{"collection":"Bible & Christianity","html_url":"https://unchartedknowledge.5gfusion.net/browse/bib/wb/est/mar.htm","path":"bib/wb/est/mar.htm","source_url":"https://sacred-texts.com/bib/wb/est/mar.htm","text":"1:1 Jeesuse Kristuse, Jumala Poja Evangeeliumi algus.\n1:2 N\n1:3 h\u00fc\u00fcdja h\u00e4\u00e4l on k\n1:4 n\n1:5 Ja tema juure r\u00e4ndasid kogu Juudamaa ja k\n1:6 Ja Johannes oli riietatud kaameli karvusse ja tal oli nahkv\u00f6\u00f6 v\u00f6\u00f6l, ja ta s\n1:7 Ja ta kuulutas ning \u00fctles: \u201eP\u00e4rast mind tuleb See, Kes on v\u00e4gevam mind, Kellele ma ei k\n1:8 Mina olen teid veega ristinud, aga Tema ristib teid P\u00fcha Vaimuga!\u201d\n1:9 Neil p\u00e4evil s\u00fcndis, et Jeesus tuli Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis Teda Jordanis.\n1:10 Ja sedamaid, kui Ta veest v\u00e4lja tuli, n\u00e4gi ta taevad avanevat ja Vaimu nagu tuvi laskuvat Tema peale.\n1:11 Ja h\u00e4\u00e4l kostis taevast: \u201eSina oled Mu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!\u201d\n1:12 Ja kohe ajas P\u00fcha Vaim tema k\n1:13 Ja Ta oli k\n1:14 Aga p\u00e4rast seda, kui Johannes oli pandud vangi, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala Evangeeliumi\n1:15 ja \u00fctles: \u201eAeg on t\u00e4is saanud ja Jumala Riik on l\u00e4hedal, parandage meelt ja uskuge Evangeeliumisse!\u201d\n1:16 Ja kui Ta Galilea mere \u00e4\u00e4res k\n1:17 Ja Jeesus \u00fctles neile: \u201eTulge Minu j\u00e4rele ja Ma teen teist inimesep\u00fc\u00fcdjad!\u201d\n1:18 Ja sedamaid j\u00e4tsid nad v\n1:19 Ja pisut eemale minnes n\u00e4gi Ta Jakoobust, Sebedeuse poega, ja Johannest, ta venda, neidki paadis v\n1:20 Ja kohe kutsus Ta nad. Ja nad j\u00e4tsid oma isa Sebedeuse paati \u00fches palgalistega ning l\u00e4ksid \u00e4ra Tema j\u00e4rele.\n1:21 Ja nad l\u00e4ksid Kapernauma, ja Ta l\u00e4ks hingamisp\u00e4eval kohe kogudusekotta ja\n1:22 Ja nad h\u00e4mmastusid Tema\n1:23 Ja nende kogudusekojas oli parajasti inimene, kelles oli r\u00fcve vaim, ja see kisendas\n1:24 ning \u00fctles: \u201eMis meil on tegemist Sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Oled Sa tulnud meid h\u00e4vitama? Ma tunnen sind, kes Sa oled: Jumala P\u00fcha!\u201d\n1:25 Siis Jeesus s\n1:26 Ja r\u00fcve vaim raputas teda ja l\u00e4ks suure h\u00e4\u00e4lega kisendades temast v\u00e4lja.\n1:27 Ja nad k\u00f5ik kohkusid v\u00e4ga, nii et nad \u00fcksteiselt k\u00fcsisid: \u201eMis see on? Uus v\n1:28 Ja kuuldus Temast levis varsti igale poole Galilea \u00fcmbrusesse.\n1:29 Ja kogudusekojast v\u00e4ljudes tulid nad kohe Siimona ja Andrease majasse \u00fches Jakoobuse ja Johannesega.\n1:30 Aga Siimona \u00e4mm lamas maas palavikus, ja varsti \u00fcteldi Temale seda.\n1:31 Ja Ta l\u00e4ks tema juure ja aitas ta \u00fcles, kinni hakates ta k\u00e4est. Ja palavik lahkus temast, ja ta \u00fcmmardas neid,\n1:32 Aga\n1:33 ja kogu linn oli tulnud kokku ukse ette.\n1:34 Ja Ta tegi terveks paljud, kes p\n1:35 Ja vara hommikul enne valget t\n1:36 Ja Siimon ning tema kaaslased t\n1:37 ja leidsid Tema ning ,\u00fctlesid Talle: \u201eK\n1:39 Ja Ta l\u00e4ks ning kuulutas nende kogudusekodades kogu Galileas ja ajas kurjad vaimud v\u00e4lja.\n1:40 Ja Tema juure tuleb pidalit\n1:41 Ja Jeesusel hakkas temast hale meel, Ta sirutas Oma k\u00e4e, puudutas teda ja \u00fctles talle: \u201eMa tahan, saa puhtaks!\u201d\n1:42 Ja kohe lahkus pidalit\n1:43 Ja Ta hoiatas teda k\n1:44 ning \u00fctles talle: \u201eKatsu, et sa kellelegi midagi ei \u00fctle, vaid mine n\u00e4ita ennast preestrile ja ohverda oma puhastamise eest, mis Mooses on k\u00e4skinud, neile tunnistuseks!\u201d\n1:45 Aga kui see oli v\u00e4lja l\u00e4inud, hakkas ta palju kuulutama ja levitama teateid sellest asjast, n\n2:1 M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast l\u00e4ks Ta j\u00e4lle Kapernauma, ja saadi kuulda, et Ta on kodus.\n2:2 Siis kogunes sinna palju rahvast, nii et neil v\u00e4ljas ukse eeski ei olnud enam maad. Ja Ta r\u00e4\u00e4kis neile Jumala s\n2:3 Ja Ta juure tuldi ning toodi halvatut, keda kandsid neli meest.\n2:4 Ja kui nad rahva p\u00e4rast ei p\u00e4\u00e4snud teda tooma Tema , ligi v\n2:5 Kui Jeesus nende usku n\u00e4gi, \u00fctles Ta halvatule: \u201ePoeg, su patud antakse andeks!\u201d\n2:6 Aga seal istusid m\n2:7 \u201eMida Seesinane r\u00e4\u00e4gib? Ta pilkab Jumalat. Kes muu v\n2:8 Ja kohe tundis Jeesus Oma vaimus, et nad iseeneses n\n2:9 Kumb on kergem, kas \u00fctelda halvatule: Sulle antakse patud andeks! v\n2:10 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda, siis - \u00fctleb Ta halvatule\n2:11 Ma \u00fctlen sulle: T\n2:12 Ja sedamaid t\n2:13 Ja Ta l\u00e4ks j\u00e4lle v\u00e4lja mere \u00e4\u00e4re, ja k\n2:14 Ja m\u00f6\u00f6da minnes n\u00e4gi Ta Leevi, Alfeuse poja, tollihoone juures istuvat; ja Ta \u00fctleb temale: \u201eJ\u00e4rgi Mind!\u201d Ja tema t\n2:15 Ja s\u00fcndis, kui Ta lauas istus tema majas, et istus ka palju t\u00f6lnereid ja patuseid lauas \u00fches Jeesuse ja Ta j\u00fcngritega; sest palju oli neid, kes Teda j\u00e4rgisid.\n2:16 Ja kui variseride kirjatundjad n\u00e4gid, et Ta s\u00f6\u00f6b t\u00f6lnerite ja patustega, \u00fctlesid nad Tema j\u00fcngritele: \u201eMiks Ta s\u00f6\u00f6b ja joob t\u00f6lnerite ja patustega?\u201d\n2:17 Ja kui Jeesus seda kuulis, \u00fctles Ta neile: \u201eEi terved vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma\n2:18 Ja Johannese ja variseride j\u00fcngrid pidasid paastu. Siis tuldi ja \u00fcteldi Temale: \u201eMiks Johannese ja variseride j\u00fcngrid paastuvad, aga Sinu j\u00fcngrid ei paastu?\u201d\n2:19 Jeesus \u00fctles neile: \u201eEga peiupoisid v\n2:20 Aga p\u00e4evi tuleb, mil peigmees neilt \u00e4ra v\n2:21 \u016akski ei pane vanutamata riidet\u00fckki paigaks vanale kuuele, muidu augut\u00e4idis rebeneb selle k\u00fcljest lahti, uus vana k\u00fcljest, ja auk l\u00e4heb pahemaks.\n2:22 Ka ei pane \u00fckski v\u00e4rsket viina vanadesse nahkl\u00e4hkritesse; muidu v\u00e4rske viin ratkub l\u00e4nkrid ja viin ning l\u00e4hkrid l\u00e4hevad raisku; vaid v\u00e4rske viin valatakse uutesse l\u00e4hkritesse!\u201d\n2:23 Ja juhtus, et Ta \u00fchel hingamisp\u00e4eval k\n2:24 Ja variserid \u00fctlesid Temale: \u201eVaata, miks nad hingamisp\u00e4eval teevad, mida ei tohi?\u201d\n2:25 Tema \u00fctles neile: \u201eKas te ei ole lugenud, mis tegi Taavet, kui tal puudus oli ning n\u00e4lg temal ja ta kaaslastel,\n2:26 kuidas ta l\u00e4ks Jumala kotta \u00fclempreester Ebjatari ajal ja s\n2:27 Ja ta \u00fctles neile: \u201eHingamisp\u00e4ev on tehtud inimese p\u00e4rast aga mitte inimene hingamisp\u00e4eva p\u00e4rast!\n2:28 Nii on Inimese Poeg ka hingamisp\u00e4evaisand!\u201d\n3:1 Ja Ta l\u00e4ks j\u00e4lle kogudusekotta. Ja seal oli mees, kellel oli kuivanud k\u00e4si.\n3:2 Ja nad varitsesid Teda, kas Ta hingamisp\u00e4eval peaks terveks tegema, et kaevata Tema peale.\n3:3 Siis Ta \u00fctles mehele, kellel oli kuivanud k\u00e4si: \u201eT\n3:4 Ja Ta k\u00fcsis neilt: \u201eKas tohib hingamisp\u00e4eval teha head v\n3:5 Ja Ta vaatas \u00fcmber nende peale vihaga ja oli \u00fchtlasi kurb nende s\u00fcdamekanguse p\u00e4rast ja \u00fctles mehele: \u201eSiruta k\u00e4si!\u201d Ja ta sirutas; ja ta k\u00e4si sai j\u00e4lle terveks.