{"collection":"Bible & Christianity","html_url":"https://unchartedknowledge.5gfusion.net/browse/bib/wb/est/rom.htm","path":"bib/wb/est/rom.htm","source_url":"https://sacred-texts.com/bib/wb/est/rom.htm","text":"1:1 Paulus, Jeesuse Kristuse sulane, kutsutud Apostliks, v\u00e4lja valitud kuulutama Jumala Evangeeliumi,\n1:2 mille Jumal on enne t\u00f5otanud Oma prohvetite kaudu p\u00fchades kirjades\n1:3 Oma Pojast - Kes liha poolest on s\u00fcndinud Taaveti soost\n1:4 ja p\u00fchaduse vaimu poolest on seatud surnuist \u00fclest\u00f5usmise l\u00e4bi Jumala Pojaks v\u00e4es - Jeesusest Kristusest, meie Issandast,\n1:5 Kelle l\u00e4bi me oleme saanud armu ja apostliameti, et \u00e4ratada usu s\u00f5nakuulelikkust Tema nime heaks k\u00f5igi rahvaste seas,\n1:6 kelle seast ka teie olete Jeesuse Kristuse poolt kutsutud,\n1:7 k\u00f5igile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud p\u00fchadele: armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.\n1:8 K\u00f5igepealt ma t\u00e4nan oma Jumalat Jeesuse Kristuse l\u00e4bi teie k\u00f5ikide p\u00e4rast, et teie usust kiitvalt k\u00f5neldakse kogu maailmas.\n1:9 Sest Jumal, Keda ma oma vaimus teenin Tema Poja Evangeeliumi kuulutamisega, on mu tunnistaja, kuidas ma lakkamata pean teid meeles,\n1:10 aina oma palvetes anudes, kas ma juba kord Jumala tahtmisel saaksin tulla teie juurde.\n1:11 Sest ma igatsen teid n\u00e4ha, et v\u00f5iksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks;\n1:12 see on, et me teie juures \u00fcheskoos olles vastastikku ergutaksime \u00fcksteist \u00fchise usu, teie ja minu oma l\u00e4bi.\n1:13 Ja ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et ma sageli olen ette v\u00f5tnud tulla teie juurde, et ma ka teie seas v\u00f5iksin saata m\u00f5nd kasu, n\u00f5nda nagu muude paganate seas; aga ma olin t\u00e4nini takistatud.\n1:14 Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate v\u00f5lglane;\n1:15 siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, Evangeeliumi kuulutama.\n1:16 Sest ma ei h\u00e4bene Evangeeliumi; sest see on Jumala v\u00e4gi \u00f5ndsakssaamiseks iga\u00fchele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele.\n1:17 Sest temas saab ilmsiks Jumala \u00f5igus usust usku, n\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201e\u00d5ige elab usust!\u201d\n1:18 Sest Jumala viha saab ilmsiks taevast k\u00f5ige inimeste jumalatuse ja \u00fclekohtu vastu, nende vastu, kes t\u00f5de \u00fclekohtuga kinni peavad,\n1:19 sellep\u00e4rast et see, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas; sest Jumal on seda neile avaldanud.\n1:20 Sest Tema n\u00e4htamatut olu, nii Tema igavest v\u00e4ge kui jumalikku olemist, n\u00e4hakse, kui neid pannakse t\u00e4hele, Tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda,\n1:21 sellep\u00e4rast et nad Jumalat tundes ei ole teda kui Jumalat austanud ega t\u00e4nanud, vaid on oma m\u00f5tlemistes saanud t\u00fchiseks ja nende m\u00f5istmatu s\u00fcda on l\u00e4inud pimedaks.\n1:22 Kiites endid targaks, on nad saanud j\u00f5ledaks\n1:23 ja on kadumatu Jumala au vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate sarnase kuju vastu.\n1:24 Sellep\u00e4rast on Jumal nad andnudki nende s\u00fcdamete himudes r\u00fcvedusse, oma ihusid ise pilastama.\n1:25 Nemad on Jumala t\u00f5e vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui Loojat, Kes on \u00fclistatud igavesti. Aamen.\n1:26 Sellep\u00e4rast on Jumal nad andnud h\u00e4bematuisse ihadesse; sest nende naised on vahetanud loomuliku sugulise k\u00e4itlemise loomuvastasega,\n1:27 ja samuti on ka mehed loobunud loomulikust naise sugulisest k\u00e4itlemisest ja on oma himus s\u00fcttinud \u00fcksteisest ja teinud r\u00f5vedust mees mehega ja k\u00e4tte saanud iseenestes oma eksimuse palga, mille pidid saama.\n1:28 Ja nagu nad heaks ei arvanud kinni pidada Jumala tunnetamisest, nii on Jumal nad andnud hoolimatu meele sisse, tegema seda, mis ei k\u00f5lba;\n1:29 nad on t\u00e4is k\u00f5ike \u00fclekohut, kurjust, ahnust, tigedust, t\u00e4is kadedust, m\u00f5rva, riidu, kurikavalust; nad on keelekandjad,\n1:30 laimajad, Jumala vihkajad, \u00fclbed, suurelised, hooplejad, leidlikud kurjale, s\u00f5nakuulmatud vanemaile,\n1:31 m\u00f5istmatud, lepingu rikkujad, armuheitmatud, halastamatud,\n1:32 kes, ehk nad k\u00fcll tunnevad Jumala \u00f5iguse m\u00e4\u00e4rust ja teavad, et need, kes teevad niisuguseid asju, on surma v\u00e4\u00e4rt, ei tee mitte ainult sedasama, vaid tunnevad head meelt neist, kes n\u00f5nda teevad.\n2:1 Sellep\u00e4rast, oh inimene, kes kohut m\u00f5istad, ole sa kes tahes, ei ole sul mingit vabandust! Sest milles sa kohut m\u00f5istad teise \u00fcle, sessamas sa m\u00f5istad iseenese hukka; sest sina, kes teist hukka m\u00f5istad, teed ise sedasama!\n2:2 Aga me teame, et Jumala kohus t\u00f5epoolest tabab neid, kes sellesarnast teevad.\n2:3 V\u00f5i m\u00f5tled sa, oh inimene, kes kohut m\u00f5istad nende \u00fcle, kes sellesarnast teevad, ja teed ka sedasama, et sa p\u00e4\u00e4sed Jumala kohtu eest?\n2:4 V\u00f5i p\u00f5lgad sa Tema helduse ja kannatlikkuse ja pika meele rohkust ega saa aru, et Jumala heldus sind ajab meelt parandama?\n2:5 Ent sa kogud enesele viha oma kangusega ja patustp\u00f6\u00f6rdumata s\u00fcdamega vihap\u00e4evaks ja Jumala \u00f5ige kohtu ilmumiseks,\n2:6 Kes iga\u00fchele maksab tema tegude j\u00e4rgi,\n2:7 neile k\u00fcll igavest elu, kes head tehes p\u00fcsivusega otsivad au ja kiitust ja kadumatut p\u00f5lve,\n2:8 aga neile, kes on riiakad ja t\u00f5ele s\u00f5nakuulmatud, aga s\u00f5nakuulelikud \u00fclekohtule, viha ja raevu!\n2:9 Viletsus ning ahastus tuleb igale inimese hingele, kes kurja teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele,\n2:10 aga au ja kiitus ja rahu iga\u00fchele, kes head teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele!\n2:11 Sest Jumal ei tee vahet isikute vahel!\n2:12 Sest k\u00f5ik, kes ilma k\u00e4suta on pattu teinud, l\u00e4hevad ka hukka ilma k\u00e4suta; ja k\u00f5ik, kes k\u00e4su all on pattu teinud, nende \u00fcle m\u00f5istetakse ka kohut k\u00e4su j\u00e4rgi;\n2:13 sest k\u00e4su kuuljad ei ole \u00f5iged Jumala ees, vaid k\u00e4su tegijad m\u00f5istetakse \u00f5igeks -\n2:14 sest kui paganad, kellel ei ole k\u00e4sku, loomu poolest t\u00e4idavad k\u00e4su n\u00f5udeid, on nad, ehk k\u00fcll neil ei ole k\u00e4sku, iseenestele k\u00e4suks\n2:15 ja n\u00e4itavad, et k\u00e4sutegu on kirjutatud nende s\u00fcdametesse, kuna nende s\u00fcdametunnistus \u00fchtlasi tunnistab seda ja nende m\u00f5tted isekeskis kas kaebavad nende peale v\u00f5i ka kostavad nende eest\n2:16 - sel p\u00e4eval, kui Jumal kohut m\u00f5istab inimeste salajaste asjade \u00fcle Kristuse Jeesuse l\u00e4bi minu Evangeeliumi j\u00e4rgi.\n2:17 Ent kui sa nimetad ennast juudiks ja loodad k\u00e4su peale ning kiitled Jumalast\n2:18 ja tunned Tema tahtmist, ja k\u00e4sust \u00f5petust saades katsud l\u00e4bi, mis on k\u00f5ige parem,\n2:19 ja pead ennast s\u00f5gedate teejuhiks, nende valguseks, kes on pimeduses,\n2:20 m\u00f5istmatute juhatajaks, alaealiste \u00f5petajaks, kellel on k\u00e4es t\u00e4ieks kujunenud tunnetus ja t\u00f5de k\u00e4su\u00f5petuses;\n2:21 kuidas sa siis, kes teist \u00f5petad, iseennast ei \u00f5peta; kes kuulutad, et ei tohi varastada, ise varastad;\n2:22 kes \u00fctled, et ei tohi abielu rikkuda, ise rikud abielu; kes pead ebajumalaid j\u00e4ledaks asjaks, ise riisud p\u00fchamut;\n2:23 kes kiitled k\u00e4sust, ise teotad Jumalat k\u00e4sust \u00fcleastumisega?