{"collection":"Bible & Christianity","html_url":"https://unchartedknowledge.5gfusion.net/browse/bib/wb/est/rev.htm","path":"bib/wb/est/rev.htm","source_url":"https://sacred-texts.com/bib/wb/est/rev.htm","text":"1:1 Jeesuse Kristuse Ilmutus, mille Jumal Temale andis, et Ta n\u00e4itaks Tema sulastele, mis varsti peab s\u00fcndima; ja seda Ta n\u00e4itas, l\u00e4kitades Oma Ingli kaudu Oma sulasele Johannesele,\n1:2 kes on tunnistanud Jumala s\u00f5na ja Jeesuse Kristuse tunnistust, k\u00f5ike, mida ta on n\u00e4inud.\n1:3 \u00d5nnis on see, kes loeb, ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse s\u00f5nu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud; sest aeg on ligidal.\n1:4 Johannes seitsmele Aasia kogudusele: armu teile ja rahu Sellelt, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb; ja neilt seitsmelt vaimult, kes on Tema auj\u00e4rje ees;\n1:5 ja Jeesuselt Kristuselt, Kes on ustav tunnistaja, esmas\u00fcndinu surnute seast ja maailma kuningate valitseja. Temale, Kes meid on armastanud ja meid on vabastanud meie pattudest Oma Verega,\n1:6 ja on meid teinud kuningriigiks, preestriks Jumalale ja Oma Isale, Temale olgu au ja v\u00e4gi ajastute ajastuteni! Aamen.\n1:7 Vaata, Tema tuleb pilvedega ja k\u00f5ik silmad saavad Teda n\u00e4ha, ja need, kes Tema l\u00e4bi pistsid, ja k\u00f5ik maa suguharud t\u00f5stavad kaebeh\u00e4\u00e4lt Tema p\u00e4rast. T\u00f5epoolest, aamen!\n1:8 \u201eMina olen A ja O\u201d, \u00fctleb Issand Jumal, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb, K\u00f5igev\u00e4eline.\n1:9 Mina, Johannes, teie vend ja teie kaaslane viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumala s\u00f5na ja Jeesuse Kristuse tunnistuse p\u00e4rast.\n1:10 Ma olin vaimus Issanda p\u00e4eval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsekui pasuna h\u00e4\u00e4lt,\n1:11 mis \u00fctles: \u201eMida sa n\u00e4ed, kirjuta raamatusse ja l\u00e4kita neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Sm\u00fcrnasse ja Pergamoni ja T\u00fcatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeasse!\u201d\n1:12 Ja ma p\u00f6\u00f6rdusin \u00fcmber vaatama seda h\u00e4\u00e4lt, mis minuga r\u00e4\u00e4kis. Ja kui ma olin p\u00f6\u00f6rdunud, n\u00e4gin ma seitset kuld k\u00fc\u00fcnlajalga.\n1:13 Ja keset neid seitset k\u00fc\u00fcnlajalga \u00fcht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika r\u00fc\u00fcga ja v\u00f6\u00f6tatud rinde alt kuldv\u00f6\u00f6ga.\n1:14 Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja Tema silmad nagu tuleleek;\n1:15 ja Tema jalad olid otsekui ahjus h\u00f5\u00f5guv, hiilgav vasemaak ja Tema h\u00e4\u00e4l oli nagu suurte vete kohin.\n1:16 Ja Temal oli paremas k\u00e4es seitse taevat\u00e4hte, ja Tema suust l\u00e4ks v\u00e4lja terav kaheterane m\u00f5\u00f5k, ja Tema pale oli otsekui p\u00e4ike, kui see paistab oma v\u00e4es.\n1:17 Kui ma Teda n\u00e4gin, siis ma langesin maha Tema jalgade ette nagu surnu. Ja Ta pani Oma parema k\u00e4e mu peale ja \u00fctles mulle: \u201e\u00c4ra karda, Mina olen Esimene ja Viimne\n1:18 ja Elav; Ma olin surnud, ja vaata, Ma olen elav ajastute ajastuteni, ja Minu k\u00e4es on surma ja surmavalla v\u00f5tmed!\n1:19 Kirjuta siis, mida sa oled n\u00e4inud ja mis n\u00fc\u00fcd on ja mis p\u00e4rast seda s\u00fcnnib!\n1:20 Nende seitsme taevat\u00e4he saladus, mida sa n\u00e4gid Minu paremas k\u00e4es, ja nende seitsme kuldk\u00fc\u00fcnlajala saladus on see: need seitse t\u00e4hte on seitsme koguduse Inglid, ja need seitse k\u00fc\u00fcnlajalga on seitse kogudust!\n2:1 Efesose koguduse Inglile kirjuta: n\u00f5nda \u00fctleb see, Kes neid seitset t\u00e4hte peab Oma paremas k\u00e4es, Kes k\u00f5nnib seitsme kuldk\u00fc\u00fcnlajala vahel:\n2:2 Ma tean su tegusid ja sinu t\u00f6\u00f6d ja su kannatlikkust ja et sa ei v\u00f5i sallida kurje ja oled l\u00e4bi katsunud need, kes endid \u00fctlevad Apostlid olevat, aga ei ole, ning oled leidnud nad olevat valelikud;\n2:3 ja sinul on kannatlikkust ja sa oled kandnud raskusi Minu nime p\u00e4rast ega ole raugenud.\n2:4 Aga Mul on sinu vastu, et sa oled maha j\u00e4tnud oma esimese armastuse.\n2:5 Siis m\u00f5tle n\u00fc\u00fcd, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimesi tegusid; aga kui mitte, siis Ma tulen su juurde ja l\u00fckkan su k\u00fc\u00fcnlajala tema asemelt \u00e4ra, kui sa meelt ei paranda.\n2:6 Aga see sul on, et sa vihkad nikolaiitide tegusid, mida vihkan Minagi.\n2:7 Kellel k\u00f5rv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele \u00fctleb: kes v\u00f5idab, sellele ma annan s\u00fc\u00fca elupuust, mis on Jumala paradiisis.\n2:8 Ja Sm\u00fcrna koguduse Inglile kirjuta: n\u00f5nda \u00fctleb Esimene ja Viimne, Kes oli surnud ja on saanud elavaks:\n2:9 Ma tean su viletsust ning vaesust \u2014 kuid sa oled siiski rikas \u2014 ja pilkamist nende poolt, kes \u00fctlevad endid juudid olevat, aga ei ole, vaid on saatana kogudus!\n2:10 \u00c4ra karda seda, mida sul tuleb kannatada! Vaata, kurat tahab visata m\u00f5ned teie seast vangitorni, et teid kiusataks; ja teil on viletsust k\u00fcmme p\u00e4eva. Ole ustav surmani, siis Ma annan sulle elukrooni!\n2:11 Kellel k\u00f5rv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele \u00fctleb: kes v\u00f5idab, sellele ei tee teine surm mingit kahju!\n2:12 Ja Pergamoni koguduse Inglile kirjuta: n\u00f5nda \u00fctleb See, Kelle k\u00e4es on terav kaheterane m\u00f5\u00f5k:\n2:13 Ma tean, kus sa elad: seal, kus on saatana auj\u00e4rg! Ja sa pead kinni Mu nimest ega ole Minu usku salanud ka neil p\u00e4evil, mil Antipas, Mu tunnistaja, mu ustav, tapeti teie juures, kus saatan elab.\n2:14 Aga Mul on pisut sinu vastu, et sul on seal neid, kes peavad kinni Bileami \u00f5petusest, kes Baalakit \u00f5petas v\u00f5rgutama Iisraeli s\u00f6\u00f6ma ebajumalate ohvreid ja hoorama.\n2:15 Samuti on sul ka neid, kes samasuguselt kinni peavad nikolaiitide \u00f5petusest.\n2:16 Paranda siis meelt; aga kui mitte, siis Ma tulen su juurde nobedasti ja s\u00f5din nende vastu oma suu m\u00f5\u00f5gaga!\n2:17 Kellel k\u00f5rv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele \u00fctleb: kes v\u00f5idab, sellele Ma annan s\u00fc\u00fca varjule pandud mannat ja annan temale valge kivikese ja kivikese peale kirjutatud uue nime, mida \u00fckski muu ei tunne kui aga see, kes selle saab.\n2:18 Ja T\u00fcatiira koguduse Inglile kirjuta: n\u00f5nda \u00fctleb Jumala Poeg, Kellel on silmad nagu tuleleek ja jalad hiilgavad otsekui vasemaak:\n2:19 Ma tean sinu tegusid ja armastust ja usku ja teenimist ja kannatlikkust, ja et sinu viimseid tegusid on rohkem kui esimesi.\n2:20 Aga Mul on sinu vastu, et sa sallid naist Iisebeli, kes ennast nimetab prohvetiks ja \u00f5petab ning ahvatleb Minu sulaseid hoorama ja s\u00f6\u00f6ma ebajumalate ohvreid.\n2:21 Ma olen temale andnud aega meeleparanduseks, aga ta ei taha p\u00f6\u00f6rduda oma porduelust.\n2:22 Vaata, Ma viskan ta haigevoodisse ja need, kes temaga abielu rikuvad, suurde viletsusse, kui nad ei p\u00f6\u00f6rdu tema tegudest!\n2:23 Ja tema lapsed Ma l\u00f5petan surmaga, ja k\u00f5ik kogudused tunnevad \u00e4ra, et Mina olen See, Kes katsub l\u00e4bi neerud ja s\u00fcdamed, ja Ma annan teile iga\u00fchele teie tegude j\u00e4rgi.\n2:24 Aga teile Ma \u00fctlen ja muile T\u00fcatiiras olevaile, kellel ei ole seda \u00f5petust ja kes ei ole, nagu nad \u00fctlevad, \u00e4ra tundnud saatana s\u00fcgavusi: Ma ei pane teile peale muud koormat,\n2:25 pidage vaid kinni, mis teil on, kuni Ma tulen!\n2:26 Ja kes v\u00f5idab ja otsani peab Minu tegusid, sellele Ma annan meelevalla paganate \u00fcle\n2:27 ja ta peab neid karjatama raudkepiga, n\u00f5nda nagu saviastjad pihuks l\u00fc\u00fcakse, otsekui Minagi olen saanud meelevalla Oma Isalt;\n2:28 ja Mina annan temale koidut\u00e4he.\n2:29 Kellel k\u00f5rv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele \u00fctleb!\n3:1 Ja Sardese koguduse Inglile kirjuta: n\u00f5nda \u00fctleb See, Kelle on seitse Jumala vaimu ja need seitse t\u00e4hte: Ma tean sinu tegusid, et sul on nimi, et sa elad, aga oled surnud!\n3:2 Saa valvsaks ja kinnita muid, kes on suremas; sest Mina ei ole leidnud, et su teod oleksid t\u00e4ielikud Minu Jumala ees!\n3:3 Siis m\u00f5tle, kuidas sa s\u00f5na vastu v\u00f5tsid ja kuulsid, ja pea seda ning paranda meelt! Kui sa n\u00fc\u00fcd ei valva, tulen Ma kui varas ja sina ei tea, mil tunnil Ma su peale tulen.