\n3:6 Ja variserid l\u00e4ksid v\u00e4lja ja pidasid kohe n\n3:7 Aga Jeesus l\u00e4ks \u00e4ra \u00fches Oma j\u00fcngritega mere poole, ja suurrahvahulk j\u00e4rgis Teda Galileast ja Judeast,\n3:8 ja Jeerusalemast ja Idumeast ja teiselt poolt Jordanit ja T\u00fc\u00fcrose ja Siidoni \u00fcmbrusest, suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju Ta tegi, tuli Tema juure.\n3:9 Ja Ta \u00fctles Oma j\u00fcngritele, et nad hoiaksid lootsiku Temale valmis rahva p\u00e4rast, et see ei tungiks Ta peale,\n3:10 sest Ta tegi terveks paljusid, mist\n3:11 Ja r\u00fcvedad vaimud, kui nad Teda n\u00e4gid, heitsid maha Tema ette, kisendasid ning \u00fctlesid: \u201eSina oled Jumala Poeg!\u201d\n3:12 Ja Ta hoiatas neid kangesti, et nad ei teeks Teda avalikuks.\n3:13 Ja Ta l\u00e4ks \u00fcles m\u00e4ele ja kutsus Enese juure, keda Ta t\u00e4htis, ja nad tulid Ta juure.\n3:14 Ja Ta m\u00e4\u00e4ras kaksteistk\u00fcmmend, et need oleksid Tema juures ja Ta v\n3:15 ja et neil oleks meelevald v\u00e4lja ajada kurje vaime.\n3:16 Ta m\u00e4\u00e4ras need kaksteistk\u00fcmmend: Siimona, ja pani temale nimeks Peetrus,\n3:17 ja Jakoobuse, Sebedeuse poja, ja Johannese, Jakoobuse venna, ja pani neile nimeks Boanerges, see on K\n3:18 ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimona Kaanast,\n3:19 ja Juudas Iskarioti, kes Ta \u00e4ra andis.\n3:20 Ja Ta tuli koju. Ja rahvas tuli j\u00e4lle kokku, n\n3:21 Ja kui Tema juures olijad seda kuulsid, l\u00e4ksid nad v\u00e4lja Teda kinni v\n3:22 Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemast, \u00fctlesid: \u201eTemas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude \u00fclema abil ajab Ta v\u00e4lja kurje vaime!\u201d\n3:23 Tema kutsus need Enese juure ja \u00fctles neile v\n3:24 Ja kui kuningriik on isekeskis riius, siis ei v\n3:25 Ja kui koda on, isekeskis riius, siis ei v\n3:26 Ja kui saatan paneb iseenesele vastu, siis ei v\n3:27 \u016akski ei v\n3:28 T\n3:29 kuid kes iganes on pilganud P\u00fcha Vaimu, sellel ei ole andekssaamist iialgi, vaid ta on s\u00fc\u00fcdlane igaveses patus!\u201d\n3:30 Sest nad \u00fctlesid: \u201eTemas on r\u00fcve vaim!\u201d\n3:31 Siis tulid Tema Ema ja vennad ja seisid\n3:32 Ja rahvas istus Ta \u00fcmber ja Temale \u00fcteldi: \u201eVaata, Su Ema ja su vennad\n3:33 Ta vastas neile ning \u00fctles: \u201eKes on Mu ema v\n3:34 Ja ta vaatas Enese \u00fcmber nende peale, kes istusid s\n3:35 Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on Mu vend ja\n4:1 Ja Ta hakkas j\u00e4lle\n4:2 Ja Ta\n4:3 \u201eKuulge! Vaata, k\u00fclvaja l\u00e4ks v\u00e4lja k\u00fclvama.\n4:4 Ja s\u00fcndis, kui Ta k\u00fclvas, et muist kukkus tee \u00e4\u00e4re, ja linnud tulid ja s\n4:5 Ja muist kukkus kaljusele maale, kus tal ei olnud palju mulda; ja see t\u00e4rkas varsti, sest tal ei olnud s\u00fcgavat maad.\n4:6 Aga kui p\u00e4ike t\n4:7 Ja muist kukkus ohakate sekka, ja ohakad t\n4:8 Ja muist kukkus heale maale, ja kui see t\u00e4rkas ja kasvas, andis see vilja, ja m\n4:11 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eTeile on antud m\n4:12 et nad n\u00e4hes n\u00e4eksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega m\n4:13 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eTe ei taipa seda t\u00e4hendamiss\u00f5na, kuidas te siis tahate m\n4:14 K\u00fclvaja k\u00fclvab s\n4:15 Need on tee\u00e4\u00e4rsed, kuhu s\n4:17 aga neil ei ole juurt enestes, vaid nad kestavad ainult \u00fc\u00fcrikese aja; p\u00e4rast, kui t\n4:18 Ja teised on ohakate sekka k\u00fclvatud. Need on, kes s\n4:19 aga selle maailma mured ja rikkuse petlikkus ja muude asjade himud saavad v\u00f5imule ja l\u00e4mmatavad s\n4:20 Ja kes on heale maale k\u00fclvatud, on need, kes s\n4:21 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eKas k\u00fc\u00fcnal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla v\n4:22 Sest midagi ei ole varjul muu jaoks, kui et ta saaks avalikuks, ja midagi ei ole peidetud muu jaoks, kui et ta tuleks ilmsiks.\n4:23 Kui kellelgi k\n4:24 Ja Ta \u00fctles neile: \u201ePange t\u00e4hele, mida te kuulete. Mis m\n4:25 Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt v\n4:26 Ja Ta \u00fctles: \u201eN\n4:27 ja heidab magama ja t\n4:28 Sest maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, p\u00e4rast p\u00e4id, siis t\u00e4it nisu pea sees.\n4:29 Aga kui vili on valminud, saadab ta sedamaid sirbi sinna, sest l\n4:30 Ja Ta \u00fctles: \u201eMillega v\n4:31 Sinepiivakesega, mis on, kui see maha k\u00fclvatakse, v\u00e4iksem kui k\n4:32 aga kui see on k\u00fclvatud, t\n4:33 Ja mitme niisugune t\u00e4hendamiss\n4:34 Aga ilma t\u00e4hendamiss\u00f5nata ei r\u00e4\u00e4kinud Ta neile midagi; ja isep\u00e4inis Ta seletas j\u00fcngritele k\n4:35 Ja samal p\u00e4eval, kui\n4:36 Ja kui nad rahva olid laskunud \u00e4ra minna, v\n4:37 Siis t\n4:38 Ja Tema Ise oli paadi p\u00e4ras magamas, toetudes peaalusele; ja nad \u00e4ratasid Ta \u00fcles ja \u00fctlesid Talle: \u201e\n4:39 Tema t\n4:40 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eMiks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?\u201d\n4:41 Ja nad l\n5:1 Ja nad tulid teisele poole merd gerasalaste maale.\n5:2 Ja kui Ta paadist v\u00e4ljus, kohtas Teda varsti haudadest tulnud mees, kellel oli r\u00fcve vaim.\n5:3 Mehe eluase oli surnuhaudades ja keegi ei suutnud teda ahelatega kinni panna,\n5:4 sest ta oli mitu korda olnud kinni jalgrau\u2019us ja ahelais, aga oli ahelad puruks kiskunud ja jalgrauad katki murdnud, nii et \u00fckski ei suutnud teda taltsutada.\n5:6 Aga kui ta Jeesust kaugelt n\u00e4gi, jooksis ta ja kummardas Teda\n5:7 ja \u00fctles suure h\u00e4\u00e4lega kisendades: \u201eMis Sinul on minuga tegemist, Jeesus, k\n5:8 Sest Ta oli \u00fctelnud temale: \u201eMine v\u00e4lja inimesest, sa r\u00fcve vaim!\u201d\n5:9 Ja Ta k\u00fcsis temalt: \u201eMis su nimi on?\u201d Ta \u00fctles Talle: \u201eMu nimi on Leegion, sest meid on palju!\u201d\n5:10 Ja ta anus Teda v\u00e4ga, et Ta neid v\u00e4lja ei saadaks sealt maalt.\n5:11 Ent seal oli m\u00e4e all suur seakari s\u00f6\u00f6mas.\n5:12 Ja r\u00fcvedad vaimud anuksid Teda ning \u00fctlesid: \u201eL\u00e4heta meid sigade sisse, et me l\u00e4heksime neisse!\u201d\n5:13 Ja Tema andis neile loa. Siis r\u00fcvedad vaimud v\u00e4ljusid ja l\u00e4ksid sigade sisse. Ja seakari kukutas enese \u00fclepeakaela kaldalt merre, arvult ligi kaks tuhat, ja uppus merre.\n5:14 Aga nende karjatsejad p\n5:15 Ja nad tulid Jeesuse juure ja n\u00e4gid seestunut, kelles oli olnud Leegion, istuvat, riietatud ja selge aruga olevat. Ja nad kartsid.\n5:16 Ja need, kes seda olid n\u00e4inud, jutustasid neile, mis seestunuga oli s\u00fcndinud, ja sigadest.\n5:17 Ja inimesed hakkasid Teda paluma, et ta nende maa-alalt \u00e4ra l\u00e4heks.\n5:18 Kui Ta paati astus, palus Talt see, kes oli olnud seestunud, et Ta tohiks j\u00e4\u00e4da Tema juure.\n5:19 Aga Tema ei lubanud seda talle mitte, vaid \u00fctles talle: \u201eMine koju omaste juure ja teata neile, mis suuri asju Issand sulle on teinud ja kuidas Ta sinu peale on halastanud.\u201d\n5:20 Ja ta l\u00e4ks \u00e4ra ja hakkas Dekapolis kuulutama, mis suuri asju Jeesus temale oli teinud. Ja k\n5:21 Ja kui Jeesus paadiga j\u00e4lle siiapoole kaldale oli j\n5:22 Siis tuleb \u00fcks kogudusekoja \u00fclemaid, Jairus nimi, ja langeb Teda n\u00e4hes Tema jalge ette maha\n5:23 ja palub Teda v\u00e4ga ning \u00fctleb: \u201eMu t\u00fctreke on hinge vaakumas; ma palun, et Sa tuleksid ja paneksid Oma k\u00e4ed tema peale, et ta saaks terveks ning j\u00e4\u00e4ks ellu!