\n2:24 Pilgatakse ju Jumala nime teie p\u00e4rast paganate seas, n\u00f5nda nagu on kirjutatud.\n2:25 Sest \u00fcmberl\u00f5ikamisest on k\u00fcll kasu, kui sa teed k\u00e4su j\u00e4rgi; aga kui sa oled k\u00e4sust \u00fcleastuja, siis on sinu \u00fcmberl\u00f5ikamine saanud eesnahaks.\n2:26 Kui n\u00fc\u00fcd \u00fcmberl\u00f5ikamatu peab k\u00e4su n\u00f5udmisi, eks siis tema eesnahka peeta \u00fcmberl\u00f5ikamiseks?\n2:27 Ja eks siis see, kes loomu poolest on \u00fcmberl\u00f5ikamatu ja peab t\u00e4iesti k\u00e4sku, m\u00f5ista kohut sinu \u00fcle, kes kirjat\u00e4he ja \u00fcmberl\u00f5ikamise kaudu oled ometi k\u00e4sust \u00fcleastuja?\n2:28 Ei ole ju juut see, kes seda on v\u00e4lispidi; ega ole \u00fcmberl\u00f5ikamine see, mis s\u00fcnnib v\u00e4lispidi lihas,\n2:29 vaid juut on see, kes seda on seespidi, ja s\u00fcdame \u00fcmberl\u00f5ikamine on vaimus, mitte kirjat\u00e4hes. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.\n3:1 Mis paremus on siis juudil? V\u00f5i mis kasu on \u00fcmberl\u00f5ikamisest?\n3:2 On paljugi k\u00f5ikepidi! K\u00f5igepealt see, et nende k\u00e4tte on usaldatud, mida Jumal on r\u00e4\u00e4kinud.\n3:3 Mis sellest, kui m\u00f5ned olid uskmatud? Ega siis nende uskmatu meel tee t\u00fchjaks Jumala ustavust?\n3:4 Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on t\u00f5emeelne, olgugi, et iga inimene on valelik, nagu on kirjutatud: \u201eEt Sa oleksid \u00f5iglane Oma s\u00f5nades ja v\u00f5it j\u00e4\u00e4ks Sinule, kui Sinuga kohtus k\u00e4iakse!\u201d\n3:5 Aga kui meie \u00fclekohus teeb avalikuks Jumala \u00f5igluse, mis peame siis \u00fctlema? Kas Jumal ei ole \u00fclekohtune, kui Ta nuhtleb vihas? Ma r\u00e4\u00e4gin kui inimene.\n3:6 Mitte sugugi! Kuidas v\u00f5iks siis Jumal kohut m\u00f5ista maailma \u00fcle?\n3:7 Sest kui Jumala t\u00f5de minu vale l\u00e4bi saab palju selgemaks Tema auks, miks siis veel minu kui patuse \u00fcle kohut m\u00f5istetakse?\n3:8 Ja miks me ei teeks n\u00f5nda, nagu meist pilgates \u00f6eldakse ja nagu m\u00f5ned meist r\u00e4\u00e4givad, et meie \u00fctlevat: \u201eTehkem kurja, et sellest tuleks head?\u201d Niisugune nuhtlus on \u00f5ige.\n3:9 Kuidas siis on? Kas me oleme paremas seisukorras? Mitte sugugi! Oleme ju varemini t\u00f5estanud, et niih\u00e4sti juudid kui kreeklased on k\u00f5ik patu all,\n3:10 n\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eEi ole kedagi, kes oleks \u00f5ige, ei \u00fchtainustki;\n3:11 ei ole arusaajat; ei ole, kes otsiks Jumalat;\n3:12 nad k\u00f5ik on l\u00e4inud k\u00f5rvale, nad on puha saanud k\u00f5lvatuks, ei ole kedagi, kes teeb head, ei \u00fchtainustki.\n3:13 Nende kurk on lahtine haud; oma keelega nad petavad; madude m\u00fcrk on nende huulte taga.\n3:14 Nende suu on t\u00e4is sajatamist ja kibedaid s\u00f5nu;\n3:15 nende jalad on nobedad verd valama;\n3:16 h\u00e4vitus ja \u00f5nnetus on nende teedel,\n3:17 ja rahu teed nad ei tunne;\n3:18 ei ole Jumala kartust nende silmade ees!\u201d\n3:19 Aga me teame, et mida iganes k\u00e4sk \u00fctleb, seda ta \u00fctleb neile, kes on k\u00e4su all, et iga suu suletaks ja kogu maailm oleks s\u00fc\u00fcalune Jumala ees;\n3:20 sellep\u00e4rast et k\u00e4su tegudest ei m\u00f5isteta \u00f5igeks \u00fchtki liha tema ees; sest k\u00e4su kaudu tuleb patu tundmine.\n3:21 Aga n\u00fc\u00fcd on Jumala \u00f5igus, millest k\u00e4sk ja prohvetid tunnistavad, ilmutatud ilma k\u00e4suta,\n3:22 see Jumala \u00f5igus, mis tuleb Jeesuse Kristuse usu kaudu k\u00f5ikidele, kes usuvad; sest siin ei ole \u00fchtki vahet;\n3:23 sest k\u00f5ik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma\n3:24 ning m\u00f5istetakse \u00f5igeks t\u00e4iesti muidu, Tema armust, lunastuse l\u00e4bi, mis on Kristuses Jeesuses,\n3:25 Kelle Jumal on seadnud lepitusvahendiks usu kaudu Tema veres, Oma \u00f5iguse osutamiseks enne tehtud pattude arvestamata j\u00e4tmise p\u00e4rast\n3:26 tol ajal, kui Jumal seda sallis, et osutada Oma \u00f5igust praegusel ajal ning n\u00e4idata, et Tema on \u00f5ige ja teeb \u00f5igeks selle, kes on Jeesuse usust.\n3:27 Kus on n\u00fc\u00fcd kiitlemine? See on k\u00f5rvaldatud. Missuguse k\u00e4su l\u00e4bi? Kas tegude k\u00e4su l\u00e4bi? Ei mitte, vaid usu k\u00e4su l\u00e4bi.\n3:28 Sellep\u00e4rast me arvame, et inimene m\u00f5istetakse \u00f5igeks usu l\u00e4bi lahus k\u00e4su tegudest.\n3:29 V\u00f5i on Jumal \u00fcksp\u00e4inis juutide Jumal? Eks Ta ole ka paganate Jumal? Jah, t\u00f5esti ka paganate Jumal!\n3:30 Sest \u00fcks ja sama Jumal teeb usust \u00f5igeks \u00fcmberl\u00f5igatu ja usu l\u00e4bi \u00fcmberl\u00f5ikamatu.\n3:31 Kas me siis teeme k\u00e4su t\u00fchjaks usu l\u00e4bi? Mitte sugugi, vaid me kinnitame k\u00e4sku!\n4:1 Mis me siis \u00fctleme oma lihase esiisa Aabrahami saavutanud olevat?\n4:2 Sest kui Aabraham on \u00f5igeks m\u00f5istetud tegudest, on temal kiitlemist, kuid mitte Jumala ees.\n4:3 Sest mis \u00fctleb Kiri? \u201eAabraham uskus Jumalat ja see arvati temale \u00f5iguseks!\u201d\n4:4 Aga tegude tegijale ei arvata palka mitte armust, vaid teenet m\u00f6\u00f6da.\n4:5 Aga kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, Kes m\u00f5istab \u00f5igeks jumalatu, sellele arvatakse tema usk \u00f5iguseks,\n4:6 n\u00f5nda nagu Taavet kiidab \u00f5ndsaks inimest, kellele Jumal arvab \u00f5iguse osaks ilma tegudeta:\n4:7 \u201e\u00d5ndsad need, kelle \u00fclekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.\n4:8 \u00d5nnis see, kellele Jumal pattu ei arvesta!\u201d\n4:9 Kas n\u00fc\u00fcd see \u00f5ndsakskiitmine k\u00e4ib ainult \u00fcmberl\u00f5igatute kohta v\u00f5i ka \u00fcmberl\u00f5ikamatute kohta? Me ju \u00fctleme, et Aabrahamile usk arvati \u00f5iguseks.\n4:10 Kuidas see siis arvati? Kas siis, kui ta oli \u00fcmberl\u00f5igatu v\u00f5i kui ta oli \u00fcmberl\u00f5ikamatu? Mitte kui ta oli \u00fcmberl\u00f5igatu, vaid kui ta oli \u00fcmberl\u00f5ikamatu.\n4:11 Ja \u00fcmberl\u00f5ikamise m\u00e4rgi ta sai selle usu \u00f5iguse kinnituseks, mis tal oli \u00fcmberl\u00f5ikamata p\u00f5lves, et ta oleks k\u00f5ikide isa, kes usuvad \u00fcmberl\u00f5ikamatutena, et \u00f5igus arvatakse ka neile osaks\n4:12 ja et ta oleks ka \u00fcmberl\u00f5igatute isa, nende isa, kes mitte ainult ei ole \u00fcmber l\u00f5igatud, vaid ka k\u00e4ivad meie isa Aabrahami usu j\u00e4lgedes, mis tal oli juba \u00fcmberl\u00f5ikamatuna.\n4:13 Sest see t\u00f5otus, et Aabraham saab maailma p\u00e4rijaks, ei antud temale ega tema soole mitte k\u00e4su l\u00e4bi, vaid usu \u00f5iguse kaudu.\n4:14 Sest kui need, kes on k\u00e4sust, on p\u00e4rijad, siis on usk t\u00fchistatud ja t\u00f5otus on tehtud m\u00f5jutuks.\n4:15 Sest k\u00e4sk toob viha; aga kus ei ole k\u00e4sku, seal ei ole ka \u00fcleastumist.\n4:16 Sellep\u00e4rast on see usust, et see oleks armust, et t\u00f5otus oleks kindel kogu soole, mitte \u00fcksnes sellele, mis on p\u00e4rit k\u00e4sust, vaid ka sellele, mis on p\u00e4rit Aabrahami usust, kes on meie k\u00f5ikide isa -\n4:17 nagu on kirjutatud: \u201eMa olen sind pannud paljude rahvaste isaks!\u201d - selle Jumala ees, Keda ta uskus ja Kes teeb elavaks surnud ja kutsub esile olematuid asju otsekui olevaid.