\n3:4 Ometi on sul ka Sardeses m\u00f5ned nimed, kes ei ole reostanud oma riideid, ja nad peavad Minuga k\u00e4ima valgeis riideis, sest nad on seda v\u00e4\u00e4rt.\n3:5 Kes v\u00f5idab, see riietatakse n\u00f5nda valgete riietega ja Mina ei kustuta tema nime eluraamatust, ja Ma tahan tunnistada tema nime Oma Isa ees ja k\u00f5igi Tema Inglite ees.\n3:6 Kellel k\u00f5rv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele \u00fctleb!\n3:7 Ja Filadelfia koguduse Inglile kirjuta: n\u00f5nda \u00fctleb P\u00fcha, T\u00f5eline, Kelle k\u00e4es on Taaveti v\u00f5ti ja Kes avab ja \u00fckski ei sule; Kes suleb ja \u00fckski ei ava:\n3:8 Ma tean sinu tegusid. Vaata, Ma olen seadnud su ette avatud ukse ja \u00fckski ei suuda seda sulgeda; sest sul on pisut rammu, ja sa oled pidanud Mu s\u00f5na ega ole salanud Mu nime!\n3:9 Vaata, Ma annan saatana kogudusest m\u00f5ned, kes \u00fctlevad endid juudid olevat, aga ei ole, vaid valetavad! Vaata, Ma teen, et nad tulevad ja kummardavad sinu jalgade ette ja tunnevad \u00e4ra, et Ma sind olen armastanud!\n3:10 Et sa Mu kannatlikkuse s\u00f5na oled pidanud, siis Minagi tahan sind hoida kiusatustunni eest, mis on tulemas kogu maailma peale neid kiusama, kes maa peal elavad.\n3:11 Ma tulen nobedasti; pea kinni, mis sul on, et \u00fckski sinu krooni ei v\u00f5taks!\n3:12 Kes v\u00f5idab, selle Ma teen sambaks Oma Jumala templis, ja tema ei l\u00e4he sealt enam v\u00e4lja, ja Ma kirjutan tema peale Oma Jumala nime ja Oma Jumala linna nime, Uue Jeruusalemma, mis maha tuleb taevast Minu Jumala juurest, ja Oma uue nime.\n3:13 Kellel k\u00f5rv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele \u00fctleb!\n3:14 Ja Laodikea koguduse Inglile kirjuta: n\u00f5nda \u00fctleb Aamen, ustav ja t\u00f5eline tunnistaja, Jumala loodu algus:\n3:15 Ma tean sinu tegusid, et sa pole k\u00fclm ega kuum. Oh, oleksid sa k\u00fclm v\u00f5i kuum!\n3:16 Aga n\u00fc\u00fcd, et sa oled leige ja mitte k\u00fclm ega kuum, siis tahan Ma sind v\u00e4lja s\u00fclitada Oma suust!\n3:17 Sa ju \u00fctled: ma olen rikas ja mul on vara k\u00fcllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!\n3:18 Ma annan sulle n\u00f5u osta Minult kulda, mis tules on puhastatud, et sa v\u00f5iksid rikkaks saada, ja valged riided, et sa nendega riietuksid ja ei n\u00e4htaks sinu alastuse h\u00e4bi, ja silmasalvi v\u00f5ida silmi, et sa n\u00e4eksid.\n3:19 Ma noomin ja karistan k\u00f5iki, keda Ma armastan. Ole siis v\u00e4ga hoolas ja paranda meelt!\n3:20 Vaata, Ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi Mu h\u00e4\u00e4lt kuuleb ja ukse avab, selle juurde Ma l\u00e4hen sisse ja s\u00f6\u00f6n \u00f5htust \u00fches temaga ja tema Minuga!\n3:21 Kes v\u00f5idab, sellele Ma annan istuda \u00fches Minuga Minu auj\u00e4rjel, n\u00f5nda nagu Minagi olen v\u00f5itnud ja istunud \u00fches Oma Isaga Tema auj\u00e4rjele.\n3:22 Kellel k\u00f5rv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele \u00fctleb!\n4:1 P\u00e4rast seda ma n\u00e4gin, ja vaata: uks oli avatud taevas ja endine h\u00e4\u00e4l, mida olin kuulnud otsekui pasunat r\u00e4\u00e4kivat minuga, \u00fctles: \u201eAstu siia \u00fcles, ja Ma n\u00e4itan sulle, mis p\u00e4rast seda peab s\u00fcndima!\u201d\n4:2 Ja sedamaid olin mina vaimus. Ja vaata, auj\u00e4rg seisis taevas, ja Keegi istus auj\u00e4rjel!\n4:3 Ja See, Kes istus, oli jumelt otsekui jaspise- ja sardisekivi, ja vikerkaar oli auj\u00e4rje \u00fcmber, jumelt sarnane smaragdikivile.\n4:4 Ja auj\u00e4rje \u00fcmber oli kaksk\u00fcmmend neli auj\u00e4rge; ja auj\u00e4rgedel ma n\u00e4gin istuvat kahtk\u00fcmmend nelja vanemat, riietatud valgeisse riietesse ja kuldp\u00e4rjad peas.\n4:5 Ja auj\u00e4rjest v\u00e4ljus v\u00e4lke ja h\u00e4\u00e4li ja piksem\u00fcrinat, ja seitse tulist lampi p\u00f5les auj\u00e4rje ees; need on Jumala seitse vaimu.\n4:6 Ja auj\u00e4rje ees oli otsekui klaasmeri, m\u00e4gikristalli sarnane; ja keset auj\u00e4rge ja auj\u00e4rje \u00fcmber oli neli olendit, t\u00e4is silmi eest ja tagant.\n4:7 Ja esimene olend oli l\u00f5ukoera sarnane, ja teine olend oli h\u00e4rja sarnane, ja kolmandal olendil oli n\u00e4gu otsekui inimesel, ja neljas olend oli lendava kotka sarnane.\n4:8 Ja neil neljal olendil oli iga\u00fchel kuus tiiba, \u00fcmberringi ja seestpoolt nad olid t\u00e4is silmi. Nad ei lakka \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad \u00fctlemast: \u201eP\u00fcha, p\u00fcha, p\u00fcha on Issand Jumal, K\u00f5igev\u00e4eline, Kes oli ja Kes on ja Kes tuleb!\u201d\n4:9 Ja nii sageli kui olendid annavad austust, au ja t\u00e4nu Sellele, Kes auj\u00e4rjel istub ja elab ajastute ajastuteni,\n4:10 heidavad need kaksk\u00fcmmend neli vanemat maha selle ette, Kes auj\u00e4rjel istub, ja nad kummardavad Teda, Kes elab ajastute ajastuteni, ja panevad oma p\u00e4rjad maha auj\u00e4rje ette ning \u00fctlevad:\n4:11 Sina, meie Issand ja Jumal, oled v\u00e4\u00e4rt v\u00f5tma austust ja au ja v\u00e4ge, sest sina oled loonud k\u00f5ik asjad, ja Sinu tahte l\u00e4bi on need olemas ja on loodud!\u201d\n5:1 Ja ma n\u00e4gin Selle paremas k\u00e4es, Kes istus auj\u00e4rjel, rullraamatut, t\u00e4is kirjutatud seestpoolt ja v\u00e4ljastpoolt ja kinni pandud seitsme pitseriga.\n5:2 Ja ma n\u00e4gin v\u00e4gevat Inglit; see kuulutas suure h\u00e4\u00e4lega: \u201eKes on v\u00e4\u00e4riline avama seda raamatut ja lahti v\u00f5tma selle pitsereid?\u201d\n5:3 Ja \u00fckski ei v\u00f5inud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raamatut ega vaadata sinna sisse.\n5:4 Ja mina nutsin v\u00e4ga, et kedagi ei leitud v\u00e4\u00e4rt olevat avama raamatut ja vaatama sinna sisse.\n5:5 Ja \u00fcks vanemaist \u00fctles mulle: \u201e\u00c4ra nuta! Vaata, l\u00f5ukoer Juuda suguharust, Taaveti juur, on v\u00f5itnud nii, et Tema v\u00f5ib avada raamatu ja lahti v\u00f5tta selle seitse pitserit!\u201d\n5:6 Ja ma n\u00e4gin keset auj\u00e4rge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, Kes oli otsekui tapetud; ja Tal oli seitse sarve ja seitse silma, mis on Jumala seitse vaimu, kes on l\u00e4kitatud kogu ilmamaale.\n5:7 Ja Ta tuli ja v\u00f5ttis raamatu selle paremast k\u00e4est, Kes istus auj\u00e4rjel.\n5:8 Ja kui Ta oli v\u00f5tnud raamatu, siis need olendid ja need kaksk\u00fcmmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja iga\u00fchel oli k\u00e4es kannel ja kuldkausid, t\u00e4is suitsutusrohte; need on p\u00fchade palved.\n5:9 Ja nad laulsid uut laulu ning \u00fctlesid: \u201eSina oled v\u00e4\u00e4rt v\u00f5tma raamatut ja lahti tegema selle pitsereid, sest Sina oled olnud tapetud ja oled Oma Verega Jumalale ostnud inimesi k\u00f5igist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganah\u00f5imudest\n5:10 ja oled nad teinud kuningriigiks ja preestriks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal.\u201d\n5:11 Ja ma n\u00e4gin ja kuulsin paljude Inglite h\u00e4\u00e4lt auj\u00e4rje ja olendite ja vanemate \u00fcmbert; ja nende arv oli k\u00fcmme tuhat korda k\u00fcmme tuhat ja tuhat korda tuhat.\n5:12 Ja need \u00fctlesid suure h\u00e4\u00e4lega: \u201eTall, Kes on tapetud, on v\u00e4\u00e4rt v\u00f5tma v\u00e4ge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!\u201d\n5:13 Ja k\u00f5ike loodut, mis on taevas ja maa peal ja maa all ja meres, ja k\u00f5ike, mis nendes on, kuulsin ma \u00fctlevat: \u201eSellele, Kes istub auj\u00e4rjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja v\u00e4gi ajastute ajastuteni!\u201d\n5:14 Ja need neli olendit \u00fctlesid: \u201eAamen!\u201d Ja vanemad heitsid maha ja kummardasid.\n6:1 Ja ma n\u00e4gin, kuidas Tall v\u00f5ttis lahti \u00fche seitsmest pitserist, ja ma kuulsin \u00fcht neljast olendist otsekui pikse h\u00e4\u00e4lega \u00fctlevat: \u201eTule!\u201d\n6:2 Ja ma vaatasin, ja n\u00e4e: valge hobune; ja ta seljas istujal oli amb k\u00e4es; ja talle anti p\u00e4rg ja ta v\u00e4ljus v\u00f5ites ja v\u00f5itu saavutama.\n6:3 Ja kui Tall v\u00f5ttis lahti teise pitseri, kuulsin ma teist olendit \u00fctlevat: \u201eTule!\u201d\n6:4 Ja v\u00e4ljus teine hobune, tulipunane, ja ta seljas istujal lasti rahu maa pealt \u00e4ra v\u00f5tta, et inimesed \u00fcksteist tapaksid; ja temale anti suur m\u00f5\u00f5k.\n6:5 Ja kui Tall v\u00f5ttis lahti kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olendit \u00fctlevat: \u201eTule!\u201d Ja ma vaatasin, ja n\u00e4e: must hobune, ja tema seljas istujal olid kaalud k\u00e4es.\n6:6 Ja ma kuulsin otsekui h\u00e4\u00e4lt nelja olendi keskelt \u00fctlevat: \u201eM\u00f5\u00f5t nisu teenari eest ja kolm m\u00f5\u00f5tu otri teenari eest; ja \u00f5lile ega viinale \u00e4ra tee kahju!