\u201d\n5:24 Ja Ta l\u00e4ks temaga. Ja palju rahvast k\u00e4is Tema j\u00e4rel ja r\n5:25 Ja seal oli naine, kes oli kaksteistk\u00fcmmend aastat olnud verit\n5:26 ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli l\u00e4inud veel pahemaks.\n5:27 See oli kuulnud Jeesusest ja tuli rahva seas Tema selja taha ja puudutas Ta kuube.\n5:28 Sest ta m\n5:29 Ja kohe kuivas tema verel\u00e4te, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat.\n5:30 Ka Jeesus tundis kohe Iseeneses, et v\u00e4gi Temast oli v\u00e4ljunud, p\u00f6\u00f6rdus \u00fcmber rahva seas ja k\u00fcsis: \u201eKes puudutas Mu riideid?\u201d\n5:31 Tema j\u00fcngrid \u00fctlesid Temale: \u201eSa n\u00e4ed, et rahvas r\n5:32 Ent Ta vaatas \u00fcmber, et n\u00e4ha, kes seda oli teinud.\n5:33 Siis l\n5:34 Aga Ta \u00fctles naisele: \u201eT\u00fctar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!\u201d\n5:35 Kui Ta alles r\u00e4\u00e4kis, tulid m\n5:36 Aga Jeesus j\u00e4ttis t\u00e4hele panemata, mida r\u00e4\u00e4giti, ja \u00fctles kogudusekoja \u00fclemale: \u201eAra karda, usu vaid!\u201d\n5:37 Ja ta ei lasknud kedagi tulla \u00fches Enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna.\n5:38 Ja nad tulevad kogudusekoja \u00fclema majasse, ja Ta n\u00e4eb k\u00e4ratsemist ja nutjaid ja ulujaid;\n5:39 ja sisse minnes \u00fctleb Ta neile: \u201eMis te k\u00e4ratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!\u201d\n5:40 Ja nad naersid Teda. Aga kui Ta k\n5:41 Ja lapse k\u00e4est kinni hakates \u00fctleb Ta temale: \u201eTalitaa kuum!\u201d see on t\n5:42 Ja sedamaid t\n5:43 Ja Ta keelas neid kangesti, et keegi seda ei saaks teada, ja k\u00e4skis t\u00fctarlapsele s\u00fc\u00fca anda.\n6:1 Ja Ta l\u00e4ks sealt \u00e4ra ja tuli Oma kodukohta, ja Ta j\u00fcngrid j\u00e4rgisid Teda.\n6:2 Ja kui hingamisp\u00e4ev tuli, hakkas Ta kogudusekojas\n6:3 Eks Tema ole see puusepp, Maarja poeg, Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks ka Tema\n6:4 Aga Jeesus \u00fctles neile: \u201eProhvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!\u201d\n6:5 Ja Ta ei saanud seal teha \u00fchtki muud v\u00e4gevat tegu kui ainult panna Oma k\u00e4ed v\u00e4heste haigete peale ja nad terveks teha.\n6:6 Ja Ta pani imeks nende uskmatust. Ja Tema k\u00e4is l\u00e4bi \u00fcmberkaudsed k\u00fclad ning\n6:7 Ja Ta kutsus need kaksteistk\u00fcmmend Enese juure ja hakkas neid l\u00e4kitama kahekaupa ja andis neile meelevalla r\u00fcvedate vaimude \u00fcle,\n6:8 ja k\u00e4skis neid, et nad midagi muud ei v\n6:9 vaid sidugu paeltega kingad jalga ja \u00e4rgu pangu kaht kuube selga.\n6:10 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eKuhu kotta te iganes sisse l\u00e4hete, sinna j\u00e4\u00e4ge, seni kui te sealt v\u00e4ljute.\n6:11 Ja kus paigas iganes teid vastu ei v\n6:12 Ja nad l\u00e4ksid v\u00e4lja ja kuulutasid, et tuleb meelt parandada,\n6:13 ja ajasid palju kurje vaime v\u00e4lja ja v\n6:14 Ja kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest Ta nimi oli juba tuttav, ja \u00fctles: \u201eRistija Johannes on surnuist \u00fcles t\n6:15 Aga teised \u00fctlesid: \u201eTema on Eelija!\u201d Teised aga: \u201eTema on prohvet nagu \u00fcks prohveteid!\u201d\n6:16 Aga kui Heroodes seda kuulis, \u00fctles ta: \u201eJohannes, kelle pea ma otsast raiusin, on \u00fcles t\n6:17 Sest Heroodes ise oli l\u00e4kitanud ja Johannese kinni v\n6:18 Oli ju Johannes \u00fctelnud Heroodesele: \u201eSul ei ole luba oma venna naist pidada!\u201d\n6:19 Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ja ei saanud mitte.\n6:20 Sest Heroodes kartis Johannest; ta teadis teda\n6:21 Kui n\u00fc\u00fcd paras aeg oli tulnud, mil Heroodes oma s\u00fcnnip\u00e4eval tegi s\u00f6\u00f6maaja oma suurtele isandatele ja pealikuile ning Galilea \u00fclemaile,\n6:22 siis tuli sama Heroodiase t\u00fctar sisse ja tantsis. See oli meelt m\u00f6\u00f6da Heroodesele ja neile, kes lauas istusid. siis \u00fctles kuningas neitsile: \u201ePalu mult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!\u201d\n6:23 Ja ta vandus temale: \u201eMa annan sulle, mis sa iganes minult palud, olgu kas v\n6:24 Aga neitsi l\u00e4ks v\u00e4lja ja k\u00fcsis oma emalt: \u201eMis ma pean paluma?\u201d Ent ema \u00fctles: \u201eRistija Johannese pea!\u201d\n6:25 Ja neitsi l\u00e4ks kohe rutuga kuninga juure, palus ning \u00fctles: \u201eMa tahan, et sa mulle sedamaid annad vaagnal Ristija Johannese pea!\u201d\n6:26 Siis sai kuningas v\u00e4ga kurvaks, kuid vande ja lauasistujate p\u00e4rast ta ei tahtnud temale seda keelata.\n6:27 Ja kuningas l\u00e4kitas kohe valvuri ja k\u00e4skis tuua tema pea.\n6:28 See l\u00e4ks ja raius vangitornis ta pea otsast \u00e4ra ja t\n6:29 Kui tema j\u00fcngrid seda kuulsid, tulid nad ja v\n6:30 Ja Apostlid tulid kokku Jeesuse juure ja kuulutasid Temale k\n6:31 Siis Ta \u00fctles neile: \u201eTulge teie k\n6:32 Ja nad s\n6:33 ja paljud n\u00e4gid neid \u00e4ra s\n6:34 Ja kui Ta paadist v\u00e4lja astus ja n\u00e4gi palju rahvast, hakkas Tal neist hale meel, et nad olid otsegu lambad, kelledel pole karjast. Ja Ta hakkas neid pikalt\n6:35 Aga kui aeg oli l\u00e4inud hiliseks, tulid Ta j\u00fcngrid Ta juure ja \u00fctlesid: \u201ePaik on t\u00fchi ja aeg j\u00e4\u00e4b juba hiliseks;\n6:36 lase nad minema, et nad l\u00e4heksid \u00fcmberkaudu asulaisse ja k\u00fcladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi s\u00fc\u00fca!\u201d\n6:37 Aga Tema kostis ja \u00fctles neile: \u201eAndke teie neile s\u00fc\u00fca!\u201d Nemad \u00fctlesid Temale: \u201eKas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile s\u00fc\u00fca andma?\u201d\n6:38 Aga Tema k\u00fcsis neilt: \u201eMitu leiba teil on? Minge vaadake.\u201d Kui nad olid teada saanud, \u00fctlesid nad: \u201eViis leiba ja kaks kala.\u201d\n6:39 Ja Ta k\u00e4skis neid asetada k\n6:40 Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiek\u00fcmnekaupa.\n6:41 Ja Ta v\n6:42 Ja k\n6:43 Ja korjati kokku kaksteistk\u00fcmmend korvit\u00e4it palukesist ja kalust.\n6:44 Ja neid, kes leivust olid s\u00f6\u00f6nud, oli viis tuhat meest.\n6:45 Ja sedamaid sundis Ta Oma j\u00fcngreid astuma paati ja s\n6:46 Ja kui Ta lahkumistervituse oli \u00fctelnud, l\u00e4ks Ta m\u00e4ele palvetama.\n6:47 Kui siis\n6:48 Ja Ta n\u00e4gi neil s\n6:49 Aga kui nad Teda n\u00e4gid mere peal k\n6:50 Sest nad k\n6:51 Ja Ta l\u00e4ks nende juure paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid \u00fcpris v\u00e4ga iseenestes,\n6:52 sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende s\u00fcda oli l\u00e4inud k\n6:53 Ja kui nad \u00fcle mere olid maale s\n6:54 Ja kui nad paadist olid v\u00e4ljunud, tunti Ta sedamaid \u00e4ra\n6:55 ja joosti kogu sealne \u00fcmberkaudne maa l\u00e4bi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus Teda kuuldi olevat.\n6:56 Ja kuhu Ta iganes l\u00e4ks k\u00fcladesse v\n7:1 Ja variserid ja m\n7:2 ja n\u00e4hes m\n7:3 sest variserid ja \u00fckski juut ei s\u00f6\u00f6 enne, kui nad on hoolsasti k\u00e4si pesnud, nii pidades esivanemate p\u00e4rimust;\n7:4 ka turult tulles ei s\u00f6\u00f6 nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on v\n7:5 k\u00fcsisid Temalt variserid ja kirjatundjad: \u201eMiks Sinu j\u00fcngrid ei ela vanemate p\u00e4rimuse j\u00e4rele, vaid s\u00f6\u00f6vad leiba ebap\u00fchade k\u00e4tega?