\n4:18 Tema uskus \u00fcle lootuse lootuses, et ta saab paljude rahvaste isaks vastavalt s\u00f5nale: \u201eN\u00f5nda peab olema sinu sugu!\u201d\n4:19 Ja ta ei l\u00e4inud usus n\u00f5draks t\u00e4hele pannes oma ihu, mis oli elatanud - oli ta ju umbes saja-aastane - ja et Saara lapsekoda oli surnud.\n4:20 Ent Jumala t\u00f5otusest ta ei m\u00f5telnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai v\u00e4gevaks usus, andes Jumalale austust\n4:21 ja olles t\u00e4iesti julge selles, et Jumal on v\u00e4gev tegema, mis Ta on t\u00f5otanud.\n4:22 Sellep\u00e4rast see arvatigi temale \u00f5iguseks.\n4:23 Aga ei ole mitte \u00fcksnes tema p\u00e4rast kirjutatud, et see arvati temale \u00f5iguseks,\n4:24 vaid ka meie p\u00e4rast, kellele see peab arvatama \u00f5iguseks, sest me usume Temasse, Kes surnuist \u00fcles \u00e4ratas meie Issanda Jeesuse,\n4:25 Kes loovutati meie \u00fcleastumiste p\u00e4rast ja \u00fcles \u00e4ratati meie \u00f5igekssaamise p\u00e4rast.\n5:1 Et me n\u00fc\u00fcd oleme usust \u00f5igeks saanud, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse l\u00e4bi,\n5:2 Kelle l\u00e4bi me oleme ka usus saanud ligip\u00e4\u00e4su sellele armule, milles me n\u00fc\u00fcd oleme, ja kiitleme Jumala au lootusest.\n5:3 Aga mitte \u00fcksnes sellest, vaid me kiitleme ka viletsustest, teades, et viletsus saadab kannatlikkuse,\n5:4 ja kannatlikkus saadab p\u00fcsivuse ja p\u00fcsivus lootuse;\n5:5 aga lootus ei j\u00e4ta h\u00e4bisse, sest Jumala armastus on v\u00e4lja valatud meie s\u00fcdameisse P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi, Kes meile on antud.\n5:6 Sest Kristus on, kui me alles n\u00f5drad olime, omal ajal surnud nende eest, kes alles olid jumalatud.\n5:7 Vaevalt ju keegi l\u00e4heb surma \u00f5ige eest; ehk m\u00f5ni k\u00fcll julgeks surra hea s\u00f5bra eest.\n5:8 Ent Jumal osutab Oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime;\n5:9 kui palju enam me n\u00fc\u00fcd, olles \u00f5igeks saanud Tema veres, p\u00e4\u00e4seme Tema kaudu viha eest.\n5:10 Sest kui meid Jumalaga lepitati Tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased, kui palju enam p\u00e4\u00e4stetakse meid Tema elu l\u00e4bi n\u00fc\u00fcd, kus me juba oleme lepitatud.\n5:11 Aga mitte ainult seda, vaid me kiitleme ka Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse l\u00e4bi, Kelle kaudu me n\u00fc\u00fcd oleme saanud lepituse.\n5:12 Sellep\u00e4rast, otsekui \u00fche inimese kaudu patt tuli maailma ja patu l\u00e4bi surm, n\u00f5nda on ka surm tunginud k\u00f5igisse inimestesse, sest nad k\u00f5ik on pattu teinud.\n5:13 Sest patt oli maailmas ka enne k\u00e4sku, kuid pattu ei arvata s\u00fc\u00fcks seal, kus ei ole k\u00e4sku.\n5:14 Ometi valitses surm Aadamast Mooseseni ka neid, kes ei olnud pattu teinud samasuguse \u00fcleastumisega nagu Aadam, kes oli selle eelt\u00e4hendus, kes pidi tulema.\n5:15 Aga ka armuanniga ei ole lugu n\u00f5nda nagu pattulangemisega; sest kui \u00fche inimese pattulangemise l\u00e4bi paljud on surnud, siis on veel palju enam Jumala arm ja and selle \u00fche Inimese Jeesuse Kristuse armu l\u00e4bi \u00fclirohkesti saanud osaks neile paljudele.\n5:16 Ja ka anniga ei ole n\u00f5nda nagu sellega, mis on tulnud \u00fche pattulangenu l\u00e4bi; sest \u00fchest ainsast pattulangemisest on kohus saanud hukkam\u00f5istmiseks, aga armuand mitmest pattulangemisest \u00f5igeksm\u00f5istmiseks.\n5:17 Sest kui \u00fche inimese pattulangemise t\u00f5ttu surm on valitsenud selle \u00fche l\u00e4bi, kui palju enam peavad need, kes saavad armu ja \u00f5iguse anni t\u00e4iuse, valitsema elus selle \u00fche, Jeesuse Kristuse l\u00e4bi.\n5:18 N\u00f5nda siis, otsekui \u00fcks langemine on saanud hukkam\u00f5istmiseks k\u00f5igile inimestele, n\u00f5nda saab ka \u00fcks \u00f5iguse t\u00e4itmine k\u00f5igile inimestele elu \u00f5igustuseks.\n5:19 Sest otsekui tolle \u00fche inimese s\u00f5nakuulmatuse l\u00e4bi paljud on saanud patuseks, n\u00f5nda saavad ka selle \u00fche inimese s\u00f5nakuulelikkuse l\u00e4bi paljud \u00f5igeks.\n5:20 Aga k\u00e4sk tuli k\u00f5rvalt sisse, et langemine saaks suuremaks. Ent kus patt on suurenenud, seal on ka arm saanud \u00fclirohkeks,\n5:21 et otsekui patt on valitsenud surmas, samuti ka arm valitseks \u00f5iguse kaudu igaveseks eluks Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi.\n6:1 Mis me n\u00fc\u00fcd \u00fctleme? Kas peame j\u00e4\u00e4ma patusse, et arm suureneks?\n6:2 Ei milgi kombel! Meie, kes oleme \u00e4ra surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?\n6:3 V\u00f5i te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud Tema surmasse?\n6:4 Me oleme siis surmasse ristimise kaudu \u00fches Temaga maha maetud, et otsekui Kristus on surnuist \u00fcles \u00e4ratatud Isa au l\u00e4bi, n\u00f5nda meiegi k\u00e4iksime uues elus.\n6:5 Sest kui me oleme kasvanud \u00fchte Tema surma sarnasusega, siis saame \u00fcheks ka Tema \u00fclest\u00f5usmise sarnasusega,\n6:6 kuna me seda teame, et meie vana inimene on \u00fches temaga risti l\u00f6\u00f6dud, et patuihu kaotataks, n\u00f5nda et me enam ei orjaks pattu;\n6:7 sest kes on surnud, see on \u00f5igeks m\u00f5istetud patust.\n6:8 Aga kui me \u00fches Kristusega oleme surnud, siis usume, et me \u00fches Temaga saame ka elama.\n6:9 Sest me teame, et Kristus p\u00e4rast seda, kui Ta surnuist \u00fcles \u00e4ratati, enam ei sure; surm ei valitse enam Tema \u00fcle.\n6:10 Sest mis Ta suri, seda Ta suri patule \u00fche korra; aga mis Ta elab, elab Ta Jumalale.\n6:11 N\u00f5nda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.\n6:12 Seep\u00e4rast \u00e4rgu valitsegu siis patt teie surelikus ihus, et te kuulaksite teda tema himudes.\n6:13 \u00c4rge ka mitte andke oma liikmeid \u00fclekohtu relviks patule, vaid andke iseendid Jumalale kui need, kes surnuist on saanud elavaks, ja oma liikmed \u00f5iguse relviks Jumalale.\n6:14 Sest patt ei tohi teie \u00fcle valitseda, sellep\u00e4rast et teie ei ole k\u00e4su all, vaid armu all.\n6:15 Kuidas siis? Kas hakkame pattu tegema, sest me ei ole k\u00e4su all, vaid armu all? Mitte sugugi!\n6:16 Eks te tea, et kelle orjaks te hakkate s\u00f5nakuulmises, selle orjad te olete, kelle s\u00f5na te kuulete, kas patu orjad surmaks v\u00f5i s\u00f5nakuulmise orjad \u00f5iguseks?\n6:17 Aga t\u00e4nu Jumalale, et te olite patu orjad, aga n\u00fc\u00fcd olete s\u00fcdamest saanud s\u00f5nakuulelikuks sellele \u00f5petuse v\u00e4ljendusele, mille juurde teid on juhatatud,\n6:18 ja et te patust vabanenuina olete saanud \u00f5iguse orjadeks!\n6:19 Ma r\u00e4\u00e4gin inimese kombel teie liha n\u00f5truse p\u00e4rast. Sest otsekui te oma liikmed andsite orjadeks r\u00fcvedusele ja \u00fclekohtule, selleks et k\u00e4sust \u00fcle astuda, n\u00f5nda andke n\u00fc\u00fcd oma liikmed \u00f5iguse orjadeks p\u00fchitsusele.\n6:20 Sest kui te olite patu orjad, olite vabad \u00f5igusest.\n6:21 Mis vilja te kandsite siis? Niisugust, millest teil n\u00fc\u00fcd on h\u00e4bi! Sest selle l\u00f5pp on surm!\n6:22 Aga n\u00fc\u00fcd, et te olete saanud patust vabaks ja Jumala orjadeks, on teie vili p\u00fchitsuseks ja selle l\u00f5pp on igavene elu.\n6:23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!\n7:1 V\u00f5i eks te tea, vennad - mina r\u00e4\u00e4gin k\u00e4sutundjaile - et k\u00e4sk valitseb inimese \u00fcle, niikaua kui inimene elab.