsest peale hakkab Inimese Poeg istuma Jumala v\u00e4e paremal poolel!\u201d\n22:70 Aga nad k\n22:71 Siis nad \u00fctlesid: \u201eMis tunnistust me veel vajame? Oleme ju ise seda kuulnud Tema suust!\u201d\n23:1 Ja kogu nende hulk t\n23:2 Ja nad hakkasid kaebama Tema peale ning \u00fctlesid: \u201eMe oleme leidnud, et Tema rahvast eksitab ja keelab andmast maksuraha keisrile ning \u00fctleb Enese Kuningas Kristuse olevat!\u201d\n23:3 Siis Pilaatus k\u00fcsis Temalt ning \u00fctles: \u201eKas Sina oled Juutide Kuningas?\u201d Ja Ta vastas temale, \u00fcteldes: \u201eJah, olen!\u201d\n23:4 Pilaatus aga \u00fctles \u00fclempreestritele ja rahvale: \u201eMa ei leia sellest inimesest \u00fchtki s\u00fc\u00fcd!\u201d\n23:5 Aga nemad ajasid peale ja \u00fctlesid: \u201eTema \u00e4ssitab rahvast ja\n23:6 Aga kui Pilaatus seda kuulis, k\u00fcsis ta, kas See Inimene ei ole mitte galilealane?\n23:7 Ja saades teada, et Ta on Heroodese valitsuse alt, saatis ta Tema Heroodese juure, kes ka viibis Jeruusalemas neil p\u00e4evil.\n23:8 Kui siis Heroodes Jeesust n\u00e4gi, sai ta v\u00e4ga r\n23:9 Ta k\u00fcsis Temalt palju asju, aga Tema ei vastanud talle midagi.\n23:10 Aga \u00fclempreestrid ja kirjatundjad seisid ja kaebasid v\u00e4ga valjusti Tema peale.\n23:11 Kui siis Heroodes oma s\n23:12 Ja sel p\u00e4eval said Pilaatus ja Heroodes \u00fcksteisega s\n23:13 Siis Pilaatus kutsus kokku \u00fclempreestrid ning rahva\u00fclemad ja rahva\n23:14 ning \u00fctles neile: \u201eTe olete toonud selle inimese minu juure otsegu rahva eksitaja. Ja vaata, ma olen Teda \u00fcle kuulanud teie ees ega ole sellest inimesest leidnud \u00fchtki s\u00fc\u00fcd, milles te Teda s\u00fc\u00fcdistate,\n23:15 ega Heroodeski, vaid ta on Tema saatnud tagasi meie juure. Ja vaata, Tema pole teinud midagi, mis oleks surma v\u00e4\u00e4rt!\n23:16 Sellep\u00e4rast ma tahan Teda karistada ja vabaks lasta!\u201d\n23:17 Aga temal oli kohustuseks neile p\u00fchiks vabaks lasta \u00fcks vang.\n23:18 Siis kogu hulk kisendas v\u00e4ga ning \u00fctles: \u201eHukka \u00e4ra, lase meile Barabas vabaks!\u201d\n23:19 See oli mingi linnas s\u00fcndinud m\u00e4ssu ja tapmise p\u00e4rast vangi heidetud.\n23:20 Siis Pilaatus t\n23:21 Aga nemad karjusid: \u201eL\u00f6\u00f6 risti, l\u00f6\u00f6 Ta risti!\u201d\n23:22 Siis ta \u00fctles neile kolmat puhku: \u201eMis Ta siis on kurja teinud? Ma pole Temast leidnud \u00fchtki surmas\u00fc\u00fcd. Sellep\u00e4rast ma karistan teda ja lasen ta vabaks!\u201d\n23:23 Aga nad k\u00e4isid peale, suure kisendamisega n\n23:24 Siis Pilaatus tegi otsuse, et s\u00fcnniks nende palve j\u00e4rele.\n23:25 Ta laskis neile vabaks selle, kes m\u00e4ssamise ja tapmise p\u00e4rast oli vangitorni heidetud ja keda nemad vabaks palusid. Aga Jeesuse ta andis nende meelevalla k\u00e4tte.\n23:26 Ja Teda v\u00e4lja viies said nad k\u00e4tte kellegi Siimona K\u00fcreenest, kes tuli v\u00e4ljalt; ja tema peale nad panid risti, et ta seda kannaks Jeesuse j\u00e4rele.