\u201d\n6:7 Ja kui Ta v\u00f5ttis lahti neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olendi h\u00e4\u00e4lt \u00fctlevat: \u201eTule!\u201d\n6:8 Ja ma vaatasin, ja n\u00e4e, tuhkur hobune, ja kes tema seljas istus, selle nimi oli Surm, ja Surmavald k\u00e4is \u00fches temaga; ja neile anti meelevald neljanda osa ilmamaa \u00fcle, tappa m\u00f5\u00f5ga ja n\u00e4lja ja surmaga ja maapealsete kiskjate elajate abil.\n6:9 Ja kui Ta v\u00f5ttis lahti viienda pitseri, siis ma n\u00e4gin altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala s\u00f5na p\u00e4rast ja tunnistuse p\u00e4rast, mis neil oli.\n6:10 Ja nad kisendasid suure h\u00e4\u00e4lega ning \u00fctlesid: \u201eOh P\u00fcha ja T\u00f5eline Valitseja, kui kaua Sa ei m\u00f5ista kohut ega tasu k\u00e4tte meie verd neile, kes elavad maa peal?\u201d\n6:11 Ja neile anti iga\u00fchele pikk valge r\u00fc\u00fc, ja neile \u00f6eldi, et nad oleksid rahul veel natuke aega, kuni saab t\u00e4is nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes tapetakse n\u00f5nda nagu nemadki.\n6:12 Ja ma n\u00e4gin, kui Ta v\u00f5ttis lahti kuuenda pitseri, et siis s\u00fcndis suur maav\u00e4risemine, ja p\u00e4ike l\u00e4ks mustaks nagu karvane kotiriie ja kuu l\u00e4ks kogunisti nagu vereks;\n6:13 ja taevat\u00e4hed kukkusid maha, otsekui viigipuu ajab maha oma toored marjad, kui suur tuul teda raputab;\n6:14 ja taevas veeres \u00e4ra nagu rullraamat, ja k\u00f5ik m\u00e4ed ja saared nihkusid oma paigust;\n6:15 ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja s\u00f5japealikud ja rikkad ja v\u00f5imumehed ja k\u00f5ik orjad ja k\u00f5ik vabad pugesid varjule koobastesse ja m\u00e4gede kaljudesse,\n6:16 ja nad \u00fctlesid m\u00e4gedele ja kaljudele: \u201eLangege meie peale ja varjake meid Selle palge eest, Kes auj\u00e4rjel istub, ja Talle viha eest!\n6:17 Sest on tulnud Tema suur vihap\u00e4ev, ja kes v\u00f5ib p\u00fcsida?\u201d\n7:1 P\u00e4rast seda ma n\u00e4gin nelja Inglit seisvat maa neljal nurgal ning kinni pidavat nelja maatuult, et \u00fckski tuul ei puhuks maa peale ega mere peale ega \u00fchegi puu peale.\n7:2 Ja ma n\u00e4gin teist Inglit t\u00f5usvat p\u00e4evat\u00f5usu poolt, ning ta k\u00e4es oli elava Jumala pitsat, ja tema h\u00fc\u00fcdis suure h\u00e4\u00e4lega nendele neljale Inglile, kellele oli antud teha kahju maale ja merele,\n7:3 ning \u00fctles: \u201e\u00c4rge tehke kahju maale ega merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!\u201d\n7:4 Ja ma kuulsin nende arvu, kes olid pitseriga m\u00e4rgitud, sada nelik\u00fcmmend neli tuhat pitseriga m\u00e4rgitut k\u00f5igist Iisraeli laste suguharudest:\n7:5 Juuda suguharust kaksteist tuhat pitseriga m\u00e4rgitut; Ruubeni suguharust kaksteist tuhat; Gaadi suguharust kaksteist tuhat;\n7:6 Aaseri suguharust kaksteist tuhat; Naftali suguharust kaksteist tuhat; Manasse suguharust kaksteist tuhat;\n7:7 Siimeoni suguharust kaksteist tuhat; Leevi suguharust kaksteist tuhat; Issaskari suguharust kaksteist tuhat;\n7:8 Sebuloni suguharust kaksteist tuhat; Joosepi suguharust kaksteist tuhat; Benjamini suguharust kaksteist tuhat pitseriga m\u00e4rgitut.\n7:9 P\u00e4rast seda ma n\u00e4gin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda \u00fckski ei v\u00f5inud \u00e4ra lugeda k\u00f5igist rahvah\u00f5imudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid auj\u00e4rje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse r\u00fc\u00fcdesse ja palmioksad k\u00e4es.\n7:10 Ja nad h\u00fc\u00fcdsid suure h\u00e4\u00e4lega ja \u00fctlesid: \u201e\u00d5nnistus meie Jumalale, Kes auj\u00e4rjel istub, ja Tallele!\u201d\n7:11 Ja k\u00f5ik Inglid seisid auj\u00e4rje ja vanemate ja nelja olendi \u00fcmber ja heitsid auj\u00e4rje ette silmili maha ja kummardasid Jumalat\n7:12 ning \u00fctlesid: \u201eAamen, kiitus ja austus ja tarkus ja t\u00e4nu ja au ja v\u00e4gi ja ramm meie Jumalale ajastute ajastuteni! Aamen.\u201d\n7:13 Ja \u00fcks vanemaist hakkas k\u00f5nelema ning \u00fctles minule: \u201eNeed seal valgeis r\u00fc\u00fcdes, kes nad on ja kust nad tulid?\u201d\n7:14 Ja ma \u00fctlesin temale: \u201eMu isand, sina tead!\u201d Ja ta \u00fctles mulle: \u201eNeed on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma r\u00fc\u00fcd pesnud ja oma r\u00fc\u00fcd valgeks teinud Talle Veres!\n7:15 Sellep\u00e4rast on nad Jumala auj\u00e4rje ees ja teenivad Teda \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad Tema templis. Ja See, Kes auj\u00e4rjel istub, laotab Oma telgi nende \u00fcle.\n7:16 Neil ei ole siis enam n\u00e4lga ega janu; ka ei lange nende peale p\u00e4ikest ega mingisugust palavat;\n7:17 sest Tall, Kes on keset auj\u00e4rge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal p\u00fchib \u00e4ra k\u00f5ik pisarad nende silmist!\u201d\n8:1 Ja kui Tall v\u00f5ttis lahti seitsmenda pitseri, tekkis taevas vaikus ligi pooleks tunniks.\n8:2 Ja ma n\u00e4gin seitset Inglit, kes seisid Jumala ees, ja neile anti seitse pasunat.\n8:3 Ja teine Ingel tuli ja astus altari \u00e4\u00e4rde, kuldsuitsutusastja k\u00e4es, ja talle anti palju suitsutusrohte, et ta neid lisaks k\u00f5igi p\u00fchade palvetele kuldaltaril, mis oli auj\u00e4rje ees.\n8:4 Ja suitsutusrohtude suits p\u00fchade palvetega t\u00f5usis Ingli k\u00e4est Jumala ette.\n8:5 Ja Ingel v\u00f5ttis suitsutusastja ja t\u00e4itis selle tulega altarilt ja viskas ta maa peale. Siis s\u00fcndis h\u00e4\u00e4li ja m\u00fcrinaid ja v\u00e4lke ning maav\u00e4risemine.\n8:6 Ja need seitse Inglit, kelle k\u00e4es oli seitse pasunat, valmistusid pasunat puhuma.\n8:7 Ja esimene puhus pasunat. Siis tuli rahet ja tuld verega segamini ja paisati maa peale. Ja kolmas osa maad p\u00f5les \u00e4ra ja kolmas osa puid p\u00f5les \u00e4ra ja k\u00f5ik haljas rohi p\u00f5les \u00e4ra.\n8:8 Ja teine Ingel puhus pasunat. Siis heideti merre otsekui suur m\u00e4gi, mis tules p\u00f5les, ja kolmas osa merd sai vereks.\n8:9 Ja kolmas osa mere loomi, kellel hing sees, suri \u00e4ra ja kolmas osa laevu l\u00e4ks hukka.\n8:10 Ja kolmas Ingel puhus pasunat. Siis kukkus taevast maha suur t\u00e4ht, mis p\u00f5les otsekui t\u00f5rvalont ja langes kolmanda osa j\u00f5gede peale ja veeallikate peale.\n8:11 Ja t\u00e4he nimi on Koirohi. Ja kolmas osa vetest muutus koirohuks, ja palju inimesi suri vete k\u00e4tte, sest need olid m\u00f5ruks l\u00e4inud.\n8:12 Ja neljas Ingel puhus pasunat. Siis l\u00f6\u00f6di kolmas osa p\u00e4ikest ja kolmas osa kuud ja kolmas osa t\u00e4hti, nii et kolmas osa neist pimeneks ja kolmas osa p\u00e4eva ei paistaks, ja \u00f6\u00f6d niisamuti.\n8:13 Ja ma n\u00e4gin ja kuulsin kotka lendavat kesktaeva all ning suure h\u00e4\u00e4lega \u00fctlevat: \u201eH\u00e4da, h\u00e4da, h\u00e4da neile, kes elavad maa peal, nende kolme Ingli j\u00e4rgneva pasunah\u00e4\u00e4le p\u00e4rast, kes veel peavad pasunat puhuma!\u201d\n9:1 Ja viies Ingel puhus pasunat. Siis ma n\u00e4gin t\u00e4he taevast maa peale kukkunud olevat, ja temale anti s\u00fcgavuse kaevu v\u00f5ti.\n9:2 Ja ta avas s\u00fcgavuse kaevu, ja kaevust t\u00f5usis suits otsekui suure ahju suits. Ja p\u00e4ike ja \u00f5hk l\u00e4ksid pimedaks kaevu suitsust.\n9:3 Ja suitsust v\u00e4ljusid rohutirtsud maa peale ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald maa peal.\n9:4 Ja neile \u00f6eldi, et nad ei tohi kurja teha ei maa rohule ega millelegi, mis haljas on, ega \u00fchelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.\n9:5 Ja neile anti k\u00e4sk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid piinaksid viis kuud; ja nende piinamine on otsekui skorpioni piinamine, kui ta inimest n\u00f5elab.\n9:6 Ja neil p\u00e4evil inimesed otsivad surma ega leia seda mitte, ja p\u00fc\u00fcavad surra, aga surm p\u00f5geneb nende eest!\n9:7 Ja rohutirtsud olid v\u00e4limuselt s\u00f5jaks valmistatud hobuste sarnased ja neil olid peas p\u00e4rjad otsekui kullast ja nende n\u00e4gu oli nagu inimeste n\u00e4gu;\n9:8 ja neil olid juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui l\u00f5ukoerte hambad.\n9:9 Ja neil olid soomusr\u00fc\u00fcd, otsekui raudr\u00fc\u00fcd, ja nende tiibade kahin oli otsekui vankrite m\u00fcrin, kui palju hobuseid jookseb s\u00f5tta.\n9:10 Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ja nende sabades oli v\u00f5im inimestele kahju teha viis kuud.\n9:11 Ja neil oli kuningaks s\u00fcgavuse Ingel; tema nimi on heebrea keeli Abadoon ja kreeka keeli Apoll\u00fcon.