\n7:2 Nii on abielunaine k\u00e4suga seotud elusoleva mehe k\u00fclge; aga kui mees sureb, on ta lahti mehe k\u00e4su alt.\n7:3 Sellep\u00e4rast, kui naine mehe elus olles l\u00e4heb teisele mehele, nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on ta sellest k\u00e4sust vaba, nii et ta ei ole abielurikkuja, kui ta l\u00e4heb teisele mehele.\n7:4 N\u00f5nda teiegi, mu vennad, olete surmatud k\u00e4sule Kristuse ihu l\u00e4bi, et saaksite teisele mehele, kes on surnuist \u00fcles \u00e4ratatud, et me kannaksime vilja Jumalale.\n7:5 Sest kui me olime lihas, siis patuhimud, mis t\u00f5usid k\u00e4su l\u00e4bi, tegutsesid meie liikmetes, et kanda vilja surmale.\n7:6 Aga n\u00fc\u00fcd me oleme k\u00e4sust lahti ning oleme surnud sellele, mis meid kinni pidas, nii et me teenime Jumalat vaimu uues olemises ja mitte kirjat\u00e4he vanas olemises.\n7:7 Mis me siis \u00fctleme? Ons k\u00e4sk patt? Mitte sugugi! Ent pattu ma ei oleks tundnud muidu kui k\u00e4su kaudu; sest ma ei oleks kurjast himust midagi teadnud, kui k\u00e4sk ei oleks \u00f6elnud: \u201eSa ei tohi himustada!\u201d\n7:8 Aga patt, saades t\u00f5uget k\u00e4sust, \u00e4ratas minus k\u00f5iksugu himusid; sest ilma k\u00e4suta on patt surnud.\n7:9 Mina elasin enne ilma k\u00e4suta; aga kui k\u00e4sus\u00f5na tuli, virgus patt ellu\n7:10 ja mina surin \u00e4ra, ja n\u00f5nda leiti k\u00e4sus\u00f5na, mis mulle pidi olema eluks, mulle olevat surmaks.\n7:11 Sest kui patt oli saanud k\u00e4sus\u00f5nast t\u00f5uke, pettis ta mind ja surmas mind selle abil.\n7:12 N\u00f5nda on siis k\u00e4sk p\u00fcha ja k\u00e4sus\u00f5na p\u00fcha ja \u00f5ige ja hea.\n7:13 Kas siis n\u00fc\u00fcd see, mis on hea, on saanud mulle surmaks? Mitte sugugi! Vaid patt, et ta ilmneks patuna, on selle hea kaudu mulle toonud surma, et patt ise saaks \u00fcliv\u00e4ga patuseks k\u00e4sus\u00f5na l\u00e4bi.\n7:14 Sest me teame, et k\u00e4sk on vaimne, aga mina olen lihalik ja m\u00fc\u00fcdud patu alla.\n7:15 Ma ei tunne ju \u00e4ra, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.\n7:16 Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma m\u00f6\u00f6nan, et k\u00e4sk on hea.\n7:17 Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.\n7:18 Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda;\n7:19 sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!\n7:20 Kui ma n\u00fc\u00fcd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.\n7:21 Nii ma leian eneses k\u00e4su, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.\n7:22 Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala k\u00e4sust hea meel,\n7:23 aga oma liikmetes ma tunnen teist k\u00e4sku, mis paneb vastu mu m\u00f5istuse k\u00e4sule ja v\u00f5tab mind vangi patu k\u00e4su alla, mis on mu liikmetes.\n7:24 Oh mind viletsat inimest! Kes p\u00e4\u00e4stab mind sellest surma ihust?\n7:25 T\u00e4nu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi! Nii ma siis teenin oma m\u00f5istusega Jumala k\u00e4sku, aga lihaga patu k\u00e4sku.\n8:1 Nii ei ole siis n\u00fc\u00fcd mingisugust hukkam\u00f5istmist neile, kes on Kristuses Jeesuses.\n8:2 Sest elu vaimu k\u00e4sk Kristuses Jeesuses on sind vabastanud patu ja surma k\u00e4sust.\n8:3 Sest mis oli v\u00f5imatu k\u00e4sule, sellep\u00e4rast et ta oli j\u00f5uetu liha t\u00f5ttu, seda tegi Jumal, kui Ta l\u00e4kitas Oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu p\u00e4rast ning m\u00f5istis patu hukka liha sees,\n8:4 et k\u00e4su \u00f5igus t\u00e4ide viidaks meie sees, kes me ei k\u00e4i liha j\u00e4rgi, vaid Vaimu j\u00e4rgi.\n8:5 Sest kes elavad liha j\u00e4rgi, nende meel on suunatud lihalikele asjadele; aga kes elavad Vaimu j\u00e4rgi, neil vaimsetele asjadele.\n8:6 Sest liha m\u00f5tteviis, see on surm, aga Vaimu m\u00f5tteviis, see on elu ja rahu,\n8:7 sellep\u00e4rast et liha m\u00f5tteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala k\u00e4sule ega v\u00f5igi alistuda.\n8:8 Kes siis lihameeles on, need ei v\u00f5i olla Jumalale meelep\u00e4rased.\n8:9 Aga teie ei ole lihameeles, vaid vaimus, kui Jumala Vaim t\u00f5epoolest asub teie sees. Aga kellel ei ole Kristuse Vaimu, see ei ole Tema Oma.\n8:10 Kui aga Kristus on teie sees, siis on k\u00fcll ihu surnud patu p\u00e4rast; aga vaim on elu \u00f5iguse p\u00e4rast.\n8:11 Aga kui selle Vaim, kes Jeesuse on surnuist \u00fcles \u00e4ratanud, teis elab, siis Tema, Kes Kristuse Jeesuse surnuist \u00fcles \u00e4ratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks Oma Vaimu l\u00e4bi, Kes teis elab.\n8:12 Sellep\u00e4rast n\u00fc\u00fcd, vennad, oleme k\u00fcll v\u00f5lglased, aga mitte lihale, et elada liha j\u00e4rgi.\n8:13 Sest kui te liha j\u00e4rgi elate, siis te surete; aga kui te Vaimu l\u00e4bi ihu teod suretate, siis te elate.\n8:14 Sest k\u00f5ik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.\n8:15 Sest te ei ole saanud orjap\u00f5lve vaimu, et peaksite j\u00e4lle kartma, vaid te olete saanud lapsep\u00f5lve Vaimu, kelles me h\u00fc\u00fcame: \u201eAbba! Isa!\u201d\n8:16 Seesama Vaim tunnistab \u00fches meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.\n8:17 Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka p\u00e4rijad, nii Jumala p\u00e4rijad kui ka Kristuse kaasp\u00e4rijad, et kui me \u00fches Temaga kannatame, siis meid \u00fches Temaga ka austatakse.\n8:18 Sest ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama.\n8:19 Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.\n8:20 On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla - mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest - ometi lootuse peale,\n8:21 sest ka kogu loodu ise p\u00e4\u00e4stetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse.\n8:22 Sest me teame, et k\u00f5ik loodu \u00fchtlasi \u00e4gab ja on aina s\u00fcnnitusvaevas t\u00e4nini;\n8:23 aga mitte \u00fcksnes seda, vaid isegi need, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise \u00e4game enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust.\n8:24 Sest me oleme p\u00e4\u00e4stetud lootuses. Ent lootus, mida n\u00e4hakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi n\u00e4eb, kuidas ta seda veel loodab?\n8:25 Aga kui me loodame seda, mida me ei n\u00e4e, siis me ootame seda kannatlikkusega.\n8:26 Aga samuti tuleb ka Vaim appi meie n\u00f5trusele; sest me ei tea seda, mida paluda, n\u00f5nda nagu peaks, ent Vaim Ise palvetab meie eest s\u00f5nades v\u00e4ljendamatute ohkamistega.\n8:27 Aga s\u00fcdamete uurija teab, mis Vaimul on m\u00f5ttes, et Ta koosk\u00f5las Jumalaga kostab p\u00fchade eest.\n8:28 Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, k\u00f5ik \u00fchtlasi heaks tuleb, neile, kes Tema kavatsuse j\u00e4rgi on kutsutud.\n8:29 Sest keda Ta on ette \u00e4ra tundnud, need on Ta ka ette \u00e4ra m\u00e4\u00e4ranud olema Tema Poja n\u00e4o sarnased, et Tema oleks esmas\u00fcndinu paljude vendade seas.\n8:30 Aga keda Ta on ette \u00e4ra m\u00e4\u00e4ranud, need on Ta ka kutsunud, ja keda Ta on kutsunud, need on Ta ka \u00f5igeks teinud, ent keda Ta on \u00f5igeks teinud, neid on Ta ka austanud.\n8:31 Mis me siis \u00fctleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes v\u00f5ib olla meie vastu?\n8:32 Tema, Kes Oma Poegagi ei s\u00e4\u00e4stnud, vaid loovutas Tema meie k\u00f5ikide eest, kuidas Ta ei peaks siis Temaga meile k\u00f5ike muud annetama?