\n23:27 Aga Teda j\u00e4rgis suur huik rahvast ja ka naisi, kes kaebasid ja Teda nutsid.\n23:28 Siis Jeesus p\u00f6\u00f6rdus nende poole ja \u00fctles: \u201eJeruusalema t\u00fctred, \u00e4rge nutke Mind, vaid nutke iseendid ja oma lapsi!\n23:29 Sest vaata, p\u00e4evad tulevad, mil \u00fcteldakse:\n23:30 Siis hakatakse \u00fctlema m\u00e4gedele: Langege meie peale! ja m\u00e4ekinkudele: Katke meid!\n23:31 Sest kui seda tehakse toore puuga, mis s\u00fcnnib siis kuivaga!\u201d\n23:32 Aga ka kaks muud kurjategijat viidi \u00fches Temaga v\u00e4lja hukkamiseks.\n23:33 Ja kui nad j\n23:34 Aga Jeesus \u00fctles: \u201eIsa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!\u201d Ja nad jagasid Tema riided ning heitsid liisku nende p\u00e4rast.\n23:35 Ja rahvas seisis seal vaatamas, ja ka \u00fclemad irvitasid \u00fches nendega ning \u00fctlesid: \u201eMuid Ta on aidanud, aidaku Iseennast, kui Ta on Jumala V\n23:36 Ka s\n23:37 ning \u00fctlesid: \u201eKui Sina oled Juutide Kuningas, siis aita Iseennast!\u201d\n23:38 Aga oli ka pealkiri Tema kohal: \u201eSee on Juutide Kuningas!\u201d\n23:39 Siis teine poodud kurjategijaist pilkas Teda ning \u00fctles: \u201eEks Sa ole Kristus? Aita Iseennast ja meid!\u201d\n23:40 Aga teine kostis ja s\n23:41 Meie k\u00fcll\n23:42 Ja ta \u00fctles: \u201eJeesus, m\n23:43 Ja Jeesus \u00fctles temale: \u201eT\n23:44 Ja oli juba umbes kuues tund, siis tekkis pimedus \u00fcle kogu maa \u00fcheksandast tunnist saadik,\n23:45 sest p\u00e4ike pimenes. Ja templi eesriie k\u00e4rises keskelt l\n23:46 Ja Jeesus kisendas suure h\u00e4\u00e4lega ning \u00fctles: \u201eIsa, Sinu k\u00e4tte Ma annan Oma vaimu!\u201d Ja kui Ta seda oli \u00fctelnud, heitis Ta hinge.\n23:47 Aga kui pealik n\u00e4gi, mis s\u00fcndis, andis ta Jumalale au ning \u00fctles: \u201eSee inimene oli t\n23:48 Ja kui k\n23:49 Aga k\n23:50 Ja vaata, mees, nimega Joosep, Suurkohtu liige, hea ja\n23:51 kes ei olnud \u00fches n\n23:52 see l\u00e4ks Pilaatuse juure ja palus enesele Jeesuse ihu.\n23:53 Ja ta v\n23:54 Ja see oli valmistusp\u00e4ev, ja hingamisp\u00e4ev oli tulemas.\n23:55 Aga naised, kes Galileast olid teda j\u00e4rginud, k\u00e4isid kaasas ja vaatasid hauda ja kuidas Tema ihu sinna pandi.\n23:56 Ja kui nad olid tagasi tulnud, valmistasid nad l\n24:1 Aga n\u00e4dala esimesel p\u00e4eval puhteajal l\u00e4ksid naised hauale, viies \u00fches l\n24:2 Ja nad leidsid kivi haualt \u00e4ra veeretatud.\n24:3 Siis nad l\u00e4ksid sisse, kuid ei leidnud mitte Issanda Jeesuse ihu.\n24:4 Ja kui nad selle p\u00e4rast kahevahel olid, vaata, siis seisis kaks meest nende k\n24:5 Aga kui naised hakkasid kartma ja oma silmad maha l\n24:6 Tema ei ole siin, vaid on \u00fcles t\n24:7 kui Ta teile \u00fctles, et Inimese Poeg antakse patuste inimeste k\u00e4tte ja l\u00fc\u00fcakse risti ja kolmandal p\u00e4eval Ta t\n24:8 Siis nad tuletasid meele Tema s\n24:9 ja l\u00e4ksid tagasi haua juurest ja kuulutasid seda k\n24:10 Aga Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jakoobuse ema, ja teised nende kaaslased jutustasid seda Apostlitele.