\n9:12 Esimene h\u00e4da on m\u00f6\u00f6das; vaata, kaks h\u00e4da tuleb veel p\u00e4rast seda!\n9:13 Ja kuues Ingel puhus pasunat. Siis ma kuulsin \u00fcht h\u00e4\u00e4lt Jumala ees oleva kuldaltari neljast nurgast;\n9:14 see \u00fctles kuuendale Inglile, kelle k\u00e4es oli pasun: \u201eP\u00e4\u00e4sta lahti need neli Inglit, kes on seotud suure Eufrati j\u00f5e \u00e4\u00e4res!\u201d\n9:15 Siis p\u00e4\u00e4steti lahti neli Inglit, kes on valmis tunniks ja p\u00e4evaks ja kuuks ja aastaks, et tappa kolmas osa inimesi.\n9:16 Ja ratsav\u00e4elaste arv on kaksk\u00fcmmend tuhat korda k\u00fcmme tuhat; ma kuulsin nende arvu.\n9:17 Ja n\u00f5nda ma n\u00e4gin n\u00e4gemuses hobuseid ja nende seljas istujaid, ja neil olid tulekarva ja purpursinised ja v\u00e4\u00e4vlikarva soomusr\u00fc\u00fcd; ja hobuste pead olid nagu l\u00f5ukoerte pead, ja nende suust k\u00e4is v\u00e4lja tuld ja suitsu ja v\u00e4\u00e4vlit.\n9:18 Neist kolmest nuhtlusest sai surma kolmas osa inimesi tule ja suitsu ja v\u00e4\u00e4vli l\u00e4bi, mis nende hobuste suust v\u00e4lja k\u00e4is.\n9:19 Sest hobuste v\u00f5im on nende suus ja nende sabades; sest nende sabad on madude sarnased; neil on pead ja nendega nad teevad kahju.\n9:20 Aga j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud inimesed, keda neis nuhtlustes ei surmatud, ei p\u00f6\u00f6rdunud siiski mitte oma k\u00e4te tegudest, et nad poleks kummardanud kurje vaime ning kuld- ja h\u00f5be- ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei v\u00f5i n\u00e4ha ega kuulda ega k\u00f5ndida.\n9:21 Ja nad ei p\u00f6\u00f6rdunud oma tapmistest ega oma n\u00f5idustest, ei oma hoorusest ega oma vargustest.\n10:1 Ja ma n\u00e4gin teist v\u00e4gevat Inglit taevast maha tulevat; see oli riietatud pilvega ja vikerkaar oli tema pea kohal, ja tema pale oli otsekui p\u00e4ike ja tema jalad nagu tulesambad.\n10:2 Ja tema k\u00e4es oli avatud raamatuke, ja ta pani oma parema jala mere ja vasaku maa peale.\n10:3 Ja ta kisendas suure h\u00e4\u00e4lega, otsekui l\u00f5ukoer m\u00f6irgab. Ja kui ta kisendas, siis hakkasid seitse pikset m\u00fcristama oma h\u00e4\u00e4ltega.\n10:4 Ja kui need seitse pikset oma h\u00e4\u00e4ltega olid r\u00e4\u00e4kinud, tahtsin ma kirjutada. Siis ma kuulsin h\u00e4\u00e4lt taevast \u00fctlevat: \u201ePane pitseriga kinni, mis seitse pikset on k\u00f5nelnud, ja \u00e4ra kirjuta seda!\u201d\n10:5 Ja Ingel, keda ma n\u00e4gin seisvat mere ja maa peal, t\u00f5stis oma k\u00e4e taeva poole\n10:6 ja vandus Selle juures, Kes elab ajastute ajastuteni, Kes on loonud taeva ja mis seal on ja maa ja mis seal on ja mere ja mis seal on, et aega ei saa enam olema,\n10:7 vaid seitsmenda Ingli h\u00e4\u00e4le p\u00e4evil, kui ta hakkab pasunat puhuma, l\u00e4heb t\u00e4ide Jumala saladus, n\u00f5nda nagu Ta seda r\u00f5\u00f5msat s\u00f5numit on kuulutanud prohvetitele, Oma sulastele!\n10:8 Ja h\u00e4\u00e4l, mida ma taevast kuulsin, r\u00e4\u00e4kis j\u00e4lle minuga ja \u00fctles: \u201eMine v\u00f5ta avatud raamatuke Ingli k\u00e4est, kes seisab mere ja maa peal!\u201d\n10:9 Ja ma l\u00e4ksin Ingli juurde ning \u00fctlesin temale: \u201eAnna mulle see raamatuke!\u201d Ja tema \u00fctles mulle: \u201eV\u00f5ta ja s\u00f6\u00f6 see \u00e4ra! Ja see peab su k\u00f5hus olema m\u00f5ru, aga su suus magus nagu mesi!\u201d\n10:10 Ja ma v\u00f5tsin raamatukese Ingli k\u00e4est ja s\u00f5in selle \u00e4ra. Ja see oli mu suus magus nagu mesi. Ja kui ma selle olin s\u00f6\u00f6nud, sai see mu k\u00f5hus m\u00f5ruks!\n10:11 Ja minule \u00f6eldi: \u201eSa pead veel ennustama rahvaste ja rahvah\u00f5imude ja keelte ja paljude kuningate kohta!\u201d\n11:1 Siis anti mulle kepi sarnane pilliroog ning \u00f6eldi: \u201eT\u00f5use ja m\u00f5\u00f5da Jumala tempel ja altar ja need, kes seal kummardavad;\n11:2 aga v\u00e4ljaspool templit olev \u00f5u j\u00e4ta k\u00f5rvale ja \u00e4ra seda m\u00f5\u00f5da, sest see on antud paganaile. Ja nad tallavad p\u00fcha linna nelik\u00fcmmend ja kaks kuud.\n11:3 Ja mina annan Oma kahele tunnistajale meelevalla kotiriidesse riietatuina prohvetlikult kuulutada tuhat kakssada kuusk\u00fcmmend p\u00e4eva.\n11:4 Nemad on need kaks \u00f5lipuud ja kaks k\u00fc\u00fcnlajalga, mis seisavad ilmamaa Issanda ees.\n11:5 Ja kui keegi tahab neile kurja teha, siis v\u00e4ljub tuli nende suust ja s\u00f6\u00f6b nende vaenlased; kui keegi tahab neile kurja teha, siis peab see n\u00f5nda tapetama.\n11:6 Neil on meelevald sulgeda taevas, et nende prohvetliku kuulutamise p\u00e4evil ei sajaks vihma, ja neil on meelevald vete \u00fcle muuta neid vereks ja l\u00fc\u00fca maad igasuguse nuhtlusega nii sageli kui nad vaid tahavad.\n11:7 Ja kui nad oma tunnistuse on l\u00f5petanud, siis hakkab metsaline, kes t\u00f5useb s\u00fcgavusest, nendega s\u00f5da pidama ja v\u00f5idab nad \u00e4ra ja surmab nad.\n11:8 Ja nende kehad vedelevad suure linna t\u00e4navail, mida vaimulikult h\u00fc\u00fctakse Soodomaks ja Egiptuseks, kus ka nende Issand risti l\u00f6\u00f6di.\n11:9 Ja rahvaste ja suguharude ja keelte ja rahvah\u00f5imude seast n\u00e4hakse nende kehi kolm ja pool p\u00e4eva ja nende kehi ei lasta hauda panna.\n11:10 Ja need, kes maa peal elavad, r\u00f5\u00f5mustuvad nendest ja on v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad ning l\u00e4kitavad ande \u00fcksteisele, sest et need kaks prohvetit vaevasid neid, kes maa peal elavad.\u201d\n11:11 Ja p\u00e4rast neid kolme ja poolt p\u00e4eva l\u00e4ks elu vaim Jumalast nende sisse ja nad t\u00f5usid p\u00fcsti oma jalgele, ja suur kartus tuli nende peale, kes neid vaatasid.\n11:12 Ja nad kuulsid suurt h\u00e4\u00e4lt taevast neile \u00fctlevat: \u201eTulge siia \u00fcles!\u201d Ja nad l\u00e4ksid \u00fcles taevasse pilves, ja nende vaenlased vaatasid neid.\n11:13 Ja samal tunnil s\u00fcndis suur maav\u00e4risemine, ja k\u00fcmnes osa linna langes maha, ja selles maav\u00e4risemises sai surma inimesi seitse tuhat nime. Siis teised l\u00f5id kartma ja andsid taeva Jumalale austust.\n11:14 Teine h\u00e4da on m\u00f6\u00f6das, vaata, kolmas h\u00e4da tuleb varsti!\n11:15 Ja seitsmes Ingel puhus pasunat. Siis s\u00fcndisid suured h\u00e4\u00e4led taevas ning \u00fctlesid: \u201eMaailma valitsus on saanud meie Issanda ja Tema Kristuse omaks, ja Tema valitseb ajastute ajastuteni\u201d\n11:16 Ja need kaksk\u00fcmmend neli vanemat, kes istuvad Jumala ees oma auj\u00e4rgedel, heitsid silmili maha ja kummardasid Jumalat\n11:17 ning \u00fctlesid: \u201eMe t\u00e4name Sind, Issand, k\u00f5igev\u00e4eline Jumal, Kes oled ja Kes olid, et sa oled v\u00f5tnud k\u00e4tte Oma suure v\u00e4e ja oled saanud kuningaks.\n11:18 Ja paganrahvad on vihastunud, kuid Sinu viha on tulnud, ja tulnud on aeg m\u00f5ista kohut surnutele ja k\u00e4tte anda palk Su sulastele-prohvetitele ja p\u00fchadele ja neile, kes kardavad Sinu nime, pisukestele ja suurtele, ja h\u00e4vitada need, kes h\u00e4vitavad maad!\u201d\n11:19 Ja Jumala tempel taevas avanes ja Tema seaduselaegast n\u00e4hti Tema templis. Siis s\u00fcndis v\u00e4lke ja h\u00e4\u00e4li ja m\u00fcrinat ja maav\u00e4risemine ja suur rahesadu!\n12:1 Ja suur imet\u00e4ht ilmus taevas: naine, riietatud p\u00e4ikesega ja kuu tema jalge all, ja temal peas p\u00e4rg kaheteistk\u00fcmnest t\u00e4hest.\n12:2 Ta oli k\u00e4ima peal ja kisendas lapsevaevas ja tal oli suur valu s\u00fcnnitades.\n12:3 Ja teine imet\u00e4ht ilmus taevas, ja vaata, suur tulipunane lohe, seitsme peaga ja k\u00fcmne sarvega, ja ta peade peal seitse ehissidet.\n12:4 Tema saba p\u00fchkis \u00e4ra kolmanda osa taevat\u00e4hti ja viskas need maa peale. Ja lohe seisis naise ees, kes oli s\u00fcnnitamas, et niipea kui ta on s\u00fcnnitanud, neelata laps.\n12:5 Ja naine t\u00f5i ilmale poeglapse, kes peab raudkepiga karjatama k\u00f5iki paganrahvaid. Ja naise laps kisti Jumala ja Tema auj\u00e4rje juurde.\n12:6 Ja naine p\u00f5genes k\u00f5rbe, kus temal oli Jumalast valmistatud ase, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuusk\u00fcmmend p\u00e4eva.\n12:7 Ja s\u00f5da t\u00f5usis taevas: Miikael ja tema Inglid s\u00f5disid lohe vastu, ja lohe s\u00f5dis ja tema Inglid.\n12:8 Ja ta ei saanud v\u00f5imust ja nende aset ei leitud enam taevast.\n12:9 Ja suur lohe, see vana madu, keda h\u00fc\u00fctakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema Inglid visati v\u00e4lja \u00fches temaga.