\n8:33 Kes v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdistada Jumala valituid? Jumal on, Kes \u00f5igeks teeb.\n8:34 Kes on, kes v\u00f5ib hukka m\u00f5ista? Kristus Jeesus on, Kes suri, ja mis veel enam, Kes \u00fcles \u00e4ratati, Kes on Jumala paremal k\u00e4el, Kes meie eest palub.\n8:35 Kes v\u00f5ib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus, v\u00f5i ahastus, v\u00f5i tagakiusamine, v\u00f5i n\u00e4lg, v\u00f5i alastiolek, v\u00f5i h\u00e4da, v\u00f5i m\u00f5\u00f5k?\n8:36 N\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eSinu p\u00e4rast surmatakse meid kogu p\u00e4ev, meid arvatakse tapalambaiks!\u201d\n8:37 Aga selles k\u00f5iges me saame t\u00e4ie v\u00f5idu Tema l\u00e4bi, Kes meid on armastanud!\n8:38 Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei Inglid, ei v\u00fcrstid, ei k\u00e4esolev ega tulev, ei v\u00e4gevad,\n8:39 ei k\u00f5rgus ega s\u00fcgavus ega mingi muu loodu v\u00f5i meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!\n9:1 Ma r\u00e4\u00e4gin t\u00f5tt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu s\u00fcdametunnistus P\u00fchas Vaimus,\n9:2 et mul on suur kurbus ja l\u00f5pmatu valu mu s\u00fcdames.\n9:3 Sest ma sooviksin ise saada \u00e4raneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest,\n9:4 kes on iisraellased, kellele kuuluvad lapse\u00f5igus ja au, ja lepingud ja k\u00e4suandmine, ja jumalateenistus ja t\u00f5otused,\n9:5 kelle omad on esiisad ja kellest Kristus on p\u00e4rit liha poolest, Tema, Kes on Jumal \u00fcle k\u00f5ige, kiidetud igavesti! Aamen.\n9:6 Aga ei v\u00f5i olla n\u00f5nda, et Jumala s\u00f5na oleks l\u00e4inud t\u00fchja; sest mitte k\u00f5ik need, kes p\u00f5lvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael;\n9:7 ka ei ole k\u00f5ik lapsed selle t\u00f5ttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on \u00f6eldud: \u201eIisakist loetakse sinu sugu!\u201d\n9:8 See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid t\u00f5otuse lapsed arvatakse sooks.\n9:9 Sest t\u00f5otuse s\u00f5na on see: \u201eMa tulen j\u00e4lle aasta p\u00e4rast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!\u201d\n9:10 Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta \u00fchest, see on meie esiisast Iisakist, sai k\u00e4ima peale.\n9:11 Sest enne kui kaksikud olid s\u00fcndinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus j\u00e4\u00e4ks kindlaks mitte tegude p\u00e4rast, vaid kutsuja t\u00f5ttu -\n9:12 \u00f6eldi temale: \u201eVanem orjab nooremat!\u201d,\n9:13 nagu ju on kirjutatud: \u201eJaakobit Ma armastasin, aga Eesavit Ma vihkasin!\u201d\n9:14 Mida me n\u00fc\u00fcd \u00fctleme? Kas Jumal teeb \u00fclekohut? Mitte sugugi!\n9:15 Sest Ta \u00fctleb Moosesele: \u201eMa olen armuline, kellele Ma olen armuline, ja halastan, kelle peale Ma halastan!\u201d\n9:16 N\u00f5nda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.\n9:17 Sest Kiri \u00fctleb vaaraole: \u201eJust selleks Ma olen sind \u00f5hutanud, et sinus n\u00e4idata Oma v\u00e4ge ja teha kuulsaks Oma nime kogu maailmas!\u201d\n9:18 N\u00f5nda Ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab.\n9:19 Sa ehk \u00fctled n\u00fc\u00fcd mulle: \u201eMiks Ta siis veel s\u00f5itleb? Kes v\u00f5ib vastu panna Tema tahtele?\u201d\n9:20 Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, \u00fctleb oma tegijale: \u201eMiks sa mu n\u00f5nda tegid?\u201d\n9:21 V\u00f5i ei ole potissepal meelevalda savi \u00fchest ja samast segust teha \u00fche astja \u00f5ilsaks, teise halvaks otstarbeks?\n9:22 Eks Jumal, tahtes osutada Oma viha ja teha teatavaks Oma v\u00e4ge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks,\n9:23 ja teinud seda selleks, et ilmutada Oma au rikkust armuastjate vastu, mis Ta ette oli valmistanud aulisteks,\n9:24 n\u00f5nda nagu Tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast?\n9:25 N\u00f5nda nagu Ta \u00fctleb ka Hoosea raamatus: \u201eMa tahan h\u00fc\u00fcda Omaks rahvaks neid, kes ei olnud Mu rahvas, ja Oma armsaks seda, kes ei olnud Mulle armas;\n9:26 ja s\u00fcnnib, et seal paigas, kus neile \u00f6eldi: teie ei ole Minu rahvas! h\u00fc\u00fctakse neid elava Jumala lasteks!\u201d\n9:27 Aga Jesaja h\u00fc\u00fcab Iisraeli kohta: \u201eKuigi Iisraeli laste arv oleks otsekui mereliiv, p\u00e4\u00e4seb sellest ainult j\u00e4\u00e4k;\n9:28 sest l\u00f5plikult ja kiiresti teostab Issand Oma s\u00f5na maa peal!\u201d\n9:29 Ja n\u00f5nda nagu Jesaja on ette \u00f6elnud: \u201eKui mitte v\u00e4gede Issand ei oleks meile j\u00e4tnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!\u201d\n9:30 Mis me siis n\u00fc\u00fcd \u00fctleme? Seda, et paganad, kes \u00f5igust ei taotlenud, on k\u00e4tte saanud \u00f5iguse, ent \u00f5iguse, mis tuleb usust.\n9:31 Aga Iisrael, kes taotles \u00f5iguse k\u00e4sku, ei ole k\u00e4sku k\u00e4tte saanud!\n9:32 Misp\u00e4rast? Sellep\u00e4rast et taotlus ei olnud usust, vaid otsekui tegudest; nad t\u00f5ukasid endid vastu komistuskivi,\n9:33 n\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eVaata, Ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub Temasse, ei j\u00e4\u00e4 h\u00e4bisse!\u201d\n10:1 Vennad, minu s\u00fcdame hea meel ja palve Jumala poole nende eest on, et nad \u00f5ndsaks saaksid!\n10:2 Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on v\u00e4ga agarad Jumala suhtes, kuid mitte \u00f5iget tunnetust m\u00f6\u00f6da;\n10:3 sest kui nad ei m\u00f5ista Jumala \u00f5igust ja p\u00fc\u00fcavad \u00fcles seada oma \u00f5igust, siis ei ole nad alistunud Jumala \u00f5igusele.\n10:4 Sest k\u00e4su l\u00f5ppsiht on Kristus \u00f5iguseks iga\u00fchele, kes usub.\n10:5 Sest Mooses kirjutab \u00f5igusest, mis tuleb k\u00e4sust, et inimene, kes seda t\u00e4idab, elab sellest.\n10:6 Aga \u00f5igus, mis tuleb usust, \u00fctleb n\u00f5nda: \u201e\u00c4ra \u00fctle oma s\u00fcdames: kes l\u00e4heb \u00fcles taevasse? See on: Kristust alla tooma;\n10:7 v\u00f5i: kes l\u00e4heb alla s\u00fcgavusse? See on: Kristust surnuist \u00fcles tooma!\u201d\n10:8 Vaid mis ta \u00fctleb? \u201eS\u00f5na on sinule ligidal, sinu suus ja sinu s\u00fcdames!\u201d See on usu s\u00f5na, mida me kuulutame!\n10:9 Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma s\u00fcdames usud, et Jumal on Tema surnuist \u00fcles \u00e4ratanud, siis sa saad \u00f5ndsaks!\n10:10 Sest s\u00fcdamega usutakse \u00f5iguseks, ent suuga tunnistatakse \u00f5ndsuseks.\n10:11 Sest Kiri \u00fctleb: \u201e\u00dckski, kes Temasse usub, ei j\u00e4\u00e4 h\u00e4bisse!\u201d\n10:12 Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest \u00fcks ja sama on k\u00f5ikide Issand, rikas k\u00f5ikide heaks, kes Teda appi h\u00fc\u00fcavad.\n10:13 Sest iga\u00fcks, kes h\u00fc\u00fcab appi Issanda nime, p\u00e4\u00e4stetakse.\n10:14 Kuidas nad n\u00fc\u00fcd saavad appi h\u00fc\u00fcda Teda, Kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad v\u00f5ivad uskuda Temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?\n10:15 Ja kuidas nad v\u00f5ivad kuulutada, kui neid ei l\u00e4kitata? N\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eKui armsad on nende sammud, kes h\u00e4id s\u00f5numeid kuulutavad!\u201d\n10:16 Aga mitte k\u00f5ik ei ole v\u00f5tnud kuulda Evangeeliumi s\u00f5na. Sest Jesaja \u00fctleb: \u201eIssand, kes usub meie kuulutust?