\u201d\n7:6 Aga Ta \u00fctles neile: \u201eJesaja on h\u00e4sti teist silmakirjatsejaist ennustanud, n\n7:7 ilmaaegu nad teenivad Mind,\n7:8 Sest h\u00fcljates Jumala k\u00e4su, te peate inimeste p\u00e4rimust!\u201d\n7:9 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eIlus k\u00fcll! Te heidate Jumala k\u00e4su k\n7:10 Sest Mooses \u00fctles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa v\n7:11 Teie aga \u00fctlete: Kui inimene \u00fctleb oma isale v\n7:12 siis te ei lase teda enam \u00fchtki head teha oma isale ega emale\n7:13 ja teete n\n7:14 Ja Ta kutsus j\u00e4lle k\n7:15 Miski, mis l\u00e4heb v\u00e4ljastpoolt inimest tema sisse ei v\n7:16 Kui kellelgi k\n7:17 Ja kui Ta rahva juurest oli l\u00e4inud \u00fchte majasse, k\u00fcsisid Ta j\u00fcngrid Temalt selle t\u00e4hendamiss\n7:18 Ja ta \u00fctles neile: \u201eKas teiegi olete m\n7:19 Sest see ei l\u00e4he mitte tema s\u00fcdamesse, vaid k\n7:20 Ja Ta \u00fctles: \u201eMis inimesest v\u00e4lja l\u00e4heb, see r\u00fcvetab inimest.\n7:21 Sest seestpoolt, inimeste s\u00fcdamest, l\u00e4htuvad kurjad m\n7:22 abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, k\n7:23 K\n7:24 Ja Ta t\n7:25 Sest \u00fcks naine, kelle t\u00fctrekesel oli r\u00fcve vaim, oli Temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha.\n7:26 See naine oli kreeklane, s\u00fcndimise poolest S\u00fcrofoiniikia inimene. Ja see palus Teda, et Ta ajaks kurja vaimu v\u00e4lja ta t\u00fctrest.\n7:27 Siis \u00fctles Jeesus temale: \u201eLase esmalt laste k\n7:28 Ent naine kostis ja \u00fctles Temale: \u201eJah, Issand, aga koerukesed laua all s\u00f6\u00f6vad laste raasukesi!\u201d\n7:29 Siis Ta \u00fctles naisele: \u201eSelle s\n7:30 Ja naine l\u00e4ks koju ja leidis t\u00fctre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat.\n7:31 Ja kui Ta j\u00e4lle v\u00e4lja l\u00e4ks T\u00fc\u00fcrose aladelt, tuli Ta Siidoni kaudu Galilea mere \u00e4\u00e4re Dekapoli alade keskkohale.\n7:32 Ja Ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti Teda, et Ta paneks Oma k\u00e4e tema peale.\n7:33 Siis Ta v\n7:34 vaatas \u00fcles taevasse, ohkas ja \u00fctles talle: \u201eEffataa!\u201d, see on: Mine lahti!\n7:35 Ja tema k\n7:36 Ja Ta keelas neid seda \u00fchelegi r\u00e4\u00e4kimast. Aga mida enam Ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda.\n7:37 Ja inimesed h\u00e4mmastusid \u00fcliv\u00e4ga ja \u00fctlesid: \u201eK\n8:1 Neil p\u00e4evil, kui j\u00e4lle v\u00e4ga palju rahvast koos oli ja neil ei olnud midagi s\u00fc\u00fca, kutsus Jeesus j\u00fcngrid Enese juure ja \u00fctles neile:\n8:2 \u201eMul on v\u00e4ga hale meel rahvast, sest nad on juba kolm p\u00e4eva olnud Minu juures, ja neil ei ole midagi s\u00fc\u00fca.\n8:3 Ja kui Ma nad lasen koju minna s\u00f6\u00f6mata, n\n8:4 Ja Ta j\u00fcngrid vastasid Temale: \u201eKust v\n8:5 Ja Ta k\u00fcsis neilt: \u201eMitu leiba teil on?\u201d Nad \u00fctlesid: \u201eSeitse.\u201d\n8:6 Ja Ta k\u00e4skis rahva istuda maa peale. Siis Ta v\n8:7 Ja neil oli pisut kalukesi; ja Ta\n8:8 Siis nad s\n8:9 Aga s\u00f6\u00f6jaid oli olnud arvata neli tuhat. Ja Ta laskis nad minna.\n8:10 Ja varsti Ta astus \u00fches oma j\u00fcngritega paati ja j\n8:11 Ja variserid tulid v\u00e4lja ja hakkasid Temaga vaidlema ning n\n8:12 Siis Ta ohkas Oma vaimus ja \u00fctles: \u201eMiks see sugu otsib t\u00e4hte? T\n8:13 Ja Ta j\u00e4ttis nad maha ja astus j\u00e4lle paati ja l\u00e4ks \u00e4ra teisele poole.\n8:14 Ja nad olid unustanud leiba kaasa v\n8:15 Ja Ta k\u00e4skis neid ning \u00fctles: \u201eVaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!\u201d\n8:16 Ja nad arutlesid isekeskis seda, et neil ei ole leiba.\n8:17 Tema m\u00e4rkas seda ning \u00fctles neile: \u201eMis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te veel ei m\n8:18 Silmad teil on, aga te ei n\u00e4e; k\n8:19 Kui Ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvit\u00e4it palukesi te siis korjasite?\u201d Nad \u00fctlesid: \u201eKaksteistk\u00fcmmend!\u201d\n8:20 \u201eKui Ma seitse murdsin neljale tuhandele, mitu korvit\u00e4it palukesi te siis korjasite?\u201d Nad \u00fctlesid: \u201eSeitse.\u201d\n8:21 Siis Ta \u00fctles neile: \u201eKuidas te siis ei m\n8:22 Ja nad tulevad Betsaidasse. Ja Ta juure tuuakse pime, ja nad paluvad Teda, et Ta teda puudutaks.\n8:23 Siis Ta haaras pimeda k\u00e4est kinni ja viis ta alevist v\u00e4lja, s\u00fclitas temale silmi ning pani Oma k\u00e4ed ta peale ja k\u00fcsis talt: \u201eKas sa n\u00e4ed midagi?\u201d\n8:24 Tema vaatas \u00fcles ning \u00fctles: \u201eMa n\u00e4en inimesi, ma n\u00e4en neid nagu puid k\n8:25 siis Ta pani taas Oma k\u00e4ed ta silmadele; ja n\u00fc\u00fcd ta vaatas teravasti ja oli j\u00e4lle terve; ja ta n\u00e4gi k\n8:26 Ja Ta saatis tema koju ning \u00fctles: \u201e\u00c4ra minegi k\u00fclasse!\u201d\n8:27 Ja Jeesus ja Ta j\u00fcngrid l\u00e4ksid Filippuse Kaisarea k\u00fcladesse. Ja teel k\u00fcsis Ta Oma j\u00fcngritelt ning \u00fctles neile: \u201eKelle Mind inimesed \u00fctlevad olevat?\u201d\n8:28 Aga nemad vastasid Temale ning \u00fctlesid: \u201eRistija Johannese, ja teised Eelija, ja veel teised \u00fche prohveteist!\u201d\n8:29 Siis Ta k\u00fcsis neilt: \u201eAga teie, kelle teie \u00fctlete Mind olevat?\u201d Peetrus vastas ning \u00fctles Temale: \u201eSina oled Kristus!\u201d\n8:30 Ja Ta hoiatas neid k\n8:31 Ja Ta hakkas neid\n8:32 Ja Ta r\u00e4\u00e4kis seda \u00fcsna avalikult. Ja Peetrus v\n8:33 Aga tema p\u00f6\u00f6rdus, vaatas Oma j\u00fcngritele ja s\n8:34 Ja Ta kutsus rahva Enese juure \u00fches Oma j\u00fcngritega ning \u00fctles neile: \u201eKui keegi tahab Minu j\u00e4rele tulla, siis ta salaku end \u00e4ra ja v\n8:35 Sest kes iganes oma hinge tahab p\u00e4\u00e4sta, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab Minu ja armu\n8:36 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga oma hingele kahju teeks?\n8:37 V\n8:38 Sest kes h\u00e4beneb Minu ja Mu s\n9:1 Ja tema \u00fctles neile: \u201eT\n9:3 Tema riided l\u00e4ksid hiilgavaks, helevalgeks otsegu lumi, nagu neid \u00fckski vanutaja maa peal ei suuda teha nii heledaks.\n9:4 Ja Eelija \u00fches Moosesega ilmus neile, ja nad k\n9:5 Ja Peetrus kostis ning \u00fctles Jeesusele: \u201eRabi, siin on hea olla! Teeme n\u00fc\u00fcd kolm telki: Sinule \u00fche ja Moosesele \u00fche ja Eeiijale \u00fche!\u201d\n9:6 Aga ta ei teadnud, mida \u00fctelda, sest nad olid t\u00e4is kartust.\n9:7 Siis tuli pilv ja heitis varju nende \u00fcle; ja h\u00e4\u00e4l kostis pilvest: \u201eSee on Mu armas Poeg, Teda kuulake!\u201d\n9:8 Ja kui nad \u00e4kitselt \u00fcmber vaatasid, ei n\u00e4inud nad enam kedagi muud kui \u00fcksnes Jeesust eneste juures.\n9:9 Ja kui nad m\u00e4elt alla l\u00e4ksid, keelas Ta neid, et nad \u00fchelegi ei jutustaks, mis nad olid n\u00e4inud, enne kui Inimese Poeg on surnuist \u00fcles t\n9:10 Ja nad pidasid meeles selle s\n9:11 Siis nad k\u00fcsisid Temalt ning \u00fctlesid: \u201eMiks kirjatundjad \u00fctlevad, et Eelija peab enne tulema?\u201d\n9:12 Aga Tema \u00fctles neile: \u201eEelija tuleb k\u00fcll enne korda seadma k\n9:14 Ja kui nad tulid j\u00fcngrite juure, n\u00e4gi Ta palju rahvast nende \u00fcmber ja kirjatundjaid vaidlevat nendega.\n9:15 Ja kohe, kui rahvahulk Teda n\u00e4gi, kohkusid k\n9:16 Ja Ta k\u00fcsis nendelt: \u201eMiks te vaidlete nendega?