\n12:10 Ja ma kuulsin suurt h\u00e4\u00e4lt taevast \u00fctlevat: \u201eN\u00fc\u00fcd on \u00f5nnistus ja v\u00e4gi ja kuninglik valitsus saanud meie Jumala ja meelevald Tema Kristuse k\u00e4tte, sest v\u00e4lja on visatud meie vendade s\u00fc\u00fcdistaja, kes nende peale kaebab meie Jumala ees p\u00e4evad ja \u00f6\u00f6d!\n12:11 Ja nemad on tema v\u00f5itnud Talle vere t\u00f5ttu ja oma tunnistuse s\u00f5na t\u00f5ttu ega ole oma elu armastanud surmani.\n12:12 Seep\u00e4rast olge v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad, taevad, ja teie, kes seal sees elate! H\u00e4da maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!\u201d\n12:13 Ja kui lohe n\u00e4gi, et ta oli visatud maa peale, ta kiusas taga naist, kes oli ilmale toonud poeglapse.\n12:14 Ja naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks k\u00f5rbe oma paika, kus teda toidetakse aeg ja ajad ja pool aega eemal mao palge eest.\n12:15 Ja madu purskas oma suust vett naisele j\u00e4rele otsekui j\u00f5ge, et teda j\u00f5evooluga \u00e4ra uhtuda.\n12:16 Aga maa aitas naist: maa avas oma suu ja neelas \u00e4ra j\u00f5e, mille lohe oma suust v\u00e4lja ajas.\n12:17 Ja lohe sai vihaseks naise peale ja l\u00e4ks s\u00f5dima nendega, kes naise soost olid \u00fcle j\u00e4\u00e4nud ja kes peavad Jumala k\u00e4ske ja kellel on Jeesuse tunnistus. [ (Revelation of John 12:18) Ja ta j\u00e4i seisma mere liivale. ]\n13:1 Ja ma n\u00e4gin metsalist t\u00f5usvat merest. Sel oli seitse pead ja k\u00fcmme sarve ja tema sarvede peal k\u00fcmme ehissidet ja tema peade peal Jumala pilkenimesid.\n13:2 Ja metsaline, keda ma n\u00e4gin, oli pantri sarnane, ja tema jalad olid nagu karu jalad ja tema suu nagu l\u00f5ukoera suu, ja lohe andis temale oma v\u00e4e ja oma auj\u00e4rje ja suure v\u00f5imu.\n13:3 Ja ma n\u00e4gin \u00fche tema peadest olevat nagu surmavalt haavatud; ja tema surmahaav paranes. Ja kogu ilmamaa imetles j\u00e4lgides metsalist,\n13:4 ja nad kummardasid lohet, et ta metsalisele oli andnud selle v\u00f5imu, ja kummardasid metsalist ning \u00fctlesid: \u201eKes on metsalise sarnane ja kes suudab s\u00f5dida tema vastu?\u201d\n13:5 Ja temale anti suu r\u00e4\u00e4kida suurustamise ja jumalapilke s\u00f5nu, ja temale anti meelevald tegutseda nelik\u00fcmmend ja kaks kuud.\n13:6 Ja ta avas oma suu pilkamiseks Jumala vastu, et pilgata Tema nime ja tema telki, neid, kes taevas elavad.\n13:7 Ja temale anti v\u00f5imus pidada s\u00f5da p\u00fchadega ja nad \u00e4ra v\u00f5ita; ja temale anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja rahvah\u00f5imu \u00fcle.\n13:8 Ja teda hakkavad kummardama k\u00f5ik, kes maa peal elavad, kelle nimed maailma algusest ei ole kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.\n13:9 Kui kellelgi on k\u00f5rv, siis ta kuulgu!\n13:10 Kui keegi viib vangi, siis ta ise satub vangi; kui keegi tapab m\u00f5\u00f5gaga, siis tapetakse teda ennast m\u00f5\u00f5gaga. Siin on p\u00fchade kannatlikkus ja usk.\n13:11 Ja ma n\u00e4gin teist metsalist t\u00f5usvat maa seest; ja sel oli kaks sarve otsekui tallel ja ta r\u00e4\u00e4kis nagu lohe.\n13:12 Ja ta teeb k\u00f5ik esimese metsalise v\u00f5imuga tema ees. Ja ta teeb, et maa ja need, kes seal peal elavad, kummardavad esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud.\n13:13 Ja ta teeb suuri tunnust\u00e4hti, n\u00f5nda et ta inimeste ees laseb tuldki tulla taevast alla maa peale.\n13:14 Ja ta eksitab neid, kes maa peal elavad, tunnust\u00e4htedega, mis temale on antud teha esimese metsalise ees, ning k\u00e4sib neid, kes maa peal elavad, teha kuju metsalisele, kellel oli m\u00f5\u00f5ga haav ja kes virgus ellu.\n13:15 Ja temale anti meelevald anda metsalise kujule vaim, et ka metsalise kuju r\u00e4\u00e4giks ja teeks, et need, kes iialgi ei kummarda metsalise kuju, \u00e4ra tapetaks.\n13:16 Ja tema teeb, et k\u00f5ik, nii pisukesed kui suured, nii rikkad kui vaesed, nii vabad kui orjad, v\u00f5tavad m\u00e4rgi oma parema k\u00e4e peale v\u00f5i oma otsaesisele,\n13:17 ja et \u00fckski muu ei saa osta ega m\u00fc\u00fca kui aga see, kellel on see m\u00e4rk: metsalise nimi v\u00f5i tema nime arv.\n13:18 Siin on tarkus! Kellel on m\u00f5istust, see arvaku \u00e4ra metsalise arv; sest see on inimese arv. Ja tema arv on kuussada kuusk\u00fcmmend kuus.\n14:1 Ja ma n\u00e4gin, ja vaata, Tall seisis Siioni m\u00e4el ja \u00fches Temaga sada nelik\u00fcmmend neli tuhat, kellele oli otsaesisele kirjutatud Tema Isa nimi.\n14:2 Ja ma kuulsin h\u00e4\u00e4lt taevast otsekui hulga vete kohisemist ja nagu suure m\u00fcristamise h\u00e4\u00e4lt; ja h\u00e4\u00e4l, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlel\u00f6\u00f6jate h\u00e4\u00e4l, kes l\u00f6\u00f6vad oma kandleid.\n14:3 Ja nemad laulsid uut laulu auj\u00e4rje ees ja nende nelja olendi ja vanemate ees. Ja \u00fckski ei v\u00f5inud seda laulu \u00f5ppida kui aga need sada nelik\u00fcmmend neli tuhat, kes on \u00e4ra ostetud ilmamaalt.\n14:4 Need on need, kes endid ei ole r\u00fcvetanud naistega, sest nad on neitsilikud; need on, kes Talle j\u00e4rgivad, kuhu Ta iganes l\u00e4heb; need on inimeste seast \u00e4ra ostetud esianniks Jumalale ja Tallele,\n14:5 ja nende suust ei ole leitud kavalust; nemad on veatud.\n14:6 Ja ma n\u00e4gin teist Inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene Evangeelium, et armu\u00f5petust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja k\u00f5igile rahvah\u00f5imudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.\n14:7 Ja ta \u00fctles suure h\u00e4\u00e4lega: \u201eKartke Jumalat ja andke Temale austust, sest on tulnud Tema kohtutund, ja kummardage Teda, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!\u201d\n14:8 Ja veel teine Ingel j\u00e4rgnes temale ning \u00fctles: \u201eLangenud, langenud on suur linn Baab\u00fclon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud k\u00f5iki rahvaid!\u201d\n14:9 Ja veel kolmas Ingel j\u00e4rgnes neile ning \u00fctles suure h\u00e4\u00e4lega: \u201eKui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja v\u00f5tab tema m\u00e4rgi oma otsaesisele v\u00f5i oma k\u00e4e peale,\n14:10 siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast, mis segamata on valatud Tema viha karikasse; ja Teda peab vaevatama tules ja v\u00e4\u00e4vlis p\u00fchade Inglite ees ja Talle ees.\n14:11 Ja nende valu suits t\u00f5useb \u00fcles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu p\u00e4evad ega \u00f6\u00f6d neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu v\u00f5tavad tema nime m\u00e4rgi.\n14:12 Siin on p\u00fchade kannatlikkus; siin on need, kes peavad Jumala k\u00e4ske ja Jeesuse usku!\u201d\n14:13 Ja ma kuulsin h\u00e4\u00e4lt taevast \u00fctlevat: \u201eKirjuta: \u00f5ndsad on surnud, kes Issandas surevad n\u00fc\u00fcdsest peale; t\u00f5esti, \u00fctleb Vaim, nad hingavad oma vaevadest, sest nende teod l\u00e4hevad nendega \u00fches!\u201d\n14:14 Ja ma n\u00e4gin: vaata, valge pilv ja see, kes pilve peal istus, oli Inimese Poja sarnane; Temal oli kuldp\u00e4rg peas ja terav sirp k\u00e4es.\n14:15 Ja templist v\u00e4ljus teine Ingel ning h\u00fc\u00fcdis suure h\u00e4\u00e4lega sellele, kes istus pilve peal: \u201ePista sirp sisse ja p\u00f5ima, sest l\u00f5ikuseaeg on tulnud, maa l\u00f5ikus on ju valminud!\u201d\n14:16 Ja see, kes istus pilve peal, laskis oma sirbi k\u00e4ia \u00fcle maa, ja maa l\u00f5igati paljaks.\n14:17 Ja teine Ingel v\u00e4ljus taeva templist, ja temalgi oli terav sirp k\u00e4es.\n14:18 Ja veel teine Ingel v\u00e4ljus altarist, ja temal oli v\u00f5imus tule \u00fcle. Ja ta h\u00fc\u00fcdis suure h\u00e4\u00e4lega sellele, kellel oli terav sirp k\u00e4es, ning \u00fctles: \u201ePista sisse oma terav sirp ja l\u00f5ika maha maa viinapuu tarjad, sest selle kobarad on k\u00fcpsed!\u201d\n14:19 Ja Ingel laskis k\u00e4ia oma sirbi \u00fcle maa ja l\u00f5ikas maa viinam\u00e4e paljaks ja viskas marjad Jumala kange viha suurde surut\u00f5rde.\n14:20 Ja surut\u00f5rt s\u00f5tkuti v\u00e4ljaspool linna, ja t\u00f5rrest jooksis verd v\u00e4lja hobuste valjastest saadik tuhat kuussada vagu maad!\n15:1 Ja ma n\u00e4gin teist imet\u00e4hte taevas, suurt ja imelist: seitse Inglit, kelle k\u00e4es oli seitse viimset nuhtlust; sest nendega sai Jumala kange viha t\u00e4ielikuks.\n15:2 Ja ma n\u00e4gin otsekui klaasmerd segatud tulega ja neid, kes olid v\u00f5itnud metsalise ja ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere \u00e4\u00e4res, Jumala kandled k\u00e4es.