\n24:11 Ent need k\n24:12 Aga Peetrus v\n24:13 Ja vaata, kaks nende seast olid minemas selsamal p\u00e4eval k\u00fclasse, mis on ligi kuusk\u00fcmmend vagu maad Jeruusalemast ja mille nimi on Emmaus.\n24:14 Ja nad k\n24:15 Ja nende k\n24:16 Aga nende silmad peeti, nii et nad Teda ei tunnud.\n24:17 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eMis k\n24:18 Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning \u00fctles Temale: \u201eSinaks \u00fcksi elad kui v\n24:19 Ta k\u00fcsis neilt: \u201eMis?\u201d Aga nad \u00fctlesid Temale: \u201eSee, mis s\u00fcndis Jeesus Naatsaretlasega, Kes oli prohvet, v\u00e4gev teolt ja s\n24:20 kuidas meie \u00fclempreestrid ja vanemad on annud Ta surma m\n24:21 Ent meie lootsime Tema olevat Selle, Kes Iisraeli rahva lunastab; aga peale selle k\n24:22 Ka m\n24:23 kui nad Tema ihu ei leidnud, tulid nad ja \u00fctlesid endid n\u00e4inud olevat ka Inglite n\u00e4gemust, kes \u00fctlevad Tema elavat!\n24:24 Ja m\n24:25 Tema \u00fctles neile: \u201eOh te m\n24:26 Eks Kristus pidanud seda kannatama ja Oma auhiilgusesse minema?\u201d\n24:27 Ja Ta hakkas peale Moosesest ja k\n24:28 Ja kui nad l\u00e4henesid k\u00fclale, kuhu nad olid minemas, tegi Ta Enese eemale minema.\n24:29 Ja nad k\u00e4isid Temale peale ning \u00fctlesid: \u201eJ\u00e4\u00e4 meie juure, sest\n24:30 Ja s\u00fcndis, kui Ta nendega lauas istus, et Ta v\n24:31 Siis nende silmad l\u00e4ksid lahti ja nad tundsid Tema \u00e4ra! Ja Tema kadus nende silmist.\n24:32 Ja nad \u00fctlesid \u00fcksteisele: \u201eEks meie s\u00fcda p\n24:33 Ja nad t\n24:34 kes \u00fctlesid: \u201eIssand on t\n24:35 Ja nemad ise jutustasid, mis teel oli s\u00fcndinud ja kuidas nad Tema olid leiva murdmisest \u00e4ra tunnud.\n24:36 Aga kui nad seda r\u00e4\u00e4kisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja \u00fctles neile: \u201eRahu olgu teile!\u201d\n24:37 Nemad kohkusid ja l\n24:38 Ent Tema \u00fctles neile: \u201eMiks te olete nii v\u00e4ga ehmunud? Ja misp\u00e4rast t\n24:39 Vaadake Mu k\u00e4si ja jalgu, et Mina see olen! Katsuge Mind k\u00e4tega ja n\u00e4hke, sest vaimul ei ole liha ega luid, n\n24:40 Ja seda \u00fcteldes n\u00e4itas Ta neile Oma k\u00e4si ja jalgu.\n24:41 Aga kui nad r\n24:42 Ja nad panid Tema ette pala k\u00fcpsetatud kala.\n24:43 Ja Tema v\n24:44 Siis Ta \u00fctles neile: \u201eNeed on k\n24:45 Siis Ta avas nende m\n24:46 Ja ta \u00fctles neile: \u201eN\n24:47 ja Tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks k\n24:48 Teie olete nende asjade tunnistajad!\n24:49 Ja vaata, Mina l\u00e4kitan teie peale Oma Isa t\n24:50 Siis Ta viis nad v\u00e4lja Betaania l\u00e4hedale ja t\n24:51 Ja s\u00fcndis, et Ta neid\n24:52 Ja nemad kummardasid Teda ning l\u00e4ksid tagasi Jeruusalemma suure r\n24:53 ja olid alati p\u00fchakojas, t\u00e4nades Jumalat!","title":"Estonian Bible (partial): Luke","type":"page"}