\u201d\n9:17 Siis vastas keegi rahva seast: \u201e\n9:18 ja kus ta iganes tuleb tema kallale, kisub ta teda, ja tema ajab vahtu ja kiristab hambaid ja kuivetub. Ja ma \u00fctlesin Su j\u00fcngritele, et nad ajaksid ta v\u00e4lja, kuid nad ei suutnud!\u201d\n9:19 Aga Tema vastas neile ja \u00fctles: \u201eOh sina uskmatu t\n9:20 Ja nad t\n9:21 Ja Ta k\u00fcsis tema isalt: \u201eKui kaua aega see on temal olnud?\u201d Tema vastas: \u201eLapsest saadik!\n9:22 See on teda mitu puhku k\u00fcll tulle, k\u00fcll vette visanud, et teda hukata; aga kui Sa kuidagi v\n9:23 Aga Jeesus \u00fctles temale: \u201eSa \u00fctled: Kui Sa v\n9:24 Ja poisi isa h\u00fc\u00fcdis sedamaid ning \u00fctles: \u201eMa usun, aita Mu uskmatust!\u201d\n9:25 Aga n\u00e4hes, et rahvast ikka rohkem kokku jooksis, s\n9:26 Siis see kisendas ja raputas teda v\u00e4ga ja v\u00e4ljus. Ja poiss j\u00e4i otsegu surnuks, n\n9:27 Kuid Jeesus hakkas ta k\u00e4est kinni ja t\n9:28 Ja kui ta koju tuli, k\u00fcsisid Ta j\u00fcngrid Temalt isep\u00e4inis: \u201eMiks meie ei v\n9:29 Tema \u00fctles neile: \u201eSee sugu ei v\n9:30 Ja nad l\u00e4ksid sealt \u00e4ra ja r\u00e4ndasid l\u00e4bi Galilea. Ja Ta ei tahtnud, et keegi saaks teada.\n9:31 Sest Ta\n9:32 Aga nemad ei saanud aru sellest s\n9:33 Ja nad tulid Kapernauma. Ja koju j\n9:34 Aga nad j\u00e4id vait; sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle \u00fcle, kes on suurem.\n9:35 Ja Tema istus maha ja kutsus need kaksteistk\u00fcmmend ning \u00fctles neile: \u201eKui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta k\n9:36 Ja Ta v\n9:37 \u201eKes iganes \u00fche niisuguseist lapsist vastu v\n9:38 Johannes \u00fctles Temale: \u201e\n9:39 Aga Jeesus \u00fctles: \u201e\u00c4rge keelake teda! Sest kedagi ei ole, kes teeb v\u00e4geva teo Minu nimel ja suudab sedamaid r\u00e4\u00e4kida Minust kurja.\n9:40 Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!\n9:41 Sest kes teid joodab karikat\u00e4ie veega Minu nimel, sellep\u00e4rast et te olete Kristuse Omad, t\n9:42 Ja kes pahandab \u00fcht neist pisukesist, kes Minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks!\n9:43 Ja kui su k\u00e4si sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu kui et sul on kaks k\u00e4tt ja pead minema p\n9:44 kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!\n9:45 Ja kui su jalg sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul jalutuna minna ellu kui et sul on kaks jalga ja sind heidetakse p\n9:46 kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!\n9:47 Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta v\u00e4lja; parem on sul \u00fche silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse p\n9:48 kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!\n9:49 Sest iga\u00fcht peab tulega soolatama!\n9:50 Sool on hea; aga kui sool tuimaks l\u00e4heb, millega te teete ta maitsekaks? Olgu teil enestes soola ja pidage rahu isekeskis!\u201d\n10:1 Ja Tema l\u00e4ks sealt teele ja tuli Judea aladele ja maale sealpool Jordanit. Ja rahvast voolas j\u00e4lle kokku Tema juure, ja Ta\n10:2 Ja varisere tuli Tema juure, ja Teda kiusates k\u00fcsisid nad Temalt: \u201eKas on mehel luba oma naist enesest lahutada?\u201d\n10:3 Tema vastas ja \u00fctles neile: \u201eMida Mooses teid k\u00e4skis?\u201d\n10:4 Nemad \u00fctlesid: \u201eMooses andis loa kirjutada lahutuskiri ja lahutada!\u201d\n10:5 Aga Jeesus kostis ja \u00fctles: \u201eTeie s\u00fcdame kanguse p\u00e4rast ta kirjutas teile selle k\u00e4su,\n10:6 ent loomise algusest Jumal l\n10:7 Sellep\u00e4rast loobub inimene oma isast ja emast,\n10:8 ja need kaks, mees ja naine, saavad \u00fcheks lihaks. Nii ei ole nad enam kaks, vaid \u00fcks liha.\n10:9 Mis n\u00fc\u00fcd Jumal on \u00fchte pannud, seda inimene \u00e4rgu lahutagu!\u201d\n10:10 Ja kodus k\u00fcsisid Tema j\u00fcngrid j\u00e4lle Temalt sama asja p\u00e4rast.\n10:11 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eKes iganes oma naise enesest lahutab ja v\n10:12 Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja l\u00e4heb teisele, siis ta rikub abielu!\u201d\n10:13 Ja nad t\n10:14 Kui Jeesus seda n\u00e4gi, l\u00e4ks Ta tusaseks ja \u00fctles neile: \u201eLaske lapsukesed Minu juure tulla, \u00e4rge keelake neid, sest niisuguste p\u00e4ralt on Jumala Riik!\n10:15 T\n10:16 Ja Ta kaisutas neid ja pani Oma k\u00e4ed nende peale ning\n10:17 Ja kui Ta \u00e4ra l\u00e4ks teele, jooksis keegi Ta juure, langes p\n10:18 Aga Jeesus \u00fctles talle: \u201eMiks sa Mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.\n10:19 K\u00e4sud sa tead: Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa ei tohi kedagi petta; sa pead oma isa ja ema austama!\u201d\n10:20 Aga ta kostis ja \u00fctles Temale: \u201e\n10:21 Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning \u00fctles talle: \u201e\u016aht asja on sulle vaja: mine ja m\u00fc\u00fc \u00e4ra k\n10:22 Tema aga j\u00e4i murelikuks selle s\n10:23 Siis Jeesus vaatas \u00fcmber ja \u00fctles Oma j\u00fcngritele: \u201eKui raske on neil, kelledel on palju vara, sisse minna Jumala Riiki!\u201d\n10:24 Aga j\u00fcngrid kohkusid Tema s\n10:25 H\n10:26 Aga nemad h\u00e4mmastusid veel enam ja \u00fctlesid isekeskis: \u201eKes siis v\n10:27 Jeesus vaatas nendele ja \u00fctles: \u201eInimestel on see v\n10:28 Peetrus hakkas Temale \u00fctlema: \u201eVaata, meie oleme j\u00e4tnud maha k\n10:29 Jeesus \u00fctles: \u201eT\n10:30 ega saaks sajakordselt n\u00fc\u00fcd selsinasel ajal maju ja vendi ja\n10:31 Aga paljud esimesed saavad viimseiks ja viimsed esimesiks!\u201d\n10:32 Aga nad olid teel minemas Jeruusalemma; ja Jeesus k\u00e4is nende ees, ja nad kohkusid, aga j\u00e4relk\u00e4ijad kartsid. Ja Ta v\n10:33 \u201eVaata, me l\u00e4heme \u00fcles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse \u00fclempreestrite ja kirjatundjate k\u00e4tte, ja nad m\n10:34 Ja need pilkavad Teda ja s\u00fclitavad Ta peale ja peksavad Teda rooskadega ja tapavad Tema, ja kolme p\u00e4eva p\u00e4rast t\n10:36 Aga Tema \u00fctles neile: \u201eMida te tahate, et ma teile teeksin?\u201d 37. Nemad \u00fctlesid Talle: \u201eAnna meile, et me \u00fcks Sinu paremal ja teine Sinu vasakui pool saaksime istuda Sinu auhiilguses!\u201d\n10:38 Aga Jeesus \u00fctles neile: \u201eTe ei tea, mida te palute. Kas te v\n10:40 kuid istuda Mu paremal ja vasakul pool ei ole Minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud!\u201d\n10:41 Kui need k\u00fcmme seda kuulsid, said nad pahaseks Jakoobuse ja Johannese peale.\n10:42 Ja Jeesus kutsus nad Enese juure ja \u00fctles neile: \u201eTe teate, et need, keda arvatakse rahvaste \u00fclemaiks, valitsevad nende \u00fcle ja rahvaste suured tarvitavad v\n10:44 ja kes teie seast tahab olla k\n10:45 Sest Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!\u201d\n10:46 Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Ta Jeerikost v\u00e4lja l\u00e4ks ja Tema j\u00fcngrid ja suur hulk rahvast, siis istus Timeuse poeg, pime Bartimeus, tee \u00e4\u00e4res ja kerjas.\n10:47 Ja kui ta kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta kisendama ja \u00fctlema: \u201eJeesus, Taaveti poeg, halasta minu peale!\u201d\n10:48 Ja paljud s\n10:49 Ja Jeesus j\u00e4i seisma ja \u00fctles: \u201eKutsuge ta siia!