\n15:3 Ja nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu, \u00f6eldes: \u201eSuured ja imelised on Sinu teod, Issand Jumal, K\u00f5igev\u00e4eline! \u00d5iged ja t\u00f5elised on Sinu teed, Sa rahvaste Kuningas!\n15:4 Kes ei peaks kartma Sind, Issand, ja andma austust Sinu nimele? Sest Sina \u00fcksi oled p\u00fcha; sest k\u00f5ik paganad tulevad ja kummardavad Sind, sellep\u00e4rast et Su \u00f5iged kohtuotsused on saanud avalikuks!\u201d\n15:5 Ja p\u00e4rast seda ma n\u00e4gin: tunnistustelgi tempel taevas avati.\n15:6 Ja need seitse Inglit, kelle k\u00e4es oli seitse nuhtlust, v\u00e4ljusid templist, riietatud puhta ja hiilgava l\u00f5uendiga ja rinde \u00fcmbert v\u00f6\u00f6tatud kuldv\u00f6\u00f6ga.\n15:7 Ja \u00fcks neist neljast olendist andis seitsmele Inglile seitse kuldkaussi t\u00e4is kanget Jumala viha, kes elab ajastute ajastuteni.\n15:8 Ja tempel sai t\u00e4is suitsu Jumala aust ja Tema v\u00e4est, ja \u00fckski ei v\u00f5inud sinna templisse sisse minna enne kui oli t\u00e4ide saadetud seitsme Ingli seitse nuhtlust.\n16:1 Ja ma kuulsin suurt h\u00e4\u00e4lt templis \u00fctlevat seitsmele Inglile: \u201eMinge ja valage Jumala kange viha kausid v\u00e4lja maa peale!\u201d\n16:2 Ja esimene l\u00e4ks ja valas oma kausi v\u00e4lja maa peale. Ja kurje ning ilgeid m\u00e4dapaiseid tekkis inimeste k\u00fclge, kellel oli metsalise m\u00e4rk ja kes kummardasid tema kuju.\n16:3 Ja teine Ingel valas oma kausi v\u00e4lja merre, ja see sai otsekui surnu vereks, ja suri iga elav hing, k\u00f5ik, kes meres olid.\n16:4 Ja kolmas Ingel valas oma kausi v\u00e4lja j\u00f5gedesse ja veeallikaisse, ja need said vereks.\n16:5 Ja ma kuulsin vete Inglit \u00fctlevat: \u201e\u00d5ige oled Sina, Kes oled ja Kes olid, ja Sina, P\u00fcha, et Sa n\u00f5nda oled kohut m\u00f5istnud!\n16:6 Sest nemad on p\u00fchade ja prohvetite verd valanud, ja verd oled ka Sina neile juua andnud; nad on seda v\u00e4\u00e4rt!\u201d\n16:7 Ja ma kuulsin altarit \u00fctlevat: t\u00f5esti, Issand Jumal, Sa K\u00f5igev\u00e4eline, t\u00f5elised ja \u00f5iged on Sinu kohtuotsused!\u201d\n16:8 Ja neljas Ingel valas v\u00e4lja oma kausi p\u00e4ikese peale. Ja temale anti inimesi tulega k\u00f5rvetada.\n16:9 Ja suur kuumus k\u00f5rvetas inimesi ja nemad pilkasid Jumala nime, Kelle meelevalla all on need nuhtlused, ega parandanud meelt, et nad Temale oleksid austust andnud.\n16:10 Ja viies Ingel valas v\u00e4lja oma kausi metsalise auj\u00e4rje peale. Ja tema kuningriik pimenes; ja nad n\u00e4risid oma keelt valu p\u00e4rast\n16:11 ja pilkasid taeva Jumalat oma valude ja paisete p\u00e4rast ega p\u00f6\u00f6rdunud oma tegudest.\n16:12 Ja kuues Ingel valas v\u00e4lja oma kausi suure Eufrati j\u00f5e peale, ja selle vesi kuivas \u00e4ra, et tee oleks valmis kuningaile, kes tulevad p\u00e4evat\u00f5usu poolt.\n16:13 Ja ma n\u00e4gin lohe suust ja metsalise suust ja valeprohveti suust v\u00e4ljuvat kolm r\u00fcvedat vaimu otsekui konnad.\n16:14 Need on nimelt kuradite tunnust\u00e4hti tegevad vaimud, kes l\u00e4hevad v\u00e4lja k\u00f5ige ilmamaa kuningate juurde neid koguma s\u00f5tta K\u00f5igev\u00e4elise Jumala suureks p\u00e4evaks. -\n16:15 Vaata, ma tulen kui varas! \u00d5nnis see, kes valvab ja hoiab oma riideid, et ta ei k\u00e4iks alasti ja et ei n\u00e4htaks Tema h\u00e4bi. -\n16:16 Ja need kogusid nad kokku \u00fchte paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedooniks.\n16:17 Ja seitsmes Ingel valas oma kausi v\u00e4lja \u00f5hku, ja suur h\u00e4\u00e4l kostis taeva templist auj\u00e4rjelt ning \u00fctles: \u201eSee on s\u00fcndinud!\u201d\n16:18 Ja s\u00fcndis h\u00e4\u00e4li ja m\u00fcristamisi ja v\u00e4lke ja tekkis suur maav\u00e4risemine, millist ei ole olnud sest ajast, kui inimesi on olnud maa peal; s\u00e4\u00e4rane suur maav\u00e4risemine oli see.\n16:19 Ja suur linn jagunes kolmeks osaks, ja paganrahvaste linnad langesid. Ja suurt Baab\u00fcloni tuletati meelde Jumala ees, et Jumal annaks temale oma raevuviina karika.\n16:20 Ja k\u00f5ik saared p\u00f5genesid ja m\u00e4gesid ei leidunud enam.\n16:21 Ja suuri raheteri, talendiraskusi, tuli taevast maha inimeste peale. Ja inimesed pilkasid Jumalat rahe nuhtluse p\u00e4rast; sest selle nuhtlus oli v\u00e4ga vali.\n17:1 Siis tuli \u00fcks seitsmest Inglist, kelle k\u00e4es olid need seitse kaussi, ja k\u00f5neles minuga ning \u00fctles: \u201eTule, ma tahan sulle n\u00e4idata suure hoora nuhtlemist, kes istub suurte vete peal,\n17:2 kellega on hooranud ilmamaa kuningad ja kelle hooruse viinast on ilmamaa elanikud joobnuks saanud!\u201d\n17:3 Ka tema viis mind vaimus \u00e4ra k\u00f5rbe. Seal ma n\u00e4gin naist istuvat helkjaspunase metsalise seljas, kes oli t\u00e4is pilkenimesid ja kellel oli seitse pead ja k\u00fcmme sarve.\n17:4 Ja naine oli riietatud purpuriga ja helkjaspunase riidega ning ehitud kulla ja kalliskivide ja p\u00e4rlitega, ja temal oli k\u00e4es kuldkarikas t\u00e4is j\u00e4lkusi ja oma hooruse saasta.\n17:5 Ja tema otsaesisele oli kirjutatud nimi, saladus: \u201eSuur Baab\u00fclon, ilmamaa hoorade ja j\u00e4lkuste ema!\u201d\n17:6 Ja ma n\u00e4gin naise olevat joobnud p\u00fchade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ja ma imestasin \u00fcliv\u00e4ga teda n\u00e4hes.\n17:7 Ja Ingel \u00fctles mulle: \u201eMisp\u00e4rast sa imestad? Ma \u00fctlen sulle saladuse naisest ja metsalistest, kes naist kannab ja kellel on seitse pead ja k\u00fcmme sarve.\n17:8 Metsaline, keda sa n\u00e4gid, on olnud, ja teda ei ole enam; aga ta tuleb s\u00fcgavusest \u00fcles ja l\u00e4heb hukatusse; ja ilmamaa elanikud, kelle nimed ei ole kirjutatud eluraamatusse maailma asutamisest alates, imestavad metsalist n\u00e4hes, sest ta oli ja teda ei ole, aga ta tuleb j\u00e4lle!\n17:9 Siia kuulub m\u00f5istus, millel on tarkust. Need seitse pead on seitse m\u00e4ge, millel naine istub, ja on seitse kuningat:\n17:10 viis on neist langenud, \u00fcks on alles, ja teine ei ole veel tulnud. Kui ta tuleb, peab ta j\u00e4\u00e4ma natukeseks ajaks.\n17:11 Ja metsaline, kes on olnud ja keda ei ole enam, on ise kaheksas ja \u00fchtlasi \u00fcks neist seitsmest, ja ta l\u00e4heb hukatusse.\n17:12 Ja need k\u00fcmme sarve, mis sa n\u00e4gid, on k\u00fcmme kuningat, kes ei ole veel saanud valitsust, aga nad saavad v\u00f5imu kui kuningad \u00fcheks tunniks \u00fches metsalisega.\n17:13 Neil on \u00fcks ja sama n\u00f5u, ja nad annavad metsalise k\u00e4tte oma v\u00e4e ja v\u00f5imu.\n17:14 Nemad hakkavad s\u00f5dima Tallega, ja Tall v\u00f5idab nad \u00e4ra, sest Tema on isandate Isand ja kuningate Kuningas, ja \u00fches Temaga v\u00f5idavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad!\u201d\n17:15 Ja ta \u00fctles mulle: \u201eVeed, mis sa n\u00e4gid seal, kus hoor istub, on rahvad ja rahvahulgad ja rahvah\u00f5imud ja keeled.\n17:16 Ja need k\u00fcmme sarve, mis sa n\u00e4gid, ja metsaline, need vihkavad hoora ja teevad tema puupaljaks ja alasti ja s\u00f6\u00f6vad tema liha ja p\u00f5letavad ta \u00e4ra tulega.\n17:17 Sest Jumal on neile andnud s\u00fcdamesse teha Tema n\u00f5u j\u00e4rgi ja heita \u00fchte n\u00f5usse ning anda Oma kuninglik valitsus metsalise k\u00e4tte, kuni t\u00e4ituvad Jumala s\u00f5nad.\n17:18 Ja naine, keda sa n\u00e4gid, on suur linn, kelle k\u00e4es on valitsus ilmamaa kuningate \u00fcle!\u201d\n18:1 P\u00e4rast seda ma n\u00e4gin teist Inglit taevast maha tulevat, ja temal oli suur meelevald; ja ilmamaa l\u00e4ks valgeks tema auhiilgusest.\n18:2 Ja tema h\u00fc\u00fcdis v\u00f5imsa h\u00e4\u00e4lega ning \u00fctles: \u201eLangenud, langenud on suur Baab\u00fclon ja on saanud kurjade vaimude eluasemeks ja k\u00f5igi r\u00fcvedate vaimude ulualuseks ja k\u00f5igi r\u00fcvedate ja vihatud lindude pesapaigaks!\n18:3 Sest tema hooruskiima viina on joonud k\u00f5ik rahvad, ja ilmamaa kuningad on temaga hooranud ja ilmamaa kaupmehed on tema liiast toredusest rikkaks saanud!\u201d\n18:4 Ja ma kuulsin teist h\u00e4\u00e4lt taevast \u00fctlevat: \u201eMinge v\u00e4lja temast, Minu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ja et teid ei tabaks tema nuhtlused!\n18:5 Sest tema patud on ulatunud taevani ja Jumal on tuletanud meelde tema \u00fclekohtused teod.\n18:6 Makske temale k\u00e4tte, n\u00f5nda nagu tema on k\u00e4tte maksnud, ja tasuge temale kahekordselt tema tegusid m\u00f6\u00f6da; karikasse, mille tema on t\u00e4is valanud, valage temale kahekordselt;\n18:7 nii palju kui tema on \u00fclistanud iseennast ja taga ajanud toredust, niisama palju tehke temale piina ja leina. Sest ta \u00fctleb oma s\u00fcdames: ma istun kui kuninganna ega ole lesk ega saa kunagi n\u00e4ha kurvastust!