\u201d\n10:17 Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse s\u00f5na kaudu.\n10:18 Aga ma k\u00fcsin: kas nad siis ei ole kuulnud? On k\u00fcll! \u201e\u00dcle kogu ilmamaa k\u00e4ib nende h\u00e4\u00e4l ja maailma otsteni nende s\u00f5na!\u201d\n10:19 Aga ma k\u00fcsin: kas Iisrael ei ole teada saanud? Esimesena \u00fctleb Mooses: \u201eMina \u00e4rritan teid rahvaga, kes ei ole rahvas, ja vihastan teid m\u00f5istmatu rahvaga!\u201d\n10:20 Ent Jesaja r\u00e4\u00e4gib julgesti ja \u00fctleb: \u201eMind on leidnud need, kes mind ei ole otsinud; ma olen saanud ilmsiks neile, kes mind ei ole n\u00f5udnud!\u201d\n10:21 Aga Iisraeli kohta ta \u00fctleb: \u201eKogu p\u00e4eva ma sirutan k\u00e4si rahva poole, kes ei kuula s\u00f5na ja r\u00e4\u00e4gib vastu!\u201d\n11:1 Siis ma n\u00fc\u00fcd \u00fctlen: kas vahest Jumal on Oma rahva h\u00fcljanud? Mitte sugugi! Sest minagi olen Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.\n11:2 Jumal ei ole h\u00fcljanud Oma rahvast, kelle Tema on ette \u00e4ra tundnud. V\u00f5i kas te ei tea, mis Kiri \u00fctleb Eelijast, kuidas tema Jumala ees kaebab Iisraeli p\u00e4rast, \u00f6eldes:\n11:3 \u201eIssand, Sinu prohvetid on nad tapnud ja Sinu altarid maha kiskunud, ja mina olen \u00fcksi \u00fcle j\u00e4\u00e4nud, ja nemad tahavad v\u00f5tta mu elu!\u201d\n11:4 Aga mis \u00fctleb temale Jumala vastus? \u201eMina olen Enesele \u00fcle j\u00e4tnud seitse tuhat meest, kes ei ole n\u00f5tkutanud p\u00f5lvi Baali ees!\u201d\n11:5 Samuti on ka siis praegusel ajal j\u00e4\u00e4k \u00fcle j\u00e4\u00e4nud armuvalikut m\u00f6\u00f6da.\n11:6 Aga kui see on armust, siis ei ole see enam tegudest; muidu arm ei oleks arm. Aga kui see on tegudest, siis ei ole see enam arm; muidu tegu ei oleks enam tegu.\n11:7 Mis n\u00fc\u00fcd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud; ent \u00e4ravalitud on selle saavutanud ja teised on paadunud,\n11:8 n\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eJumal on neile andnud uimuse vaimu, silmad mitte n\u00e4gema ja k\u00f5rvad mitte kuulma t\u00e4nap\u00e4evani!\u201d\n11:9 Ja Taavet \u00fctleb: \u201eNende laud saagu neile p\u00fc\u00fcdepaelaks ja l\u00f5ksuks ja pahanduseks ja k\u00e4ttemaksuks!\n11:10 Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei n\u00e4eks, ja murra nende selg k\u00f5veraks j\u00e4\u00e4davalt!\u201d\n11:11 Ma \u00fctlen n\u00fc\u00fcd: ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise l\u00e4bi tuleb p\u00e4\u00e4ste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks.\n11:12 Aga kui nende eksimine on maailma rikkus ja nende kahju paganate rikkus, saati siis nende t\u00e4isarv!\n11:13 Mina aga k\u00f5nelen teile, paganaile! Sest sedav\u00f5rd kui ma olen paganate Apostel, austan ma oma ametit,\n11:14 et v\u00f5iksin kuidagi \u00f5hutada neid, kes on mu liha ja veri, ja m\u00f5ned nende seast p\u00e4\u00e4sta.\n11:15 Sest kui juba nende h\u00fclgamine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuv\u00f5tt muud kui surnuist ellusaamine?\n11:16 Aga kui uudsevili on p\u00fcha, siis on ka taigen p\u00fcha; ja kui juur on p\u00fcha, siis on ka oksad p\u00fchad.\n11:17 Kui n\u00fc\u00fcd okstest m\u00f5ned on \u00e4ra murtud ja sina, kes olid mets\u00f5lipuu, oled j\u00e4tkatud nende asemele ja oled \u00fches nendega osa saanud \u00f5lipuu mahlakast juurest,\n11:18 siis \u00e4ra kiitle okste vastu. Ja kui sa kiitled, siis m\u00f5tle, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.\n11:19 Sina ehk \u00fctled n\u00fc\u00fcd: \u201eOksad on \u00e4ra murtud, et mind k\u00fclge j\u00e4tkataks!\u201d\n11:20 \u00d5ige k\u00fcll! Uskmatuse p\u00e4rast on nad \u00e4ra murtud; aga sina p\u00fcsid usu l\u00e4bi. \u00c4ra saa omas meeles suureliseks, vaid karda!\n11:21 Sest kui Jumal ei s\u00e4\u00e4stnud loodud oksi, ega Ta sindki s\u00e4\u00e4sta!\n11:22 Sellep\u00e4rast vaata Jumala heldust ja valjust; valjust k\u00fcll nende vastu, kes on langenud; aga heldust sinu vastu, kui sa p\u00fcsid helduses, muidu sindki raiutakse maha!\n11:23 Aga nemadki, kui nad ei j\u00e4\u00e4 uskmatusse, j\u00e4tkatakse puu k\u00fclge; sest Jumal v\u00f5ib nad j\u00e4lle k\u00fclge j\u00e4tkata.\n11:24 Sest kui sina loomulikust mets\u00f5lipuust oled \u00e4ra l\u00f5igatud ja loomu vastu oled j\u00e4tkatud v\u00e4\u00e4ris\u00f5lipuu k\u00fclge, saati siis, et nemad kui loodud oksad, j\u00e4tkatakse iseeneste \u00f5lipuu k\u00fclge.\n11:25 Sest mina ei taha, vennad, et teile j\u00e4\u00e4ks teadmatuks see saladus - et teie ei oleks eneste meelest targad - et Iisraelile osalt on tulnud paadumus, kuni paganate t\u00e4isarv on l\u00e4inud sisse,\n11:26 ja kogu Iisrael p\u00e4\u00e4stetakse, n\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eSiionist tuleb P\u00e4\u00e4stja ja k\u00f5rvaldab Jaakobist jumalatuse.\n11:27 Ja see on Minu leping nendega, kui Ma \u00e4ra v\u00f5tan nende patud!\u201d\n11:28 Evangeeliumi poolest on nad k\u00fcll vaenlased teie p\u00e4rast, aga valiku poolest on nad armastatud esiisade p\u00e4rast.\n11:29 Sest Jumal ei v\u00f5ta tagasi Oma armuande ja kutsumist!\n11:30 Sest otsekui teie muiste olite Jumalale s\u00f5nakuulmatud, aga n\u00fc\u00fcd olete armu saanud nende s\u00f5nakuulmatuse l\u00e4bi,\n11:31 n\u00f5nda on n\u00fc\u00fcd ka nemad s\u00f5nakuulmatud, et ka nemad n\u00fc\u00fcd teile osaks saanud armu kaudu saaksid armu.\n11:32 Sest Jumal on k\u00f5ik inimesed kinni pannud s\u00f5nakuulmatuse alla, et Ta armu annaks k\u00f5ikidele.\n11:33 Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse s\u00fcgavust! Kui v\u00e4ljauurimatud on Tema kohtum\u00f5istmised ja \u00e4raarvamatud Tema teed!\n11:34 Sest kes on \u00e4ra tundnud Issanda meele? V\u00f5i kes on olnud Tema n\u00f5uandja?\n11:35 V\u00f5i kes on Temale midagi enne andnud, et Temale peaks j\u00e4lle tasutama?\n11:36 Sest Tema seest ja Tema l\u00e4bi ja Tema poole on k\u00f5ik asjad. Temale olgu au igavesti! Aamen.\n12:1 Mina manitsen teid n\u00fc\u00fcd, vennad, Jumala suure s\u00fcdamliku halastuse t\u00f5ttu andma oma ihud elavaks p\u00fchaks ja Jumala meelep\u00e4raseks ohvriks. See olgu teie m\u00f5istlik jumalateenistus.\n12:2 Ja \u00e4rge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelep\u00e4rane ja t\u00e4ielik tahtmine.\n12:3 Sest selle armu l\u00e4bi, mis mulle on antud, ma \u00fctlen teile iga\u00fchele, et ta ei m\u00f5tleks \u00fcleolevalt selle kohta, mida tuleb m\u00f5elda, vaid m\u00f5tleks n\u00f5nda, et saaks arukaks sedam\u00f6\u00f6da, kuidas Jumal iga\u00fchele usu m\u00f5\u00f5du on jaganud.\n12:4 Sest otsekui meil \u00fches ihus on palju liikmeid, aga k\u00f5igil liikmeil ei ole sama t\u00f6\u00f6,\n12:5 n\u00f5nda oleme meiegi paljud \u00fcks ihu Kristuses, aga \u00fcksikult iga\u00fcks \u00fcksteise liikmed.\n12:6 Aga meil on armu m\u00f6\u00f6da, mis meile antud, m\u00f5nesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu m\u00f5\u00f5tu m\u00f6\u00f6da;\n12:7 olgu hoolekanne, mis toimugu hoolekandeametis; olgu keegi \u00f5petaja, siis toimigu ta \u00f5petamisametis;\n12:8 manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis; kes teistele annetab, andku siira s\u00fcdamega; kes teisi juhatab, olgu hoolas; kes vaeseid hooldab, tehku seda r\u00f5\u00f5muga.\n12:9 Armastus \u00e4rgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse!\n12:10 Olge vennaarmastuse poolest hellas\u00fcdamelised \u00fcksteise vastu; vastastikuses austamises j\u00f5udke \u00fcksteisest ette!\n12:11 \u00c4rge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat!\n12:12 Olge r\u00f5\u00f5msad lootuses, kannatlikud ahastuses, p\u00fcsivad palves!\n12:13 V\u00f5tke osa p\u00fchade puudusest; p\u00fc\u00fcdke olla k\u00fclalislahked.\n12:14 \u00d5nnistage neid, kes teid taga kiusavad! \u00d5nnistage ja \u00e4rge needke!\n12:15 Olge r\u00f5\u00f5msad r\u00f5\u00f5msatega, nutke nutjatega!\n12:16 M\u00f5telge \u00fchesuguselt \u00fcksteise suhtes! \u00c4rge n\u00f5udke k\u00f5rgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole; \u00e4rge olge eneste meelest targad!\n12:17 \u00c4rge tasuge \u00fchelegi kurja kurjaga; m\u00f5telge ikka sellele, mis hea on k\u00f5igi inimeste suhtes!\n12:18 Kui v\u00f5imalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu k\u00f5igi inimestega.\n12:19 \u00c4rge makske ise k\u00e4tte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: \u201eMinu k\u00e4es on k\u00e4ttemaks, Mina tasun k\u00e4tte! \u00fctleb Issand.\u201d\n12:20 \u201eKui n\u00fc\u00fcd sinu vaenlasel on n\u00e4lg, s\u00f6\u00f6da teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid s\u00fcsi tema pea peale!\u201d\n12:21 \u00c4ra lase kurjal v\u00f5itu saada enese \u00fcle, vaid v\u00f5ida sina kuri \u00e4ra heaga!\n13:1 Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile \u00fclemustele; sest \u00fclemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad Jumala poolt seatud.\n13:2 Kes n\u00fc\u00fcd \u00fclemusele vastu paneb, see paneb vastu Jumala korrale; aga kes vastu panevad, saadavad eneste peale nuhtluse.\n13:3 Sest valitsejad ei ole hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sina aga ei taha tunda hirmu \u00fclemuse ees, siis tee head, ja siis sa saad temalt kiitust.\n13:4 Sest tema on Jumala teener sinu heaks; aga kui sa kurja teed, karda, sest ta ei kanna m\u00f5\u00f5ka asjata; ta on Jumala teenija, k\u00e4ttemaksja nuhtluseks sellele, kes kurja teeb.\n13:5 Siis on tarvis olla allaheitlik, mitte ainult nuhtluse, vaid ka s\u00fcdametunnistuse p\u00e4rast.\n13:6 Sellep\u00e4rast makske ka makse; sest nemad on Jumala sulased, kes selleks peavad oma ametit.\n13:7 Tasuge k\u00f5igile, mis teie kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au tuleb anda!\n13:8 \u00c4rgu olgu teil midagi kellegagi v\u00f5lgu, kui et te \u00fcksteist armastate, sest kes teist armastab, on k\u00e4su t\u00e4itnud.\n13:9 Sest k\u00e4sk: \u201eSa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi \u00fclekohut tunnistada; sa ei tohi himustada\u201d, ja iga teine k\u00e4sk on kokku v\u00f5etud sellesse s\u00f5nasse: \u201eArmasta oma ligimest nagu iseennast!\u201d\n13:10 Armastus ei tee ligimesele kurja; siis on armastus k\u00e4su t\u00e4itmine.\n13:11 Ja seda tehke sellep\u00e4rast et te teate tunni juba k\u00e4es olevat unest \u00fcles \u00e4rgata; sest n\u00fc\u00fcd on meie p\u00e4\u00e4ste l\u00e4hemal kui siis, kui me usklikuks saime.\n13:12 \u00d6\u00f6 on m\u00f6\u00f6dumas, aga p\u00e4ev on l\u00e4hedal. Siis heitkem enestest \u00e4ra pimeduse teod ja varustugem valguse relvadega!\n13:13 Elagem ausasti nagu p\u00e4eva ajal, mitte \u00f6istes pidutsemistes ega joominguis, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses,\n13:14 vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja \u00e4rge muutke liha eest hoolitsemist himude \u00e4rritamiseks!\n14:1 Usu poolest n\u00f5rgale olge vastutulelikud ilma vaidlust alustamata arvamiste kohta.\n14:2 M\u00f5ni usub, et ta v\u00f5ib s\u00fc\u00fca k\u00f5ike, aga kes on n\u00f5rk, s\u00f6\u00f6b taimetoitu.\n14:3 Kes s\u00f6\u00f6b, \u00e4rgu pidagu halvaks seda, kes mitte ei s\u00f6\u00f6; ja kes ei s\u00f6\u00f6, \u00e4rgu m\u00f5istku hukka seda, kes s\u00f6\u00f6b; sest Jumal on tema vastu v\u00f5tnud.\n14:4 Kes oled sina, et sa m\u00f5istad hukka teise sulase? Tema seisab v\u00f5i langeb iseenese isandale. Aga tema j\u00e4\u00e4b seisma, sest Jumal v\u00f5ib teda p\u00fcsti hoida.\n14:5 M\u00f5ni arvab \u00fcht p\u00e4eva paremaks teisest, aga teine peab k\u00f5ik p\u00e4evad \u00fchesuguseks. Iga\u00fcks olgu enese m\u00f5ttes kindel omas veendumuses.\n14:6 Kes paneb t\u00e4hele p\u00e4eva, paneb seda t\u00e4hele Issandale; ja kes s\u00f6\u00f6b, s\u00f6\u00f6b Issandale, sest tema t\u00e4nab Jumalat; ja kes mitte ei s\u00f6\u00f6, j\u00e4\u00e4b s\u00f6\u00f6mata Issandale ning t\u00e4nab Jumalat.\n14:7 Sest keegi meist ei ela iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele.\n14:8 Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame v\u00f5i sureme, oleme Issanda Omad!\n14:9 Sest Kristus suri selleks ja sai j\u00e4lle elavaks, et Ta oleks nii surnute kui ka elavate Issand.\n14:10 Aga sina, miks sa m\u00f5istad kohut oma venna \u00fcle? V\u00f5i sina teine, miks sa paned oma venda halvaks? Meid k\u00f5iki ju seatakse Jumala kohtuj\u00e4rje ette.\n14:11 Sest on kirjutatud: \u201eNii t\u00f5esti kui Ma elan, \u00fctleb Issand, Minu ees peab n\u00f5tkuma iga p\u00f5lv ja iga keel peab tunnistama Jumalat!\u201d\n14:12 N\u00f5nda tuleb meil iga\u00fchel anda aru iseenesest Jumalale.\n14:13 \u00c4rgem siis enam m\u00f5istkem kohut \u00fcksteise \u00fcle, vaid pigemini otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks.\n14:14 Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebap\u00fcha iseenesest, vaid on ebap\u00fcha \u00fcksnes sellele, kes midagi peab ebap\u00fchaks.\n14:15 Aga kui sinu vend saab nukraks roa p\u00e4rast, siis ei k\u00e4i sina enam armastuse j\u00e4rgi. \u00c4ra saada hukka oma roaga seda, kelle eest Kristus on surnud.\n14:16 Sellep\u00e4rast \u00e4rgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.\n14:17 Sest Jumala riik ei ole mitte s\u00f6\u00f6mine ega joomine, vaid \u00f5igus ja rahu ja r\u00f5\u00f5m P\u00fchas Vaimus.\n14:18 Sest kes neis asjus orjab Kristust, see on Jumalale meelep\u00e4rane ja k\u00f5lvuline inimestele.\n14:19 Siis taotlegem n\u00fc\u00fcd seda, mis l\u00e4heb tarvis rahuks ja vastastikuseks paranduseks.\n14:20 \u00c4ra riku roa p\u00e4rast Jumala teost! K\u00f5ik on k\u00fcll puhas, aga paha on see sellele inimesele, kes s\u00f6\u00f6b pahandusega.\n14:21 Hea on liha mitte s\u00fc\u00fca ja viina mitte juua, ja mitte teha seda, mis su vennale on komistuseks.\n14:22 Usk, mis sul on, pea enesele Jumala ees. \u00d5nnis on see, kes iseennast ei m\u00f5ista hukka selles, mida ta peab \u00f5igeks;\n14:23 aga kui keegi k\u00f5heldes s\u00f6\u00f6b, siis on ta hukka m\u00f5istetud, sest see ei tule usust. Aga k\u00f5ik, mis ei ole usust, on patt!\n15:1 Aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma j\u00f5uetute n\u00f5rkusi ega tohi elada iseeneste meele heaks.\n15:2 Iga\u00fcks meist olgu ligimesele meelep\u00e4rane tema heaks, et teda parandada.\n15:3 Sest Kristuski ei elanud Enese meele heaks, vaid n\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eNende teotamised, kes Sind teotavad, on langenud Minu peale!\u201d\n15:4 Sest mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile \u00f5petuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust.\n15:5 Aga kannatlikkuse ja troosti Jumal andku teile \u00fcksmeelt isekeskis Kristuse Jeesuse j\u00e4rele,\n15:6 et te \u00fchel meelel ja \u00fche suuga austaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa!\n15:7 Sellep\u00e4rast v\u00f5tke vastu \u00fcksteist, n\u00f5nda nagu ka Kristus teid on vastu v\u00f5tnud Jumala austuseks.\n15:8 Sest ma \u00fctlen, et Jeesus Kristus sai \u00fcmberl\u00f5ikamise sulaseks Jumala t\u00f5e p\u00e4rast, et kinnitada isadele antud t\u00f5otused,\n15:9 aga et paganad \u00fclistavad Jumalat Tema halastuse p\u00e4rast, n\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eSellep\u00e4rast ma tahan Sind \u00fclistada paganate seas ja laulda kiitust Su nimele!\u201d\n15:10 Ja taas \u00fctleb tema: \u201eOlge r\u00f5\u00f5msad, paganad, \u00fches Tema rahvaga!\u201d\n15:11 Ja veel: \u201eKiitke Issandat, k\u00f5ik paganad, ja \u00fclistage Teda, k\u00f5ik rahvad!\u201d\n15:12 Ja j\u00e4lle \u00fctleb Jesaja: \u201eJesse juur tuleb ja see, kes t\u00f5useb valitsema paganrahvaid; Tema peale hakkavad paganad lootma!\u201d\n15:13 Aga lootuse Jumal t\u00e4itku teid k\u00f5ige r\u00f5\u00f5mu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust P\u00fcha Vaimu v\u00e4es!\n15:14 Mu vennad, mina isiklikult olen teie suhtes veendunud selles, et teie isegi olete t\u00e4is headust, t\u00e4idetud k\u00f5ige teadmisega ning v\u00f5ite k\u00fcll juhatada \u00fcksteist.\n15:15 Ometi olen ma \u00fcsna julgesti m\u00f5nd teile kirjutanud, vennad, otsekui teile meeldetuletuseks, selle armu p\u00e4rast, mille Jumal mulle on andnud selleks,\n15:16 et ma oleksin Jeesuse Kristuse teenija paganate seas ja toimetaksin Jumala Evangeeliumi p\u00fcha teenistust, et paganad saaksid meelep\u00e4raseks ja P\u00fchas Vaimus p\u00fchitsetud ohvriannetuseks.\n15:17 Sellep\u00e4rast ma tohin Kristuses Jeesuses kiidelda Jumala asjust.\n15:18 Sest mina ei julge k\u00f5nelda millestki muust kui sellest, mis Kristus minu l\u00e4bi paganate s\u00f5nakuulelikuks tegemiseks on korda saatnud s\u00f5na ja teoga\n15:19 tunnust\u00e4htede ja imetegude v\u00e4el, P\u00fcha Vaimu v\u00e4el, n\u00f5nda et mina Jeruusalemmast ja selle \u00fcmberkaudsest maast alates Ill\u00fcrikonini olen t\u00e4ide viinud Kristuse Evangeeliumi kuulutamise;\n15:20 kuna ma n\u00f5nda olen pidanud oma auks armu\u00f5petust mitte kuulutada seal, kus Kristust juba on nimetatud, et ma ei ehitaks teiste rajatud alusele,\n15:21 vaid n\u00f5nda nagu on kirjutatud: \u201eNeed, kellele ei ole Temast midagi kuulutatud, saavad n\u00e4ha, ja need, kes ei ole kuulnud, m\u00f5istavad!\u201d\n15:22 See ongi see, mis mind mitu korda on takistanud teie juurde tulemast.\n15:23 Aga et mul n\u00fc\u00fcd ei ole neis paigus enam aset ja et ma nii mitu aastat v\u00e4ga olen igatsenud teie juurde tulla,\n15:24 siis ma ehk Hispaaniasse minnes tulen teie juurde, sest ma loodan teie kaudu matkates n\u00e4ha teid ja teie saatel j\u00f5uda sinna, niipea kui ma enne teie keskel ennast olen pisut r\u00f5\u00f5mustanud.\n15:25 Aga n\u00fc\u00fcd ma l\u00e4hen Jeruusalemma p\u00fcha rahvast abistama.\n15:26 Sest Makedoonia ja Ahhaia on heaks arvanud toime panna korjanduse neile, kes Jeruusalemmas elavate seas kehvad on.\n15:27 Nemad on seda heaks arvanud ja nad on ka nende v\u00f5lglased. Sest kui paganad on osa saanud nende vaimulikest andidest, siis on ka nende kohus neid aidata ihulike andidega.\n15:28 Kui ma siis selle asja olen toimetanud ja neile selle saavutuse ustavalt k\u00e4tte saatnud, tahan ma teie kaudu minna Hispaaniasse.\n15:29 Aga ma tean, kui ma teie juurde tulen, et ma siis tulen Kristuse t\u00e4ie \u00f5nnistusega.\n15:30 Ent mina manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse l\u00e4bi ja Vaimu armastuse l\u00e4bi, minuga \u00fches v\u00f5idelda eestpalvetega minu eest Jumala poole,\n15:31 et ma p\u00e4\u00e4seksin uskmatu rahva k\u00e4est Juudamaal ja et minu abistus Jeruusalemma heaks oleks armas p\u00fchade meelest,\n15:32 et ma Jumala tahtel v\u00f5iksin r\u00f5\u00f5muga tulla teie juurde ja teie keskel leida kosutust.\n15:33 Aga rahu Jumal olgu teie k\u00f5ikidega! Aamen.\n16:1 Mina annan teie hooleks meie \u00f5e Foibe, kes on Kenkrea koguduse k\u00e4siline,\n16:2 et te v\u00f5taksite teda vastu Issandas, n\u00f5nda nagu sobib p\u00fchadele, ja oleksite temale abiks k\u00f5iges, milles temal iganes teid on vaja. Sest tema on abiks olnud paljudele, ka mulle enesele.\n16:3 Tervitage minu kaast\u00f6\u00f6lisi Kristuses Jeesuses, Priskat ja Akvilat,\n16:4 kes minu elu eest on pannud oma kaela tapavalmis, keda ei t\u00e4na mitte mina \u00fcksi, vaid ka k\u00f5ik paganate kogudused,\n16:5 ja kogudust nende majas. Tervitage Epainetost, minu armast, kes oli esimene Aasias p\u00f6\u00f6rduma Kristuse poole.\n16:6 Tervitage Maarjat, kes on palju vaeva n\u00e4inud teie eest.\n16:7 Tervitage Andronikost ja Juuniust, minu sugulasi ja kaasvange, kes on kuulsad Apostlite hulgas ja kes enne mind on olnud Kristuses.\n16:8 Tervitage Ampliatost, mu armast Issandas.\n16:9 Tervitage Urbanust, meie kaast\u00f6\u00f6list Kristuses, ja mu armast Stahh\u00fcst.\n16:10 Tervitage Apellest, kes on l\u00e4bi katsutud Kristuses. Tervitage Aristobulose perekonda.\n16:11 Tervitage Heroodioni, minu sugulast. Tervitage Narkissose perekonna liikmeid, kes on Issandas.\n16:12 Tervitage Tr\u00fcfainat ja Tr\u00fcfoosat, kes teevad t\u00f6\u00f6d Issandas. Tervitage Persist, armast \u00f5de, kes on n\u00e4inud palju vaeva Issandas.\n16:13 Tervitage Ruufust, Issandas \u00e4ravalitut, ja tema ema, kes on ka minu ema.\n16:14 Tervitage As\u00fcnkritost, Flegonit, Hermest, Patrobast, Hermast ja vendi, kes on nende juures.\n16:15 Tervitage Filologost ja Juuliat, Neereust ja tema \u00f5de ja Ol\u00fcmpat ja k\u00f5iki p\u00fchasid, kes on nende juures.\n16:16 Tervitage \u00fcksteist p\u00fcha suudlusega. K\u00f5ik Kristuse kogudused tervitavad teid.\n16:17 Aga mina manitsen teid, vennad, pidama silmas neid, kes tekitavad l\u00f5hesid ja pahandust \u00f5petuse vastu, mis te olete \u00f5ppinud, ja t\u00f5mbuge neist tagasi.\n16:18 Sest niisugused inimesed ei teeni mitte meie Issandat Jeesust, vaid oma k\u00f5htu, ja petavad magusate s\u00f5nadega ja libedate k\u00f5nedega t\u00f5emeelsete s\u00fcdameid.\n16:19 Sest teie s\u00f5nakuulmine on saanud k\u00f5igile teatavaks; seep\u00e4rast ma r\u00f5\u00f5mustun teist, kuid tahan, et teie oleksite targad heale, aga kohtlased pahale.\n16:20 Aga rahu Jumal tallab varsti saatana teie jalge alla. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega! Aamen.\n16:21 Teid tervitavad Timoteos, minu kaast\u00f6\u00f6line, ja Luukius ja Jaason ja Sosipatros, minu sugulased.\n16:22 Mina, Tertius, kes ma selle kirja olen kirjutanud, tervitan teid Issandas.\n16:23 Teid tervitab Gaajus, kes on olnud k\u00fclalislahke minule ja k\u00f5igele kogudusele. Teid tervitab Erastos, linna laekur, ja vend Kvartus.\n16:24 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie k\u00f5ikidega! Aamen.\n16:25 Ent sellele, kes teid v\u00f5ib kinnitada minu Evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse jutluse j\u00e4rgi selle saladuse ilmutust m\u00f6\u00f6da, mis on olnud igavesest ajast varjul,\n16:26 aga n\u00fc\u00fcd on saanud avalikuks ja on prohvetite kirjade kaudu igavese Jumala k\u00e4sul tehtud teatavaks k\u00f5igile rahvastele usu s\u00f5nakuulelikkuse saavutamiseks -\n16:27 ainsale targale Jumalale, Jeesuse Kristuse l\u00e4bi, Temale olgu au ajastute ajastuteni! Aamen.","title":"Estonian Bible (partial): Romans","type":"page"}