\u201d Ja nad kutsusid pimedat ja \u00fctlesid temale: \u201eOle julge, t\n10:50 Ent tema viskas kuue seljast, t\n10:51 Ja Jeesus hakkas temaga r\u00e4\u00e4kima ning \u00fctles: \u201eMis sa tahad, et Ma sulle teeksin?\u201d Ent pime \u00fctles talle: \u201eRabunii, et ma j\u00e4lle n\u00e4eksin!\u201d\n10:52 Jeesus \u00fctles talle: \u201eMine, su usk on sind aidanud!\u201d Ja sedamaid n\u00e4gi ta j\u00e4lle ja j\u00e4rgis Teda teekonnal.\n11:1 Ja kui nad Jeruusalema ligi said, Betfage ja Betaania poole\n11:2 ja \u00fctleb neile: \u201eMinge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud s\u00e4lu, kelle seljas \u00fckski inimene pole istunud; p\u00e4\u00e4stke see lahti ja tooge siia!\n11:3 Ja kui keegi teile \u00fctleb: Miks te seda teete? siis \u00fctelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta l\u00e4hetab selle sedamaid siia.\u201d\n11:4 Ja nad l\u00e4ksid ja leidsid s\u00e4lu ukse \u00e4\u00e4re kinniseotuna v\u00e4ljas teeharul ja p\u00e4\u00e4stsid ta lahti.\n11:5 Ja m\n11:6 Aga nemad \u00fctlesid neile n\n11:7 Ja nad t\n11:8 Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid v\u00e4ljadelt.\n11:9 Ja need, kes k\u00e4isid ees ja taga, h\u00fc\u00fcdsid: \u201eHoosianna!\n11:11 Ja Ta tuli Jeruusalemma p\u00fchakotta. Ja kui Ta k\n11:12 Ja kui nad teisel p\u00e4eval Betaaniast v\u00e4ljusid, oli Tal n\u00e4lg.\n11:13 Ja n\u00e4hes kaugelt viigipuud lehis, l\u00e4ks Ta vaatama, kas Ta sellelt midagi leiab. Aga sinna juure j\n11:14 Ja Jeesus hakkas k\n11:15 Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja kui Jeesus oli p\u00fchakotta sisse l\u00e4inud, hakkas Ta v\u00e4lja ajama neid, kes m\u00fc\u00fcsid ja ostsid p\u00fchakojas; ja rahavahetajate lauad ja tuvim\u00fc\u00fcjate istmed ta l\u00fckkas kummuli\n11:16 ega sallinud, et keegi kandis astjaid p\u00fchakojast l\u00e4bi.\n11:17 Ja Ta\n11:18 Ja kirjatundjad ja \u00fclempreestrid kuulsid seda ja otsisid n\n11:19 Ja kui\n11:20 Ja vara hommikul n\u00e4gid nad m\u00f6\u00f6da minnes viigipuu juureni \u00e4ra kuivanud olevat.\n11:21 Siis Peetrusele tuli meele Issanda s\n11:22 Ja Jeesus vastas ning \u00fctles neile: \u201eOlgu teil usku Jumalasse!\n11:23 T\n11:24 Sellep\u00e4rast Ma \u00fctlen teile: K\n11:25 Ja kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks, kui teil midagi on kellegi vastu, et ka teie Isa, Kes on taevas, annaks teile andeks teie \u00fcleastumised.\n11:26 Aga kui te andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa, Kes on taevas, teie \u00fcleastumisi andeks!\u201d\n11:27 Ja nad tulid j\u00e4lle Jeruusalemma. Ja kui Ta p\u00fchakojas k\n11:28 ja \u00fctlesid Talle: \u201eMissuguse meelevallaga Sa seda teed? Ja kes on Sulle annud selle meelevalla?\u201d\n11:29 Aga Jeesus \u00fctles neile: \u201eMa tahan ka teilt k\u00fcsida \u00fcht asja; vastake Mulle ja Mina \u00fctlen teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen.\n11:30 Kas Johannese ristimine oli taevast v\n11:31 Nad arutasid isekeskis ja \u00fctlesid: \u201eKui me \u00fctleme taevast, siis Ta \u00fctleb: Misp\u00e4rast te siis teda ei uskunud?\n11:32 V\n11:33 Ja nad vastasid Jeesusele ning \u00fctlesid: \u201eMe ei tea!\u201d Siis \u00fctles Jeesus neile: \u201eEga Minagi teile \u00fctle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!\u201d\n12:1 Ja ta hakkas neile r\u00e4\u00e4kima t\u00e4hendamiss\n12:2 Ja ta l\u00e4kitas omal ajal aednike juure sulase aednikelt vastu v\n12:3 Aga nad v\n12:4 Ja ta l\u00e4kitas j\u00e4lle teise sulase nende juure. Seda nad l\n12:5 Siis ta l\u00e4kitas teise. Ja selle nad tapsid. Ja veel muid; \u00fchtesid nad peksid, teised nad tapsid.\n12:6 Tal oli veel \u00fcks, ta armas poeg. Selle ta l\u00e4kitas viimseks nende juure, \u00fcteldes: Ehk nad h\u00e4benevad mu poega?\n12:7 Aga aednikud \u00fctlesid \u00fcksteisele: See ongi p\u00e4rija. Tulge, tapkem ta \u00e4ra, siis j\u00e4\u00e4b p\u00e4rand meile.\n12:8 Ja nad v\n12:9 Mis teeb n\u00fc\u00fcd viinam\u00e4e isand? Ta tuleb ja hukkab aednikud ja annab viinam\u00e4e teiste k\u00e4tte.\n12:10 Kas te pole lugenud seda kirja: Kivi, mille hooneehitajad k\n12:11 See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis!\u201d\n12:12 Ja nad p\u00fc\u00fcdsid Teda kinni v\n12:13 Ja nad l\u00e4kitavad Tema juure m\n12:14 Ja need tulid ning \u00fctlesid Talle: \u201e\n12:15 Tema aga, n\u00e4hes nende silmakirjalikkust, \u00fctles neile: \u201eMiks te Mind kiusate? Tooge Mulle n\u00e4ha teenariraha!\u201d\n12:16 Nemad t\n12:17 Jeesus aga \u00fctles neile: \u201eAndke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!\u201d ja nemad panid Teda imeks.\n12:18 Ja Tema juure tuleb sadusere, kes \u00fctlevad, et ei ole \u00fclest\n12:19 \u201e\n12:20 Oli seitse venda; ja esimene v\n12:21 Ja teine v\n12:22 Ja seitsmest ei j\u00e4tnud keegi j\u00e4rglast j\u00e4rele. K\n12:23 Kui nad n\u00fc\u00fcd \u00fclest\n12:24 Jeesus \u00fctles neile: \u201eKas te mitte ei eksi, sellep\u00e4rast et te ei tunne p\u00fchi kirju ega Jumala v\u00e4ge?\n12:25 Sest kui surnuist \u00fcles t\n12:26 Aga surnute kohta, et need \u00fcles \u00e4ratatakse, eks te ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsap\n12:27 Ta ei ole mitte surnute Jumal, vaid elavate Jumal! Te eksite k\u00fcll v\u00e4ga!\u201d\n12:28 Siis tuli Ta juure \u00fcks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja m\u00e4rkas, et Ta neile oli h\u00e4sti kostnud, ja k\u00fcsis Temalt: \u201eMissugune k\u00e4sk on k\n12:29 Jeesus vastas Talle: \u201eEsimene on see: Kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand!\n12:30 Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, k\n12:31 Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud k\u00e4sku ei ole!\u201d\n12:32 Ja kirjatundja \u00fctles talle: \u201e\n12:33 Ja Teda armastada k\n12:34 Ja kui Jeesus n\u00e4gi, et ta vastas m\n12:35 Ja Jeesus k\n12:36 \u016atleb ju Taavet ise P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi: Issand \u00fctles mu Issandale: Istu Mu paremale k\u00e4ele, kuni Ma Su vaenlased panen Su jalgade alla!\n12:37 Taavet ise nimetab Teda Issandaks. Kuidas ta siis on Tema poeg?\u201d Ja palju rahvast kuulas Teda hea meelega.\n12:38 Ja Ta \u00fctles oma\n12:39 ja esimesi istmeid kogudusekodades ja \u00fclemat paika lauas\n12:40 kes s\u00f6\u00f6vad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid! Need saavad seda raskema hukatuse!\u201d\n12:41 Ja kui Jeesus ohvrirahakirstu kohal istus, vaatas Ta, kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani. Ja paljud rikkad panid sinna palju.\n12:42 Siis tuli \u00fcks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on \u00fcks veering.\n12:43 Ja Ta kutsus Oma j\u00fcngrid Enese juure ning \u00fctles neile: \u201eT\n12:44 Sest need k\n13:1 Ja kui Tema p\u00fchakojast v\u00e4ljus, \u00fctles \u00fcks Tema j\u00fcngreist Temale: \u201e\n13:2 Siis Jeesus vastas ja \u00fctles talle: \u201eKas sa vaatad neid suuri hooneid? Ei j\u00e4eta siia mitte kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!\u201d\n13:3 Ja kui Ta istus\n13:4 \u201e\u016atle meile, millal see s\u00fcnnib ja mis on tunnuseks, kui see k\n13:5 Aga Jeesus hakkas neile r\u00e4\u00e4kima: \u201eKatsuge, et keegi teid ei eksitaks!\n13:6 Paljud tulevad Minu nimel ning \u00fctlevad: \u201eMina olen see!\u201d ja eksitavad paljusid.