\n18:8 Sellep\u00e4rast tulevad \u00fchel p\u00e4eval tema nuhtlused: surm ja lein ja n\u00e4lg, ja ta p\u00f5letatakse \u00e4ra tulega, sest v\u00e4gev on Issand Jumal, kes on m\u00f5istnud kohut tema \u00fcle!\n18:9 Ja teda uluvad taga ja kaebavad ilmamaa kuningad, kes temaga on hooranud ja toredasti elanud, kui nad n\u00e4evad tema p\u00f5lemise suitsu,\n18:10 hirmu p\u00e4rast tema piina ees kaugel seistes ning \u00f6eldes: \u201eH\u00e4da, h\u00e4da, Baab\u00fclon, sa suur linn, sa v\u00e4gev linn, sest \u00fche silmapilguga on su kohus tulnud!\u201d\n18:11 Ja ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad tema p\u00e4rast, sest keegi ei osta enam nende kaupa:\n18:12 ei kaubaks toodud kulda, ei h\u00f5bedat, ei kalliskive, ei p\u00e4rleid, ei kallist l\u00f5uendit, ei purpurit, ei siidi, ei helkjaspunast riiet, ei mingisugust heal\u00f5hnalist puud, ei mingisugust elevandiluust riista ega mingisugust kallimast puust riista, ei vasest, ei rauast ega marmorkivist riista,\n18:13 ei kaneeli, ei juuksev\u00f5iet, ei suitsutusrohte, ei salvi, ei viirukit, ei viina, ei \u00f5li, ei peenikest jahu, ei nisu, ei veiseid, ei lambaid, ei hobuseid, ei t\u00f5ldu, ei orje ega inimhingi!\n18:14 Ja puuvili, mida su hing ihaldas, on su k\u00e4est \u00e4ra l\u00e4inud, ja k\u00f5ik, mis lihav ja l\u00e4ikiv, on su k\u00e4est \u00e4ra l\u00e4inud, ja seda sa enam ei leia!\n18:15 Nende asjade kaupmehed, kes selle linna kaudu rikkaks said, seisavad kaugel hirmu p\u00e4rast tema piina ees, nuttes ja leinates,\n18:16 ja \u00fctlevad: \u201eH\u00e4da, h\u00e4da, sa suur linn, kes olid riietatud kalli l\u00f5uendi ja purpuri ja helkjaspunase riidega ning olid ilustatud kulla ja kalliskivide ja p\u00e4rlitega, sest \u00fche silmapilguga on nii suur rikkus h\u00e4vitatud!\u201d\n18:17 Ja k\u00f5ik t\u00fc\u00fcrimehed ja k\u00f5ik rannas\u00f5idu-laevnikud ja meremehed ja k\u00f5ik, kes merel s\u00f5idavad, seisid eemal\n18:18 ja kisendasid, kui nad n\u00e4gid tema p\u00f5lemise suitsu, ning \u00fctlesid: \u201eKes on selle suure linna sarnane?\u201d\n18:19 Ja nad puistasid p\u00f5rmu pea peale ja kisendasid nuttes ja leinates ning \u00fctlesid: \u201eH\u00e4da h\u00e4da, sa suur linn, kelle varaga on rikkaks saanud k\u00f5ik, kellel oli laevu merel \u2014 \u00fche silmapilguga on ta h\u00e4vitatud!\u201d\n18:20 R\u00f5\u00f5mutsege temast, taevas ja p\u00fchad ja Apostlid ja prohvetid! Sest Jumal on teie kohtu m\u00f5istnud tema k\u00e4tte!\n18:21 Ja \u00fcks tugev Ingel t\u00f5stis kivi, nagu suure veskikivi, ja viskas selle merre, \u00f6eldes: \u201eN\u00f5nda visatakse suur linn Baab\u00fclon \u00e4kitselt \u00e4ra ja teda ei leita enam!\n18:22 Su sees ei ole enam kuulda kandlel\u00f6\u00f6jate ja m\u00e4ngumeeste ja vileajajate ja pasunapuhujate h\u00e4\u00e4lt ega leidu sinus enam \u00fchtki ametimeest; ja enam ei kosta su sees veski m\u00fcrin;\n18:23 su sees ei paista enam k\u00fc\u00fcnlavalgus, ei ole enam kuulda peigmehe ega pruudi h\u00e4\u00e4lt su sees! Sest sinu kaupmehed olid maa suured isandad, sinu n\u00f5idusega on k\u00f5ik rahvad viidud eksitusse!\n18:24 Temast on leitud prohvetite ja p\u00fchade verd ja k\u00f5ikide verd, kes on tapetud maa peal!\u201d\n19:1 P\u00e4rast seda ma kuulsin otsekui hulga rahva suurt h\u00e4\u00e4lt taevast \u00fctlevat: \u201eHalleluuja! \u00d5nnistus ja austus ja v\u00e4gi olgu meie Jumalale!\n19:2 Sest t\u00f5elised ja \u00f5iged on Tema kohtud, et Ta on kohut m\u00f5istnud suure hoora \u00fcle, kes rikkus ilmamaa oma hooraeluga, ja on Oma sulaste vere temale k\u00e4tte maksnud!\u201d\n19:3 Ja nad \u00fctlesid teist korda: \u201eHalleluuja!\u201d Ja tema suits t\u00f5useb \u00fcles ajastute ajastuteni.\n19:4 Ja need kaksk\u00fcmmend neli olendit heitsid maha ja kummardasid Jumalat, kes auj\u00e4rjel istub ja \u00fctlesid: \u201eAamen, halleluuja!\u201d\n19:5 Ja auj\u00e4rjelt kostis h\u00e4\u00e4l, mis \u00fctles: \u201eKiitke meie Jumalat, k\u00f5ik Tema sulased, kes Teda kardate, nii pisukesed kui suured!\u201d\n19:6 Ja ma kuulsin otsekui hulga rahva h\u00e4\u00e4lt ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse m\u00fcristamist, \u00fctlevat: \u201eHalleluuja! Sest Issand, meie K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, on v\u00f5tnud kuningliku valitsuse Oma k\u00e4tte!\n19:7 R\u00f5\u00f5mutsegem ja h\u00f5isakem ning andkem Temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja Tema naine on ennast valmistanud!\n19:8 Ja naisele anti riietumiseks hiilgav ja puhas l\u00f5uend. See l\u00f5uend on p\u00fchade \u00f5iged teod!\u201d\n19:9 Ja Ingel \u00fctles mulle: \u201eKirjuta: \u00f5ndsad on need, kes Talle pulma \u00f5htus\u00f6\u00f6maajale on kutsutud!\u201d Ja tema \u00fctles veel mulle: \u201eNeed on t\u00f5elised Jumala s\u00f5nad!\u201d\n19:10 Ja ma heitsin maha tema jalge ette, et teda kummardada, aga tema \u00fctles mulle: \u201eVaata, \u00e4ra tee seda! Ma olen sinu ja nende su vendade kaassulane, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat, sest Jeesuse tunnistus on prohvetikuulutamise vaim!\u201d\n19:11 Ja ma n\u00e4gin taeva avatud, ja vaata: valge hobune! Ja Selle nimi, Kes tema seljas istus, on Ustav ja T\u00f5eline, ja Tema m\u00f5istab kohut ja s\u00f5dib \u00f5iguses.\n19:12 Aga Tema silmad olid tuleleek ja Temal oli peas palju ehissidemeid; ja Temale oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui Tema Ise.\n19:13 Ja Temal oli seljas verega kastetud kuub ja Tema nimeks on pandud Jumala S\u00f5na.\n19:14 Ja s\u00f5jav\u00e4ed taevas j\u00e4rgisid Teda valgete hobuste seljas ja olid riietatud valge ja puhta l\u00f5uendiga.\n19:15 Ja Tema suust tuli v\u00e4lja terav m\u00f5\u00f5k, et sellega l\u00fc\u00fca rahvaid. Ja Tema Ise karjatab neid raudkepiga. Ja Ta ise s\u00f5tkub k\u00f5igev\u00e4elise Jumala tulise viha viina surut\u00f5rt.\n19:16 Ja Temale on Tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi: \u201eKuningate Kuningas ja isandate Issand!\u201d\n19:17 Ja ma n\u00e4gin \u00fcht Inglit seisvat p\u00e4ikeses ja see kisendas suure h\u00e4\u00e4lega ning h\u00fc\u00fcdis k\u00f5igile kesktaeva kohal lendavaile lindudele: \u201eTulge ja lennake kokku suurele Jumala s\u00f6\u00f6maajale\n19:18 s\u00f6\u00f6ma kuningate liha ja \u00fclemate pealikute liha ja v\u00e4gevate liha ja hobuste ja nende seljas istujate liha ja k\u00f5igi vabade ja orjade ja pisukeste ja suurte liha!\u201d\n19:19 Ja ma n\u00e4gin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende s\u00f5jav\u00e4ge olevat kogunenud s\u00f5da pidama Sellega, Kes istus hobuse seljas, ja Tema s\u00f5jav\u00e4ega.\n19:20 Ja metsaline v\u00f5eti kinni ja temaga \u00fches valeprohvet, kes tema ees oli teinud oma imeteod, millega ta oli eksitanud neid, kes metsalise m\u00e4rgi olid vastu v\u00f5tnud ja kes kummardasid tema kuju. Nad m\u00f5lemad visati elusalt tulej\u00e4rve, mis p\u00f5leb v\u00e4\u00e4vliga.\n19:21 Ja teised tapeti m\u00f5\u00f5gaga, mis l\u00e4htus Selle suust, Kes istus hobuse seljas. Ja k\u00f5igi lindude k\u00f5hud said t\u00e4is nende lihast.\n20:1 Ja ma n\u00e4gin Ingli taevast maha tulevat; sellel oli s\u00fcgaviku v\u00f5ti ja suured ahelad k\u00e4es.\n20:2 Ja ta v\u00f5ttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks\n20:3 ja heitis ta s\u00fcgavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad. P\u00e4rast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama.\n20:4 Ja ma n\u00e4gin auj\u00e4rgi ja neid, kes nendel istusid; ja kohus anti nende k\u00e4tte; ja ma n\u00e4gin nende hingi, kelle pead olid \u00e4ra raiutud Jeesuse tunnistuse ja Jumala s\u00f5na p\u00e4rast ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud v\u00f5tnud tema m\u00e4rki oma otsaesisele ja oma k\u00e4e peale. Ja nad virgusid ellu usus ja valitsesid kuningikult \u00fches Kristusega tuhat aastat.\n20:5 Aga muud surnud ei elustunud mitte, kuni need tuhat aastat otsa saavad. See on esimene \u00fclest\u00f5usmine.\n20:6 \u00d5nnis ja p\u00fcha on see, kellel on osa esimesest \u00fclest\u00f5usmisest; nende \u00fcle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult \u00fches Temaga need tuhat aastat.\n20:7 Ja kui need tuhat aastat t\u00e4is saavad, siis lastakse saatan lahti oma vangist.\n20:8 Ja ta l\u00e4heb v\u00e4lja eksitama rahvaid, kes elavad ilmamaa neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, neid s\u00f5tta koguma. Nende arv on nagu mere\u00e4\u00e4rne liiv!\n20:9 Ja nad tulid \u00fcles ilmamaa lagendikule ja piirasid \u00fcmber p\u00fchade leeri ja armastatud linna. Siis langes tuli taevast maha ja s\u00f5i nad \u00e4ra!\n20:10 Ja kurat, kes neid eksitas, heideti tule ja v\u00e4\u00e4vli j\u00e4rve, kus on ka metsaline ja valeprohvet. Ja neid vaevatakse p\u00e4evad ja \u00f6\u00f6d ajastute ajastuteni!\n20:11 Ja ma n\u00e4gin suurt valget auj\u00e4rge ja Seda, Kes sellel istub, Kelle palge eest p\u00f5genesid maa ja taevas, ja neile ei leitud aset.\n20:12 Ja ma n\u00e4gin surnuid, suuri ja pisukesi, seisvat auj\u00e4rje ees, ja raamatud avati. Ja teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnutele m\u00f5isteti kohut sedam\u00f6\u00f6da kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude j\u00e4rgi.\n20:13 Ja meri andis tagasi need surnud, kes temas olid, ja surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid, ja iga\u00fchele m\u00f5isteti kohut tema tegude j\u00e4rgi.\n20:14 Ja surm ja surmavald heideti tulej\u00e4rve! See on teine surm, tulej\u00e4rv.\n20:15 Ja keda ei leitud kirjutatud olevat eluraamatusse, heideti tulej\u00e4rve!\n21:1 Ja ma n\u00e4gin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ja merd ei olnud enam.\n21:2 Ja ma n\u00e4gin p\u00fcha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest maha tulevat, valmistunud otsekui pruut, kaunistatud oma mehele.\n21:3 Ja ma kuulsin suurt h\u00e4\u00e4lt auj\u00e4rjelt \u00fctlevat: \u201eVaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja Tema asub nende juurde elama ja nemad on Tema rahvad ja Jumal Ise on nendega.\n21:4 Ja Tema p\u00fchib \u00e4ra k\u00f5ik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on m\u00f6\u00f6dunud!\u201d\n21:5 Ja Kes auj\u00e4rjel istus, \u00fctles: \u201eVaata, Ma teen k\u00f5ik uueks!\u201d Ja Ta \u00fctles: \u201eKirjuta, sest need s\u00f5nad on ustavad ja t\u00f5elised!\u201d\n21:6 Ja Ta \u00fctles mulle: \u201eSee on s\u00fcndinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan sellele, kellel on janu, eluvee allikast ilma hinnata.\n21:7 Kes v\u00f5idab, see p\u00e4rib selle, ja Mina olen temale Jumalaks ja tema on Minule pojaks.\n21:8 Aga argade ja uskmatute ja j\u00e4lkide ja tapjate ja hoorajate ja n\u00f5idade ja ebajumalateenijate ja k\u00f5igi valelike osa on tule ja v\u00e4\u00e4vliga p\u00f5levas j\u00e4rves! See on teine surm.\u201d\n21:9 Ja minu juurde tuli \u00fcks seitsmest Inglist, kelle k\u00e4es olid need seitse kaussi, t\u00e4is seitset viimset nuhtlust; ja ta r\u00e4\u00e4kis minuga ning \u00fctles: \u201eTule, ma n\u00e4itan sulle m\u00f5rsjat, Talle naist!\u201d\n21:10 Ja tema kandis mind vaimus suure ja k\u00f5rge m\u00e4e otsa ja n\u00e4itas mulle linna, p\u00fcha Jeruusalemma, mis oli maha tulemas taevast Jumala juurest\n21:11 ja millel on Jumala auhiilgus; ja tema valgus on k\u00f5ige kallima kivi sarnane, otsekui jaspiskivi, mis hiilgab nagu m\u00e4gikristall.\n21:12 Linnal on suur ja k\u00f5rge m\u00fc\u00fcr ja kaksteist v\u00e4ravat ja v\u00e4ravate peal kaksteist Inglit; ja v\u00e4ravate peale on kirjutatud nimed. Need on kaheteistk\u00fcmne Iisraeli laste suguharu nimed.\n21:13 Ida pool on kolm v\u00e4ravat, p\u00f5hja pool kolm v\u00e4ravat, l\u00f5una pool kolm v\u00e4ravat, l\u00e4\u00e4ne pool kolm v\u00e4ravat.\n21:14 Ja linna m\u00fc\u00fcril on kaksteist aluskivi ja nende peal Talle kaheteistk\u00fcmne Apostli nimed.\n21:15 Ja sellel, kes minuga r\u00e4\u00e4kis, oli k\u00e4es kuldpilliroog, et m\u00f5\u00f5ta linna ja tema v\u00e4ravaid ja tema m\u00fc\u00fcri.\n21:16 Ja linn on nelinurkne ja tema pikkus on niisama suur kui tema laius. Ja ta m\u00f5\u00f5tis linna pillirooga kaksteist tuhat vagu. Tema pikkus ja laius ja k\u00f5rgus on v\u00f5rdsed.\n21:17 Ja ta m\u00f5\u00f5tis tema m\u00fc\u00fcri \u2014 sada nelik\u00fcmmend neli k\u00fc\u00fcnart, inimese m\u00f5\u00f5du j\u00e4rgi, mis on Ingli m\u00f5\u00f5t.\n21:18 Ja tema m\u00fc\u00fcri alusehitus oli jaspiskivist ja linn puhtast kullast, selge klaasi sarnane.\n21:19 Ja linna m\u00fc\u00fcri aluskivid olid ehitud k\u00f5iksuguste kalliskividega. Esimene aluskivi oli jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedoon, neljas smaragd,\n21:20 viies sardoon\u00fcks, kuues sardion, seitsmes kr\u00fcsoliit, kaheksas ber\u00fcll, \u00fcheksas topaas, k\u00fcmnes kr\u00fcsopraas, \u00fcheteistk\u00fcmnes h\u00fcatsint, kaheteistk\u00fcmnes amet\u00fcst.\n21:21 Ja need kaksteist v\u00e4ravat olid kaksteist p\u00e4rlit: iga v\u00e4rav oli \u00fchest p\u00e4rlist ja linna t\u00e4nav selgest kullast otsekui l\u00e4bipaistev klaas.\n21:22 Ja templit ma seal ei n\u00e4inud, sest Issand, k\u00f5igev\u00e4eline Jumal, on tema tempel, ja Tall.\n21:23 Ja linnale ei ole tarvis p\u00e4ikest ega kuud, et need seal paistaksid; sest Jumala auhiilgus valgustab teda ja tema lamp on Tall.\n21:24 Ja rahvad hakkavad k\u00e4ima tema valguses, ja ilmamaa kuningad toovad sinna oma auhiilguse.\n21:25 Ja tema v\u00e4ravaid ei suleta p\u00e4eval, aga \u00f6\u00f6d seal ei olegi.\n21:26 Ja rahvaste auhiilgus ja kallisvarad tuuakse sinna sisse.\n21:27 Aga sinna sisse ei p\u00e4\u00e4se midagi, mis ei ole puhas, ei keegi, kes teeb j\u00e4lkusi ja valet, vaid \u00fcksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.\n22:1 Ja ta n\u00e4itas mulle puhast eluveej\u00f5ge, selget nagu m\u00e4gikristall. See voolas v\u00e4lja Jumala ja Talle auj\u00e4rjest.\n22:2 Keset linna t\u00e4navat ja m\u00f5lemal pool j\u00f5ge oli elupuu; see kandis vilja kaksteist korda, igas kuus andes oma vilja. Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele.\n22:3 Ja midagi neetut ei ole enam. Ja Jumala ja Talle auj\u00e4rg on siis seal, ja Tema sulased teenivad Teda.\n22:4 Ja nad n\u00e4evad Tema palet, ja Tema nimi on nende otsaesisel.\n22:5 Ja \u00f6\u00f6d ei ole enam, ja neile ei ole vaja lambivalgust ega p\u00e4evavalget, sest Issand Jumal valgustab neid, ja nemad valitsevad ajastute ajastuteni.\n22:6 Ja Ta \u00fctles mulle: \u201eNeed on ustavad ja t\u00f5elised s\u00f5nad! Ja Issand, prohvetite hingede Jumal, on l\u00e4kitanud Oma Ingli Oma sulastele n\u00e4itama, mis peab varsti s\u00fcndima.\n22:7 Ja vaata, Ma tulen nobedasti! \u00d5nnis see, kes peab selle raamatu ennustuse s\u00f5nu!\u201d\n22:8 Ja mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja n\u00e4gi. Ja kui ma seda olin kuulnud ja n\u00e4inud, ma heitsin maha, kummardama Ingli jalgade ette, kes mulle seda n\u00e4itas.\n22:9 Ja ta \u00fctles mulle: \u201eVaata, \u00e4ra tee seda! Sest ma olen sinu ja su vendade, prohvetite ja nende kaassulane, kes selle raamatu s\u00f5nu peavad. Kummarda Jumalat!\u201d\n22:10 Ja ta \u00fctles mulle: \u201e\u00c4ra pane pitseriga kinni selle raamatu ennustuss\u00f5nu, sest aeg on ligidal!\n22:11 Kes \u00fclekohut teeb, tehku veel \u00fclekohut, ja kes on r\u00fcve, see r\u00fcvetugu veel enam; aga kes on \u00f5ige, tehku veel \u00f5igust, ja kes on p\u00fcha, see p\u00fchitsegu ennast veel enam!\n22:12 Vaata, Ma tulen pea, ja Mu palk on Minuga tasuda k\u00e4tte iga\u00fchele n\u00f5nda nagu tema tegu on!\n22:13 Mina olen A ja O, Esimene ja Viimne, algus ja ots!\n22:14 \u00d5ndsad need, kes oma r\u00fc\u00fcd pesevad, et neil oleks meelevald s\u00fc\u00fca elupuust ja v\u00e4ravaist linna sisse minna!\n22:15 V\u00e4ljaspool on koerad ja n\u00f5iad ja hoorajad ja tapjad ja ebajumalateenijad ja k\u00f5ik, kes valet armastavad ja teevad.\n22:16 Mina, Jeesus, l\u00e4kitan Oma Ingli teile seda tunnistama kogudustes! Mina olen Taaveti juur ja sugu, helkjas koidut\u00e4ht!\u201d\n22:17 Ja Vaim ja pruut \u00fctlevad: \u201eTule!\u201d Ja kes seda kuuleb, \u00f6elgu: \u201eTule!\u201d Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, v\u00f5tku eluvett ilma hinnata!\n22:18 Mina tunnistan k\u00f5ikidele, kes kuulevad selle raamatu ennustuss\u00f5nu: kui keegi neile midagi juurde lisab, siis paneb Jumal tema peale nuhtlused, mis selles raamatus on kirja pandud!\n22:19 Ja kui keegi v\u00f5tab midagi \u00e4ra selle prohvetiraamatu s\u00f5nadest, siis Jumal v\u00f5tab \u00e4ra tema osa elupuust ja p\u00fchast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus!\n22:20 Tema, kes seda tunnistab \u00fctleb: \u201eT\u00f5esti, Mina tulen varsti!\u201d Aamen, tule, Issand Jeesus!\n22:21 Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu k\u00f5ikidega! Aamen.","title":"Estonian Bible (partial): Revelation","type":"page"}