\n13:7 Aga kui te kuulete s\n13:8 Sest rahvas t\n13:9 Aga pidage silmas iseendid: teid antakse \u00e4ra suurkohtute k\u00e4tte ja kogudusekodades teid peksetakse, ja teid seatakse maavalitsejate ja kuningate ette Minu p\u00e4rast neile tunnistuseks.\n13:10 Ja k\n13:11 Aga kui nad teid viivad ja annavad kohtu k\u00e4tte, \u00e4rge muretsege enneaegu, mida teil tuleb r\u00e4\u00e4kida, vaid mis teile antakse sel tunnil, seda r\u00e4\u00e4kige. Sest teie pole r\u00e4\u00e4kijad, vaid P\u00fcha Vaim.\n13:12 Ja vend annab surma venna ja isa lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja saadavad nad surma.\n13:13 Ja teid vihatakse k\n13:14 Kui te siis n\u00e4ete h\u00e4vituse koletisi seisvat seal, kus see ei peaks seisma - kes seda loeb, see pangu t\u00e4hele - siis p\n13:15 kes on katusel, \u00e4rgu tulgu maha ja \u00e4rgu mingu sisse midagi v\n13:16 ja kes on v\u00e4ljal, \u00e4rgu mingu tagasi v\n13:17 Aga h\u00e4da neile, kes on k\u00e4ima peal, ja neile, kes imetavad neil p\u00e4evil!\n13:18 Aga paluge, et teie p\n13:19 Sest neil p\u00e4evil on niisugune viletsus, millist ei ole olnud loodu algusest, mille Jumal on loonud, kuni siiamaani, ega tulegi.\n13:20 Ja kui Issand ei l\u00fchendaks neid p\u00e4evi, ei p\u00e4\u00e4seks \u00fckski liha; aga \u00e4ravalitute p\u00e4rast, kelled Tema on \u00e4ra valinud, on Ta need p\u00e4evad l\u00fchendanud.\n13:21 Ja kui siis keegi teile \u00fctleb: \u201eVaata, siin on Kristus, vaata seal!\u201d \u00e4rge uskuge.\n13:22 Sest valekristusi ja valeprohveteid t\n13:23 Aga teie vaadake ette! Mina olen teile k\n13:24 Aga neil p\u00e4evil p\u00e4rast seda viletsuseaega pimeneb p\u00e4ike ja kuu ei anna oma valgust;\n13:25 ja taeva t\u00e4hed peavad taevast maha langema ja v\u00e4gesid, mis on taevas, k\n13:26 Ja siis n\u00e4hakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure v\u00e4e ja auhiilgusega.\n13:27 Ja siis Ta l\u00e4kitab Inglid ja kogub kokku Oma \u00e4ravalitud neljast tuulest ilmamaa otsast taeva otsani.\n13:28 Aga viigipuust\n13:29 N\n13:30 T\n13:31 Taevas ja maa h\u00e4vivad, kuid Minu s\n13:32 Aga sellest p\u00e4evast v\n13:33 Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on k\u00e4es!\n13:34 Otsegu inimene, kes l\u00e4ks v\n13:35 n\n13:36 et ta ei tuleks \u00e4kitselt ja ei leiaks teid magavat.\n13:37 Aga mida Ma \u00fctlen teile, \u00fctlen k\n14:1 Aga kahe p\u00e4eva p\u00e4rast olid paasaja hapnemata leibade p\u00fchad, ja \u00fclempreestrid ja kirjatundjad otsisid, kuidas kavalusega Teda kinni v\n14:2 Sest nad \u00fctlesid: \u201eMitte p\u00fchade ajal, et ei t\n14:4 Aga seal olid m\n14:5 Sest selle oleks v\n14:6 Aga Jeesus \u00fctles: \u201eJ\u00e4tke ta rahule! Miks te teete talle s\u00fcdamevalu? Ta on teinud Mulle heateo.\n14:7 Sest vaeseid on ikka teie juures ja, kui te tahate, v\n14:8 Ta on teinud, mis ta v\n14:9 T\n14:10 Ja Juudas Iskariot, \u00fcks neist kaheteistk\u00fcmnest, l\u00e4ks \u00fclempreestrite juure, et Teda neile \u00e4ra anda.\n14:11 Kui nad seda kuulsid, said nad r\n14:12 Ja hapnemata leibade esimesel p\u00e4eval, kui paasatalle veristati, \u00fctlesid Tema j\u00fcngrid Talle: \u201eKuhu Sa tahad, et me l\u00e4heme ja teeme ettevalmistusi Sulle paasatalle s\u00f6\u00f6miseks?\u201d\n14:13 Ja Tema l\u00e4kitas kaks Oma j\u00fcngreist ning \u00fctles neile: \u201eMinge linna, ja teile tuleb vastu inimene, kes kannab veekruusi; j\u00e4rgige teda.\n14:14 Ja seal, kuhu ta sisse l\u00e4heb, \u00fctelge majaisandale: \u201e\n14:15 Ja tema n\u00e4itab teile suure \u00fclemise toa, mis on valmis korraldatud. Seal valmistage meile.\u201d\n14:16 Ja Tema j\u00fcngrid l\u00e4ksid \u00e4ra ja tulid linna ning leidsid n\n14:17 Aga kui\n14:18 Ja kui nad lauas istusid ja s\n14:19 Siis nad hakkasid kurvaks minema ja \u00fcksteise j\u00e4rele Temale \u00fctlema: \u201eEga ometi mina?\u201d\n14:20 Tema \u00fctles neile: \u201e\u016aks neist kaheteistk\u00fcmnest, kes \u00fches Minuga pistab k\u00e4e vaagnasse, annab Mind \u00e4ra.\n14:21 Inimese Poeg l\u00e4heb k\u00fcll \u00e4ra, n\n14:22 Ja kui nad s\n14:23 Ja Ta v\n14:24 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eSee on Minu veri, lepingu veri, mis \u00e4ra valatakse paljude eest.\n14:25 T\n14:26 Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, l\u00e4ksid nad v\u00e4lja\n14:27 Ja Jeesus \u00fctleb neile: \u201eTe k\n14:28 Aga p\u00e4rast Oma \u00fclest\n14:29 Siis Peetrus \u00fctleb Temale: \u201eKui ka k\n14:30 Jeesus \u00fctles talle: \u201eT\n14:31 Aga tema \u00fctles veel eriti: \u201eKui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!\u201d Ja samuti \u00fctlesid ka k\n14:32 Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani, ja Tema \u00fctles Oma j\u00fcngritele: \u201eIstuge siin niikaua kui Ma palvetan!\u201d\n14:33 Ja Ta v\n14:34 ja Ta \u00fctles neile: \u201eMinu hing on v\u00e4ga kurb surmani, j\u00e4\u00e4ge siia ja valvake!\u201d\n14:35 Ja Ta l\u00e4ks pisut eemale ja heitis maha maa peale ning palus, et see tund, kui on v\n14:36 ja Ta \u00fctles: \u201eAbba Isa! Sinul on k\n14:37 Ja Ta tuleb ja leiab nad magamast, ja \u00fctleb Peetrusele: \u201eSiimon, kas sa magad? Kas sa ei suuda \u00fchtki tundi valvata?\n14:38 Valvake ja paluge, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on k\u00fcll valmis, kuid liha on n\n14:39 Ja Ta l\u00e4ks j\u00e4lle \u00e4ra ja palvetas sama palvet.\n14:40 Ja Ta tuli tagasi ja leidis nad taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest, ja nad ei teadnud, mida Temale vastata.\n14:41 Ja Ta tuli kolmat puhku ja \u00fctles neile: \u201eTe ikka veel magate ja puhkate; aeg on m\u00f6\u00f6das, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste k\u00e4tte!\n14:42 T\n14:43 Ja sedamaid, kui Tema alles r\u00e4\u00e4kis, saabus Juudas, \u00fcks neist kaheteistk\u00fcmnest, ja \u00fches temaga j\n14:45 Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe Tema juure ja \u00fctles: \u201eRabi!\u201d ja andis Temale suud.\n14:46 Aga nemad pistsid oma k\u00e4ed Tema k\u00fclge ja v\n14:47 Siis keegi juuresseisjaist t\n14:48 Ja Jeesus kostis ja \u00fctles neile: \u201eOtsegu r\u00f6\u00f6vli vastu te olete v\u00e4ljunud m\n14:49 Ma olen olnud iga p\u00e4ev teie juures p\u00fchakojas\n14:50 Siis k\n14:51 Ja \u00fcks noor mees j\u00e4rgis Teda; sel oli linane riie seljas paljal ihul; ja nad v\n14:52 Aga tema j\u00e4ttis linase riide maha ja p\n14:53 Ja nad viisid Jeesuse \u00fclempreestri juure, ja sinna tulid kokku k\n14:54 Ja Peetrus j\u00e4rgis Teda kaugelt kuni \u00fclempreestri\n14:55 Aga \u00fclempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid Jeesuse vastu tunnistust, et saata Teda surma, kuid ei leidnud mitte.\n14:56 Sest paljud tunnistasid valet Tema peale, aga tunnistused ei l\u00e4inud \u00fchte.\n14:57 Seal t\n14:58 \u201eMe oleme kuulnud Teda \u00fctlevat: Mina kisun selle k\u00e4tega tehtud templi maha ja ehitan kolme p\u00e4evaga teise, mis ei ole k\u00e4tega tehtud!\u201d\n14:59 Ja n\n14:60 Siis \u00fclempreester astus keskele ja k\u00fcsis Jeesuselt ning \u00fctles: \u201eEks Sa kosta midagi selle vastu, mida need tunnistavad Sinu kohta?\u201d\n14:61 Aga Tema j\u00e4i vait ega vastanud midagi. Taas k\u00fcsis Talt \u00fclempreester ja \u00fctles Temale: \u201eKas Sina oled Kristus, Kiidetava Poeg?\u201d\n14:62 Ja Jeesus \u00fctles: \u201eMina olen See, ja te peate n\u00e4gema Inimese Poja istuvat Jumala v\u00e4e paremal poolel ja tulevat taeva pilvedega.\u201d\n14:63 Siis rebestas \u00fclempreester oma kuue ja \u00fctles: \u201eMis meil veel on vaja tunnistajaid?\n14:64 Te olete kuulnud jumalapilget! Mis te arvate?\u201d Aga nad k\n14:65 Ja m\n14:66 Ja kui Peetrus oli all\n14:67 ja n\u00e4hes Peetrust end soojendamas, vaatas ta temale otsa ja \u00fctles: \u201eKa sina olid \u00fches Selle Naatsareti Jeesusega!\u201d\n14:68 Aga tema salgas, \u00fcteldes: \u201eEi ma tea ega saa aru, mida sa r\u00e4\u00e4gid!\u201d Ja ta l\u00e4ks v\u00e4lja ees\n14:69 Ja n\u00e4hes teda seal, hakkas t\u00fcdruk j\u00e4lle \u00fctlema neile, kes seal seisid: \u201eSee on \u00fcks nende seast!\u201d\n14:70 Aga ta salgas taas. Ja v\u00e4he aja p\u00e4rast \u00fctlesid juuresseisjad j\u00e4lle Peetrusele: \u201eT\n14:71 Aga tema hakkas needma ja vanduma: \u201eEi ma tunne Seda Inimest, kellest te r\u00e4\u00e4gite!\u201d\n14:72 Ja kohe laulis kukk teist korda. Siis Peetrusele tuli meele s\n15:1 Ja kohe vara hommikul pidasid \u00fclempreestrid \u00fches vanemate ja kirjatundjatega ja k\n15:2 Ja Pilaatus k\u00fcsis Temalt: \u201eOled Sa Juutide Kuningas?\u201d Tema vastas ning \u00fctles Temale: \u201eJah, olen!\u201d\n15:3 Ja \u00fclempreestrid kaebasid palju Tema peale.\n15:4 Aga Pilaatus k\u00fcsis Talt j\u00e4lle ning \u00fctles: \u201eKas Sa midagi ei vasta? Vaata, kui raskesti nad Sind s\u00fc\u00fcdistavad!\u201d\n15:5 Kuid Jeesus ei vastanud enam midagi, n\n15:6 Aga igaks p\u00fchaks laskis ta neile vabaks \u00fche vangi, keda nad talt palusid.\n15:7 Ja seal oli mees nimega Barabas, vangi pandud \u00fches m\u00e4ssulistega, kes olid m\u00e4ssus toime pannud m\n15:8 Ja rahvas l\u00e4ks \u00fcles ja hakkas paluma teha nii, nagu ta ikka neile oli teinud.\n15:9 Aga Pilaatus vastas neile ning \u00fctles: \u201eKas tahate, et ma teile lasen vabaks Juutide Kuninga?\u201d\n15:10 Sest ta teadis, et \u00fclempreestrid Tema olid annud ta k\u00e4tte kadedusest.\n15:11 Aga \u00fclempreestrid kihutasid rahvast, et ta neile laseks vabaks pigemini Barabase.\n15:12 Siis vastas Pilaatus j\u00e4lle ning \u00fctles neile: \u201eMis ma siis teen Temaga, keda te nimetate Juutide Kuningaks?\u201d\n15:13 Aga nemad kisendasid taas \u201eL\u00f6\u00f6 Ta risti!\u201d\n15:14 Pilaatus \u00fctles neile: \u201eMis kurja Ta siis on teinud?\u201d Aga nad kisendasid veel enam: \u201eL\u00f6\u00f6 Ta risti!\u201d\n15:15 Ent Pilaatus, tahtes teha rahva meele j\u00e4rele, andis neile vabaks Barabase, aga Jeesust ta laskis rooskadega peksta, et Teda risti l\u00fc\u00fca.\n15:16 Siis viisid s\n15:17 Ja nad riietasid Ta purpurkuuega ja punusid kibuvitsakrooni ning panid Temale p\u00e4he\n15:18 ja hakkasid Teda teretama: \u201eTere, Juutide Kuningas!\u201d\n15:19 Ja nad l\n15:20 Ja kui nad Teda olid naernud, v\n15:21 Ja nad sundisid \u00fcht m\u00f6\u00f6daminevat meest, Siimonat K\u00fcreenest, kes tuli v\u00e4ljalt, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma Tema risti.\n15:22 Ja nad viisid Ta Kolgata paika, see on meie keeli: Pealae ase.\n15:23 Ja nad pakkusid Temale juua m\u00fcrriga segatud viina. Kuid Tema ei v\n15:24 Ja nad l\u00f6\u00f6vad Ta risti ja jagavad Ta riided, heites liisku selle kohta, mis keegi saab.\n15:25 Ent see oli kolmas tund, kui nad Ta risti l\n15:26 Ja pealkirjaks oli kirjutatud Tema s\u00fc\u00fc: \u201eJuutide Kuningas!\u201d\n15:27 Ka l\n15:28 Siis l\u00e4ks t\u00e4ide Kiri, mis \u00fctleb: \u201eJa Teda arvati \u00fcleastujate hulka!\u201d\n15:29 Ja m\u00f6\u00f6daminejad pilkasid Teda, vangutasid pead ja \u00fctlesid: \u201eOh Sind, Kes Sa maha kisud templi ja ehitad \u00fcles kolme p\u00e4evaga,\n15:30 aita Iseennast ja astu ristilt maha!\u201d\n15:31 Samuti naersid Teda ka \u00fclempreestrid isekeskis \u00fches kirjatundjatega ja \u00fctlesid: \u201eMuid Ta on aidanud, Iseennast ta ei saa aidata!\n15:32 Kristus, Iisraeli Kuningas, astugu n\u00fc\u00fcd ristilt maha, et me n\u00e4eksime ja usuksime!\u201d Ja need, kes olid \u00fches Temaga risti l\u00f6\u00f6dud, teotasid Teda.\n15:33 Ja kuuendal tunnil tekkis pimedus \u00fcle kogu maa ja kestis \u00fcheksanda tunnini.\n15:34 Ja \u00fcheksandal tunnil kisendas Jeesus suure h\u00e4\u00e4lega ning \u00fctles: \u201eEloii, Eloii, lamaa sabahtaani!\u201d see on meie keeli: Mu Jumal, Mu Jumal, miks Sa Mind maha j\u00e4tsid?\n15:35 Kui m\n15:36 Siis jooksis keegi ja t\u00e4itis k\u00e4sna \u00e4\u00e4dikaga, pistis selle pilliroo otsa ja jootis Teda ning \u00fctles: \u201eOodake, saame n\u00e4ha, kas Eelija tuleb Teda maha v\n15:37 Aga Jeesus kisendas suure h\u00e4\u00e4lega ja heitis hinge.\n15:38 Ja templi eesriie k\u00e4rises l\n15:39 Aga kui pealik, kes Tema ees seisis, n\u00e4gi, et Ta n\n15:40 Seal oli ka naisi kaugelt vaatamas, nende seas ka Maarja Magdaleena ja Maarja, noorema Jakoobuse ja Joosese ema, ja Saloome,\n15:41 kes olid Teda j\u00e4rginud ja Teda teeninud, kui Ta Galileamaal oli, ja palju muid naisi, kes \u00fches Temaga olid l\u00e4inud \u00fcles Jeruusalemma.\n15:42 Aga kui p\u00e4ev juba oli j\n15:43 siis tuli Joosep Arimaatiast, lugupeetud kohtun\n15:44 Siis Pilaatus imestas, et ta juba oli surnud, ja kutsus enese juure pealiku ning k\u00fcsis temalt, kas Ta ammu suri.\n15:45 Ja kui ta pealikult oli saanud teate, andis ta surnukeha Joosepile.\n15:46 Tema ostis l\n15:47 Aga Maarja Magdaleena ja Maarja, Joosese ema, vaatasid, kuhu Ta asetati.\n16:1 Ja kui hingamisp\u00e4ev oli m\u00f6\u00f6dunud, ostsid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ema, ja Saloome l\n16:2 Ja n\u00e4dala esimesel p\u00e4eval tulid nad v\u00e4ga vara p\u00e4eva t\n16:3 ja \u00fctlesid isekeskis: \u201eKes veeretab meile \u00e4ra kivi haua ukselt?\u201d\n16:4 Ja silmi t\n16:5 Ja nad l\u00e4ksid hauakoopasse ja n\u00e4gid paremal poolel noore mehe istuvat, pikk valge r\u00fc\u00fc seljas. Ja nad kohkusid v\u00e4ga.\n16:6 Aga tema \u00fctles neile: \u201e\u00c4rge kohkuge! Te otsite Jeesust Naatsaretlast, Kes oli risti l\u00f6\u00f6dud; Ta on \u00fcles t\n16:7 Ent minge \u00fctelge Tema j\u00fcngritele, ka Peetrusele, et Ta l\u00e4heb teie eele Galileasse; seal te saate Teda n\u00e4ha, n\n16:8 Nad tulid v\u00e4lja, jooksid haua juurest \u00e4ra, sest neid oli vallanud v\u00e4ristus ja h\u00e4mmastus; ja nad ei \u00fctelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.\n16:9 Aga kui Tema n\u00e4dala esimesel p\u00e4eval vara oli \u00fcles t\n16:10 Tema l\u00e4ks ja teatas neile, kes Jeesusega olid olnud, ja leinasid ning nutsid.\n16:11 Ja kui need kuulsid, et Ta elab ja Maarja Magdaleena olevat Teda n\u00e4inud, ei uskunud nad.\n16:12 Selle j\u00e4rele Ta ilmus teisel n\u00e4ol kahele nende seast, kui need olid teel maale minemas.\n16:13 Ja ka need l\u00e4ksid ja kuulutasid seda teistele, kuid neidki nad ei uskunud.\n16:14 P\u00e4rast Ta ilmus neile \u00fcheteistk\u00fcmnele, kui nad lauas istusid, ja s\n16:15 Ja Ta \u00fctles neile: \u201eMinge k\n16:16 Kes usub ja keda ristitakse, see saab\n16:17 Aga tunnust\u00e4hed j\u00e4rgivad neid, kes usuvad. Minu nimel nad ajavad kurje vaime v\u00e4lja, r\u00e4\u00e4givad uusi keeli,\n16:18 v\n16:19 Ja Issand Jeesus, kui Ta oli nendega r\u00e4\u00e4kinud, v\n16:20 Aga nemad l\u00e4ksid v\u00e4lja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand t\u00f6\u00f6tas \u00fches nendega ning kinnitas s","title":"Estonian Bible (partial): Mark","type":"page"}